Karin Luts. Natüürmort viinamarjadega. 1940. aastate teine pool. Õli, masoniit. 46,2 x 37,7 cm. Alghind: 4500 € Haamrihind: 6600 €

Kirjeldus

Nimekas 20. sajandi eesti naiskunstnik Karin Luts jagas oma elu ja loomingut kahe kodumaa, Eesti ja Rootsi vahel. Ta lõpetas 1928. aastal Tartu Kõrgema Kunstikooli “Pallas”. Andekus ja läbilöögivõime kindlustasid talle tähelepanuväärse koha eesti 1930. aastate kunstis. Sattunud 1944. aastal sõjapõgenikuna Rootsi, suutis ta vaatamata raskustele ennast vaimselt üles töötada ja loometööd jätkata. Alustanud maalijana, lisandub Rootsis tema huvide ringi ka graafika, saavutades tähelepanuväärsemaid saavutusi just värvilise graafika meistrina.

Teose intimistlik laad on veel lähedane Karin Lutsu kodumaisele loomingule. Nagu teisedki eesti kunstnikud paguluses, vajas ta uue miljöö ja kunstieluga harjumiseks aega. Tema meelisvormides ja -värvides vaasi ja kannu kõrval on mustad viinamarjad. Kui Natüürmorti õllepudeli ja munaga (1948) toob intriigi sisse repro Lucas Cranachi Lucretiast, siis antud maali lõikuv pildike kahe ekspressionistliku naisaktiga jääb ootama identifitseerimist (Oskar Kokoschka). ML

Karin Lutsu on peetud üheks oma aja intrigeerivamaks naiskunstnikuks. Alustagem kasvõi maali ülanurgas olevast pildist pildis ehk kaksikaktist, mida võis pidada tol ajal ennekuulmatuks sõltumata sellest, kas see oli inspireeritud mõnest kellegi teise autori poolt loodud teosest või mitte. Kuid intriigi loob ka justkui katkise suuga keraamiline kann ning lilled, mis pole pistetud selle sisse, vaid maalitud selle peale – veel üks pilt pildis. Ja seegi kann pole üksi, vaid paaris teisega, veidi suuremaga, nii et viimane mõjub esimese suhtes lausa kuidagi emalikult, kui piltlikult väljenduda.

Viinamarjad ruudulisel rätil näivad pärinevat 1939. aasta kevadest, kui Karin Luts reisis Tallinna Naisklubi stipendiaadina Itaaliasse. Või siis oleks õigem öelda, et need pärinevad toona mällu salvestatud kujutluspildist, sest samal aastal algas sõda ning jalge alla tuli võtta põgenikuteekond. Itaalia jäigi vaid mälestuseks ja sinna naasmine unistuseks. Unustus, mälestus, unistus – see kõik on nüüd salvestunud sellesse postkaardilikku pilti, mille sees on veel mitu teist pilti. TS

Ülal vasakul: LUTS