Artikkel kultuurilehes SIRP: Reet Varblane: Pealelend – Kristiina Radevall, Vernissage’i galerii juhataja
Austatud kunstisõbrad!
Uue aasta alguses on ikka kombeks teha plaane, nii ka meie. Esimesed selle aasta näitused on edukalt selja taga, selle aasta avalöögina oli üleval korraga kaks eriilmelist näitust: Vano Allsalu “Nurk ja Aed” ning Anatoli Strahhovi “Meeleolud ja Maastikud”. Nüüd on aeg kiigata pisut tulevikku ja avada mõningaid plaane, mille kallal juba usinasti töötame. Põnevat kunstiaastat meile!
Artikkel ilmus kultuurilehes SIRP 20.01.2023
https://sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/pealelend-kristiina-radevall-vernissagei-galerii-juhataja/
Vernissage’i galerii tegutseb juba üle kahekümne aasta. Kunsti vahendamise ja oksjonite korraldamise kõrval on kogu selle aja ka näitusi tehtud, kuid tuntud on see ennekõike edukate oksjonite poolest. Nüüd on galerii aga otsustanud ennast näidata ka läbimõeldud programmiga näitusepaigana, kus on keskendutud abstraktsele kunstile.
Miks abstraktne kunst ja just praegu?
Enam kui kahekümne tegevusaasta jooksul oleme oksjonitegevuse kõrval pidevalt püüdnud ikka pakkuda ka näitusi, seda eriti nüüd, kui galerii tegutseb uutes väärikates ruumides Tallinna vanalinnas (Olevimägi 16). Selles mõttes on Vernissage täiesti klassikaline galerii, mis on keskendunud Eesti kunstile. Alustasime sel aastal abstraktse kunsti tutvustamisega, sest see on mind alati võlunud. Abstraktsioonid on omal moel ajatud. Praegusel keerulisel ajal on tegemist tunnetusliku otsusega, sest abstraktne kunst annab tõlgendusvabaduse ja tundub olevat praegu publiku huviorbiidis, sobides dekoratiivse elemendina suurepäraselt nii büroodesse kui ka kodudesse. Pealegi on XX sajandi alguses ning keskpaigas valminud abstraktsioone väga vähe säilinud ja need, nagu ka 1960. ja 1970. aastatel valminud tööd väärivad tõsist tähelepanu. Vano Allsalu näitus „Nurk ja aed“, näitusesarja edukas avalöök, osutas, et mõttel on jumet.
Rääkige oma selle aasta näitustest lähemalt. Miks just selline kunstnike valik? Kuidas see on kujunenud?
Muidugi ei pühendu me sel aastal täielikult abstraktsele kunstile, kuid see näitusesari kulgeb kindlasti läbi mitme eeloleva aasta. Järgmisena näiteks avame veebruaris Eduard Wiiralti 125. sünniaastapäeva puhul tema loomingu suure, erakogudel põhineva ülevaatenäituse. Aprillis tuleb järjekordse kevadoksjoni näitus. Edasistest plaanidest niipalju, et läinud aasta alguses kuulutas Vernissage’i kunstigalerii välja näituste konkursi, kuhu tuli meeldivalt palju projekte. Nende hulgast oleme teinud oma valiku. Meil on plaanis korraldada Virge Jõekalda, Regina Mareta Soonseina, Kristiina-Maria Ulase, Bruno Sõmeri ja Marje Taska isikunäitus.
Kas saab rääkida ka kunstnikest, keda Vernissage’i galerii esindab?
Koostööd teeme väga paljude kunstnikega, olgu siin mainitud Ludmilla Siim, Raul Meel, Mari ja Uno Roosvalt, Jüri Kask, Sirje Runge, Evi Tihemets, Regina-Mareta Soonsein, Enno Ootsing, Marje Taska, Virge Jõekalda ja paljud-paljud teised. Kahtlemata on meie galeriis aukohal ka lahkunud klassikute teosed, nt Jüri Arraku, Mare ja Tõnis Vindi, Kaljo Põllu, Maret Olveti, Vive Tolli, Peeter Mudisti, Andres Toltsi, Evald Okka, Eduard Wiiralti, Richard Uutmaa ja paljude teiste looming.
REET VARBLANE