Peeter Mudist. Ratsanik.1980. Värviline lito. Vm 23.3 x 40.5 cm.

Kirjeldus

Peeter Mudist viljeles oforti 1970ndatel, hiljem rohkem värvilist linoollõiget. Nagu maalis, nii ka graafikas on ta täiesti omanäoline nii kujundikeele kui ka lõikelaadi poolest. Tõsise näoga ratsanikul on pea eksootiline kõrge peakate, siluetina korduv hobuse pea ning ohjadega käsi ülal keskel loovad mulje, et siin etendatakse mingit legendi. ML

Kui Peeter Mudisti hilisemast perioodist pärit töid iseloomustavad mõtlikkus ja melanhoolia, siis varasemat perioodi helgus ja kergus. Tema delikaatses ja hingestatud naiseportrees on tunda mõlemat registrit, see on müstiline kombinatsioon, mis ei lase ennast kergesti läbi näha ega ära tabada. Seevastu Mudisti linoolõikes on hoopis midagi kolmandat, peidetud kujundeid, tähendusi ja allegooriaid; ning poolabstraktses (metsa)maalis aimdub juba suure kaduvuse noote. “Talle ei olnud Eestis analoogi, kelle väljendusvahendid ja maalide koloriit oleks olnud enam-vähemgi samasugune. Ent kõik teadsid, milline näeb välja mudism eesti kunstis. See oli äravahetamatu,” sedastab Mudisti järelhüüdes Urmas Vahe. TS

Ülal vasakul: “Ratsanik”, 1980, värvil. linool

Ülal paremal: P. Mudist