Kaljo Põllu. Lõputu aeg. 1966. Linoollõige (koloreeritud). Km 35,7 x 26,5 cm. MÜÜDUD

Kirjeldus

Väsimatult otsiva vaimuga Põllu on Eesti kunstiajaloos tuntud kui üks meie avangardistliku kunstimõtte edendajaid. Tema eesvedamisel loodi 1967. aastal Tartus kunstirühmitus Visarid, kes tõi Eesti kunstimaastikule sihipäraselt uusi kaasaegseid loomemeetodeid. Põllu juhtimisel kujunes Tartu ülikooli kunstikabinetist 1960. aastatel Eesti kunstiloo üks olulisemaid interdistsiplinaarseid kultuurifenomene, kus üheks oluliseks suunaks oli ka Eesti kunstiellu läänemaailma kunstiteoreetilise mõtte ja uute suundumuste vahendamine.

Alates 1966. aastast hakkas Põllu oma loomingus kirglikult eksperimenteerima moodsa kunsti väljendusvahenditega ning temast kujunes 1960. aastate teisel poolel eesti kunstis üks radikaalsemaid neoavangardiste.

Suurt huvi pakkus Põllule nii teoreetilisel tasandil kui oma loomingus op-kunst. 1960. aastate teisel poolel lõi ta mitmeid väga põnevaid tajupsühholoogiast lähtuva optilise illusiooniga teoseid. Põllu oli kirjavahetus ka op-kunsti rahvusvahelise korüfee Victor Vasarelyga, kes talle oma pühendusega monograafia saatis. Teos „Lõputu aeg“ on Põllu üks varasemaid teoseid, kus ta kasutab op-kunsti põhimõtteid. Liivakella kujundi optiliste illusioonidega mängides toob ta esile aja mõõtmise kokkuleppelise täpsuse ja tunnetusliku suhtelisuse vahekorra. (Kersti Koll)

Antud leht on unikaalne näide Kaljo Põllu op-perioodist. Selliseid triibustikuga tööd on Põllu tolleaegses loomingus teisigi. Kaljo Põllu oli sellal opkunsti mõju all ning võttis koguni ühendust selle ühe tippesindajaga Pariisis – Victor Vasarélyga.  (Mai Levin)

All vasakul: Lõputu aeg. Linoollõige (koloreeritud) 3/15

All paremal: K. Põllu. 1966