Täna, 9. augustil on 110. sünniaastapäeva puhul põhjust meenutada Aleksander Pilarit (1912 -1989)

Kunstisõbrad tunnevad hästi tema natüürmorte ja linnavaateid, mere, maastike ja lilledega kauneid pilte, paljude perekondade kodudes on tema kaunid teosed arendanud juba mitmete põlvkondade vältel armastust ilu ja looduse vastu.

Aleksander Pilari isiksus peegeldub tema eluterves ja harmoonilises loomingus. Tema akvarellid annavad publikule edasi kunstniku armastust looduse vastu, tema peent arusaamist ja ilu tajumist. Tema akvarelle iseloomustab optimism, sügav siirus ja lüürilisus. Kunstnik oskas leida rõõmu loomingust, hinnata ja nautida elu, olla läbinisti siiras ja säravalt vaimukas inimene. Pilar kirjutas: “Mulle valmistab rõõmu, kui teen inimestele oma töödega rõõmu”.

Aleksander Pilar armastas väga merd ja oli ka innukas kalamees. Kunstniku poeg Boris Pilar jutustab muheledes: “On üks anekdootlik juhtum, mis on seotud minu isa armastusega mere vastu. Mere kallas oli tol ajal piiritsooni ala ja mu isa pidi sageli sinna pääsemiseks eriluba taotlema. Lõpuks andis kaitseministeeriumi kõrgem ametnik talle dokumendi, milles öeldi, et tähelepanuväärsel kunstnikul Aleksander Pilaril on õigus viibida piiritsooni piirkonnas, sest see on tema kunstiline vajadus. Isa oli selle dokumendi üle väga uhke. Ta ütles, et kui sellised inimesed seda hindavad, tähendab see midagi…”.

Pilari töid iseloomustab akvarellitehnika kõrgeim tase. Boris Pilari sõnul võrdles isa akvarellimaalimist vehklemisega: “Maalimine on nagu vehklemine: üks viga ja sa oled kaotanud. Sama kehtib ka akvarellimaalide puhul: maalid 30-40 minutit, teed ühe vale kriipsu ja ongi kõik, seda ei saa enam parandada. Märjale paberile saab pilti maalida 30-40 minutit (see on aeg, mis kulub paberi kuivamiseks), ja kui seda lõpetada ei õnnestu, siis ei saa enam midagi teha. Ja selleks, et suuta maalida sellises tempos, tuleb õppida terve elu ja aasta-aastalt oma oskusi arendada”.

Meie särava akvarellimeistri tööd kuuluvad juba ammu tunnustatud klassikute hulka ja kaunistavad muuseumite kogusid nii Eestis kui ka mujal, tänased eesti akvarellistid võivad aga kõik ühel või teisel moel Aleksander Pilarit oma õpetajaks pidada.

Aleksander Pilar von Pilchau (sündinud 1912. aastal Sevastopolis, surnud 1989. aastal Tallinnas), on pärit tuntud baltisaksa perekonnast, kelle esimene esindaja Wenzel Pilar von Pilchau saabus Eestimaale 1656 aastal ja oli Narva kindluse komandant.

Aleksander Pilar asus Eestisse elama 1922, kümne aastaselt. Kunstiõpingud algasid 1930. aastal Anatoli Kaigorodovi maalistuudios, seejärel 1938-1941 Riigi Kunsttööstuskoolis. Aastast 1944 on Pilar Eesti Kunstnike Liidu liige.

Aleksander Pilari teoseid on eksponeeritud nii Eestis, kui ka Venemaal – Moskvas, St. Peterburis, Jaroslavlis ja Pihkvas, kus näitusi on korraldanud tema poeg Boris Pilar von Pilchau koostöös Eesti Välisministeeriumiga.