“Richard Uutmaa (1905-1977) valdas täiuslikult klassikalist pehmelt sulavat akvarellitehnikat. Tema käsitluslaad oli virtuooslik, hoogne, vaba ja kindel, värvivalik julgelt ere ja säravpuhus,” kommenteerib kunstiteadlane Mai Levin.

Kuigi Uutmaa akvarellis juba Rakvere poeglaste gümnaasiumi reaalharus ja aastail 1928-1935 Pallases maalikunsti õppides ning sõjajärgseil aastail, sai akvarellist üks kunstniku lemmiktehnikaid alles viimasel loomeperioodil (1962-1977).

“Richard Uutmaa akvarellides kohtame tema õlimaalidest tuttavaid motiive: Saaremaa kadakavälja, järvesilmi Lõuna-Eesti kuppelmaastikus, eeskätt aga põhjarannikut – kunstniku suurt kiindumust,” nendib kunstiteadlane.

Lugematuid kordi on Uutmaa jäädvustanud oma koduküla Altja võrgukuure ning koduümbrust ajaloolises kalurikülas Eismal, kus ta elas 1959. aastast alates, samuti mitmepalgelist merd – vahel vaikset, sagedamini aga tormist, lainemöllus pulbitsevat.

Kunstnikku on köitnud nii kevadtalvine lumesulamise aeg, romantilised suveõhtud kui ka lõikuskuised kuldsed põllud. Oma kodu Lahe talus on ta kujutanud nii sirelitesse uppuvana kui ka lumevaipa mattununa.

“Eriti armastas kunstnik sügisest värvipillerkaari enne looduse suikumist talveunne,” jutustab Mai Levin.

Näituse kollektsiooni põhjal on galerii Vernissage koostanud ka kauni 2008. aasta kalendri.

Autor: Tiina Kolk