Kaljo Põllu. „Leib“ sarjast „Kodalased“. 1974. Metsotinto. Paber. Plm 36,6 x 36,4 cm. Alghind: 2500 € Haamrihind: 3200 €

Kirjeldus

Oma esimese soome-ugri temaatikast lähtuva 25 graafilisest lehest koosneva sarja „Kodalased“
lõi kunstnik aastail 1973–75. Sarja loomise mõte küpses tal mitu aastat. Sellele eelnesid
ekspeditsioonid Eestis ning soome-ugri ja põhjarahvaste juurde. 1975. aastal ka Kristian Raua
kunstipreemiaga pärjatud sari on jäänudki üheks kõige mõjusamaks ja kuulsamaks Põllu
graafikasarjaks. Sarjas kujutab ta muistsete soomeugrilaste maises elus ja taevastest arusaamadest
kõige olulisemaid asju. Selleks kasutab kunstnik erakordselt meisterlikult mustvalge metsotinto
tehnika müstilise sumeduse ja maalilisuse võimalusi. Sarja ühel kesksel graafilisel lehel „Leib“
näeme talutuba, kus pereema hoolitseva pilgu all on kolm suurt vastvalminud leivapätsi. Läbi
ukseava avaneb panoraamlik maastikuvaade metsade, küngaste ja põllusiiludega. Selles vaates
tunneme ära kunstnikule tüüpilise maastikukäsitluse, mida ta on läbi mänginud oma „Eesti
maastike“ sarjas. Pühalikult laual ootaval leival on mitmekihiline tähendusväli. Leib tähendab
ellujäämist ja põlvkondade järjepidevust võimaldavat igapäevast toitu. Leivategu sümboliseerib
aga ka viljakasvataja aastaringi ning annab aimu, et kunstnik käsitleb siin esivanemaid juba
paiksete maaviljelejatena. Enamasti on Põllu oma töödes kujutanud meeste maailma nii töös
kui ka maailmakõiksusega aru pidamas. Selles töös on keskne koht naistel – elu kestvuse hoidjail,
kelle hooleks oli kodu, lapsed ja leivategu. (Kersti Koll)

Oma esimeses ja kõige kuulsamas metsotintosarjas kujutab Kaljo Põllu lihtsalt ja selgelt muistsetele
soomeugrilastele tähtsaid asju, mis on tähtsad siiamaani – päike, maaema, koda ja leib. (Mai Levin)

All vasakul: Leib. Sarjast „Kodalased“. Metsotinto 36/50 II.

All paremal: Kaljo Põllu, 1974