Elmar Leppik. „Vaskna järv“ (Haanja). 1942. Õli. Vineer. 36 x 44 cm. Alghind: 2100 € Haamrihind: 8250 €

Kirjeldus

Teos on reprodutseeritud Aavo Kokki ja Andres Eilarti raamatus „Pintsliga tõmmatud Eesti“ (Tallinn
2011, lk 277, lk 276 – tekst Vaskna järve ja veidi ka kunstniku kohta). See oli eksponeeritud Tartu
kunsti sügisnäitusel 8.–25. novembril 1942 (nr 50) ning kuulus Richard Uutmaa perekonna kogusse.

Elmar Leppik õppis Pallases aastatel 1935–40 ja lõpetas selle jätkukooli (Kõrgemad Kujutava Kunsti
Kursused), kus tema juhendajaks oli Aleksander Vardi, 1943. aastal. Leppiku lemmikžanriks kujunes
maastikumaal, motiivid leidis ta endale Lõuna-Eesti metsade ja järvede keskelt. Tema
impressionistlike mõjutustega maalid on enamasti tuhmides toonides, kus domineerivad erinevad
rohekad, sinakad ja pruunikad varjundid. Tema maalid ei ole mitte ainult esteetiliselt kaunid, vaid
ka emotsionaalselt laetud, peegeldades kunstniku isiklikku suhet maastikuga. Need pakuvad
vaatajale võimalust eemalduda keerulisest sotsiaal-poliitilisest olukorrast ja leida lohutust looduse
igavikulisuses. Kunstniku lähedane sõber oli ka suur loodusearmastaja Richard Uutmaa. Leppiku
elutee jäi aga lühikeseks, sest 45-aastasena uppus ta Pühajärve. Seetõttu on ka tema loominguline
pärand tagasihoidlik. Antud teos on ilmekas näide Leppiku romantilisest looduskäsitlusest. (Mai Levin)

Lõuna-Eesti maastikud on Elmar Leppiku napiks jäänud loomingulise pärandi vaieldamatu pärl.
Erinevalt nt Konrad Mägist ei teinud ta seda aga fantastilistes värvides, vaid loomutruudes
toonides. Tema roheline on rahulik, ent väljendusrikas ja mitmeplaaniline, mitte kunagi see üks ja
sama roheline, vaid kogu aeg muutuv ja varieeruv – puudes ja põõsastes, puisniitudel ja tervetes
metsasaludes. Niisamuti varieerub tema sinine, mida võib ju rohelise sugulasvärviks pidada, luues
peegelduvaid pindu pilvede ja vete vahel. Kui lisada siia veel suisa käegakatsutav maalifaktuur,
saame tulemuseks tõeliselt ruumilise maastikuvaate, mis on loodud väga väheste vahenditega,
andes tunnistust meistrist, kellel polegi palju vaja.

Kuigi üks neist veesilmadest – Pühajärv –, mis teda ikka ja jälle inspireeris ning lõpuks
ka hukutas, oli Vaskna järve maalimise ajal selleni veel aastaid minna. Haanja
tähtsaima järvega on seotud hoopis teistsugune legend – nimelt on see muistendi
järgi Kalevipoja astutud jalajälg. Miks mitte panna see paari Oskar Kallise
„Kalevipojaga“, mis samuti oksjonil oma panuseid ootab. (Triinu Soikmets)

All paremal: ELeppik 1942.

Pöördel ülal: „VASKNA JÄRV“ HAANJA 1942 a Elmar Leppik