Galerii Vernissage esitleb Eesti ühe mitmekülgseima metallikunstniku Urve Küttneri loomingut

Kolmapäeval, 11. veebruaril avatakse galeriis Vernissage Eesti ühe mitmekülgseima metallikunstniku Urve Küttneri juubelinäitus ”Femme fatale’ist feminismini ”. Näituse fookuses on monumentalsed kompositsioonid ja ehteinstallatsioonid, kus kunstnik vaatleb tugeva sotsiaalse närviga ja väga empaatiliselt naiseks olemise teema erinevaid tahke.

Kunstnik on pühendanud näituse oma hea sõbra, kunstiteadlase Heie Maria Treieri (1963 – 2026) mälestusele.

Näitusel “Femme fatale’ist feminismini”on väljas eelkõige Küttneri fantaasiaküllane vabalooming, mis pakub vaatajale äärmiselt inspireerivat kaasamõtlemist. Eksponeeritakse tema märgilisi Paul Delvaux loominguga dialoogis olevaid ehteinstallatsioone ja kunsti ajaloole tuginevaid „Pühakute“ ja „Veenuste“ sarja teoseid. Käesoleval näitusel on võimalus taas näha ka kunstniku monumentaalseid kompositsioone, mis tõukuvad Yves Saint Laurent`i poolt loodud uuest naise kuvandist ning teisigi kunstniku varasemaid kontseptuaalseid teoseid. Väljas on ka rikkalik valik ehteid, mis on eksponeeritud nii eraldi vaadeldavatena kui ka tähenduslikult installeerituina suurematesse kompositsioonidesse.

Küttner ise on oma näituse kontseptsiooni tutvustades sõnanud, et ta teeb tagasivaate oma loomingule alates 1990. aastatest, kuid on mitmeid oma sõnumeid ümber mõtestanud. „Maailma näinud ja elutarkust talletanud küpses eas kunstnikuna tunnetan praegu mitmeid probleeme palju sügavamalt, kui toona noore naisena“ sõnab kunstnik ning lisab, et ta peab väga oluliseks, et ühiskonnas räägitakse ka rasketest ja tabuks peetud teemadest. Küttneri hõrk ja elegantne looming jutustab näitusel vaheda teravusega ka neid lugusid.

Urve Küttner on üle poole sajandi loominguliselt väga aktiivselt tegutsenud. Ta on Eesti kunstis silmapaistvalt laia ampluaaga metallikunstnik, kes on kirgliku ja teravmeelse katsetajana tegelenud mitmesuguste materjalide ja tehnikatega. Kogu loometee jooksul on teda paelunud piiride nihutamine eri kunstižanride vahel – kunstniku loomingus on nii tööstusdisaini, skulpturaalseid vorme, filigraanselt hõrku juveliirikunsti, kontseptuaalseid projekte ja ehteinstallatsioone ning monumentaalseid roosteprotsessiga mängivaid maale metallil.
Urve Küttner lõpetas 1967. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (praeguse Eesti Kunstiakadeemia) metallikunstnikuna ning töötas seejärel kuni 1976. aastani disainerina Tallinna Juveelitehases. Tema kavandatud kuulsamad lauariistade sarjad „Elegant“ ja „Arnika“ kuuluvad Eesti tööstusdisaini kullafondi. Selsamal perioodil alustas Küttner aktiivselt ka vabaloominguga ning järjepideva esinemisega näitustel. 1976. aastast töötas Küttner mitu aastakümmet ka Eesti Kunstiakadeemia õppejõuna.

1970. aastate lõpust alates pühendus Küttner oma stiili otsides tehniliselt väga nõudliku ja Eesti kunstis üsna haruldase akenemaili kasutamisele.
Vääriskivide ja meisterliku hõbeda filigraanse autoritehnika kasutamise kõrval on teda võlunud ka kodumaine paekivi oma geoloogilise rikkuse ja tekkelooga. Kunstniku tõeliseks signatuurmaterjaliks on aga kujunenud merevaik, mis oma aegade ladestuste, hilisemate folkloorsete tähendustega ja iga tüki ainulaadse koloriidiga on innustanud teda looma ehtekomplekte ja kontseptuaalseid sarju. Aastakümneid on merevaik olnud Küttneri uurimisteemaks, millest tal ilmus 2022. aastal ka raamat.

Küttnerit huvitab ehe eelkõige kui tugev sõnumikandja. Sajandivahetuse paiku leidis tema loomingus aset radikaalne pööre: kunstnik hakkas tegelema rafineeritud kontseptuaalsete ehteinstallatsioonidega, luues mitmekihilisi tähendusvälju ning esitledes oma ehteid tihti ka dialoogis kultuuri- ja kunstiajaloost laenatud visuaalsete tsitaatidega. Sel moel on ta vaadelnud teda puudutavaid ühiskondlikke teemasid ning loonud pühendusi Eesti ja maailma kultuuriloos talle olulistele isikutele. Kõige pikaajalisemaks on kujunenud tema loominguline dialoog Paul Delvaux’ga.

Urve Küttneri tähenduste tihe loomingu pakub vaatajaile inspireerivat kaasamõtlemise ruumi. Tema loomingut on pärjatud 1998. aastal Kristjan Raua nimelise aastapreemiaga ning kahel korral, 2001. ja 2016. aastal, Ede Kurreli nimelise kunstipreemiaga.

Näitus jääb avatuks 14.märtsini 2026
Näituse kujundaja on Villu Plink
Näitust on toetanud Eesti Kultuurkapital