Oskar Kallis. „Kalevipoeg mõõgaga“. 1912. Pastell. Pliiats. Hall kartong. Lm 48,7 x 38,8 cm. Alghind: 7000 € Haamrihind: 12000 €

Kirjeldus

Oskar Kallis oli üks Ants Laikmaa andekamaid õpilasi, kes jäi oma õpetajaga seotuks elu lõpuni.
Aastail 1912–13 õppis ta Eesti Kunstiseltsi joonistuskursustel. Oma Kalevipoja-aineliste
pastellmaalidega sai ta silmapaistvaks rahvusromantilise suuna esindajaks Eestis aastail 1912–17.
Ta on kujundanud raamatuid, plakateid, loonud erinevate tarbeesemete sh rahvusliku mööbli
kavandeid. Paraku jäi Oskar Kallise elu lühikeseks. Tuberkuloos ja ja pingeline loominguline töö
lisaks igapäevasele leivatööle kurnasid noore mehe tervise – kunstnik suri 25-aastasena Jaltas,
kuhu Ants Laikmaal õnnestus ta toimetada tervist parandama.

Võibolla on teos identne pastelliga nr 49 Oskar Kallise 1968. aasta veebruaris-aprillis Tartu
Kunstimuuseumis toimunud isikunäituse kataloogis („Kalevipoeg mõõgaga“, pastell, paber, ava
38,5 x 47,8, all paremal: O. Kallis; võimalik, et ava mõõtudes on kõrgus ja laius ära vahetatud). Teine
selles kataloogis ära toodud „Kalevipoeg mõõgaga“ (1912–1913, nr 50), mis kuulus Alfred Rõudele,
on Eesti Kunstimuuseumis. Viimases on ta väljumas allmaailma ukseavast, samuti karunahk seljas.
Aastatest 1912–13 pärinevad veel pastellid „Sõttasõit“ (erakogu), „Kalevipoeg vendadega“ (Eesti
Kunstimuuseum) – see oli teema käsitlemise algus Kallise loomingus. Nagu tolleaegses
rahvusromantismis ikka, on tema Kalevipoeg tugev eesti maapoiss. (Mai Levin)

Oskar Kallis on õppinud ühtedelt parimatelt, nt Ants Laikmaalt, kelle maalilised pastellijoonistused on
äravahetamiseni äratuntavad. Kallise käekirjas võib neid mõjusid tunda, niisamuti nagu kogemusi Eesti
Kunstiseltsi joonistuskursustelt ja kokkupuudet põhjamaise suurmeistri Akseli Gallen-Kallela
loominguga. Nii nagu Gallen-Kallela tõlgendas visuaalselt Soome rahvuseepost ”Kalevala”, on teinud
Kallis seda meie ”Kalevipojaga”

Põimides ühte rahvusromantilise ja juugendstiili ning mütoloogia, on ta kujutanud Kalevipoega nii
allilmas kui ka laudu kandmas, aga ka Lindat kivi kandmas – kõik need stseenid kuuluvad täna Eesti
Kunstimuuseumi kogusse. Käesoleva oksjoniteosega avaneb aga kordumatu võimalus lülitada see
tükike samateemalist kultuurilugu ka mõnda erakogusse. Tugevate nööridega seotud
viisud ümber tugevate sääremarjade, vasksed võrud ümber käsi- ja küünarvarte,
mõõk käes ja käsi rusikas, karune nahk üle lumivalge särgi, kuldsed kiharad ja
sihikindel pilk – Kallise kangelane on peegeldus meie rahvusidentiteedist ja
kollektiivsest väärikusest.(Triinu Soikmets)

All paremal pliiatsiga: O. Kallis 1912