Generated by All in One SEO v4.8.8, this is an llms.txt file, used by LLMs to index the site.

# VERNISSAGE kunstigalerii

## Sitemaps

- [XML Sitemap](https://vernissage.ee/sitemap.xml): Contains all public & indexable URLs for this website.

## Postitused

- [Uudised](https://vernissage.ee/uudised/) - Ole kursis VERNISSAGE kunstigalerii uudistega.
- [Teoste vastuvõtt sügisoksjonile](https://vernissage.ee/teoste-vastuvott-sugisoksjonile-2/) - Fotod võite saata : info@vernissage.ee Lisainfo 6544940 ja info@vernissage.ee Vernissage galerii eesti kunstiklassika sügisoksjon toimub kahel päeval, 7. ja 28 novembril 2026 aastal galeriis (Olevimägi 16/ Uus tn 25 ) ja online’s.
- [Imelist jaaniaega! Galerii on suletud 22.06-24.06.2025](https://vernissage.ee/imelist-jaaniaega-galerii-on-suletud-22-06-24-06-2025/) - Jaaniöö on hetk, mil aeg näib peatuma. Metsad sosistavad, lõkked põlevad ja valge öö kannab endas iidseid lugusid. Soovime kõigile rahulikku, rõõmsat ja kaunist jaaniaega! ✨ Pildil: Toomas Vint „Minek“, 1990, õli lõuendil.
- [Kultuur.err: Vernissage galeriis avati Jüri Mildebergi näitus "Hingedeusk"](https://vernissage.ee/kultuur-err-vernissage-galeriis-avati-juri-mildebergi-naitus-hingedeusk/) - Suur tänu ERR kultuuriuudistele kajastuse eest! Jüri Mildebergi isikunäitus „HINGEDEUSK” on avatud. Näitusel kohtuvad arhailised maskid, mütoloogilised kujundid ja meie esivanemate maailmatunnetus, luues ainulaadse rännaku nähtava ja nähtamatu maailma vahel. Näitusel on eksponeeritud üle 40 teose. Vaata galeriid ERR Kultuuris ja tule näitust oma silmaga avastama! https://kultuur.err.ee/1610042677/galerii-vernissage-galeriis-avati-juri-mildebergi-naitus-hingedeusk Olete südamest oodatud !
- [Jüri Mildebergi isikunäitus HINGEDEUSK on avatud!](https://vernissage.ee/juri-mildebergi-isikunaitus-hingedeusk-on-avatud/) - Galerii täitus eile kunsti, emotsioonide ja toredate inimestega. Täname kõiki külalisi, kes tulid Jüri Mildebergi näituse „HINGEDEUSK“ avamisele. Näitus jääb avatuks kuni 01.07.2026. Kohtumiseni Vernissage galeriis!
- [Suur tänu ajalehele Sirp ilusa kajastuse eest ✨](https://vernissage.ee/suur-tanu-ajalehele-sirp-ilusa-kajastuse-eest-✨/) - Jüri Mildebergi „Hingedeusk“ on näitus, kus kohtuvad müüdid, sümbolid, huumor ja sügavam sisemaailm. Meil on suur rõõm seda erilist väljapanekut Vernissage galeriis esitleda. Olete südamest oodatud näitust külastama alates 29.05.2026 https://www.sirp.ee/vernissage-galeriis-avatakse-juri-mildebergi-naitus-hingedeusk/?fbclid=IwY2xjawSGC4xleHRuA2FlbQIxMQBzcnRjBmFwcF9pZBAyMjIwMzkxNzg4MjAwODkyAAEeC9-q2WeVgPhS-8Jc-T-l1Rd68mxKrH8MfBaKzvsd03_1qIKsl2zGRIaUxg8_aem_fSa8bsAOLTyM7GjDDmwvxw
- [Jüri Mildebergi  isikunäituse HINGEDEUSK  29.05.2026 - 01.07.2026](https://vernissage.ee/juri-mildebergi-isikunaituse-hingedeusk-29-05-2026-01-07-2026/) - Austatud kunstisõber! Meil on au paluda Teid kunstnik Jüri Mildebergi näitusele HINGEDEUSK Näitusel on eksponeeritud üle 40 teose, mis on valminud aastatel 2013 – 2026. Teoloogi ja kirjaniku Paavo Matsini sõnul tegelevad näituse tööd hinge küsimusega: kui me ei näe hingi või ei mõtle neile, kas nad siis ikkagi on olemas? Kas hingedega suhtlemiseks on
- [Kevadoksjon "Kunst on ajatu" on õnnelikult ja edukalt selja taga](https://vernissage.ee/kevadoksjon-kunst-on-ajatu-on-onnelikult-ja-edukalt-selja-taga/) - Austatud kunstisõbrad! Meie kevadoksjon “Kunst on ajatu” on õnnelikult ja edukalt selja taga, kogu oksjoni haamrihindade esitosin, st TOP 12 on teie ees: 1. Adamson-Eric “Sirelid” haamrihind 100 000 eurot2. Eduard Wiiralt “Lamav tiiger” haamrihind 49 000 eurot3. Heitti Polli “Kased” haamrihind 45 000 eurot4. Richard Uutmaa “Rannamaastik” haamrihind 31 000 eurot5. Richard Uutmaa “Altja
- [Vernissage galerii kevadoksjoni näitust tutvustavad õhtud](https://vernissage.ee/vernissage-galerii-kevadoksjoni-naitust-tutvustavad-ohtud/) - Austatud kunstisõbrad! Vernissage galerii kevadoksjon on tänavu eriline tähistades 25. tegutsemisaastat Eesti kunstimaastikul ja 20 aasta möödumist esimesest enampakkumisest – oksjonivalik on jätkuvalt kaunis ja kõrgetasemeline. Üle 150 teose ligi 100 autorilt nii klassikutelt kui tõusvatelt tähtedelt astuvad areenile võrdsetena – sest kunst on ajatu. Ootame teid osa saama oksjoninäitust tutvustavatest õhtutest, mis tänavu on
- [Kultuur. Postimees: Kevadoksjon 2026](https://vernissage.ee/kevadoksjon-2026/) - Austatud kunstisõbrad! Meie tänavune kevadoksjon on eriline ja seda koguni kolmel põhjusel. Kõigepealt – tähistame sel aastal oma 25. tegutsemisaastat Eesti kunstimaastikul, lisaks möödub tänavu 20 aastat meie esimesest kunstioksjonist. Kolmandaks – et kunstipublikul oleks veelgi huvitavam oksjonite kulgu jälgida, siis juubeliaasta esimene, kevadoksjon tuleb publiku ette uue struktuuriga. Senise klassika ja moodsa kunsti oksjonite
- [KEVADINE](https://vernissage.ee/kevadine/) - Püüa täna päike kinni, pane põselohku. Sellega, kes sind ei sunni, vabal tahtel kohtu. Sellega, kes sind ei keela, kõnni salaaeda. Kevadise oja veena voola uude aega. Airis Erme (1973-2025) KAUNEID KEVADPÜHI!
- [✨Naistepäeva eel Vernissage galeriis  ✨](https://vernissage.ee/✨naistepaeva-eel-vernissage-galeriis-✨/) - Saabuva🌹naistepäeva eel on meil suur rõõm esitleda galeriis legendaarse kunstniku Urve Küttneri 💎 autoriehteid. Galerii väljapanekut on täiendamas uued eksklusiivsed ehted – ☝️ainulaadsed autoritööd, mis on loodud üksikeksemplaridena. Iga ehe on kui väike kunstiteos, milles peegeldub kunstniku isikupärane käekiri, elegants ja ajatu ilu. Seekordne väljapanek on eriline ja haruldane võimalus - mitmed ehted pärinevad kunstniku
- [Urve Küttneri juubelinäitust "Femme fatale’ist feminismini " tutvustav õhtu.](https://vernissage.ee/urve-kuttneri-juubelinaitust-femme-fataleist-feminismini-tutvustav-ohtu/) - Austatud kunstisõber! Meil on au paluda Teid Eesti ühe mitmekülgseima metallikunstniku Urve Küttneri juubelinäituse "Femme fatale’ist feminismini " kuraatorituurile kolmapäeval 18. veebruaril kell 17. Kunstiteadlane Katrin Kivimaa ja kunstnik Urve Küttner ise teevad huvilistele ringkäigu ning tutvustavad näitust. Näitus jääb Vernissage kunstigaleriis avatuks kuni 14. märtsini. Vernissage kunstigalerii on avatud: T–R 12–18, L 12–15. Olete
- [Galerii: Urve Küttneri juubelinäituse “Femme Fatale’ist feminismini” on avatud!](https://vernissage.ee/urve-kuttneri-juubelinaituse-femme-fataleist-feminismini-on-avatud/) - Austatud kunstisõber! Austatud kunstisõber! Meil on au paluda Teid Eesti ühe mitmekülgseima metallikunstniku Urve Küttneri juubelinäituse "Femme fatale’ist feminismini" avamisele 11.02.2026 kl 17.00. Näituse fookuses on monumentaalsed kompositsioonid ja ehteinstallatsioonid, kus kunstnik vaatleb tugeva sotsiaalse närviga ja väga empaatiliselt naiseks olemise teema erinevaid tahke. Välja on pandud eelkõige Urve Küttneri fantaasiaküllane vabalooming, mis pakub vaatajale
- [Ilusat sõbrapäeva !](https://vernissage.ee/ilusat-sobrapaeva/) - Austatud kunstisõbrad! Kohelgem ikka oma sõpru nagu haruldasi kunstiteoseid, paigutades need parimasse valgusesse ning neid aina imetledes ja südamest armastades! Tujuküllast sõbrapäeva sõprade seltsis!
- [Kultuur.postimees: Aitäh Postimehe kultuuritoimetusele! 🤍 Kunstisõbrad on oodatud juba 12.02 näitusele ☺️🎨](https://vernissage.ee/aitah-postimehe-kultuuritoimetusele-🤍-kunstisobrad-on-oodatud-juba-12-02-naitusele-☺️🎨/) - https://kultuur.postimees.ee/8413272/kunstigaleriis-vernissage-avatakse-metallikunstnik-urve-kuttneri-juubelinaitus
- [Sirp: Kunstigaleriis Vernissage avatakse metallikunstniku Urve Küttneri juubelinäitus](https://vernissage.ee/sirp-kunstigaleriis-vernissage-avatakse-metallikunstniku-urve-kuttneri-juubelinaitus/) - https://www.sirp.ee/kunstigaleriis-vernissage-avatakse-metallikunstniku-urve-kuttneri-juubelinaitus/
- [kultuur.err.ee: Urve Küttner avas juubelinäituse "Femme Fatale'ist feminismini"](https://vernissage.ee/kultuur-err-ee-urve-kuttner-avas-juubelinaituse-femme-fataleist-feminismini/) - https://kultuur.err.ee/1609939103/galerii-urve-kuttner-avas-juubelinaituse-femme-fatale-ist-feminismini
- [Kunst kohtub innovatsiooniga Pariisis! Vernissage galerii osaleb Euroopa projektis !](https://vernissage.ee/kunst-kohtub-innovatsiooniga-pariisis-vernissage-galerii-osaleb-euroopa-projektis/) - See aasta on alanud põnevate uute väljakutsete ning võimalusega teha koostööd nii uskumatult inspireeriva ja loova inimestega Euroopa projekti ARTINNOLAB4.0 raames. See on suur au! Väljakutse vastu võetud! 🤝 This year has started with exciting new challenges and the opportunity to cooperate with such an incredible group of creative people on the European project ARTINNOLAB4.0.
- [Galerii Vernissage esitleb Eesti ühe mitmekülgseima metallikunstniku Urve Küttneri loomingut](https://vernissage.ee/galerii-vernissage-esitleb-eesti-uhe-mitmekulgseima-metallikunstniku-urve-kuttneri-loomingut/) - Kolmapäeval, 11. veebruaril avatakse galeriis Vernissage Eesti ühe mitmekülgseima metallikunstniku Urve Küttneri juubelinäitus ”Femme fatale’ist feminismini ”. Näituse fookuses on monumentalsed kompositsioonid ja ehteinstallatsioonid, kus kunstnik vaatleb tugeva sotsiaalse närviga ja väga empaatiliselt naiseks olemise teema erinevaid tahke. Kunstnik on pühendanud näituse oma hea sõbra, kunstiteadlase Heie Maria Treieri (1963 – 2026) mälestusele. Näitusel “Femme
- [Teoste vastuvõtt kevadoksjonile on avatud.](https://vernissage.ee/teoste-vastuvott-kevadoksjonile-on-avatud/) - Fotod võite saata : info@vernissage.eeLisainfo 6544940 ja info@vernissage.eeVernissage galerii eesti kunstiklassika kevadoksjon toimub kahel päeval, 16. ja 17. mail 2026 aastal galeriis (Olevimägi 16/ Uus tn 25 ) ja online’s.
- [Vernissage'i kunstigalerii sügisoksjonil müüdi 110 teost](https://vernissage.ee/vernissagei-kunstigalerii-sugisoksjonil-muudi-110-teost/) - https://kultuur.err.ee/1609867317/vernissage-i-kun25stigalerii-sugisoksjonil-muudi-110-teost
- [Vernissage’i kunstigalerii sügisoksjonil püstitati uus hinnarekord](https://vernissage.ee/vernissagei-kunstigalerii-sugisoksjonil-pustitati-uus-hinnarekord/) - https://kultuur.postimees.ee/8367849/vernissage-i-kunstigalerii-sugisoksjonil-pustitati-uus-hinnarekord
- [Vernissage kunstigalerii on talvepuhkusel kuni 12.01.2026](https://vernissage.ee/vernissage-kunstigalerii-on-talvepuhkusel-2/) - Kallid kliendid ja külastajad! Vernissage kunstigalerii on talvepuhkusel kuni 12.01.2026 Kui soovite galeriid külastada või soetada kunstiteoseid siis oleme teie jaoks olemas kokkuleppel. Võtke selleks meiega eelnevalt ühendust kirja teel info@vernissage.ee või helistades +372 6544 940. Soovime Teile rahulikku ja kaunist pühadeaega!🎄
- [Vernissage galerii sügisoksjon 2025 on edukalt lõppenud. Meie kevadoksjon toimub 15. ja 16. mail 2026](https://vernissage.ee/24664-2/) - Austatud kunstisõbrad! Meie sügisoksjon on edukalt selja taga, suur tänu osavõtjaile 🫶 ja palju õnne kõigile, kel õnnestus omandada soovitud teoseid! ✨ Esikümme on Teie ees. Olgu rõhutatud, et esmakordselt edestas akvarell õlimaale, meie oksjonil sündis kõige kallimalt müüdud akvarell Eestis! Peeter Mudist “Taevane teeviit”, (akvarell, 1999), alghind 15 000 €, haamrihind 53 000 €
- [Soovime Teile rahulikku ja kaunist pühadeaega!🎄](https://vernissage.ee/soovime-teile-rahulikku-ja-kaunist-puhadeaega🎄-3/) - https://vernissage.ee/wp-content/uploads/2025/12/Vernissage-j6ul2025-1080x1080_2.mp4 Austatud kunstisõbrad! Taas läheneb lõpule üks kirev ja edukas kunstiaasta. Oleme Teile väga tänulikud meeldiva koostöö eest lõppeval aastal ja loodame, et saame Teile pakkuda eredaid kunstielamusi ja põnevaid avastusi ka uuel aastal. Soovime Teile rahulikku ja kaunist pühadeaega!🎄 Animatsioonis kasutatud teos: Malle Leis. Sukmiti aed XV. 1996. Erakogu. Lugupidamisega Kristiina ja Martin
- [Äripäev  tunnustab novembris kõige edukamaid ettevõtteid. Meil oli suur au osaleda pidulikul Äripäeva TOP100 galal oma heategevusliku kunstioksjoniga](https://vernissage.ee/aripaev-tunnustab-novembris-koige-edukamaid-ettevotteid-meil-oli-suur-au-osaleda-pidulikul-aripaeva-top100-galal-oma-heategevusliku-kunstioksjoniga-3/) - Austatud kunstisõbrad! Äripäev tunnustab novembris kõige edukamaid ettevõtteid. TOP 100 absoluutses tipus võidutses seekord KAPITEL AS, teise koha pälvis LHV GROUP AS ning MAINOR ÜLEMISTE AS pärjati sel korral kolmanda kohaga. Soovime omalt poolt kõigile jätkuvat edu! Suur au oli juba viiendat korda sellel pidulikul galal heategevusliku kunstioksjoniga osaleda, oksjoni tulu läks traditsiooniliselt Sünnitusmajade fondi
- [Sügisoksjoni esimene päev](https://vernissage.ee/sugisoksjoni-esimene-paev/) - Austatud kunstisõbrad! Meie sügisoksjoni esimene, moodsa klassika päev on edukalt selja taga, suur tänu osavõtjaile ja palju õnne kõigile, kel õnnestus omandada soovitud teoseid! Eilsed hinnarekordid on Teie ees. Olgu eelnevalt esile tõstetud, et esmakordselt edestas akvarell õlimaale, sündis kõige kallimalt müüdud akvarell Eestis. 1. Peeter Mudist "Taevane teeviit", (akvarell, 1999), alghind 15 000 €,
- [Oksjoninäitust tutvustav õhtu](https://vernissage.ee/oksjoninaitust-tutvustav-ohtu-2/) - Austatud kunstisõbrad! Sügis asub tasapisi talvele teed andma, aga eeloleval nädalalõpul toob lisaks päikesele novembrisse värvid korraks tagasi ka meie järjekordne sügisoksjon. Me oleme valmis, oksjoniteoste näitus on publikule avatud, tutvustavad videod on kodulehel vaatamiseks valmis, kataloogid on trükitud. Viimaseks kirsiks sellele tordile veel enne oksjonit on meil eeloleval neljapäeval, 20. novembril kell 18 Teile
- [Vernissage kunstigalerii sügisoksjoninäitus on avatud iga päev! Sügisoksjon toimub 22.–23. novembril 2025.](https://vernissage.ee/vernissage-kunstigalerii-sugisokjoninaitus-on-avatud-sugisoksjon-toimub-22-23-novembril-2025/) - Austatud kunstisõbrad! Oleme astunud tänavusele sügisoksjonile sammukese lähemale. Kuulutame rõõmuga, et oksjoniteoste näitus galeriis on nüüd avatud ja ootame kõiki lahkesti tänavuse valikuga tutvuma! Oksjoniteosed on enamalt jaolt ju erakogudest erakogudesse liikuvad, nii et just nüüd ja praegu on võimalik nii mõnelegi haruldusele pilk peale heita. Ootame teid näitusele kuni 21. novembrini, sügisoksjon toimub 22.
- [Teoste vastuvõtt sügisoksjonile .](https://vernissage.ee/teoste-vastuvott-sugisoksjonile/) - Fotod võite saata : info@vernissage.ee Lisainfo 6544940 ja info@vernissage.ee Vernissage galerii eesti kunstiklassika sügisoksjon toimub kahel päeval, 22. ja 23. novembril 2025 aastal galeriis (Olevimägi 16/ Uus tn 25 ) ja online’s.
- [GALERII ⟩ Eesti loodus akvarellides: Richard Uutmaa näitus avati pidulikult](https://vernissage.ee/galerii-⟩-eesti-loodus-akvarellides-richard-uutmaa-naitus-avati-pidulikult/) - MEEDIAKAJASTUS: http://kultuur.postimees.ee/8332374/galerii-eesti-loodus-akvarellides-richard-uutmaa-naitus-avati-pidulikult
- [NÄITUS: "Eestimaa looduse võlu Richard Uutmaa akvarellides" 24.09. - 18.10.2025](https://vernissage.ee/22800-2/) - Austatud kunstisõber! 12.oktoobril möödub 120 aastat meie ainulaadse akvarellisti ja maalija Richard Uutmaa sünnist. Seda olulist tähtpäeva oleme otsustanud oma galeriis tähistada näitusega "Eestimaa looduse võlu Richard Uutmaa akvarellides" Richard Uutmaa on üks suurtest talentidest eesti maalikunstis, silmapaistev nii figuraalses kompositsioonis kui ka maastiku- ja meremaalis. Iseäranis rohkesti ongi erakogudes just maastikke ja mariine, nii
- [PEAGI GALERIIS: Tähistame Richard Uutmaa 120. sünniaastapäeva kunstniku loomingu näitusega (september/oktoober)](https://vernissage.ee/22691-2/) - Austatud kunstisõbrad! Kuni teisipäeva, 9. septembrini on veel võimalik meie galeriis vaadata Malle Leisi 85. sünniaastapäevale pühendatud väga erilist näitust "Mälestusi reisidelt". Kui te pole veel jõudnud, soovitame. Mõtted on meil aga juba järgmise näituse juures, sest soovime tähistada järgmisena Richard Uutmaa 120. sünniaastapäeva ja palume seekord oma auväärt publiku abi. Kui teie valdustes on
- [Kuraatorituur Malle Leisi näitusel reedel, 29.08.2025 kl 18.00](https://vernissage.ee/22600-2/) - Austatud kunstisõbrad! Meil on hea meel oma sõpru taas külla kutsuda, sest galeriis on avatud suurt publikumenu pälvinud Malle Leisi (1940 – 2017) isikunäitus “Mälestusi reisidelt” Reedel, 29.08.2025 kl 18.00 teeb näituse kuraator Sandra Jõgeva huvilistele ringkäigu ning tutvustab kunstniku loomingut. Näitusel on eksponeeritud Malle Leisi seni avalikkusele nägemata teoseid, mis on valminud nii tema
- [Kultuur.err:  Vernissage galeriis avati Malle Leisi näitus "Mälestusi reisidelt"](https://vernissage.ee/kultuur-err-vernissage-galeriis-avati-malle-leisi-naitus-malestusi-reisidelt/) - http://kultuur.err.ee/1609775229/fotod-vernissage-galeriis-avati-malle-leisi-naitus-malestusi-reisidelt
- [Malle Leisi 85. sünniaastapäevale pühendatud näitus “Mälestusi reisidelt” on avatud!](https://vernissage.ee/malle-leisi-85-sunniaastapaevale-puhendatud-naitus-malestusi-reisidelt-on-avatud/) - Austatud kunstisõber! Meil on suur rõõm alustada uut kunstihooaega Malle Leisi 85. sünniaastapäevale pühendatud näitusega “Mälestusi reisidelt Malle Leis sündis 7. juulil 1940 Viljandis, õppis aastatel 1958–1961 Tartu Kunstikoolis ja 1961–1967 ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis (ERKI), lõpetades lavakujundajana. Malle Leis kuulub Eesti kunstiajaloos teada-tuntud legendaarsesse kunstirühmitusse ANK 64, mis tegutses 1960-ndate aastate keskpaigas ja kuhu kuulusid veel
- [Kultuur. Postimees: Malle Leisi haruldased ja seni nägematud tööd jõuavad näitusele](https://vernissage.ee/kultuur-postimees-malle-leisi-haruldased-ja-seni-nagematud-tood-jouavad-naitusele/) - http://kultuur.postimees.ee/8305078/galerii-malle-leisi-haruldased-ja-seni-nagematud-tood-jouavad-naitusele
- [Malle Leisi 85. sünniaastapäevale pühendatud näitus "Mälestusi reisidelt" 19.09.2025-09.09.2025](https://vernissage.ee/galeriis-vernissage-avatakse-malle-leisi-naitus-malestusi-reisidelt/) - Austatud kunstisõber! Meil on suur rõõm alustada uut kunstihooaega Malle Leisi 85. sünniaastapäevale pühendatud näitusega "Mälestusi reisidelt" ja paluda Teid teisipäeval, 19. augustil kell 18 Vernissage kunstigaleriisse selle näituse avamisele. "Mälestusi reisidelt" on ühtaegu nii visuaalne reisipäevik kui ka südamlik austusavaldus Malle Leisile kui rändajale, loodusvaatlejale ja säravale värvimeistrile - kunstnikule, kes nägi maailma kui
- [Bruno Sõmeri tööde valiknäitus Kadriorus,  Vabariigi Presidendi kantseleis.](https://vernissage.ee/12556-2/) - Austatud kunstisõbrad! Lõpetasime eelmisel nädalal oma galerii kunstihooaja Bruno Sõmeri 100. sünniaastapäevale pühendatud mahuka ülevaatenäitusega, aga teosed rändasid kohe edasi ning juba reedel oli meil au osaleda hilispallaslase Sõmeri tööde valiknäituse avamisel Kadriorus, Vabariigi Presidendi kantseleis. Näituse korraldajaks oli JoonStuudio ja avasõnad lausus Enn Lillemets. Näitus jääb avatuks pooleks aastaks, nii et kõigil, kel vähegi
- [Teoste vastuvõtt sügisoksjonile on avatud.](https://vernissage.ee/teoste-vastuvott-sugisoksjonile-on-avatud-2/) - Fotod võite saata : info@vernissage.ee Lisainfo 6544940 ja info@vernissage.ee Vernissage galerii eesti kunstiklassika sügisoksjon toimub kahel päeval, 22. ja 23. novembril 2025 aastal galeriis (Olevimägi 16/ Uus tn 25 ) ja online’s.
- [XXVIII Laulu- ja XXI Tantsupidu ISEOMA 3. - 6. juulil 2025 Tallinnas](https://vernissage.ee/xxviii-laulu-ja-xxi-tantsupidu-iseoma-3-6-juulil-2025-tallinnas/) - Kui ma hakkan laulemaie, lauluviisi laskema, siis jääb küla kuulamaie, vallarahvas vaatama! XXVIII Laulu- ja XXI Tantsupidu ISEOMA 3. - 6. juulil 2025 Tallinnas Kohtume peol!
- [Meie galerii on suvepuhkusel alates 03.07. Ootame teid taas alates 12.08](https://vernissage.ee/galerii-on-kuni-12-augustini-suvepuhkusel/) - Austatud kunstisõbrad! Suur tänu põneva 2024/2025 kunstihooaja eest! Lisaks kahele edukale oksjonile oli meil au korraldada mitu eriilmelist kunstinäitust, neist viimase, Kristiina Kaasiku (1943 – 2024) teoste ülimenuka väljapanekuga loeme tänavuse hooaja lõpetatuks ja oleme kuni 12. augustini suvepuhkusel. Avatud oleme eelneval kokkuleppel 6544940 või ingo@vernissage.ee. Uut hooaega alustame auväärse Malle Leisi (1940 – 2017)
- [Imelist jaaniaega! Galerii on suletud 21.06-24.06.2025](https://vernissage.ee/imelist-jaaniaega-galerii-on-suletud-21-06-24-06-2025/) - Käes on aasta kõige pikemad päevad ja imelisemad ööd, mil kogu loodus on täidetud võluväega. Meie esivanemad on öelnud, et jaaniöö on suur rõõmupüha, mil kogu loodus ja kõik inimesed peavad saama jaanilõkkest valgustatud. Söögem, joogem ja olgem rõõmsad, nautigem selle imelise öö hääli, värve ja lõhnu, mingem lähimale allikale silmi pesema, sest jaaniööl on
- [Kristiina Kaasiku (1943-2024) isikunäitust "Nägemus" tutvustav õhtu neljapäeval, 05.06.2025 kl 18.00](https://vernissage.ee/kristiina-kaasiku-1943-2024-isikunaitust-nagemus-tutvustav-ohtu-neljapaeval-05-06-2025-kl-18-00/) - Austatud kunstisõbrad! Meil on hea meel oma sõpru taas külla kutsuda, sest galeriis on avatud suurt publikumenu pälvinud Kristiina Kaasiku (1943-2024) isikunäitus "Nägemus" Neljapäeval, 05.06.2025 kl 18.00 teeb kunstiajaloolane Rita Kroon huvilistele ringkäigu ning tutvustab kunstniku loomingut. Kristiina Kaasiku käesoleval ülevaatenäitusel on väljas on üle 40 suurepärase teose, esindatud on nii valik nägemuslikke-taevalikke visioone kunstniku
- [Vernissage galerii kevadoksjon 2025 on edukalt lõppenud. Meie sügisoksjon 2025 toimub 22. ja 23. novembril](https://vernissage.ee/vernissage-galerii-kevadoksjon-2025-on-edukalt-loppenud-elagu-sugisoksjon-2025-see-toimub-22-ja-23-novembril-2025/) - Austatud kunstisõbrad! Meie kevadine oksjon on edukalt selja taga. Jagame teiega kevadoksjoni parimaid tulemusi: Kõige kõrgema lennu tegi eile Kristiina Kaasiku “Õhtune soo”, teose alghind oli 29000 eurot, haamrihind kerkis 62500 euroni. Peeter Mudisti suurepärase “Torso” alghinnaks oli 17500, haamrihinnaks kujunes 58000 eurot. Richard Uutmaa suurepärane maal "Pirita-Kose", selle alghind oli 20 000, haamrihind 46000
- [Eesti Päevaleht: Vernissage galeriis (Olevimägi 16) avati maalikunstnik Kristiina Kaasiku (1943-2024) näitus „Nägemus“, millega galerii jätkab abstraktse kunsti näituste sarja.](https://vernissage.ee/eesti-paevaleht-vernissage-galeriis-olevimagi-16-avati-maalikunstnik-kristiina-kaasiku-1943-2024-naitus-nagemus-millega-galerii-jatkab-abstraktse-kunsti-naituste-sarja/) - http://epl.delfi.ee/artikkel/120380670/fotod-avati-maalikunstnik-kristiina-kaasiku-naitus-nagemus
- [Postimees.kultuur: Seal, kus lõpeb aeg ja algab valgus: nii avati Kristiina Kaasiku näitus](https://vernissage.ee/postimees-kultuur-seal-kus-lopeb-aeg-ja-algab-valgus-nii-avati-kristiina-kaasiku-naitus/) - http://kultuur.postimees.ee/8256759/galerii-seal-kus-lopeb-aeg-ja-algab-valgus-nii-avati-kristiina-kaasiku-naitus
- [Kultuur.err : Vernissage galeriis avati Kristiina Kaasiku ülevaatenäitus](https://vernissage.ee/kultuur-err-galerii-vernissage-galeriis-avati-kristiina-kaasiku-ulevaatenaitus/) - http://kultuur.err.ee/1609706040/galerii-vernissage-galeriis-avati-kristiina-kaasiku-ulevaatenaitus
- [Õhtuleht: Avati maalikunstnik Kristiina Kaasiku näitus „Nägemus“](https://vernissage.ee/ohtuleht-avati-maalikunstnik-kristiina-kaasiku-naitus-nagemus/) - http://www.ohtuleht.ee/oltv-raadio/1131920/galerii-avati-maalikunstnik-kristiina-kaasiku-naitus-nagemus Toimetas Merle Luik mail avati galeriis Vernissage maalikunstnik Kristiina Kaasiku (1943-2024) näitus „Nägemus“, millega galerii jätkab abstraktse kunsti näituste sarja. Kristiina Kaasiku käesoleval ülevaatenäitusel „Nägemus“ on väljas on üle 40 suurepärase teose, esindatud on nii valik nägemuslikke-taevalikke visioone kunstniku hilisest loominguperioodist kui ka grupp noorusaja värvikaid abstraktsioone. Vanim teos näitusel pärineb aastast 1966,
- [Kristiina Kaasiku (1943-2024) isikunäitus “NÄGEMUS” on avatud!](https://vernissage.ee/kristiina-kaasiku-1943-2024-isikunaitus-nnagemus-on-avatud/) - Austatud kunstisõbrad! Meil on taas meeldiv võimalus Teid külla kutsuda, nimelt avasime oma galeriis Kristiina Kaasiku (1943-2024) loomingu näituse "Nägemus", mis kuulub meie abstraktse kunsti näituste sarja. Väljapanek on publikule avatud olnud vaid paar päeva, ometi on see juba praegu pälvinud suurt publikumenu. Maalikunstnik Kristiina Kaasik on oma silmapaistva ja omanäolise loominguga pälvinud Eesti kunstiklassikas kindla koha. Tema
- [Kristiina Kaasiku (1943-2024) isikunäitus "Nägemus" alates 24.05.2025](https://vernissage.ee/kristiina-kaasiku-1943-2024-isikunaitus-nagemus-alates-24-05/) - Austatud kunstisõber! Oleme valmis esitlema uut väljapanekut ja ootame Teid Kristiina Kaasiku (1943 - 2024) isikunäitusele “NÄGEMUS” Maalikunstnik Kristiina Kaasiku silmapaistev ja omanäoline looming kuulub Eesti kunstiklassikasse. Tema ekspressiivse mõjujõuga maastikud-kompositsioonid on pakkunud nauditavaid kunstielamusi alates 1970-ndatest aastatest. Käesoleval näitusel on eksponeeritud üle 40 suurepärase teose. Vanim maal pärineb aastast 1966, värskeim on valminud 2022.
- [Kevadoksjoni esimene päev](https://vernissage.ee/kevadoksjon-i-paev/) - Austatud kunstisõbrad! Esimene oksjonipäev on õnnelikult ja edukalt selja taga, toome välja eilsed edulood. Kõige kõrgema lennu tegi eile Kristiina Kaasiku "Õhtune soo", teose alghind oli 29 000 eurot, haamrihind kerkis 62500 euroni. Peeter Mudisti suurepärase "Torso" alghinnaks oli 17500, haamrihinnaks kujunes 58 000 eurot. Urmas Pedanik linnavaate "Ülesõit", alghind 9000 kerkis 40 000 euroni.
- [Kultuur.postimees : Kevadoksjonil müüdi Eesti kunsti rekordhindadega !](https://vernissage.ee/kultuur-postimees-kevadoksjonil-muudi-eesti-kunsti-rekordhindadega/) - http://kultuur.postimees.ee/8249561/kevadoksjonil-muudi-eesti-kunsti-rekordhindadega-hiljuti-surnud-kunstniku-teose-hind-tousis-neljakordseks
- [Kevadoksjoni teine päev](https://vernissage.ee/kevadoksjoni-teine-paev-2/) - Austatud kunstisõbrad! Meie kevadine oksjon on edukalt selja taga. Jagame teiega eilse, vanema klassika päeva parimaid tulemusi: Kõrgeima müügihinna pälvis 🎨 Richard Uutmaa suurepärane maal "Pirita-Kose", selle alghind oli 20 000, haamrihind 💎 46 000 eurot. 🎨 Elmar Kitse imekauni teose "Lilled" alghind 18 000 tõusis haamrihinnani 💎 32 000 eurot. Oksjoni vanim teos, 🎨
- [Sügisoksjoni hitid 2024](https://vernissage.ee/sugisoksjon-2024/)
- [Sügisoksjoni teine päev](https://vernissage.ee/kevadoksjoni-teine-paev/) - Austatud kunstisõbrad! Nüüdseks on üliedukalt selja taga ka meie tänavuse sügisoksjoni teine päev. Meil on suur rõõm ja au anda teada, et Villem Ormissoni haruldane töö “Pimeda mehe portree" leidis oksjonil uue omaniku, müügihinnaga 195 000 eurot. See on meie galerii absoluutne hinnarekord ja siiani ka käesoleva aasta kalleim oksjonil müüdud teos, aga kõik oksjonid
- [Sügisoksjoni esimene päev](https://vernissage.ee/kevadoksjoni-esimene-paev/) - Austatud kunstisõbrad! Meie tänavuse sügisoksjoni esimene päev on edukalt selja taga. Õnnitleme südamest kõiki kunstisõpru, kel õnnestus soetada ihaldatud kunstiteoseid! Päev pakkus asjahuvilistele uuemat eesti kunsti klassikat, oli palju ilusaid üllatusi, mil alghinnad kerkisid hasartselt kahe-, kolme- ja isegi neljakordseks. Esimese oksjonipäeva hinnarekordiks kujunes sel korral 65 000 eurot, selle pälvis üsnagi ootuspäraselt Miljard Kilgi
- [Olete oodatud!](https://vernissage.ee/olete-oodatud/) - Austatud kunstisõbrad! Kunstikevad kogub õhinal hoogu, oksjonite aeg on käes ja ka meie tänavuse kevadoksjonini pole enam jäänud palju aega. Taas on meil õnnestunud kokku panna kaunis ja kõrgetasemeline valik unikaalset Eesti kunsti. Vanim teos pärineb sel korral üheksateistkümnenda sajandi keskpaigast, värskeim valmis möödunud aastal. Kokku on sel korral valikus 165 teost 85-lt autorilt, nii
- [Vernissage kunstigalerii kevadoksjoni näitus avatud!](https://vernissage.ee/kevadoksjoni-teoste-naitus/) - Austatud kunstisõbrad! Täna on see rõõmus päev, mil galeriis avaneb meie kevadise oksjoni teoste näitus. Vanim teos pärineb sel korral XIX sajandi keskpaigast, värskeim valmis möödunud aastal. Kokku on sel korral valikus 165 teost 85-lt autorilt, nii et iga kunstigurmaan peaks endale midagi meeldivat leidma. Ootame kõiki kunstihuvilisi enne 9. maid galeriisse teostega tutvuma, sest
- [Austatud kunstisõbrad!](https://vernissage.ee/20786-2/) - Oleme jõudnud pühadeni, mida peetakse jõulude järel tähtsuselt teisel kohal olevaks. Ülestõusmispühade ehk munapühadega seostub mitmeid sümboleid, aga muna on neist kahtlemata kõige levinum. Kombeks on mune värvida, neid üksteisele kinkida ja koksida – võidab see, kelle muna jääb terveks. Väga paljudes kultuurides ja uskumustes peetakse muna loomise, viljakuse ja kasvu sümboliks. Kevadpühade ajal on muna
- [Vernissage kunstigalerii kevadoksjon toimub 10.-11. mail 2025.](https://vernissage.ee/vernissage-kunstigalerii-kevadoksjon-toimub-10-11-mail-2025/) - Austatud kunstisõbrad! Eelmise nädalaga lõppes meie galeriis selle kevade seni menukaim näitus "Tartu sõpruskond. Tüdrukud. Valve Janov, Silvia Jõgever, Kaja Kärner". On raske leida sõnu, mis väljendaksid meie rõõmu. Nii palju uut ja seni varjul olnud kaunist kunsti, nii palju asjatundlikku publikut, nii palju kiidusõnu. Suur osa teoseid rändas erakogudesse tagasi, mõned leidsid uue omaniku,
- [Näitus "Tartu sõpruskond. Tüdrukud: Valve Janov, Silvia Jõgever, Kaja Kärner"  6.03.2025-5.04.2025](https://vernissage.ee/naitus-tartu-sopruskond-tudrukud-valve-janov-silvia-jogever-kaja-karner-6-03-2025-5-04-2025-2/) - Austatud kunstisõbrad! Meil on rõõm Teile esitleda uut väljapanekut, avasime galeriis näituse "Tartu sõpruskond. Tüdrukud. Valve Janov, Silvia Jõgever, Kaja Kärner". Tänavu sammume me kevadesse tõeliselt naiselikult, esitledes meie kunstiloo kolme naispallaslase loomingut. Kaja Kärner, Valve Janov ja Silvia Jõgever - neid ühendav lugu saab alguse sõjaeelses ja -aegses Pallases. Õpetust said nad vanas heas
- [Kuna meie näitus "Tartu sõpruskond. Tüdrukud. Valve Janov, Silvia Jõgever, Kaja Kärner" on osutunud erakordselt populaarseks, siis pikendame näituse lahtiolekuaega ❗️11. aprillini. Olete väga oodatud!](https://vernissage.ee/kuna-meie-naitus-tartu-sopruskond-tudrukud-valve-janov-silvia-jogever-kaja-karner-on-osutunud-erakordselt-populaarseks-siis-pikendame-naituse-lahtiolekuaega-❗️11-aprillini-o/)
- [Näitust "Tartu sõpruskond. Tüdrukud: Valve Janov, Silvia Jõgever, Kaja Kärner" tutvustav õhtu 22.03 kl 15.00](https://vernissage.ee/20274-2/) - Austatud kunstisõbrad! Meil on hea meel oma sõpru taas külla kutsuda, sest galeriis on avatud suurt publikumenu pälvinud näitus „Tartu sõpruskond. Tüdrukud: Valve Janov, Silvia Jõgever, Kaja Kärner “. Laupäeval, 22. märtsil kell 15 teeb kunstiteadlane ­Reet Mark huvilistele ringkäigu ning räägib Tartu kunstielust üldiselt ja tutvustab näitust. Galeriis on eksponeeritud 80 teost enam kui
- [Kunstiministeerium tutvustab uusi näitusi ja pakub väärt kuulamist kõigile kunstisõpradele!](https://vernissage.ee/kunstiministeerium-tutvustab-uusi-naitusi-ja-pakub-vaart-kuulamist-koigile-kunstisopradele/) - http://klassikaraadio.err.ee/1609619593/kunstiministeerium-oed-ja-sobrad
- [Õhtuleht: Galeriis Vernissage avati näitus „Tartu sõpruskond. Tüdrukud: Valve Janov, Silvia Jõgever, Kaja Kärner“](https://vernissage.ee/ohtuleht-galeriis-vernissage-avati-naitus-tartu-sopruskond-tudrukud-valve-janov-silvia-jogever-kaja-karner/) - http://www.ohtuleht.ee/oltv-raadio/1126297/fotod-galeriis-vernissage-avati-naitus-tartu-sopruskond-tudrukud-valve-janov-silvia-jogever-kaja-karner
- [NÄITUS: Tartu sõpruskond. Tüdrukud: Valve Janov, Silvia Jõgever, Kaja Kärner  6.03.2025-5.04.2025](https://vernissage.ee/naitus-tartu-sopruskond-tudrukud-valve-janov-silvia-jogever-kaja-karner-6-03-2025-5-04-2025/) - Austatud kunstisõber! Tänavu sammume me kevadesse tõeliselt naiselikult, esitledes meie kunstiloo kolme naispallaslase seni nägemata loomingut. Kaja Kärner, Valve Janov ja Silvia Jõgever – neid ühendav lugu saab alguse sõjaeelses ja -aegses Pallases. Õpetust said nad vanas heas koolis, kõrvuti tookordsete ja tulevaste suurte meistritega nagu Endel Kõks, Elmar Kits, Alfred Kongo, Hilda Kamdron, Eugen Kask,
- [Kultuur.ERR: Galeriis Vernissage avati kolme Tartu naiskunstniku ühisnäitus](https://vernissage.ee/kultuur-err-galeriis-vernissage-avati-kolme-tartu-naiskunstniku-uhisnaitus/) - http://kultuur.err.ee/1609627349/galeriis-vernissage-avati-kolme-tartu-naiskunstniku-uhisnaitus
- [Kultuur.Postimees: Tartu tüdrukutetrio tuleb Tallinna: suurejooneline näitus Vernissage galeriis](https://vernissage.ee/kultuur-postimees-tartu-tudrukutetrio-tuleb-tallinna-suurejooneline-naitus-vernissage-galeriis/) - http://kultuur.postimees.ee/8204948/tartu-tudrukutetrio-tuleb-tallinna-suurejooneline-naitus-vernissage-galeriis
- [Ilusat Eesti Vabariigi sünnipäeva! ](https://vernissage.ee/ilusat-eesti-vabariigi-sunnipaeva/) - "Eesti ei saagi kunagi valmis. Ta kasvab paremaks ja tugevamaks. Ta küpseb avatumaks ja suuremaks. Meie ühise armastuse ja hoolimise toel." Toomas Hendrik Ilves (1953) eesti poliitik, alates 9. oktoobrist 2006 Eesti Vabariigi president. Ilusat Eesti Vabariigi sünnipäeva! 
- [Vahvat valentinipäeva !](https://vernissage.ee/vahvat-valentinipaeva/) - "Armastada... See tähendab kedagi, kellega sa vanaduspäevi tahad veeta? Sellest ei tea ma midagi. Armastus tähendab kedagi, kelleta ei saa elada. Seda ma tean." Erich Maria Remarque Vahvat valentinipäeva ja palju armastust teile kõigile!
- [Vernissage galerii eesti kunstiklassika kevadoksjon toimub kahel päeval, 10. ja 11. mail 2025. aastal galeriis (Olevimägi 16/ Uus tn 25 ) ja online’s.](https://vernissage.ee/vernissage-galerii-eesti-kunstiklassika-kevadoksjon-toimub-kahel-paeval-10-ja-11-mail-2025-aastal-galeriis-olevimagi-16-uus-tn-25-ja-onlines/) - Teoste vastuvõtt kevadoksjonile on avatud. Fotod võite saata : info@vernissage.ee Lisainfo 6544940 ja info@vernissage.ee Vernissage galerii eesti kunstiklassika kevadoksjon toimub kahel päeval, 10. ja 11. mail 2025. aastal galeriis (Olevimägi 16/ Uus tn 25 ) ja online’s.
- [Näitusmüük "MOSAIIK"](https://vernissage.ee/naitusmuuk-mosaiik-2/) - Austatud kunstisõbrad! Kui vajate väärtuslikku kingitust, soovite teha head investeeringut või lihtsalt nautida kaunist kodumaist kunsti, siis alates 8. jaanuarist on meie galeriis avatud näitusmüük MOSAIIK. Galerii saalides on eksponeeritud rohkesti erinevates tehnikates, stiilides ja hinnaklassides teoseid: graafika: autoriteks Tõnis Vint, Peeter Mudist, Erich Pehap, Eduard Wiiralt, Evald Okas, Eerik Haamer, Malle Leis jt, hinnad
- [Austatud kunstisõbrad!](https://vernissage.ee/austatud-kunstisobrad-3/) - Taas jääb selja taha üks imeline aasta. Sellesse mahtus mitu huvitavat ja publikumenukat näitust, palju põnevaid kohtumisi erakordsete inimestega, rohkesti õnnelikke kliente ja muidugi ka meie edukad oksjonid. Oleme siiralt tänulikud kõikidele koostööpartneritele ja klientidele! Meie tänavuse kunstiaasta kulminatsiooniks kujunes sel aastal 17. november, kui Sügisoksjonil leidis uue omaniku Villem Ormissoni haruldane töö “Pimeda mehe
- [Soovime Teile rahulikku ja kaunist pühadeaega!🎄](https://vernissage.ee/soovime-teile-rahulikku-ja-kaunist-puhadeaega🎄-2/) - Austatud kunstisõbrad! Taas läheneb lõpule üks kirev ja edukas kunstiaasta. Oleme Teile väga tänulikud meeldiva koostöö eest lõppeval aastal ja loodame, et saame Teile pakkuda eredaid kunstielamusi ja põnevaid avastusi ka uuel aastal. Soovime Teile rahulikku ja kaunist pühadeaega! 🎄 Animatsioonis kasutatud teos: Roman Nyman (1881 – 1951). Tallinna vaade. 1941. Erakogu. https://vernissage.ee/wp-content/uploads/2024/12/vernissage-j6ulukaart-1920x1080-5.mp4
- [Vernissage kunstigalerii on talvepuhkusel](https://vernissage.ee/vernissage-kunstigalerii-on-talvepuhkusel/) - Kallid kliendid ja külastajad! Vernissage kunstigalerii on talvepuhkusel alates 16.12.
- [Jõulukingitused](https://vernissage.ee/joulukingitused/) - Austatud kunstisõbrad! Aasta lõpp läheneb ja on viimane aeg mõelda jõulukingitustele. Kui kinkida raamat, saab sellest suurt lugemisrõõmu ehk mõneks nädalaks, kui kalender, siis rõõmustab see kingi saajat terve aasta, aga tore oleks ju kinkida midagi sellist, mille väärtus ajas ei kao, vaid otse vastupidi, seega ehk hoopis mõni kaunis kunstiteos? Oleme oma galerii aastalõpu näitusmüügi väljapanekus
- [Sügisoksjoni tulemuste kajastused meedias](https://vernissage.ee/sugisoksjoni-tulemuste-kajastused-meedias/) - Postimees: http://elu24.postimees.ee/8137297/korteri-hinnaga-villem-ormissoni-haruldane-too-leidis-oksjonil-uue-omaniku Delfi: http://epl.delfi.ee/artikkel/120337448/vernissage-galerii-sugisoksjonil-muudi-ormissoni-maal-rekordhinnaga-195-000-eurot Kultuur. Postimees: http://kultuur.postimees.ee/8137325/uskumatu-summa-nadalavahetusel-leidis-rekordhinnaga-uue-kodu-villem-ormissoni-maal Õhtuleht: http://www.ohtuleht.ee/tarbija/1118809/195-000-eurot-villem-ormissoni-maal-muudi-sugisoksjonil-maha-rekordhinnaga
- [Austatud kunstisõbrad!](https://vernissage.ee/14972-2/) - On aeg 2023. aastale joon alla tõmmata. Lõppev aasta kujunes meie galeriile vägagi rõõmsaks ja edukaks. Toimus kaks mahukat ja ühtlaselt kõrgetasemelist, palju üllatusi ja ilusaid hinnarekordeid pakkunud Eesti kunsti oksjonit, mitu eriilmelist isikunäitust, lisaks muidugi juba traditsiooniks saanud, Äripäevaga koostöös korraldatav väike heategevuslik kunstioksjon, mille tuluga toetasime Sünnitusmajade Fondi. Kevadel tähistasime suure, erakogudel
- [Äripäev tunnustab novembris kõige edukamaid ettevõtteid. Meil oli suur au osaleda pidulikul Äripäeva TOP100 galal oma heategevusliku kunstioksjoniga.](https://vernissage.ee/aripaev-tunnustab-novembris-koige-edukamaid-ettevotteid-meil-oli-suur-au-osaleda-pidulikul-aripaeva-top100-galal-oma-heategevusliku-kunstioksjoniga-2/) - Austatud kunstisõbrad! Meil on hea meel anda teada, et 21. novembril kogunesid Eesti kõige edukamad ettevõtted Lennusadamasse Äripäeva TOP 100 auhinnagalale, et taas, juba 31. korda tunnustada tänavuse aasta parimaid. TOP 100 absoluutses tipus võidutsesid seekord pangad, edukaimaks ettevõtteks tunnistati SWEDBANK, teise koha pälvis SEB PANK ning LHV GROUP pärjati sel korral kolmanda kohaga. Soovime
- [Suur tänu küllakutse eest, ERR Kofe+, oli väga meeldiv vestelda! 🫶](https://vernissage.ee/suur-tanu-kullakutse-eest-err-kofe-oli-vaga-meeldiv-vestelda-🫶/) - http://jupiterpluss.err.ee/1609521601/kartina-portret-slepogo-vystavlena-na-aukcion-za-195-000-evro
- [Kultuur.err : Galeriis Vernissage tulevad oksjonile kaks päästetud Johannes Greenbergi tööd](https://vernissage.ee/kultuur-err-galeriis-vernissage-tulevad-oksjonile-kaks-paastetud-johannes-greenbergi-tood/) - http://kultuur.err.ee/1609523251/galeriis-vernissage-tulevad-oksjonile-kaks-paastetud-johannes-greenbergi-tood
- [Kanal 2 ja "Õhtu" !](https://vernissage.ee/kanal-2-ja-ohtu/) - Suur tänu küllakutse eest, Kanal 2 ja "Õhtu", oli meeleolukas ja tore! «ÕHTU!» ⟩ Villem Ormissoni maal "Pimeda portree" läheb kunstioksjonile alghinnaga 195 000€. Uurisime, miks see maal nii hinnaline on
- [Naisteleht: OH SA POISS, MILLISED HINNAD!](https://vernissage.ee/naisteleht-oh-sa-poiss-millised-hinnad/) - http://naisteleht-digi.ohtuleht.ee/1117854/oh-sa-poiss-millised-hinnad-kunstigurmaanidel-raha-on-teab-oksjonikorraldaja-kristiina-radevall?fbclid=IwY2xjawGlGJ5leHRuA2FlbQIxMQABHYqj5LpcTmVqEGZVY8benuSFRLf-ZFGcwd0QerMkk9GEGJPJkhvbIBQidQ_aem_W86XDvHBO8s8M1B9fncPWg
- [KUKU Hommikuraadio, tema Ormissoni  maal "Pimeda portree"](https://vernissage.ee/hommikuraadio-kuku/) - Austatud kunstisõbrad! Kui teil on mahti ja huvi, siis palun kuulake tänahommikust episoodi KUKU raadio hommikuprogrammist. Saate rohkem teada Villem Ormissonist, tema maalist "Pimeda portree", meie sügisoksjonist, aga ka oksjonikorraldusest üldisemalt, hinnakujundusest, investeerimisest jms. http://kuku.pleier.ee/podcast/hommikuraadio-romi-ja-kristjaniga/188947 Meie kunstioksjon toimub juba eeloleval nädalalõpul, 16.-17. novembril, oksjoniteoste näitus on avatud veel kuni 15. novembrini.
- [Sügisoksjoni kataloogid on valmis.](https://vernissage.ee/sugisoksjoni-kataloogid-on-valmis/) - Austatud kunstisõbrad! Meil on hea meel teile teada anda, et täna jõudsid galeriisse trükisoojad sügisoksjoni kataloogid. Iga osaleva teose kohta on kataloogis põhjalikud tutvustused auväärsete autoriteetide Mai Levini, Kersti Kolli ja Triinu Soikmetsa sulest. Registreerumine oksjonile käib hoogsalt, veel viimased ettevalmistused ja juba nädala pärast oleme oma selle sügise suureks kunstioksjoniks valmis. Olete oodatud, näitust saab galeriis
- [Kultuur.Postimees: Sügisoksjonil läheb müüki üliharuldane Eesti maal](https://vernissage.ee/kultuur-postimees-sugisoksjonil-laheb-muuki-uliharuldane-eesti-maal/) - http://kultuur.postimees.ee/8130992/sugisoksjonil-laheb-muuki-uliharuldane-eesti-maal
- [Oksjoninäitust tutvustav õhtu](https://vernissage.ee/oksjoninaitust-tutvustav-ohtu/) - Austatud kunstisõbrad! Meil on hea meel oma sõpru taas külla kutsuda, sest galeriis on avatud oksjoniteoste näitus. Kokku on eksponeeritud 166 teost 95 autorilt. Teisipäeval, 12. novembril kell 18 teeb kunstiteadlane Mai Levin huvilistele ringkäigu ning tutvustab meie valikut ja vastab küsimustele. Et kohtade arv on piiratud, palume oma tulekust hiljemalt 11.11 teada anda e-posti teel: info@vernissage.ee Meie
- [Oksjonile registreerimine ja pakkumised on avatud!](https://vernissage.ee/oksjonile-registreerimine-ja-pakkumised-avatud-veebioksjonil/) - http://oksjon.vernissage.ee/
- [Sügisoksjon toimub 16. ja 17. novembril 2024](https://vernissage.ee/17917-2/) - Austatud kunstisõbrad! "Kured läinud, kurjad ilmad..." teadis vanarahvas. Olgu ilm aga milline tahes, meie tänavune sügisoksjon toimub kuu aja pärast ning seega on viimane aeg alustada oksjoniteoste tutvustamist. Esitleme oma oksjonil, nagu ikka, ilusat ja ühtlaselt kõrgetasemelist kunstivalikut, millest peaks endale leidma midagi sobivat iga kunstigurmaan. Valik autoreid, kelle töid on suur rõõm sel sügisel
- [Skulptuurinäitus  „KUJUline“](https://vernissage.ee/skulptuurinaitus-kujuline/) - Austatud kunstisõber! Kui juhtute mõnel päeval tulema vanalinna sügisest melu nautima, siis loodame, et leiate tee ka meie galeriisse, kus on välja pandud uus põnev ja juba mõne esimese päevaga suurt publikumenu pälvinud skulptuurinäitus „KUJUline“. Erinevatest materjalidest (pronks, puit, keraamika, klaas, graniit, marmor, akrüül, paber jms) valminud teosed on pärit ajavahemikust 1967 - 2024, seega
- [Kultuur.Postimees: Skulptoreid ei austata vajalikul määral](https://vernissage.ee/17838-2/) - Austatud kunstisõbrad! Veel viimaseid päevi, kuni 10. oktoobrini on võimalik tulla Vernissage kunstigaleriisse, et tutvuda põneva skulptuurinäitusega “KUJUline". Isutekitajana jagame auväärt kunstiteadlase Mai Levini artiklit, mis ilmus Postimehes. Olete väga oodatud! http://kultuur.postimees.ee/8108848/skulptoreid-ei-austata-vajalikul-maaral
- [Vikerraadio.err:  Andres Oja. Külas on Tiiu Kirsipuu ( skulptuurinäituse "KUJUline" kuraator)](https://vernissage.ee/vikerraadio-andres-oja-kulas-on-tiiu-kirsipuu-skulptuurinaituse-kujuline-kuraator/) - Austatud kunstisõbrad! Veel 5 päeva, kuni 10. oktoobrini on võimalik tulla meie galeriisse, et imetleda põnevat skulptuurinäitust "KUJUline". Näitus on erakordselt populaarne ja pakub tutvumiseks 25 skulptori loomingut. Esmaspäeval oli näituse kuraator Tiiu Kirsipuu külas Vikerraadios, kel huvi ja tahtmist, siis saadet saab järelkuulata siit: https://vikerraadio.err.ee/.../andres-oja-kulas-on-tiiu... Kuva statistika Võimenda postitust Meeldib Kommenteeri Saada Jaga
- [Kultuur.Postimees: GALERII ⟩ Vernissage galeriis avati hämmastav Eesti skulptuuride näitus](https://vernissage.ee/kultuur-postimees-galerii-⟩-vernissage-galeriis-avati-hammastav-eesti-skulptuuride-naitus/) - http://kultuur.postimees.ee/8101571/galerii-vernissage-galeriis-avati-hammastav-eesti-skulptuuride-naitus
- [Näitus "KUJUline" toob kokku Eesti skulptorite paremiku](https://vernissage.ee/naitus-kujuline-toob-kokku-eesti-skulptorite-paremiku/) - Austatud kunstisõber! Tänavune kunstihooaeg on meie galeriis tavapärasest suurema hooga käima läinud. Alles lõpetasime suure publikumenuga Kaljo Põllu varasema loomingu näituse, nüüd aga oleme valmis teile esitlema juba uut põnevat väljapanekut. Olete oodatud skulptuurinäitusele "KUJUline" Vernissage kunstigaleriisse Toome vaatajate ette omanäolise valiku teoseid, mida sageli koos vaadata ei õnnestu, seda huvitavam saab loodetavasti olema kõnealune
- [Teoste vastuvõtt sügisoksjonile on avatud.](https://vernissage.ee/teoste-vastuvott-sugisoksjonile-on-avatud/) - Fotod võite saata : info@vernissage.ee Lisainfo 6544940 ja info@vernissage.ee Vernissage galerii eesti kunstiklassika sügisoksjon toimub kahel päeval, 16. ja 17. novembril 2024. aastal galeriis (Olevimägi 16/ Uus tn 25 ) ja online’s.
- [Toredat teadmistepäeva !](https://vernissage.ee/toredat-teadmistepaeva/) - "Kui milleski kindel saab olla, siis just selles, et hea haridus on kõige parem tagatis kiirelt muutuvates oludes toime tulemiseks. Eesti keelde on jõudnud selline sõna nagu „tulevikukindel“ ja see tähendab just seda – mis ka ei juhtuks, me oleme valmis, me saame hakkama. Meie, see tähendab tark ja haritud rahvas."Alar Karis Eesti Vabariigi president04.07.2023Toredat teadmistepäeva,
- [Kaljo Põllu loomingut tuvustav õhtu](https://vernissage.ee/kaljo-pollu-loomingut-tuvustav-ohtu/) - Austatud kunstisõbrad! Meil on hea meel oma sõpru taas külla kutsuda, sest galeriis on avatud Kaljo Põllu teoste näitus. Teisipäeval, 27. augustil kell 18 teeb kunstiajaloolane Kersti Koll huvilistele ringkäigu ning tutvustab kunstniku loomingut. Et kohtade arv on piiratud, palume oma tulekust hiljemalt 25.08 teada anda e-posti teel: info@vernissage.ee Kohtumiseni galeriis! Olete väga oodatud! Vernissage kunstigalerii
- [kultuur.err.ee: Vernissage galeriis avati Marje Taska isikunäitus](https://vernissage.ee/kultuur-err-ee-vernissage-galeriis-avati-marje-taska-isikunaitus/) - http://kultuur.err.ee/1609189198/pildid-vernissage-galeriis-avati-marje-taska-isikunaitus
- [kultuur.err: Kunstnik Marje Taska: seisin silmitsi oma kunagise minaga](https://vernissage.ee/kultuur-err-kunstnik-marje-taska-seisin-silmitsi-oma-kunagise-minaga/) - http://kultuur.err.ee/1609193704/kunstnik-marje-taska-seisin-silmitsi-oma-kunagise-minaga
- [Vernissage kunstigalerii esitleb Eesti avangardismi kullafondi kuuluvaid Kaljo Põllu (1934 – 2010) teoseid. Näitus: Teekond "Kodalasteni". Alguse lood.](https://vernissage.ee/naituse-teekond-kodalasteni-alguse-lood/) - Austatud kunstisõbrad! Pikk ja kirev suvepuhkus on nüüdseks selja taga, oleme valmis minema vastu sügistalvisele hooajale ja meil on suur rõõm alustada seda ühe vägagi põneva näitusega. Kaljo Põllu graafikaseeriad "Kodalased", "Kalivägi", "Taevas ja Maa" on ju usutavasti tuntud enamikule kunstisõpradest, ent tema varasem looming pole vast pälvinud piisavalt väärilist tähelepanu. Nüüd, mil lähenemas on
- [https://kultuur.err.ee/: Vernissage galerii juhataja: kunstitrendid peegeldavad ühiskonda](https://vernissage.ee/https-kultuur-err-ee-vernissage-galerii-juhataja-kunstitrendid-peegeldavad-uhiskonda/) - http://kultuur.err.ee/1609318632/vernissage-galerii-juhataja-kunstitrendid-peegeldavad-uhiskonda
- [25.06-30.06 ja Juulis meie galerii on avatud vaid eelneval kokkuleppel](https://vernissage.ee/17422-2/) - Austatud kunstisõbrad! Täna, suvisel pööripäeval algab meie galeriis suvepuhkus ja uksed on taas kõigile külastajaile avatud alates 6. augustist. Maalide ostu-müügi soovi korral oleme puhkuse ajal avatud eelneval kokkuleppel, 654 4940, info@vernissage.ee Meie sügisene kunstioksjon toimub sel aastal 16.-17. novembril, teoste hoolikas valik selleks on alanud, vajadusel restaureerime, korrastame, raamime. Oma teoste pakkumistega oksjonile palume pöörduda
- [Head võidupüha ja ilusat jaanipäeva !](https://vernissage.ee/head-voidupuha-ja-ilusat-jaanipaeva-2/) - "Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi, rinnust saadik kiigub kastehein..." On jälle käes valgete ööde, jaanilõkete ja sõnajalaõite aeg. Nautigem kõike seda ilusat, mida suvine Eestimaa meile pakub. Imelist jaaniaega ja mõnusat suve !
- [Kui otsite kingitust](https://vernissage.ee/kui-otsite-kingitust-2/) - Austatud kunstisõbrad! Meie galeriisse on müügile jõudnud uusi huvitavaid teoseid. Kui otsite kingitust, siis meilt leiate kindlasti midagi sobivat nii juubeliks kui pulmapäevaks, aga miks mitte teha ka koolilõpetajale väärtuslik kingitus, et külvata esimene seeme tema isiklikku kunstikogusse. Leidub nii maali kui skulptuuri, nii joonistusi kui graafikat. Vajadusel raamimine, tähtaeg 2-3 päeva Esmase tutvuse valikuga saate teha
- [kultuur.postimees.ee : Lõppenud nädalavahetusel toimus Vernissage'i kunstigalerii kahepäevane kevadoksjon, mille ajal müüdi ulatuslikus koguses Eesti kunsti](https://vernissage.ee/kultuur-postimees-ee-loppenud-nadalavahetusel-toimus-vernissagei-kunstigalerii-kahepaevane-kevadoksjon-mille-ajal-muudi-ulatuslikus-koguses-eesti-kunsti/) - SUURED MÜÜGINUMBRID ⟩ Udune Eesti maastikumaal püstitas Vernissage'i kevadoksjonil rekordi (postimees.ee)
- [Kevadoksjon oli üliedukas. Täname! Võtame võitjatega peagi ühendust.](https://vernissage.ee/kevadoksjon-oli-uliedukas-taname-votame-voitjatega-peagi-uhendust/) - Austatud kunstisõbrad! Meie tänavune kevadoksjon on üliedukalt selja taga. Õnnitleme kõiki kunstisõpru, kel õnnestus ihaldatud kunstiteoseid soetada! Oksjon pakkus asjahuvilistele ilusa valiku eesti kunsti, oli palju üllatusi, mil alghinnad kerkisid hasartselt kolme-, viie ja isegi kümnekordseks! Hinnarekord tõusis sel korral 65 000 euroni, selle pälvis Aili Vindi teos „Mägiaas udus“. 1978. Siit leiate ülevaate kevadoksjoni
- [Kevadoksjoni hinnarekordid annavad tunnistust sellest, et väärt kunst on jätkuvalt au sees](https://vernissage.ee/kevadoksjoni-hinnarekordid-annavad-tunnistust-sellest-et-vaart-kunst-on-jatkuvalt-au-sees/) - Vernissage galerii tänavune kevadoksjon on üliedukalt selja taga, kokku oli kahel päeval pakkumisel 184 kunstiteost, oksjonil leidis uue õnneliku omaniku ligi 135 vaimustavat teost. On tohutult suur rõõm, et kunst on jätkuvalt meie publiku huviorbiidis ja et tänavusel kevadoksjonil õnnestus purustada ka seniseid hinnarekordeid. ☝️ Uute rekorditeni tõusid Adamson-Eric, Karl Burman jr, Nikolai Kormašov, Ludmilla
- [Kevadoksjoni esimene päev](https://vernissage.ee/austatud-kunstisobrad-2/) - Austatud kunstisõbrad! Täname kõiki meie oksjonil osalejaid ja koostööpartnereid, tänu kellele möödus edukalt oksjoni esimene päev! Õnnitleme kõiki kunstisõpru, kel õnnestus ihaldatud kunstiteosed soetada! Kevadoksjoni esimene päev on edukalt selja taga, kokku oli pakkumisel 91 moodsa kunsti klassika teost, jagame teiega ilusaid hinnarekordeid. Esmalt graafika: Tõnis Vint "Mask", alghind 2300, haamrihind 3900 eurot Vello Vinn
- [Vernissage kevadoksjon läheneb (Lisatud video)](https://vernissage.ee/vernissage-kevadoksjon-laheneb-lisatud-video/)
- [Oksioniteoste näitus](https://vernissage.ee/oksioniteoste-naitus/) - Austatud kunstisõbrad! Päevad lähevad kiirelt, meie kevadoksjonini on jäänud veel vaid kaks nädalat, nii et teeme nüüd algust oksjoniteoste tutvustamisega. Esitleme oma oksjonil, nagu ikka, ilusat ja ühtlaselt kõrgetasemelist kunstivalikut, midagi sobivat peaks leiduma igale maitsele. Valik autoreid, keda sel korral on suur rõõm esitleda: Adamson-Eric, A. Laikmaa, I. Anton-Agu, J.Arrak, E. Haamer, A. Jegorov,
- [Kevadoksjon (20. ja 21.aprillil) ja Sügisoksjon  (16. ja 17.novembril 2024)](https://vernissage.ee/kevadoksjon/) - Austatud kunstisõbrad! Kindlasti teate juba, et meie tänavune kevadoksjon toimub 20. ja 21.aprillil. Sel korral otsustasime, et esmalt, laupäeval, 20. aprillil on kavas Eesti moodne klassika ning seejärel, pühapäeval, 21. aprillil varasem klassika. Mõlemal päeval alustame oksjoniga nii galeriis kui veebis kell 15.00. Kõikide oksjonil osalevate teostega olete oodatud tutvuma alates 9. aprillist, nii galeriis
- [Võtame vastu kunstiteoseid kevadoksjonile.](https://vernissage.ee/votame-vastu-kunstiteoseid-kevadoksjonile-5/) - Teoste vastuvõtt kevadoksjonile on avatud. Fotod võite saata : info@vernissage.ee Lisainfo: 6544940 info@vernissage.ee Vernissage galerii eesti kunstiklassika kevadoksjon toimub kahel päeval, 20. ja 21. aprillil 2024. aastal galeriis (Olevimägi 16/ Uus tn 25 ) ja online’s. Vernissage galerii eesti kunstiklassika sügisoksjon toimub kahel päeval, 16. ja 17. novembril 2024. aastal galeriis (Olevimägi 16/ Uus tn
- [Häid pühi!](https://vernissage.ee/haid-puhi/) - Austatud kunstisõbrad! Soovime kõigile imeilusaid, linnulaululisi ja värvirõõmsate munadega kaunistatud kevadpühi! Ärge siis unustage täna kella keeramist, ikka tunnike suve poole ja samaaegselt ka tunnike lähemale meie tänavusele suurele kevadoksjonile, jäänud on veel vaid kolm nädalat! Peagi alustame põhjaliku teoste tutvustamisega. Oksjoniteos, millega loodame lisada pisut pühadetunnet: Varmo Pirk (1913–1980) „Hommikul“, 1977 Õli Varmo Pirk õppis Pallases Villem Ormissoni,
- [Ilusat naistepäeva!](https://vernissage.ee/ilusat-naistepaeva/) - "Olgu rohelust ja olgu rahu, olgu linnulaulu, karget puhast vett. Olgu vaikust, lõhnu läbi õhu, kujutlust ja omaetteolekut." /Doris Kareva "Pühapäevasoov"/ Armsad preilid ja prouad! Nende luuleridadega soovime täna teile kõigile imetoredat ja üllatusterohket naistepäeva!
- [Galerii on suletud 27.02 - 02.03](https://vernissage.ee/galerii-on-suletud-27-02-02-03/) - Kallid kliendid ja külastajad! Vernissage kunstigalerii on suletud 27/02-02/03. Avame taas 05.03. Vabandame ebamugavuste pärast! Kui on küsimused: tel 6544940 info @vernissage.ee
- [Ilusat Eesti Vabariigi sünnipäeva! 🇪🇪](https://vernissage.ee/ilusat-eesti-vabariigi-sunnipaeva-🇪🇪/) - Sind ma tahan armastada — mitte nii nagu haavatu haavatut, mitte nii nagu saamatu saamatut, mitte nii nagu võtja andjat, mitte nii nagu tõbine kandjat, Sind ma tahan armastada nagu merepiisk armastab merd, nagu verepiisk tervet verd, nagu hangesid armastab räitse, nagu õunapuud uibuhäitse, Sind ma tahan armastada, lauldes läbi pisara, sa mu valge, sa
- [Võtame vastu kunstiteoseid kevadoksjonile.](https://vernissage.ee/votame-vastu-kunstiteoseid-kevadoksjonile-4/) - Teoste vastuvõtt kevadoksjonile on avatud. Fotod võite saata : info@vernissage.ee Lisainfo: 6544940 info@vernissage.ee Vernissage galerii eesti kunstiklassika kevadoksjon toimub kahel päeval, 20. ja 21. aprillil 2024. aastal galeriis (Olevimägi 16/ Uus tn 25 ) ja online’s.
- [❤️ Vahvat valentinipäeva!](https://vernissage.ee/15222-2/) - " Armastus on pärl, mida sügavasse merepõhja heidetakse, et midagi loota ja otsida oleks." Anton Hansen Tammsaare (1878-1040) eesti kirjanik, esseist, kultuurifilosoof ja tõlkija Otsigem siis seda pärli ja kui see saab kord leitud, siis jagagem oma lähedastele parimat, mis meil anda - armastagem neid. Nii heas kui halvas, nii õnnes kui õnnetuses. Uskuge -
- [Näitusmüük MOSAIIK](https://vernissage.ee/naitusmuuk-mosaiik/) - Austatud kunstisõbrad! Kui vajate väärtuslikku kingitust või soovite teha head investeeringut, siis nüüd on meie galeriis avatud näitusmüük MOSAIIK. Galerii saalides on eksponeeritud rohkesti teoseid erinevatelt Eesti autoritelt, pakume erinevates tehnikates ja stiilides ja loomulikult ka erinevates hinnaklassides teoseid. Valiku paremaks iseloomustamiseks mõned näited autoritest: Enn Põldroos, Lembit Saarts, Leili Muuga, Valerian Loik, Tõnis, Maara ja Mare
- [Marje Taska isikunäitus “Mitte midagi ei ole mustvalge” pikendatakse kuni 13.01.2024](https://vernissage.ee/marje-taska-isikunaitus-mitte-midagi-ei-ole-mustvalge-pikendatakse-kuni-13-01-2024/) - Austatud kunstisõbrad! Anname teile rõõmuga teada, et kunstnik Marje Taska mahukas ülevaatenäitus "Mitte midagi ei ole mustvalge", mis kujutab endast lähivaadet kunstniku ligi poole sajandi loometeele ja praegu meie galeriid kaunistab, on osutunud erakordselt populaarseks. Seetõttu otsustasime näituse lahtiolekut pikendada kuni 13. jaanuarini, et ka kõik need kunstisõbrad, kel pühadetuhinas mahti polnud, saaksid tutvuma tulla. Olete oodatud juba
- [Soovime Teile rahulikku ja kaunist pühadeaega!🎄](https://vernissage.ee/soovime-teile-rahulikku-ja-kaunist-puhadeaega🎄/) - Austatud kunstisõbrad ja koostööpartnerid, lugupeetud kunstnikud ja armas publik, tuhat tänu Teile kõigile! Soovime kõigile kauneid küünlasäras jõulupühi, palju rõõmsat koosolemist oma lähedastega ja uute kohtumisteni meie galeriis! Vernissage kunstigalerii pühadesoovid: https://vimeo.com/897399184 Animatsioonis kasutatud teos: Ilmar Malin. Kuu ja suu. 1966-70. Erakogu. https://vernissage.ee/wp-content/uploads/2023/12/Vernissage-ekaart.mp4 Lugupidamisega Kristiina ja Martin Radevall Vernissage kunstigalerii Olevimägi 16 /
- [Marje Taska isikunäitus “Mitte midagi ei ole mustvalge”.](https://vernissage.ee/marje-taska-isikunaitus-mitte-midagi-ei-ole-mustvalge/) - Austatud kunstisõbrad! 7. detsembril avasime oma galeriis pidulikult selle aasta viimase näituse, selleks on ühe meie naiskunsti alustala Marje Taska isikunäitus “Mitte midagi ei ole mustvalge”. Näitus on kenaks jätkuks meie galerii abstraktse kunsti näituste sarjale ja pakub läbilõiget Marje Taska ligi 50 aasta pikkusest loomingust. Just sellised emotsioonid kaunistavad sel jõulukuul meie galeriid. Olete
- [Palju õnne, armas Marje Taska!](https://vernissage.ee/palju-onne-armas-marje-taska/) - Austatud kunstisõbrad! Täna on põhjust sünnipäeva puhul õnne soovida Marje Taskale (1955), ühele meie naiskunsti alustalale. Jätkugu Sul ikka ideid, inspiratsiooni ja muidugi õnne! Meie tervitame sünnipäevalast omal moel, avades nädala lõpus oma galeriis Marje Taska isikunäituse “Mitte midagi ei ole mustvalge". See näitus on kenaks jätkuks meie galerii abstraktse kunsti näituste sarjale. Marje Taska
- [Äripäev tunnustab novembris kõige edukamaid ettevõtteid. Meil oli suur au osaleda pidulikul Äripäeva TOP100 galal oma heategevusliku kunstioksjoniga.](https://vernissage.ee/14670-2/) - 23. novembril kogunesid Eesti kõige edukamad ettevõtted Äripäeva TOP 100 auhinnagalale, et juba 30-ndat korda tunnustada tänavuse aasta parimaid. TOP 100 edukaimaks ettevõtteks tunnistati Eesti Gaas , teise koha pälvis Admiral Markets ning Utilitas pärjati sel korral kolmanda kohaga. Soovime jätkuvat edu! Loe pikemalt Äripäeva veebist: https://www.aripaev.ee/.../top-100-eesti-edukaim-ettevote... Prestiižsel galaõhtul oli Vernissage kunstigaleriil au korraldada väike
- [Sügisoksjon oli üliedukas. Täname! Võtame võitjatega peagi ühendust.](https://vernissage.ee/sugisoksjon-on-uliedukalt-selja-taga/) - Austatud kunstisõbrad! Meie tänavune sügisoksjon on üliedukalt selja taga. Õnnitleme kõiki kunstisõpru, kel õnnestus ihaldatud kunstiteoseid soetada! Oksjon pakkus asjahuvilistele ilusa valiku eesti kunsti, oli palju üllatusi, mil alghinnad kerkisid hasartselt kolme-, nelja ja isegi viiekordseks! Hinnarekord tõusis sel korral 70 000 euroni, selle pälvis Ado Vabbe (1892–1961 ) teos "Maastik punase majaga (Tänavanurk suvilaga)"
- [Kultuur.err :  Vernissage galerii sügisoksjon tõstis nelja kunstniku teosed rekordhinnani](https://vernissage.ee/err-ee-vernissage-galerii-sugisoksjon-tostis-nelja-kunstniku-teosed-rekordhinnani/) - http://kultuur.err.ee/1609172965/vernissage-galerii-sugisoksjon-tostis-nelja-kunstniku-teosed-rekordhinnani Vernissage galerii sügisoksjon tõstis nelja kunstniku teosed rekordhinnani KUNST Täna kell 08.33 Vernissage galeriis toimunud sügisoksjonil leidis uue omaniku enam kui 120 kunstiteost. Uue rekordhinnani tõusid Ado Vabbe, Ilmar Malini, Andrei Jegorovi ja Karl Burman juuniori teosed. Vernissage galerii sügisoksjonil pandi enampakkumisele 151 teost enam kui 70 Eesti autorilt. "Kunsti vastu on jätkuvalt suur
- [Kultuur.Postimees: SUURED SUMMAD ⟩ Eesti kunsti müüdi taas rekordiliste hindadega](https://vernissage.ee/kultuur-postimees-suured-summad-⟩-eesti-kunsti-muudi-taas-rekordiliste-hindadega/) - http://kultuur.postimees.ee/7903585/suured-summad-eesti-kunsti-muudi-taas-rekordiliste-hindadega Siin on ülevaade sügisoksjoni tulemustest: https://vernissage.ee/sugisoksjon-2023/
- [Oksjonil tõusis “Eesti Picasso“ hind kahekordseks](https://vernissage.ee/oksjonil-tousis-eesti-picasso-hind-kahekordseks/) - http://www.ohtuleht.ee/253541/oksjonil-tousis-eesti-picasso-hind-kahekordseks 8. november 2007 15:22 Eelmisel nädalal toimus Mustpeade Majas galerii Vernissage teine edukas kunstioksjon. Oksjonil müüdi Salome Trei graafiline leht "Suvi" rekordhinnaga 62 000 krooni (alghind 18 000 krooni). Kunstiteadlase Mai Levini sõnul on tegemist ülimalt haruldase tõmmisega S. Trei gravüürist, teatas Vernissage kunstigalerii. Menukad olid ka Paul Burmani maastik "Männid", mille müügihinnaks kujunes
- [Esmaklassilised loodusmaalid galeriis Vernissage](https://vernissage.ee/esmaklassilised-loodusmaalid-galeriis-vernissage/) - http://www.aripaev.ee/uudised/2007/12/13/esmaklassilised-loodusmaalid-galeriis-vernissage Esmaklassilised loodusmaalid galeriis Vernissage "Richard Uutmaa (1905-1977) valdas täiuslikult klassikalist pehmelt sulavat akvarellitehnikat. Tema käsitluslaad oli virtuooslik, hoogne, vaba ja kindel, värvivalik julgelt ere ja säravpuhus," kommenteerib kunstiteadlane Mai Levin. Kuigi Uutmaa akvarellis juba Rakvere poeglaste gümnaasiumi reaalharus ja aastail 1928-1935 Pallases maalikunsti õppides ning sõjajärgseil aastail, sai akvarellist üks kunstniku lemmiktehnikaid alles
- [Näitus: Richard Uutmaa akvarellid](https://vernissage.ee/naitus-richard-uutmaa-akvarellid/) - Alates 11. detsembrist on Vernissage kunstigaleriis avatud näitus möödunud sajandi eesti ühe nimekama kunstniku Richard Uutmaa akvarelliloomingust. Richard Uutmaa (1905-1977) oli mitmekülgne kunstnik. Ta on loonud arvukalt meremaale, žanrilisi kompositsioone kalurite elust, maastikke, natüürmorte, lillepilte. Ta on viljelenud õlimaali, ent hilisperioodil eriti rohkesti ka akvarelli, tõustes 1960. - 70. aastate juhtivate meistrite hulka selles tehnikas.
- [Vernissage sügisoksjon läheneb (Lisatud video)](https://vernissage.ee/vernissage-sugisoksjon-laheneb-lisatud-ka-video/)
- [Oksjonitööde näitus](https://vernissage.ee/oksjonitoode-naitus/) - Austatud kunstisõbrad! Meil on hea meel Teile teada anda, et meie sügisene kunstioksjon toimub sel aastal 18. ja 19. novembril. Kõik 151 oksjoniteost on kodulehel tutvumiseks valmis ja oksjonitööde näitus on avatud. Esitleme, nagu ikka, ilusat ja ühtlaselt kõrgetasemelist valikut, traditsiooniliselt kuulub esimene oksjonipäev vanemale klassikale, teine aga moodsale klassikale. Oma teostega on sel korral
- [Sügisoksjon](https://vernissage.ee/sugisoksjon/) - Austatud kunstisõbrad! Nüüd, pärast edukat Evald Okase Muuseumi näitusmüüki oleme end sättinud 100% tänavuse sügisoksjoni lainele, mis toimub 18.-19. novembril 2023. Teoste valimine on lõpusirgel, veel viimased raamimised, korrastamised, restaureerimised ja novembri alguses avame näituse. Hea uudis neile, kes Evald Okase Muuseumi näitusmüügile ei jõudnud, ka meie sügisoksjonil on Evald Okase teoseid, mis selle muuseumi
- [Evald Okase Muuseumi renoveerimise toetuseks sihtotstarbeline näitusmüük.](https://vernissage.ee/evald-okase-muuseumi-renoveerimise-toetuseks-sihtotstarbeline-naitusmuuk/) - Austatud kunstisõbrad! Evald Okase Muuseumi renoveerimise toetuseks korraldatud sihtotstarbeline näitusmüük meie galeriis on edukalt lõpule jõudnud. Suurem osa näitusmüügil eksponeeritud teostest (kokku oli väljas üle 70 eksponaadi) on uue õnneliku omaniku leidnud ja sellega on üheskoos antud ka tõhus panus muuseumi renoveerimise edenemiseks. Suur tänu! Soovime omalt poolt muuseumi uuenemisele hoogu ja loodame peagi taas
- [Näitusmüük Evald Okase Muuseumi toetuseks](https://vernissage.ee/naitusmuuk-evald-okase-muuseumi-toetuseks/) - Austatud kunstisõbrad! Meie näitusmüük Evald Okase Muuseumi toetuseks sai neljapäeval pidulikult avatud, oli väga meeleolukas ja tore õhtu, jagame fotomälestusi sellest sündmusest ka teiega ning olete loomulikult väga oodatud näitusega tutvuma! Avatuks jääb see sihtotstarbeline näitusmüük vaid kuni 14. oktoobrini. Kasutage võimalust soetada Evald Okase meistriteoseid! Aitäh fotograaf Endel Apsalonile jäädvustuste eest!
- [Evald Okase õhtu](https://vernissage.ee/evald-okase-ohtu/) - Austatud kunstisõbrad! Täname kõiki , kes eile õhtul tormisestilmast hoolimata igast ilmakaarest (kuuldavasti isegi otse Saaremaalt ) meie galeriisse jõudsid ja selle haarava retke Evald Okase loomingusse Mai Levini juhtimisel kaasa tegid! Jagame fotomeenutusi eilsest põnevast kunstiõhtust. Algaval nädalal on veel võimalik Evald Okase Muuseumi toetuseks korraldatud erakordse näitusega tutvuma tulla, näitus on külastajaile avatud
- [TÄNA on muusikapäev!](https://vernissage.ee/13038-2/) - “Kõige tundlikum muusikainstrument on inimese hing, sellest järgmine inimese hääl. On vaja puhastada oma hinge, kuni ta helisema hakkab." Arvo Pärt Eesti helilooja Helisevat rahvusvahelist muusikapäeva teile kõigile, austatud kunstisõbrad! Oksjoniteos: Jüri Arrak (1936 – 2022). Viiuldaja.1965a
- [Kultuur.postimees.ee : Evald Okase pärijad korraldasid meistri tööde suurmüügi](https://vernissage.ee/https-kultuur-postimees-ee-evald-okase-parijad-korraldasid-meistri-toode-suurmuugi/) - Märkasime täna rõõmuga, et ka Postimehe kultuuritoimetus hoiab meie tegemistel silma peal. Veelgi enam, hetkel käsiloleva suure, Evald Okase Muuseumi toetusprojekti näitusmüügi infot jagatakse ka oma lugejatega. Väljapanek meie galeriis on meeldivalt mahukas (mõned teosed on juba leidnud ka õnneliku uue omaniku) ja me tõepoolest ootame teid väga selle erakordse näitusega tutvuma! Uksed on kõigile
- [Aktuaalne kaamera ETV:  Vernissage galerii toetab näitusmüügiga Okase muuseumi renoveerimist](https://vernissage.ee/kultuur-err-vernissage-galerii-toetab-naitusmuugiga-okase-muuseumi-renoveerimist/) - http://kultuur.err.ee/1609105688/vernissage-galerii-toetab-naitusmuugiga-okase-muuseumi-renoveerimist Vernissage galerii avab 22. septembril Evald Okase teoste näitusmüügi, et anda hoogu Okase muuseumi renoveerimisele. Eksponeeritud on üle 60 teose, valikus on unikaalsed Evald Okase teosed muuseumi ja perekonna kollektsioonist ning kunstnikest pereliikmete – Mari Roosvalti, Uno Roosvalti, Kai Koppeli ja Mara Ljutjuki loomingut. Esitletakse nii maali, akvarelli, graafikat kui ka klaasikunsti. "Kunstihuvilistel
- [Lääne elu: Evald Okase perekond paneb kaheksa teost oksjonile](https://vernissage.ee/laane-elu-evald-okase-perekond-paneb-kaheksa-teost-oksjonile/) - Evald Okase perekond paneb kaheksa teost oksjonile - Lääne Elu
- [Laanlane.ee  : Vernissage galerii avab Evald Okase teoste näitusmüügi, et anda hoogu muuseumi renoveerimisele](https://vernissage.ee/laanlane-ee-vernissage-galerii-avab-evald-okase-teoste-naitusmuugi-et-anda-hoogu-muuseumi-renoveerimisele/) - https://www.laanlane.ee/vernissage-galerii-avab-evald-okase-teoste-naitusmuugi-et-anda-hoogu-muuseumi-renoveerimisele/ Tallinnas Vernissage galeriis on 22. septembrist avatud Evald Okase ja tema pereliikmete teoste näitusmüük, et toetada Haapsalus asuva Okase muuseumi renoveerimist. Eksponeeritud on üle 60 teose, valikus on unikaalsed Okase teosed muuseumi ja perekonna kollektsioonist ning kunstnikest pereliikmete Mari Roosvalti, Uno Roosvalti, Kai Koppeli ja Mara Ljutjuki loomingut. Esitletakse nii maali, akvarelli, graafikat kui ka klaasikunsti. „Kunstihuvilistel avaneb võimalus näha nii Okase akte, erilisi linnavaateid
- [ttps://etv.err.ee/1609100552/ringvaade](https://vernissage.ee/ttps-etv-err-ee-1609100552-ringvaade/) - Esmaspäeval külastasid Mara Ljutjuk ja Kai Koppel Evald Okase Muuseumi esindajatena Ringvaate saadet. Juttu oli muidugi peamiselt perekonna suurkujust Evald Okasest, aga ka väga populaarseks osutunud näitusmüügist meie galeriis, mille abiga luuakse Haapsallu uus suurepärane kunstikeskus. Ringvaadet saab huvi korral järele vaadata, näitust saab aga külastada ja soovi korral Evald Okase Muuseumi renoveerimisele hoogu anda
- [Evald Okase näitus Vernissage galeriis. Näitusmüük toimub Evald Okase Muuseumi hoone renoveerimise toetuseks](https://vernissage.ee/evald-okase-naitus-vernissage-galeriis-naitusmuuk-toimub-evald-okase-muuseumi-hoone-renoveerimise-toetuseks/) - Olete oodatud Evald Okase näitusele Vernissage galeriis . Näitusmüük toimub Evald Okase Muuseumi hoone renoveerimise toetuseks ja jääb avatuks kuni 14. oktoobrini 2023. Alates 22. september on avatud Vernissage galeriis kunsti näitusmüük, millest saadav tulu läheb Haapsalus asuva Evald Okase Muuseumi uuenemise toetusfondi. Väljas on üle 60 teose, valikus on nii Evald Okase (1915-2011) enda
- [Hooaeg 2023/2024](https://vernissage.ee/12675-2/) - Austatud kunstisõbrad! Suvepuhkus on õnnelikult ja rõõmsalt selja taga, akud energiast laetud, seega mingem heal meelel vastu uuele kunstihooajale. Galerii uksed on taas avatud, seal on praegu vaatamiseks välja pandud mitmeid müügisolevaid teoseid, enamikuga neist saab tutvuda ka meie kodulehel https://vernissage.ee/pood/ Hooaeg 2023/2024 toob tulles kaasa mitmeid põnevaid näitusi ja oksjone, sh ka heategevuslikke, aga kõigist nendest
- [Võtame vastu kunstiteoseid sügisoksjonile](https://vernissage.ee/votame-vastu-kunstiteoseid-sugisoksjonile/) - Vernissage galerii eesti kunstiklassika sügisoksjon toimub kahel päeval, 18. ja 19. novembril 2023. aastal galeriis (Olevimägi 16/ Uus tn 25 ) ja online’s.
- [Rõõmu kõikidele peolistele!](https://vernissage.ee/12542-2/) - Laulmine ja tantsimine valmistavad suurt rõõmu ka siis, kui keegi peale laulja-tantsija enda seda ei kuule ega näe. Rõõm tõuseb aga taevani siis, kui koos laulavad-tantsivad tuhanded noored ja pealtvaatajaid-kuulajaid koguneb kümneid ja kümneid tuhandeid. Traditsioon pole mitte tuha kummardamine, vaid tule edasi andmine. Meie laulupidude traditsioon on jõudnud järjekordse noortepeoni. Peoni, ilma milleta ei
- [Head võidupüha ja ilusat jaanipäeva !](https://vernissage.ee/head-voidupuha-ja-ilusat-jaanipaeva/) - "Ühel üürikesel viivul hämaram on valge öö..." ütleb laulusalm. See hetk on käes. Ainult üks kord aastas kohtuvad Koit ja Hämarik üürikeseks hetkeks, Hämarik annab kustuva päikese oma armsamale ja saab vastu suudluse. Hämariku põsk õhetab ja peegeldub roospunasena taevalt, kuni Koit jälle süütab valguseandja ning kollakas kuma taeval kuulutab uuesti tõusvat päikest. Nautigem siis
- [Näitus: Bruno Sõmeri maalinäitus "Ilmamuutus. Maskeraad"](https://vernissage.ee/naitus-bruno-someri-ilmamuutus-maskeraad/) - Austatud kunstisõbrad! 1. juunil avasime oma galeriis järjekordse, abstraktsionistide näitustesarja kuuluva näituse "Ilmamuutus. Maskeraad." mis on pühendatud meie seast kümmekond aastat tagasi lahkunud, pika ja väärika elu elanud kunstniku, hilispallaslase Bruno Sõmeri 100. sünniaastapäevale. Bruno Sõmeri (1923-2014) esimene juhendaja oli üks Eesti kunsti andekamaid ja isikupärasemaid naisi Karin Luts, kes suunas ta 1942. aastal Tartusse
- [Kultuur.err : Galerii Vernissage avab abstraktsionist Bruno Sõmeri retrospektiivnäituse](https://vernissage.ee/kultuur-err-ee-galerii-vernissage-avab-abstraktsionist-bruno-someri-retrospektiivnaituse/) - https://kultuur.err.ee/1608994340/galerii-vernissage-avab-abstraktsionist-bruno-someri-retrospektiivnaituse Neljapäeval kell 16.30 avatakse galeriis Vernissage hilispallaslase Bruno Sõmeri loomingu retrospektiivnäitus "Ilmamuutus. Maskeraad", mis toob publikuni maalid aastatest 1977–2010. Mitmeid teoseid eksponeeritakse publikule esmakordselt. "Näituse pealkiri "Ilmamuutus. Maskeraad" osutab kahetisele algele Bruno Sõmeri maalides: valgus ja vari, hele ja tume külg, tavapärane ja üllatav, aimatav ja ettearvamatu – justnagu ilmamuutus. Seda nii tehniliselt kui
- [Pealinn/ee : Vernissage galeriis avatakse abstraktsionist Bruno Sõmeri retrospektiivnäitus](https://vernissage.ee/pealinn-ee-vernissage-galeriis-avatakse-abstraktsionist-bruno-someri-retrospektiivnaitus/) - Tallinnas galeriis Vernissage avatakse neljapäeval hilispallaslase Bruno Sõmeri loomingu retrospektiivnäitus „Ilmamuutus. Maskeraad“, mis toob publikuni maalid aastatest 1977–2010. Kunstniku sajanda sünniaastapäeva eel jõuab tema unikaalse autoritehnikaga looming üle 20 aasta taas Tallinnasse näitusele. Mitmeid teoseid eksponeeritakse publikule esmakordselt. Pärnu pallaslase Bruno Sõmeri näitus kuulub Vernissage galerii näituseseeriasse, mis tutvustab abstraktse kunsti meistrite loomingut. „Bruno Sõmeri
- [Kui otsite  kingitust](https://vernissage.ee/kui-otsite-kingitust/) - Austatud kunstisõbrad! Meie galeriisse on müügile jõudnud uusi huvitavaid teoseid. Kui otsite kingitust, siis meilt leiate kindlasti midagi sobivat nii juubeliks kui pulmapäevaks, aga miks mitte teha ka koolilõpetajale väärtuslik kingitus, et külvata esimene seeme tema isiklikku kunstikogusse. Leidub nii maali kui skulptuuri, nii joonistusi kui graafikat. Vajadusel raamimine, tähtaeg 2-3 päeva Esmase tutvuse valikuga
- [SIRP/ ARTKLID/ KUNST: Suur imeline eluring. Virge Jõekalda](https://vernissage.ee/sirp-artklid-kunst-suur-imeline-eluring-virge-joekalda/) - https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/suur-imeline-eluring/ Virge Jõekalda: „Olen järginud oma sisetunnet. Autoriteetsed hinnangud ei pruugi minu arusaamisega kattuda ja on tekitanud mõnigi kord suurt segadust.“ MAI LEVIN XV sajandil kasutusele võetud kuivnõela on XX sajandil huvitavalt viljelenud paljud eesti kunstnikud, nimetagem siinkohal Eduard Wiiraltit, Salome Treid, Agate Veeberit, Aino Bachi, Richard Kaljot, Ott Kangilaskit, Renaldo Veeberit, Marje Üksist,
- [Õnnelikku emadepäeva kõigile armsatele emadele ja vanaemadele!  ](https://vernissage.ee/onnelikku-emadepaeva-koigile-armsatele-emadele-ja-vanaemadele/) - Käib aimamatut rada armastus ja ometi näib viibivat ta vaim peaaegu kõiges, mida puudutad. Nii tasa tõuseb taeva poole taim ja päeva järgi pöörab oma pale. Vist kõigist vaistudest see sügavaim. Doris Kareva (1958) Teos: Virge Jõekalda (1963). Kandja. 1988. Graafika. Kuivnõel.
- [Kohtumisõhtu kunstnik Virge Jõekaldaga.  Vestlust juhtis kunstiteadlane Mai Levin.](https://vernissage.ee/kohtumisohtu-kunstnik-virge-joekaldaga-vestlust-juhib-kunstiteadlane-mai-levin/) - Eile oli väga soe, südamlik ja hariv õhtu Suur tänu Sulle, imelineVirge ja Sulle, Mai Levin, erakordselt huvitavalt läbi viidud vestluse eest Saime palju teada graafika tehnikatest ja tänapäevastest võimalustest graafikas. Rääkisime Virge 35-aastasest akadeemilise graafiku kogemustest, rahvusvahelistest graafika biennaalidest, kus ta on osalenud ja autasusid saanud, tema inspiratsiooniallikatest ja perest.
- [Võtame vastu kunstiteoseid kevadoksjonile.](https://vernissage.ee/votame-vastu-kunstiteoseid-kevadoksjonile-2/) - Vernissage galerii eesti kunstiklassika kevadoksjon toimub kahel päeval, 15. ja 16. aprillil 2023. aastal galeriis (Olevimägi 16/ Uus tn 25 ) ja online’s.
- [Võtame vastu kunstiteoseid kevadoksjonile.](https://vernissage.ee/6205-2/) - Vernissage galerii eesti kunstiklassika kevadoksjon toimub kahel päeval 28. ja 29. mail 2022. aastal galeriis (Olevimägi 16/ Uus tn 25 ) ja online’s.
- [Virge Jõekalda retrospektiivnäitus "MINU AED " 21.04.2023 – 20.05.2023](https://vernissage.ee/11735-2/) - Austatud kunstisõbrad! Meil on au paluda Teid järjekordsele näitusele. Reedest on avatud kunstigaleriis Vernissage graafik Virge Jõekalda retrospektiivnnäitus MINU AED, et korraks seisatades heita koos kunstnikuga pilk üle õla tagasi, sest edasiminekuks on ju ikka kasulik senitehtut aeg-ajalt üle vaadata. Virge Jõekalda (1963) tuli Eesti kunstiellu kiirelt ja kindlalt peale ERKI lõpetamist 1988. aastal. Isikunäituste,
- [Vernissage galerii kevadoksjon 2023 ja näitus](https://vernissage.ee/vernissage-galerii-kevadoksjon-2023/) - Austatud kunstisõbrad! Meil on rõõm teada anda, et 4. aprillil kell 11 avame galeriis tänavuse kevadoksjoni teoste näituse. Esitleme oksjonil ilusat ja ühtlaselt kõrgetasemelist valikut, tänavu otsustasime, et alustame laupäeval moodsa kunsti klassikaga ning jätkame vanema klassikaga pühapäeval. EESTI MOODSA KUNSTI KLASSIKA OKSJON LAUPÄEVAL, 15. APRILLIL 2023 EESTI VANEMA KUNSTI KLASSIKA JA GRAAFIKA OKSJON PÜHAPÄEVAL, 16.
- [Šveitsi graafilise disaineri, maalikunstniku, illustraatori ja skulptori Hans Erni ( 1909 –  2015)  looming galeriis Vernissage](https://vernissage.ee/sveitsi-graafilisee-disaineri-maalikunstniku-illustraatori-ja-skulptori-hans-erni-1909-2015-looming-galeriis-vernissage/)
- [Austatud kunstisõbrad!](https://vernissage.ee/11663-2/) - Austatud kunstisõbrad! Meie tänavune kevadoksjon on edukalt seljataga, oleme tänulikud kõikidele osalejatele ja õnnitleme südamest kõiki võitjaid! Kahe päeva jooksul leidis uue õnneliku omaniku enam kui 100 teost! Suur aitäh kõikidele koostööpartneritele, tänu kellele Kevadoksjon 2023 nii hästi õnnestus! Kevadoksjoni tulemustega saate lähemalt tutvuda meie kodulehel, siia lisame mõned edukamaks osutunud teosed ning alustame loomulikult kohe
- [Vernissage galerii pühade ajal on avatud.](https://vernissage.ee/vernissage-galerii-on-puhade-ajal-avatud/) - Austatud kunstisõbrad! Meil on rõõm teada anda, et tänavuse kevadoksjoni teoste näitus meie galeriis on avatud. Soovitame pakutavaga põhjalikult tutvuda, sest seda väärivad kõik tänavused oksjoniteosed. Näitust saab külastada ka pühade ajal, galerii on avatud nii reedel, 7. aprillil ja laupäeval, 8. aprillil kui esmaspäeval, 10. aprillil, suletuks jäävad uksed vaid pühapäeval, 9. aprillil. Moodsa
- [Erakogudest jõuavad Wiiralti sünniaastapäeva-näitusele haruldased teosed](https://vernissage.ee/erakogudest-jouavad-wiiralti-sunniaastapaeva-naitusele-haruldased-teosed/)
- [Eduard Wiiralti 125. sünniaastapäev](https://vernissage.ee/eduard-wiiralti-125-sunniaastapaev/) - Austatud kunstisõbrad! Meie tänavune, Eduard Wiiralti sünniaastapäevale pühendatud programm kulmineerus esmaspäeval, 20. märtsil, kui tähistasime galeriis pidulikult Eduard Wiiralti 125. sünniaastapäeva. Kuraatorituur Mai Leviniga oli väga huvitav, õhtu möödus meeleolukalt, jagame heal meelel fotomeenutusi. Nüüd rändavad kõik Wiiralt. Mon Paris. näitusel olnud teosed erakogudesse tagasi. Täname südamest kõiki, kes näitust külastasid, publiku menu oli rõõmustavalt
- [SIRP/ ARTKLID/ KUNST : Eduard Wiiralt, Pariis, Dix ja Grosz](https://vernissage.ee/sirp-eduard-wiiralt-pariis-dix-ja-grosz/) - https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/eduard-wiiralt-pariis-dix-ja-grosz/ Eduard Wiiralt, Pariis, Dix ja Grosz — Sirp Kuigi Pariis lihvis Wiiralti stiili, meenutavad tema vangid ja pätid, karjuvad pead ja kolpadest välja ronivad fantastilised taimed Dixi ja Groszi Esimese maailmasõja järgset kujundiilma. MAI LEVIN 125 aastat tagasi, 20. III 1898 sündis Peterburi kubermangu Tsarskoje Selo kreisis Gubanitsa vallas Robidetsi mõisas (praeguses Volossovo rajooni
- [](https://vernissage.ee/25-02-06-03-galerii-on-suletud/) - Armsad prouad ja preilid! Tujuküllast naistepäeva teile kõigile! Tervitame teid Eduard Wiiralti teosega "Viis naist" (1928), mis on kunstniku 125. sünniaastapäeva puhul kuni 24. märtsini koos paljude teiste, erakogudest pärit Wiiralti teostega väljas meie galerii näitusel Wiiralt. Mon Paris Olete väga oodatud külastama!
- [Ilusat iseseisvuspäeva, kallis Eesti!](https://vernissage.ee/ilusat-iseseisvuspaeva-kallis-eesti/) - "Kõik meie, kes me siin Eestis elame, oleme üks rahvas. Ainult meie teame päriselt, mis tunne on sõita mõnda väikelinna või külaserva vanemate juurde, kui esimesed jaanilõkked on valgel õhtul süüdatud. Ainult meie teame päriselt, mis tunne on laulupeol seista ja laulda „Mu isamaa on minu arm“. Ainult meie teame päriselt, mis tunne on Eesti
- [Võtame vastu kunstiteoseid kevadoksjonile.](https://vernissage.ee/votame-vastu-kunstiteoseid-kevadoksjonile-3/) - Vernissage galerii eesti kunstiklassika kevadoksjon toimub kahel päeval, 15. ja 16. aprillil 2023. aastal galeriis (Olevimägi 16/ Uus tn 25 ) ja online’s.
- [Pealinn: Erakogudest jõudsid Wiiralti sünniaastapäeva-näitusele haruldased teosed](https://vernissage.ee/pealinn-erakogudest-joudsid-wiiralti-sunniaastapaeva-naitusele-haruldased-teosed/)
- [kultuur.err.ee: Vernissage'i kunstigaleriis on väljas erakogudest pärit Eduard Wiiralti teosed](https://vernissage.ee/kultuur-err-ee-vernissagei-kunstigaleriis-on-valjas-erakogudest-parit-eduard-wiiralti-teosed/) - http://kultuur.err.ee/1608880568/pildid-vernissage-i-kunstigaleriis-on-valjas-erakogudest-parit-eduard-wiiralti-teosed Kunstigaleriis Vernissage on alates reedest avatud Eduard Wiiralti 125. sünniaastapäevale pühendatud mahukas, erakogudel põhinev näitus "Wiiralt. Mon Paris". Näitusel on eksponeeritud 63 teost Soome helilooja Juhani Komulaineni ja Henry Radevalli kunstikogudest. Publikule on esmakordselt väljas õlimaal "Vanglas" (1929), monotüüpia "Suitsetaja" (1932) ning joonistus "Claude" (1935). "Näitusel eksponeeritud teosed pärinevad kunstniku esimesest Pariisi-kümnendist. See
- [Wiiralt. Mon Paris. Kuraatorituur. (18.02 kell 15)](https://vernissage.ee/wiiralt-mon-paris-kuraatorituur-18-02-kell-15/) - Austatud kunstisõbrad! Meil on hea meel oma sõpru taas külla kutsuda, sest galeriis on avatud Eduard Wiiralti 125. sünniaastapäeva tähistamiseks näitus Wiiralt. Mon Paris. Laupäeval, 18. veebruaril kell 15 teeb näituse kuraator Mai Levin huvilistele ringkäigu ning tutvustab neid erakogudest pärit tõelisi haruldusi. Et kohtade arv on piiratud, palume oma tulekust hiljemalt 16.02 teada anda e-posti teel:
- [Näitus ' Wiiralt. Mon Paris '](https://vernissage.ee/naitus-wiiralt-mon-paris/) - Austatud kunstisõbrad! Olete oodatud meie galeriisse külla, sest avasime äsja suurepärase, erakogudel põhineva näituse Wiiralt. Mon Paris. Näitus on pühendatud Eduard Wiiralti 125. sünniaastapäevale. Lisatud on väike valik fotosid näituse neljapäevaõhtuselt avamiselt. Näitus Vernissage kunstigaleriis on avatud 24. märtsini. Täname fotograaf Endel Apsaloni.
- [Näitus „ Eduard Wiiralt. Mon Paris“ 10.02 - 23.02 ja 7.03-24.03](https://vernissage.ee/eduard-wiiralti-naitus-wiiralt-mon-paris-10-02-23-03/) - Austatud kunstisõbrad! Meil on rõõm anda teada järjekordsest suurepärasest näitusest. Sel kevadel möödub 125 aastat Eduard Wiiralti (1898 – 1954) sünnist ja tähistame seda mahuka, erakogudel põhineva näitusega. Wiiralt. Mon Paris Wiiralti pärand on väga suur. Tema teoste suurim kogu - üle 4600 teose - kuulub Eesti Kunstimuuseumile, samuti on suur kogu Tartu Kunstimuuseumis. Nende
- [Artikkel kultuurilehes SIRP: Vabaaednik](https://vernissage.ee/sirp-vabaaednik/) - Austatud kunstisõbrad! Äsja meie galeriis lõppenud Vano Allsalu suurepärasele näitusele "Nurk ja Aed" saate soovi ja huvi korral heita veelkord põhjaliku tagasivaatava pilgu ja seda läbi kunstniku enda mõtete. Kunstniku mõtteid vahendas näituse kuraator Triinu Soikmets. Näitus oli esimene pääsuke meie pikemast, läbi mitme aasta kulgevast abstraktse kunsti näituste programmist. Artikkel ilmus kultuurilehes SIRP 20.01.2023
- [Artikkel kultuurilehes SIRP: Reet Varblane: Pealelend – Kristiina Radevall, Vernissage’i galerii juhataja](https://vernissage.ee/artikkel-ilmus-kultuurilehes-sirp-reet-varblane-pealelend-kristiina-radevall-vernissagei-galerii-juhataja/) - Austatud kunstisõbrad! Uue aasta alguses on ikka kombeks teha plaane, nii ka meie. Esimesed selle aasta näitused on edukalt selja taga, selle aasta avalöögina oli üleval korraga kaks eriilmelist näitust: Vano Allsalu "Nurk ja Aed" ning Anatoli Strahhovi "Meeleolud ja Maastikud". Nüüd on aeg kiigata pisut tulevikku ja avada mõningaid plaane, mille kallal juba usinasti
- [Artikkel kultuurilehes SIRP: Olev Subbi (1930-2013) maal “Via della Lungara” (2000a) müüdud Vernissage oksjonil  (koos oksjonitasuga) 123 000 euro eest.](https://vernissage.ee/artikkel-kultuurilehes-sirp-olev-subbi-1930-2013-maal-via-della-lungara-2000a-muudud-vernissage-oksjonil-123-000-euro-eest/) - [Kommentaar – Kristiina Radevall: „Nii suur hinnatõus kunstioksjonitel kriisi ajal annab mõtlemisainet.“ — Sirp Kuidas läks galerii Vernissage Kunst & Raam kevadoksjon? Kevadoksjon oli väga menukas. Meie oksjonid on juba aastaid toimunud Mustpeade majas, mis on olnud omaette tore üritus kõigile osavõtjatele. Seekordse eriolukorra tõttu pidime kiiresti ümber mõtlema: oksjon tuli viia veebipõhisele rahvusvahelisele
- [Oli ilus õhtu! Vano Allsalu kunstnikuvestlus näitusel „Nurk ja aed“](https://vernissage.ee/oli-ilus-ohtu-vano-allsalu-kunstnikuvestlus-naitusel-nurk-ja-aed/) - Austatud kunstisõbrad! Täname kõiki, kes leidsid eile mahti vestlusõhtule tulla! Tuhat tänu, kunstnik Vano Allsalu ja näituse kuraator Triinu Soikmets, oli väga meeleolukas ja hariv kohtumine! Näitus on olnud edukas, aga kes pole veel vaatama jõudnud, siis seda on võimalik teha selle nädala lõpuni, st 14. jaanuarini. Olete väga oodatud!
- [Vano Allsalu kunstnikuvestlus näitusel „Nurk ja aed“](https://vernissage.ee/vano-allsalu-kunstnikuvestlus-naitusel-nurk-ja-aed/) - Teisipäeval, 10. jaanuaril kell 17 toimub galeriis Vernissage kunstnikuvestlus Vano Allsalu näitusel „Nurk ja aed“. Vestlusel kuraator Triinu Soikmetsaga avab autor nii oma loomingut kui abstraktset kunsti laiemalt ning vastab huviliste küsimustele. 29 teost koondava läbilõikenäituse muudavad eriliseks koos uudisloominguga eksponeeritavad 1990ndate abstraktsioonid eesotsas avamaaliga „Nurk“. Kunstiteadlase Mai Levini sõnul („Vano Allsalu korrastab kaosega
- [Soovime Teile rahulikku ja kaunist pühadeaega.](https://vernissage.ee/ilusat-pühade-ootuse-aega-2/) - Austatud kunstisõbrad ! Jõulud tähendavad meile palju enamat kui vaid küünlaleeki, maitsvat toitu ja kingitusi. See on magusa headuse hingus, mis jääb kauaks särama. See on hoolivus ja lahkus, see on taassündinud, lootus rahuks ja teineteisemõistmiseks. Oleme väga tänulikud tänavuse meeldiva koostöö eest ja loodame, et saame Teile pakkuda erksaid ja põnevaid kunstielamusi ka uuel
- [Anatoli Strahhovi näitus "Meeleolud ja maastikud" 14.12.2022-14.01.2023](https://vernissage.ee/anatoli-strahhovi-naitus-meeleolud-ja-maastikud/) - Kolmapäeval, 14. detsembril kell 18 avasime kunstigaleriis Vernissage Anatoli Strahhovi näituse "Meeleolud ja maastikud", kus esitlesime tema uusi, peamiselt lõppeval, 2022. aastal valminud teoseid. Nii, nagu Anatoli Strahhovi puhul ikka, viivad esitletavad tööd meid helgesse muinasjutumaailma ja täidavad meid (jõulu)imeliste meeleoludega. Näitusel leidub sümboolseid kompositsioone ja ikoonikunsti süžeesid, samuti maastikke ja äratuntavaid metafoorseid kujundeid.
- [kultuur.postimees.ee/ Mai Levin: Vano Allsalu korrastab kaosega kunsti ja elu](https://vernissage.ee/kultuur-postimees-ee-mai-levin-vano-allsalu-korrastab-kaosega-kunsti-ja-elu/) - https://kultuur.postimees.ee/7674905/vano-allsalu-korrastab-kaosega-kunsti-ja-elu Loodus ja meid ümbritsev elu pakuvad kunstnikele jätkuvalt kütkestavat materjali, mistõttu figuratiivsus pole kunstist sugugi kadunud. Realiteet annab ideid ka abstraktsele kunstile, nagu nähtub galeriis Vernissage 8. detsembril avatud Vano Allsalu näitusest «Nurk ja aed», mis on juba tema neljas isikunäitus lõppeval aastal. Nagu Vano Allsalu ise näituse saatetekstis on kirjutanud, on ta otsinud
- [kultuur.err.ee: Vernissage'i kunstigaleriis avati Vano Allsalu näitus "Nurk ja aed"](https://vernissage.ee/kultuur-err-ee-vernissagei-kunstigaleriis-avati-vano-allsalu-naitus-nurk-ja-aed/) - Galerii: Vernissage'i kunstigaleriis avati Vano Allsalu näitus "Nurk ja aed" | Kunst | ERR
- [Vano Allsalu avas galeriis Vernissage näituse "Nurk ja aed"](https://vernissage.ee/vano-allsalu-avas-galeriis-verbissage-naituse-nurk-ja-aed/) - https://eestielu.goodnews.ee/vano-allsalu-avab-tana-galeriis-vernissage-naituse-nurk-ja-aed/?fbclid=IwAR1IUexL-7Ynxu2WEHuyOTFBnwVzb8pE6zoxH_586kOQQe5kI1Nh0bXWX8s
- [https://www.eesti.ca: Vernissage galerii uus võluv näitus - Anatoli Strahhovi "Talveöö unenägu"](https://vernissage.ee/https-www-eesti-ca-vernissage-galerii-uus-voluv-naitus-anatoli-strahhovi-talveoo-unenagu/) - https://www.eesti.ca/vernissage-galerii-uus-voluv-naitus-anatoli-strahhovi-talveoo-unenagu/article58804
- [Vano Allsalu näitus „Nurk ja aed“ 8.12.2022 - 14.01.2023](https://vernissage.ee/vano-allsalu-naitus-nurk-ja-aed-8-12-2022-14-01-2023-kus-esitletakse-tema-maale-aastatest-1990-2022/) - Neljapäeval, 8. detsembril kell 18 avatakse Vernissage’i kunstigaleriis Vano Allsalu näitus „Nurk ja aed“, kus esitletakse tema maale aastatest 1990-2022. Nurk ja aed tunduvad esmapilgul sama absurdne paar nagu kaev ja pendel Edgar Allan Poe’ samanimelises novellis. Kas Allsalu „nurk“ – tema varasele loomeperioodile omane kinnismotiiv – on samasugune kitsikuses olemise sümbol nagu Poe’ „kaev“
- [Sügisoksjoni teoste näitus 2022](https://vernissage.ee/2022-sugisoksjoni-teoste-naitus/) - Austatud kunstisõbrad! Meil on rõõm teada anda, et 1. novembril kell 11 avame galeriis tänavuse sügisoksjoni teoste näituse. Esitleme ilusat ja ühtlaselt kõrgetasemelist valikut, olete oodatud tutvuma! Vanema kunstiklassika oksjonil toome sel korral teie ette teosed, mille autoriteks on Adamson Eric, Lepo Mikko, Elmar Kits, Eduard Ole, Juhan Nõmmik, Richard Uutmaa, Eduard Einmann, Evald Okas,
- [Äripäev tunnustab novembris kõige edukamaid ettevõtteid. Meil oli suur au osaleda pidulikul Äripäeva TOP100 galal oma heategevusliku kunstioksjoniga.](https://vernissage.ee/aripaev-tunnustab-novembris-koige-edukamaid-ettevotteid-meil-oli-suur-au-osaleda-pidulikul-aripaeva-top100-galal-oma-heategevusliku-kunstioksjoniga/) - novembril kogunesid Eesti kõige edukamad ettevõtted Äripäeva TOP 100 auhinnagalale, et tunnustada tänavuse aasta parimaid. Äripäeva TOP 100 parimaks tunnistati Exmet OÜ, kellele järgnesid AS Toftan ja mullune võitja AS LHV Group. Soovime jätkuvat edu! Loe pikemalt Äripäeva veebist: https://www.aripaev.ee/suur-top/2022/11/23/top-100-uus-voitja-toukas-lhv-troonilt Prestiižsel galaõhtul oli Vernissage kunstigaleriil au korraldada väike heategevuslik kunstioksjon. Enampakkumisele läks neli tööd: Jüri Arrak
- [Täname!](https://vernissage.ee/taname/) - "Usun, et elan vaid üks kord. Sestap, kus iganes saan näidata lahket meelt või teha ligimesele heateo, tahan seda teha kohe, viivitamata ja venitamata, sest seda teed ma enam uuesti ei käi." William Penn (1644-1718) Inglise päritolu Pennsylvania osariigi rajaja novembril toimus traditsiooniline Äripäeva TOP 100 galaüritus, kus tunnustati meie edukaid ettevõtteid. Meil oli
- [Heategevuslik kunstioksjon Tallinna Lastehaigla toetuseks !](https://vernissage.ee/heategevuslik-kunstioksjon/) - Austatud kunstisõbrad! novembril toimub traditsiooniline Äripäeva TOP 100 galaüritus, kus tunnustatakse meie edukaid ettevõtteid. Meil on suur au korraldada sellel üritusel taas ka väike heategevuslik kunstioksjon, kus läheb sel korral enampakkumisele neli teost: Jüri Arrak (1936-2022) LEGEND, 1992, alghind 1500 € Peeter Must (1967) AKNAL, 2019, alghind 1000 € Rein Raamat (1931) PAADID RANNAL, 2022,
- [Austatud kunstisõbrad!](https://vernissage.ee/9659-2/) - Meie tänavune sügisoksjon on õnnelikult ja edukalt selja taga! Saadame südamlikud tänusõnad kõigile osalejatele ning rõõmustame koos kõikide võitjatega. Palju õnne! Oleme jätkuvalt seda meelt, et kunst on üks parimatest investeerimisvõimalustest. Uute rõõmsate kohtumisteni meie galeriis! 
- [Austatud kunstisõbrad!](https://vernissage.ee/austatud-kunstisobrad/) - Jagame mõnede fotode abil emotsioone ja muljeid äsjaselt sügisoksjonilt. Kõikidele teostele saate pilgu peale heita ka meie kodulehel. Oleme väga tänulikud kogu oma 🔥 tiimile ja kõikidele partneritele, tänu kellele see oksjon nii ladusalt sujus. ✨ Oksjonihaamrit hoidis meie ammune partner Tauri Tallermaa. Suur tänu kõigile!
- [Pealinn: Vernissage galerii sügisoksjonil müüdi viis teost rekordtulemusega](https://vernissage.ee/pealinn-vernissage-galerii-sugisoksjonil-muudi-viis-teost-rekordtulemusega/) - https://pealinn.ee/2022/11/15/vernissage-galerii-sugisoksjonil-muudi-viis-teost-rekordtulemusega/ Toimetaja Toomas Raag 15. november 2022 Nädalavahetusel toimunud Vernissage galerii sügisoksjonil müüdi rekordhinnaga viis Eesti kunstiteost. Moodsa kunstiklassika valikust vahetasid seni kõrgeima haamrihinnaga omanikke Lepo Mikko, Enn Põldroosi, Valerian Loigu ja Lembit Saartsi teosed. Vanema kunsti klassikast tõusis uue rekordhinnani Adamson-Ericu maal. Vernissage galerii juhataja Kristiina Radevalli sõnul on praegu erakordselt suur huvi
- [https://eestielu: Vernissage galerii sügisoksjonil müüdi viis teost rekordtulemusega .](https://vernissage.ee/vernissage-galerii-sugisoksjonil-muudi-viis-teost-rekordtulemusega/) - https://eestielu.goodnews.ee/vernissage-galerii-sugisoksjonil-muudi-viis-teost-rekordtulemusega/
- [Kultuur.err: Galeriis Vernissage lähevad oksjonile Jüri Arraku vähenähtud maalid ja graafika](https://vernissage.ee/kultuur-err-galeriis-vernissage-lahevad-oksjonile-juri-arraku-vahenahtud-maalid-ja-graafika/) - https://kultuur.err.ee/1608784333/galeriis-vernissage-lahevad-oksjonile-juri-arraku-vahenahtud-maalid-ja-graafika Vernissage'i galerii sügisoksjonil tuleb kahel päeval enampakkumisele muu hulgas hiljuti meie seast lahkunud Jüri Arraku vähenähtud maalid ja graafika. Samuti on valikus Enn Põldroosi akt, mille paaristöö kuulub Eesti Kunstimuuseumi kogusse. Kokku on valikus 141 teost 85 kunstnikult, kõrgeim alghind on sel korral 26 000 eurot. Vernissage'i galerii juhataja Kristiina Radevalli sõnul on ebaselgest
- [Kultuur.postimees : Kuumad kunstipärlid: Jüri Arraku erilised teosed tulevad oksjonil enampakkumisele](https://vernissage.ee/kultuur-postimees-kuumad-kunstiparlid-juri-arraku-erilised-teosed-tulevad-oksjonil-enampakkumisele/) - [https://kultuur.postimees.ee/7645488/kuumad-kunstiparlid-juri-arraku-erilised-teosed-tulevad-oksjonil-enampakkumisele
- [https://eestielu.goodnews: Kunstioksjonil tulevad enampakkumisele Jüri Arraku avalikkuses vähenähtud teosed](https://vernissage.ee/https-eestielu-goodnews-kunstioksjonil-tulevad-enampakkumisele-juri-arraku-avalikkuses-vahenahtud-teosed/) - https://eestielu.goodnews.ee/kunstioksjonil-tulevad-enampakkumisele-juri-arraku-avalikkuses-vahenahtud-teosed/
- [Täna, 9. augustil on 110. sünniaastapäeva puhul põhjust meenutada  Aleksander Pilarit (1912 -1989)](https://vernissage.ee/tana-9-augustil-on-110-sunniaastapaeva-puhul-pohjust-meenutada-aleksander-pilarit-eesti-akvarellmaali-uht-tunnustatud-tippmeistrit/) - Täna, 9. augustil on 110. sünniaastapäeva puhul põhjust meenutada Aleksander Pilarit, Eesti akvarellmaali üht tunnustatud tippmeistrit. Kunstisõbrad tunnevad hästi tema natüürmorte ja linnavaateid, mere, maastike ja lilledega kauneid pilte, paljude perekondade kodudes on tema kaunid teosed arendanud juba mitmete põlvkondade vältel armastust ilu ja looduse vastu. Aleksander Pilari isiksus peegeldub tema eluterves ja harmoonilises loomingus.
- [Vernissage galerii eesti kunstiklassika oksjon toimub 12. ja 13.novembril](https://vernissage.ee/votame-vastu-teoseid-nii-graafika-ja-joonistuste-oksjonile-kui-ka-traditsioonilise-eesti-kunsti-kevadoksjonile/)
- [r4.err.ee: Oli meeldiv võimalus osaleda Raadio 4 saates](https://vernissage.ee/r4-err-ee-oli-meeldiv-voimalus-osaleda-raadio-4-saates/) - juulil oli mul meeldiv võimalus osaleda Raadio 4 saates "Улица шести галерeй" ("Kuue galerii tänav"). Suur tänu, Julia Lukašenkina, kutse eest! Rääkisime eelmise sajandi 40-ndatel Rootsimaal kaudselt alguse saanud Vernissage galerii sünniloost, aga ka metseenlusest, kunstiteoste autentsusest ja ka hinnastamisest. Kui vene keelest aru saate, palun lahkesti kuulata! http://r4.err.ee/1608658978/ulica-shesti-galerej?fbclid=IwAR2bs8c3MzraGY_mMs0a6BRkntXV_lQFqnh8GNsxB1cUsuk159Lc2S6v7TM
- [Juulis meie galerii on avatud vaid eelneval kokkuleppel.](https://vernissage.ee/7911-2/) - Austatud kunstisõbrad! Anname teada, et juulikuus on meie galerii avatud vaid eelneval kokkuleppel, +372 6544 940 ja info@vernissage.ee Kaunist suve kõigile!
- [ERR - kultuur : Vernissage galeriis avati Philip Arvo Luige isikunäitus "Sisene valgus"](https://vernissage.ee/err-ee-vernissage-galeriis-avati-philip-arvo-luige-isikunaitus-sisene-valgus/) - https://kultuur.err.ee/1608342440/galerii-vernissage-galeriis-avati-philip-arvo-luige-isikunaitus-sisene-valgus Tallinna vanalinnas asuvas Vernissage kunstigaleriis on avatud näitus “Sisene valgus”, kus on väljas Philip Arvo Luige vahemeremaade reisidest inspireeritud teosed. “Toscana ümbrus köitis mind oma valguse, värvide ja vaheldusrikka loodusega. Palett minu käes muutus sõna otseses mõttes kuumaks ja kirglikuks, värvid hakkasid hõõguma nii, et nende intensiivsus ulatus tulikuumast jääkülmani,” sõnas Philip Arvo
- [Kunstiteoste vastuvõtt sügisesele oksjonile on alanud](https://vernissage.ee/kunstiteoste-vastuvott-sugisesele-oksjonile-on-alanud/) - Austatud kunstisõbrad! Järjekordne kunstihooaeg on lõppenud, sellesse jääb Vernissage galeriil kolm edukat kunstioksjonit ning mitu meeleolukat näitust, nüüd on aeg veidi hinge tõmmata, et sügisel minna vastu järgmisele hooajale. Kunstiteoste vastuvõtt sügisesele oksjonile on alanud, palun võtke selleks meiega eelnevalt ühendust kirja teel info@vernissage.ee või helistades +372 6544 940. Soovime kõigile imelist jaaniaega ja oivalist
- [Elu24.Postimees: Stockholmi Eesti Maja annab Eesti Kunstimuuseumile üle neli märgilist kunstiteost](https://vernissage.ee/elu24-postimees-stockholmi-eesti-maja-annab-eesti-kunstimuuseumile-ule-neli-margilist-kunstiteost/) - Stockholmi Eesti Maja annab Eesti Kunstimuuseumile üle neli märgilist kunstiteost - Uudised - Elu24 - Eesti kõige menukam veebitabloid (postimees.ee)
- [Eesti Päevaleht.se : Stockholmi Eesti Maja andis Eesti Kunstimuuseumile üle neli märgilist kunstiteost](https://vernissage.ee/eestipaevaleht-se-stockholmi-eesti-maja-andis-eesti-kunstimuuseumile-ule-neli-margilist-kunstiteost/) - Stockholmi Eesti Maja andis Eesti Kunstimuuseumile üle neli märgilist kunstiteost - Eesti Päevaleht (eestipaevaleht.se)
- [kultuur.err : Galerii. Stockholmi Eesti Maja andis Eesti Kunstimuuseumile üle neli olulist teost](https://vernissage.ee/kultuur-err-galerii-stockholmi-eesti-maja-andis-eesti-kunstimuuseumile-ule-neli-olulist-teost/) - Galerii. Stockholmi Eesti Maja andis Eesti Kunstimuuseumile üle neli olulist teost | Kunst | ERR
- [Eesti Päevaleht : Stockholmi Eesti Maja andis Eesti Kunstimuuseumile üle neli märgilist kunstiteost](https://vernissage.ee/eesti-paevaleht-stockholmi-eesti-maja-andis-eesti-kunstimuuseumile-ule-neli-margilist-kunstiteost/) - FOTOD | Stockholmi Eesti Maja andis Eesti Kunstimuuseumile üle neli märgilist kunstiteost - Eesti Päevaleht (delfi.ee)
- [Eeesti Kunstimuuseum: Stockholmi Eesti Maja andis Eesti Kunstimuuseumile üle neli märgilist kunstiteost](https://vernissage.ee/eeesti-kunstimuuseum-stockholmi-eesti-maja-andis-eesti-kunstimuuseumile-ule-neli-margilist-kunstiteost/) - Stockholmi Eesti Maja andis Eesti Kunstimuuseumile üle neli märgilist kunstiteost - Eesti Kunstimuuseum (ekm.ee)
- [Näpunäited neile, kes soovivad paigutada oma raha veinidesse ja kunsti](https://vernissage.ee/napunaited-neile-kes-soovivad-paigutada-oma-raha-veinidesse-ja-kunsti/) - Näpunäited neile, kes soovivad paigutada oma raha veinidesse ja kunsti - Lääne-Virumaa Uudised (laanevirumaauudised.ee)
- [Kultuur. ERR :  Stockholmi Eesti Maja annab Eesti Kunstimuuseumile üle neli märgilist kunstiteost](https://vernissage.ee/pressiteade-pressikutse-stockholmi-eesti-maja-annab-eesti-kunstimuuseumile-ule-neli-margilist-kunstiteost/) - Stockholmi Eesti Maja annab Eesti Kunstimuuseumile üle neli olulist teost | Kunst | ERR Pressiteade/pressikutse Stockholmi Eesti Maja annab Eesti Kunstimuuseumile üle neli märgilist kunstiteost Stockholmi Eesti Maja annab Eesti Kunstimuuseumi kogudesse Eesti kunstiajaloo neli märgilist teost: Johannes Greenbergi õlimaalid „Naine maskiga“ (1930. aastate lõpp) ja „Naine sinise buketiga“ (1940–44), Ants Laikmaa pastell „Mulatipoisi portree“
- [Postimees/ Kultuuritoimetus: Stockholmi Eesti Maja annab Eesti Kunstimuuseumile üle neli märgilist kunstiteost](https://vernissage.ee/postimees-kultuuritoimetus-stockholmi-eesti-maja-annab-eesti-kunstimuuseumile-ule-neli-margilist-kunstiteost/) - Stockholmi Eesti Maja annab Eesti Kunstimuuseumile üle neli märgilist kunstiteost - Kunst - Kultuur (postimees.ee) Stockholmi Eesti Maja annab Eesti Kunstimuuseumi kogudesse Eesti kunstiajaloo neli märgilist teost: Johannes Greenbergi õlimaalid „Naine maskiga“ (1930. aastate lõpp) ja „Naine sinise buketiga“ (1940–44), Ants Laikmaa pastell „Mulatipoisi portree“ (1919) ning Kristjan Raua segatehnikas teos „Kalevi pojad jahil“ (u
- [Pealinn: KOLMAPÄEVAL KELL 12 Stockholmi Eesti Maja annab Eesti Kunstimuuseumile üle neli märgilist kunstiteost](https://vernissage.ee/7786-2/) - Stockholmi Eesti Maja annab Eesti Kunstimuuseumile üle neli märgilist kunstiteost – Pealinn.ee
- [Teade](https://vernissage.ee/teade/) - Anname teada et Vernissage galerii vanema kunsti klassika oksjonilt 28. mail 2022 eemaldatakse need teosed: Johannes Greenberg. Naine maskiga (kataloogis nr. 9) Johannes Greenberg. Naine sinise buketiga (kataloogis nr. 10) Kristjan Raud. Kalevi pojad jahil (kataloogis nr. 16) Ants Laikmaa. Neegripoiss (kataloogis nr. 31) Vahetult enne oksjoni toimumist leiti komitentide poolt dokumendid, mille põhjal
- [Registreerumine oksjonil osalemiseks  ja näitus on juba avatud.](https://vernissage.ee/registreerumine-oksjonil-osalemiseks-on-juba-avatud/) - 28.-29. kl 15:00 mail toimub meie järjekordne Eesti kunsti kevadoksjon, teoste näitus galeriis on avatud. Tutvumiseks on valmis pandud kõik 140 oksjoniteost, esindatud on 93 autorit. Registreerumine oksjonil osalemiseks on juba avatud ka, osaleda saab saalis, telefoni teel, kirjaliku pakkumisega või interneti teel. Leidke üles meie oksjoni kataloogid platvormil www.liveauctioneers.com: Laupäevane, 28.05 valik siin: https://www.liveauctioneers.com/.../248606_eesti-vanema.../
- [ERR: Vernissage galeriis tuleb oksjonile kadunuks peetud "Naine maskiga"](https://vernissage.ee/err-vernissage-galeriis-tuleb-oksjonile-kadunuks-peetud-naine-maskiga/) - http:// kultuur.err.ee/1608606250/vernissage-galeriis-tuleb-oksjonile-kadunuks-peetud-naine-maskiga Toimetaja: Merit Maarits Kunstikogujate seas populaarsed galeriide kevadoksjonid toovad ikka ja jälle päevavalgele haruldasi kunstiteoseid. Näiteks Tallinnas, Vernissage galeriis tuleb nädala lõpus toimuval klassikaoksjonil pakkumisele Johannes Greenbergi teos "Naine maskiga", mida aastakümneid kadunuks peeti. Traagilise saatusega Greenbergi loomingu tippajaks peetakse 30. aastate teist ja 40. esimest poolt, mil on maalitud ka "Naine
- [Eesti kunsti kevadoksjon toimub 28.-29. mail. Oksjoniteoste näitus galeriis kõigile on avatud.](https://vernissage.ee/eesti-kunsti-kevadoksjon-toimub-28-29-mail-oksjoniteoste-naitus-galeriis-koigile-avatud/) - Enam kui 20 aastase kunstialase kogemusega Vernissage galerii korraldab oma tänavuse kevadoksjoni kahel päeval, samaaegselt nii galeriis (Olevimägi 16 /Uus tn 25) kui online’is. EESTI VANEMA KUNSTI KLASSIKA OKSJON LAUPÄEVAL, 28. MAIL, teoste valik on nähtav siin: https://vernissage.ee/eesti-vanema-kunsti-klassika.../ EESTI MOODSA KUNSTI KLASSIKA OKSJON PÜHAPÄEVAL, 29. MAIL, teoste valiku leiate siit: https://vernissage.ee/eesti-moodsa-kunsti-klassika.../ Oksjoniteoste näitus on galeriis
- [Märt Laarmani looming](https://vernissage.ee/mart-laarmani-looming/)
- [Vernissage galerii kevadoksjon 2022](https://vernissage.ee/vernissage-galerii-kevadoksjon-2022/) - Austatud kunstisõbrad! Meil on hea meel kuulutada välja Vernissage galerii kevadoksjon 2022. Oksjon toimub tänavu kahel päeval, samaaegselt nii Vernissage galeriis (Olevimägi 16/ Uus tn 25) kui online’is. EESTI VANEMA KUNSTI KLASSIKA OKSJON LAUPÄEVAL, 28. MAIL EESTI MOODSA KUNSTI KLASSIKA OKSJON PÜHAPÄEVAL 29. MAIL Alustame oksjonile tulevate teoste lisamist kodulehele, täiendame valikut jooksvalt ja peagi
- [Äripäev: Suur ülevaade: kuidas panna alus rikkusele veinide ja kunstiga.](https://vernissage.ee/aripaev-suur-ulevaade-kuidas-panna-alus-rikkusele-veinide-ja-kunstiga/) - Äripäeva artikkel : https://www.aripaev.ee/borsiuudised/2022/04/13/suur-ulevaade-kuidas-panna-alus-rikkusele-veinide-ja-kunstiga Kogu lahtist artiklit saate lugeda siit: Suur ülevaade_ kuidas panna alus rikkusele veinide ja kunstiga
- [Ukraina kaasaegsed kunstnike looming. Kogu tulu läheb  teoste autoritele, kes praeguselgi hetkel oma kodumaal viibivad.](https://vernissage.ee/6184-2/) - Austatud kunstisõbrad! Soovime anda oma galerii poolt Ukraina toetuseks järjekordse panuse, nüüd püüame aidata Ukraina kaasaegseid kunstnikke, müües oma galeriis nende teoseid. Väljas on neli teost erinevatelt Ukraina autoritelt, heategevusliku müügi hinnad on fikseeritud (tegu pole oksjoniga) ja kogu tulu läheb teoste autoritele, kes praeguselgi hetkel oma kodumaal viibivad.
- [Täname kõiki meie oksjonil osalejaid, kunstnikud ja koostööpartnereid. Tänu teile sai see suurepärane oksjon teoks!](https://vernissage.ee/✨-täname-kõiki-meie-oksjonil-osalejaid-kunstnikud-ja-koostööpartnereid-tanu-teile-sai-see-suurepärane-oksjon-teoks-✨/)
- [Kuidas valida koduseintele kunstiteoseid?](https://vernissage.ee/kuidas-valida-koduseintele-kunstiteoseid/) - Sissejuhatus maagilisse kunstimaailma: Kuidas valida koduseintele kunstiteoseid? Kui oled vilunud kollektsionäär, siis ilmselt oskad oma kunstiteoste eksponeerimisega toime tulla, kui aga oled sisustamas uut kodu ja soovid seda kunstiteostega kaunistada, siis siin mõned näpunäited. https://moodnekodu.delfi.ee/artikkel/96152237/kuidas-valida-koduseintele-kunstiteoseid-galerist-kristiina-radevall-annab-nou?fbclid=IwAR3pNo28CjtOlQeqeSXsxB-FQ7J3ygQkhXhC1Q5Gk3380cOk5wN1HUlNw_gKuidas valida koduseintele kunstiteoseid? Galerist Kristiina Radevall annab nõu - Moodne Kodu (delfi.ee)
- [Eesti kunstiklassika graafika- ja joonistuste oksjonil osalevate teoste näitus on nüüd  avatud .](https://vernissage.ee/graafika-ja-joonistuste-oksjonil-osalevate-teoste-naitus-on-nuud-meie-galeriis-avatud/) - Austatud kunstisõbrad! Meil on hea meel anda teada, et kevadisel graafika- ja joonistuste oksjonil osalevate teoste näitus on nüüd meie galeriis avatud. Seinad on tihedalt täis, kõik enam kui sada osalevat teost tuli ju teile esitlemiseks ära mahutada. Graafika- ja joonistuste veebioksjon toimub laupäeval, 19. märtsil, kell 12.00 ning enampakkumisele läheb kokku 107 teost.
- [19. märtsil kell 12 toimub meie galerii Eesti kunstiklassika graafika- ja joonistuste veebioksjon.](https://vernissage.ee/19-martsil-kell-12-toimub-meie-galerii-eesti-kunstiklassika-graafika-ja-joonistuste-veebioksjon/) - Austatud kunstisõbrad! Anname rõõmuga teada, et 19. märtsil kell 12 toimub meie galerii Eesti kunstiklassika graafika- ja joonistuste veebioksjon. Graafikaoksjonil läheb müüki 107 teost, 3% kõikide oksjonil müüdud teoste haamrihinnast annetame Ukrainast saabuvate laste heaks MTÜ-le Eesti Pagulasabi. Oksjonil on esindatud väga paljud olulised Eesti kunstnikud. Eelmise sajandi algupoolelt pärit esinduslikku valikusse kuuluvad Märt Laarmann, Andrus
- [Võtame vastu teoseid  Eesti kunsti kevadoksjonile.](https://vernissage.ee/votame-vastu-teoseid-graafika-ja-joonistuste-oksjonile/)
- [Vernissage kunstigalerii kuulutab välja näituste programmi konkursi 2022.](https://vernissage.ee/vernissage-kunstigalerii-kuulutab-valja-naituste-programmi-konkursi-2022/) - Tallinna vanalinnas asuv kunstigalerii Vernissage pakub kunstnikele oma loomingu eksponeerimiseks suurepärast võimalust. Meil on mugav ligipääs, elegantne interjöör ja piisavalt ekspositsioonipinda. Kutsume kunstnikke konkursil osalema, see on Teie võimalus!
- [Kultuur / ERR  : Galerii Vernissage avas Dmitro Dobrovolsky varem avaldamata teoste näituse](https://vernissage.ee/galerii-vernissage-avas-dmitro-dobrovolsky-varem-avaldamata-teoste-naituse/) - https://kultuur.err.ee/1608361194/fotod-galerii-vernissage-avas-dmitro-dobrovolsky-varem-avaldamata-teoste-naituse Galerii Vernissage avas Ukraina kunstniku Dmitro Dobrovolsky viimase kolme aasta jooksul valminud tööde näituse “Treasures of Vernissage”. Mitmetel töödel on kujutatud Tallinna vaated. “Dobrovolsky kordumatu tehnika ja stiil väljendub kontrastvärvide kasutamises ja maaliliste mosaiikide loomises. Jäädvustatud on tuhanded erinevad varjundid ja saavutatud maagiline harmoonia, mille tulemusena on teoste sisu mitte niivõrd nende motiiv, vaid
- [Juba teist aastat järjest õnnestus Vernissage galerii oksjonil püstitada kodumaise kunstiteose müügi kogu aasta hinnarekord Eestis](https://vernissage.ee/juba-teist-aastat-jarjest-onnestus-vernissage-galerii-oksjonil-pustitada-kodumaise-kunstiteose-muugi-kogu-aasta-hinnarekord-eestis/) - Viimaste aastate edukad oksjonid Juba teist aastat järjest õnnestus Vernissage galerii oksjonil püstitada kodumaise kunstiteose müügi kogu aasta hinnarekord Eestis: 2020 Vernissage galerii kevadoksjonil müüdi Olev Subbi “Via della Lungara” haamrihinnaga 115 000 eurot (alghind 22 000 eurot). 2021 Vernissage galerii sügisoksjon tõi aga Villem Ormissoni haruldasele maalile “Linnamotiiv”. Teos müüdi haamrihinnaga 91
- [Aktuaalne kaamera / ETV/ ERR: "Eesti kunst püstitas taas rekordeid nii Eestis (Vernissage galerii ) kui ka Rootsis (Bukowskis )"](https://vernissage.ee/aktuaalne-kaamera-i-etv-i-err-eesti-kunst-pustitas-taas-rekordi-nii-eestis-kui-ka-rootsis/) - Aktuaalne Kaamera kell alates 23.17 minutist: https://etv.err.ee/1608399884/aktuaalne-kaamera
- [Näitus: Anatoli Strahhov - TALVEÖÖ UNENÄGU. 9.12.2021 - 15.01.2022](https://vernissage.ee/naitus-anatoli-strahhov-talveoo-unenagu/) - Austatud kunstisõbrad Olete oodatud Anatoli Strahhovi isiknäitusele TALVEÖÖ UNENÄGU Vernissage galeriis. Näitusel eksponeeritakse viimase kolme aasta jooksul valminud maale. Esitletavad tööd on lausa aknad mälestuste ja unistuste helgesse muinasjutumaailma ja täidavad meid jõuluime meeleoluga. Töid saab koondada mitmesse temaatilisse tsüklisse: sümboolsed kompositsioonid, ikoonikunsti süžeed, maastikud, aktid ja äratuntavad metafoorsed kujundid. Tõsi – selline jaotus on
- [Vernissage galerii eesti kunstiklassika sügisoksjon ja näitus](https://vernissage.ee/vernissage-galerii-eesti-kunstiklassika-sugisoksjon-ja-naitus/) - Austatud kunstisõbrad! Meil on suur au paluda Teid järjekordsele Vernissage kunstigalerii sügisoksjonile. Tänavu toimub oksjon kahel päeval: EESTI VANEMA KUNSTI KLASSIKA OKSJON LAUPÄEVAL, 20. NOVEMBRIL 2021 kell 15.00 EESTI MOODSA KUNSTI KLASSIKA OKSJON PÜHAPÄEVAL 21. NOVEMBRIL 2021 kell 15.00 Vernissage kunstigalerii aadress Tallinna vanalinnas on Olevimägi 16 / Uus 25 ja uksed avatakse mõlemal oksjonipäeval tund enne
- [Kunstiklassika 2021 sügisoksjonite kataloogid on veel saadaval galeriis!](https://vernissage.ee/kunstiklassika-2021-sügisoksjonite-kataloogid-on-veel-saadaval-galeriis/) - Head kunstisõbrad! Kunstiklassika 2021 sügisoksjonite kataloogid on veel saadaval galeriis! Veel homme on võimalik Vernissage kunstigaleriis oksjonile minevate toodetega lähemalt tutvuda. Olete väga oodatud!
- [Häid jõulupühi ja head uut aastat! 🎄](https://vernissage.ee/haid-joulupuhi-ja-head-uut-aastat-🎄/) - Austatud kunstisõbrad ja koostööpartnerid, lugupeetud kunstnikud ja armas publik, tuhat tänu Teile kõigile! Mööduv 2021 oli tänu Teile meie jaoks väga huvitav, eriline ja edukas aasta. Soovime Teile uueks aastaks rohkesti säravaid kunstielamusi, palju õnne ja edu ning uute kohtumisteni meie galeriis!
- [Ilusat pühade ootuse aega!](https://vernissage.ee/ilusat-pühade-ootuse-aega/) - PÜHADE AJAL GALERII ON AVATUD: 23.12 kl 11.00 – 15.00 28 ja 29.12 kl 11.00 – 18.00
- [ELU24: "Kunstioksjonil müüdi haamrihinnaga 91 000 eurot Villem Ormissoni maal"](https://vernissage.ee/kunstioksjonil-muudi-haamrihinnaga-91-000-eurot-villem-ormissoni-maal/) - Kunstioksjonil müüdi haamrihinnaga 91 000 eurot Villem Ormissoni maal https://elu24.postimees.ee/7391362/kunstioksjonil-muudi-haamrihinnaga-91-000-eurot-villem-ormissoni-maal Triin Roos (ELU24 reporter-toimetaja) Vernissage kunstigalerii korraldas möödunud nädalavahetusel oksjoni, kus müüdi 82 maali ning broneeriti 9 kunstiteost. Oksjon oli igati edukas. Kõige kallim müüdud maal oli Villem Ormissoni «Linnamotiiv», mis müüdi 100 100 euroga. Küll aga jäi müümata Olev Subbi maal «Maastik floksidega», mille alghinnaks oli 49 000 eurot. «Kunstiteoseid,
- [Tartu Postimees: "Villem Ormissoni maal müüdi Vernissage galerii sügisoksjonil 91 000 euroga#](https://vernissage.ee/villem-ormissoni-maal-muudi-vernissage-galerii-sugisoksjonil-91-000-euroga/) - Villem Ormissoni maal müüdi Vernissage galerii sügisoksjonil 91 000 euroga – Tartu Postimees Villem Ormissoni maal müüdi Vernissage galerii sügisoksjonil 91 000 euroga Jens Raavik (ajakirjanik) Vernissage galerii sügisoksjonil müüdi 91 000 euroga Villem Ormissoni (1892–1941) maal «Linnamotiiv» (1927), mis on kalleim sel aastal müüdud kunstiteos Eestis. Ühtlasi on see seni ka kõige kõrgema hinnaga
- [ERR :  “Eestis müüdi sel aastal kõige kallim maal Vernissage galerii sügisoksjonil“](https://vernissage.ee/eestis-muudi-sel-aastal-koige-kallim-maal-vernissage-galerii-sugisoksjonil/) - Video saab vaadata siin: https://kultuur.err.ee/1608411416/eestis-muudi-sel-aastal-koige-kallim-maal-vernissage-galerii-sugisoksjonil Vernissage galerii sügisoksjonil müüdi 91 000 euroga Villem Ormissoni (1892–1941) maal “Linnamotiiv” (1927), mis on kalleim sel aastal müüdud kunstiteos Eestis. Ühtlasi on see seni ka kõige kõrgema hinnaga müüdud Villem Ormissoni teos. “Villem Ormissoni teosed jõuavad haruharva erakogudest kunstioksjonitele. Teadaolevalt on säilinud ligi poolsada Ormissoni teost ja enamik neist
- [2021 KUNSTIKLASSIKA SÜGISOKSJON OLI EDUKAS. TÄNAME!](https://vernissage.ee/2021-kunstiklassika-sugisoksjon-oli-edukas-taname/) - KUNSTIKLASSIKA SÜGISOKSJON OLI EDUKAS. TÄNAME! Täname kõiki meie oksjonil osalejaid ja koostööpartnereid, tänu kellele sai teoks see suurepärane oksjon!
- [Äripäev tunnustab novembris kõige edukamaid ettevõtteid. Meil oli suur au osaleda pidulikul Äripäeva TOP100 galal oma heategevusliku kunstioksjoniga.](https://vernissage.ee/aripaev-tunnustab-novembris-koige-edukamaid-ettevotteid/) - Äripäev tunnustab novembris kõige edukamaid ettevõtteid (aripaev.ee) Meil oli suur au osaleda pidulikul Äripäeva TOP100 galal oma heategevusliku kunstioksjoniga. Tuhat tänu kõigile ja palju õnne võitjatele! Kolmapäeval kogunesid Eesti kõige edukamad ettevõtted Äripäeva TOP 100 auhinnagalale Tallinna Porsche esinduses, et saada teada aasta parim. Kõige edukamad ettevõtted toodi esile iga maakonna kaupa, aga ka koondvaates.
- [2020.aasta oksjonite tipp-10!  Kõige kallim kunstiteos  2020 aastal oli müüdud Vernissage kunstigalerii oksjonil. Olev Subbi (1930-2013) maal "Via della Lungara" (2000a), haamrihind 115 000 €"](https://vernissage.ee/2020-aasta-oksjonite-tipp-10-kõige-kallim-kunstiteos-2020-aastal-oli-müüdud-vernissage-kunstigalerii-oksjonil-olev-subbi-1930-2013-maal-via-della-lungara-2000a-haamrihin/) - Kõige kallim kunstiteos 2020 aastal oli müüdud Vernissage kunstigalerii oksjonil. Olev Subbi (1930-2013) maal “Via della Lungara” (2000a), haamrihind 115 000 €” 
- [Neljapäeval toimub Eesti haruldase kunsti oksjon](https://vernissage.ee/neljapaeval-toimub-eesti-haruldase-kunsti-oksjon/) - https://arileht.delfi.ee/artikkel/86062411/neljapaeval-toimub-eesti-haruldase-kunsti-oksjon? Neljapäeval toimub Eesti haruldase kunsti oksjon „Oksjoni 58 teose seas on rariteetseim Eduard Wiiralti prantsuse perioodi monotüüpia, mis on tema loomingu ainueksemplar. Teos on Wiiralti esimese Pariisi-perioodi suuremaid ja rafineeritumaid monotüüpiaid,“ ütles galerii Vernissage juhataja Kristiina Radevall. Enampakkumisele pannakse ka Kalev Mark Kostabi 20. sajandi lõpu ikooni Walesi printsessi Dianat kujutav teos, kes on ümbritsetud Ameerika ülipopulaarse naivisti
- [Vernissage galerii eesti kunstiklassika kevadoksjon ja näitus](https://vernissage.ee/vernissage-galerii-eesti-kunstiklassika-kevadoksjon-ja-naitus/) - Lugupeetud kunstisõbrad! Vernissage galerii eesti kunstiklassika kevadoksjon toimub pühapäeval, 30. mail 2021. aastal algusega kell 15.00 Vernissage galeriis (Olevimägi 16) ja online’s. Oksjonil saab osaleda ka telefoni teel & kirjaliku pakkumisega. Enampakkumisele tulevate teoste näitus ja oksjonil osaleda soovijate registreerimine on avatud Vernissage galeriis (Olevimägi 16, Tallinn) kuni 29. maini. Olete oodatud!
- [Vernissage Galerii sügisoksjon on sel korral kahel päeval 20. ja 21. novembril.](https://vernissage.ee/vernissage-galerii-sugisoksjon-on-sel-korral-kahel-paeval-20-ja-21-novembril/) - Lugupeetud kunstisõbrad! Vernissage galerii sügisoksjon on sel korral kahel päeval Vernissage galeriis (Olevimägi 16) ja online’is. EESTI VANEMA KUNSTI KLASSIKA OKSJON LAUPÄEVAL, 20.NOVEMBRIL EESTI MOODSA KUNSTI KLASSIKA OKSJON PÜHAPÄEVAL 21.NOVEMBRIL Esindatud on V. Ormisson, O. Subbi, P. Mudist, E. Einmann, A. Jansen , A. Jegorov, E. Kits , E. Kõks, R. Korstnik, E. Kutsar, M.
- [Pagulaskunst galeriis Vernissage](https://vernissage.ee/pagulaskunst-galeriis-vernissage/) - 10. veebruaril avatakse Vernissage galeriis pagulaskunsti näitus, mis toob esmakordselt avalikkuse ette väliseesti kunstnike aastakümneid varjul olnud kunstiteosed. Esindatud on kunstnikud Eerik Haamer, Endel Kõks, Juhan Nõmmik, Silvia Leitu, Eduard Rüga , Herman Talvik, Agate Veeber, Erik Pehap, Edmaund Valtman, Hugo Lepik, Eduard Wiiralt, Ants Murakin jt.
- [В галерее «Вернисаж» открылась выставка художника Дмитрия Добровольского «Сокровища Вернисажа».](https://vernissage.ee/в-галерее-вернисаж-открылась-выста-2/) - В таллинской галерее «Вернисаж» открылась выставка художника Дмитрия Добровольского (фото и видео)
- [Näitus: Dmytro Dobrovolsky. Treasures of Vernissage ](https://vernissage.ee/naitus-dmitro-dobrovolsky-treasures-of-vernissage/) - Reedel, 1. oktoobril kell 18 avatakse kunstigaleriis Vernissage Ukraina tunnustatud maalikunstniku Dmitro Dobrovolsky näitus „Treasures of Vernissage“ (Vernissage’i aarded). Eesti on läbi aastate olnud Dobrovolsky jaoks eriline paik mitte ainult teoste eksponeerimiseks, vaid ka nende loomiseks. Käesolev näitus on siinmail temalt järjekorras juba kahekümnes. Dmytro Dobrovolsky kordumatu tehnika ja stiil väljendub kontrastvärvide kasutamises ja maaliliste
- [Eesti kunstiklassika kevadoksjonil tehti hinnarekordeid !](https://vernissage.ee/eesti-kunstiklassika-kevadoksjonil-tehti-hinnarekordeid/) - Artikkel saab lugeda siit: https://kultuur.postimees.ee/7261898/eesti-kunstiklassika-kevadoksjonil-tehti-hinnarekordeid?utm_source=facebook.com&utm_medium=social&utm_campaign=share-buttons&utm_content=7261898&fbclid=IwAR37txDL5cadZVKpKzr5ca2aaOYTH8wLse7uX1ggl7YTmIyvB352VeQDsy8 Vernissage galerii Eesti kunstiklassika kevadoksjonil müüdi rekordilise haamrihinna ehk 29 000 euroga Johannes Saali 1934. aastal valminud “Natüürmort”, mis pandi enampakkumisele alghinnaga 8000 eurot. Seni oli oksjonil kõrgeima hinnaga omandatud Johannes Saali teos “Vana aed” (1954), mis müüdi 2008. aastal 4729 euroga. Hinnarekordi tegi ka Varmo Pirgi 1943. aastal valminud õlimaal
- [Vernissage kunstigalerii kevadoksjon 2019](https://vernissage.ee/vernissage-kunstigalerii-kevadoksjon-2019/) - Austatud kunstisõbrad! Vernissage galerii kevadoksjon toimub neljapäeval, 2 mail 2019.aastal , Tallinnas, Mustapeade Majas , Pikk tn 26. Oksjon algab kell 19.00. Uksed avatakse kell 18:00 Teoste näitus on nüüd avatud nii galeriis (Uus-Tatari 23, Tallinn ) kui ka kodulehel: www.vernissage.ee (Fotod on suure resolutsiooniga ja neid saab soovi korral ilusti suurendada.) Esindatud on A.Jegorov, A,Johani, J.Arrak, 
- [Uudised ERR: Endel Kõksi töid näeb galeriis Vernissage](https://vernissage.ee/uudised-err-endel-koksi-toid-naeb-galeriis-vernissage/) - 22.02.2007 09:03 https://www.err.ee/454954/endel-koksi-toid-naeb-galeriis-vernissage Kunstihuvilistel on harvaesinev võimalus 22. veebruarist kuni 25. märtsini näha ühe tuntud, kuid enamiku aja oma elust välismaal elanud ja töötanud eesti kunstniku Endel Kõksi loomingut. Galeriis Vernissage on avatud ülevaatenäitus Kõksi reisimuljetest inspireeritud töödest, vahendasid Terevisiooni uudised. Pallaslane Kõks hindas peent koloriiti. Tema loomingus on tunda pisut Pariisi. Kõks oli kunstnik,
- [Uudised: ERR - Haigekassa ei jõua järele implantaatide hinnatõusule](https://vernissage.ee/uudised-err-haigekassa-ei-joua-jarele-implantaatide-hinnatousule/) - https://www.err.ee/483622/haigekassa-ei-joua-jarele-implantaatide-hinnatousule Haigekassa rahalised võimalused ei jõua järele implantaatide hinnatõusule ning loota tuleb heategijatele nagu kunstigalerii Vernissage, mis annetab 60 kunstitöö müügist saadava tulu sisekõrva implantaati vajavatele lastele. Eesti Haigekassa tasub laste sisekõrva implantatsiooni eest. Implantatsioonidega alustati Eestis aastal 2000 ning aastas tehakse Tartu Ülikooli kõrvakliinikus kuni 10 implantatsiooni, vahendas “Aktuaalne kaamera”. Seni on sisekõrva implantaadi
- [ERR kultuur: Galeriis Vernissage näeb Märt Laarmanni portreeloomingut](https://vernissage.ee/err-kultuur-galeriis-vernissage-naeb-mart-laarmanni-portreeloomingut/) - https://www.err.ee/479682/galeriis-vernissage-naeb-mart-laarmanni-portreeloomingut Galerii Vernissage on avalikkuse ette toonud valiku Eesti kunstiklassiku Märt Laarmanni portreeloomingust. Näitusel on väljas Laarmanni portreed aastatest 1919 kuni 1974, vahendasid “Kultuuriuudised”. Mitmekülgselt andeka Märt Laarmanni jaoks oli inimese nägu lõppematu inspiratsiooniallikas. Graafik ja maalikunstnik , luuletaja ja kunstikorraldaja Märt Laarman jääb lisaks oma mitmekülgsele loomingule kunstilukku kui Põhja-Euroopas ühe radikaalsema ja pikaealisema
- [PHILIPH ARVO LUIK  "SISENE VALGUS " 09.09-28.09.2021](https://vernissage.ee/philip-arvo-luik-sisene-valgus-09-09-28-09-2021/) -  Neljapäeval, 9. septembril kell 18 avatakse Vernissage kunstigaleriis (Olevimägi 16) Philiph Arvo Luige isiknäitus „Sisene valgus“, mis toob jahedasse sügisesse soojust kiirgava atmosfääri. Näitus on inspireeritud reisidest Vahemeremaadesse, kust kaasa toodud kuumad ja pooltroopilised meeleolud ei väljendu mitte ainult maalide motiivides – lopsakad õied ja viljad, keskpäeva päike ja selle peegeldused veepinnal – vaid hoopis
- [NÄITUS: Silvia Leitu - akvarelli võlus](https://vernissage.ee/naitus-silvia-leitu-akvarelli-volus/) - Aasta lõpule läheb galerii ‘Vernissage’ vastu rõõmsa ja elegantse näitusega Silvia Leitu-Tannbergi akvarellidest /1912-1969/. Silvia Leitu on pärast sõda elanud ja töötanud Saksamaal ja Rootsis, seetõttu ei ole tema looming Eestis nii hästi tuntud kui Lydia Mei või Aleksander Pilari oma, kelle kõrvale võib teda aga julgelt seada. Tema looming on žanriliselt mitmekülgne ja tehniliselt
- [Kevadoksjon 2010](https://vernissage.ee/kevadoksjon-2010/) - Vernissage kunstigalerii kevadoksjon toimub kolmapäeval, 5. mail 2010. aastal Tallinnas, Mustpeade Majas, Pikk tn. 26. Enampakkumisele tuleb erinevatest kunstižanritest üle 55 teose Esindatud on A.Bach, Paul Burman, E.Einmann, J.Greenberg, A.Hagen. A.Johani, S.Jõgever, E.Küks, N.KOrmasov, M.Laarman, M.Leis, E.Leppik , K.Liimand, O.Maran, L.Muuga, R.Nyman, E.Okas, G.Reindorff, H.Roode, U.Roosvalt, S.uiga, A.Vabbe, E.Valter, E,Wiiralt , J.Võerahansu jt teosed www.vernissage.ee
- [Vernissage galerii eesti kunstiklassika kevadoksjon 2019](https://vernissage.ee/vernissage-galerii-eesti-kunstiklassika-kevadoksjon-2019/) - Austatud kunstisõbrad! Vernissage galerii kevadoksjon toimub neljapäeval, 2 mail 2019.aastal , Tallinnas, Mustapeade Majas , Pikk tn 26. Oksjon algab kell 19.00. Uksed avatakse kell 18:00 Teoste näitus on nüüd avatud nii galeriis (Uus-Tatari 23, Tallinn ) kui ka kodulehel: www.vernissage.ee (Fotod on suure resolutsiooniga ja neid saab soovi korral ilusti suurendada.) Esindatud on A.Jegorov, A,Johani, J.Arrak,
- [Eesti kunstiklassika kevadoksjonil tehti mitu hinnarekordeid](https://vernissage.ee/eesti-kunstiklassika-kevadoksjonil-tehti-mitu-hinnarekordit/) - Eesti kunstiklassika kevadoksjonil tehti mitu hinnarekordit | Kunst | ERR
- [Andres Toltsi (1949-2014) varasema loomeperioodi õlimaalid ja akvarellid.](https://vernissage.ee/andres-toltsi-1949-2014-varasema-loomeperioodi-olimaalid-ja-akvarellid/) - Andres Toltsi (1949-2014) varasema loomeperioodi õlimaalid ja akvarellid. Tule nendega tutvuma galeriis Vernissage , aadressil Uus- Tatari 23 ja kodulehel www.vernissage.ee Andres Tolts (1949-2014) oli maalikunstnik ja graafik, kes tõusis kunstimaailma huviorbiiti juba 1960. aastatel, mil temast sai üks juhtivaid noori avangardkunstnikke. Koos Leonhard Lapini ja Ando Keskkülaga oli Tolts üks rühmituse SOUP´69 asutajaid (grupeering
- [Võtame vastu kunstiteoseid sügisoksjonile. Vernissage galerii eesti kunstiklassika sügisoksjon toimub laupäeval, 20. novembril Vernissage galeriis (Olevimägi 16) ja online’is.](https://vernissage.ee/votame-vastu-kunstiteoseid-kevadoksjonile/)
- [Olev Subbi maal on Vernissage kunstioksjonil teinud rekordilisi hinnatõuse !](https://vernissage.ee/olev-subbi-maal-on-vernissage-kunstioksjonil-teinud-rekordilisi-hinnatouse/) - Täna saates!
- [Eesti: Endel Kõksi töid näeb galeriis Vernissage ETV24](https://vernissage.ee/eesti-endel-koksi-toid-naeb-galeriis-vernissage-etv24/) - https://www.eesti.ca/eesti-endel-koksi-toid-naeb-galeriis-vernissage-etv24/article15505
- [Mustpeade majas pannakse oksjonile haruldased Eesti maalid.](https://vernissage.ee/mustpeade-majas-pannakse-oksjonile-haruldased-eesti-maalid/) - https://kultuur.err.ee/934880/mustpeade-majas-pannakse-oksjonile-haruldased-eesti-maalid https://arileht.delfi.ee/artikkel/86062411/neljapaeval-toimub-eesti-haruldase-kunsti-oksjon?
- [Galerii Vernissage kunstioksjon 2009](https://vernissage.ee/galerii-vernissage-kunstioksjon-2009/) - https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69246911/galerii-vernissage-kunstioksjon
- [Сегодня была прекрасная возможность побеседовать на тему нашего завтрашнего аукциона картин эстонсских класиков живописи](https://vernissage.ee/сегодня-была-прекрасная-возможность/) - Сегодня была прекрасная возможность побеседовать на тему нашего завтрашнего аукциона картин эстонсских класиков живописи с замечательными ведущими Кофе+ @Jelena Solomina и@AndreiTitov https://etvpluss.err.ee/1161572/aukcion-kartin-jestonskih-zhivopiscev-dve-raboty-oleva-subbi
- [Imeline Malle Leisi (1940–2017) maal  „Sukmiti aed”  tegi rekordi meie oksjonil.](https://vernissage.ee/imeline-malle-leisi-1940-2017-maal-sukmiti-aed-tegi-rekordi-meie-oksjonil/) - https://kultuur.postimees.ee/7116698/malle-leisi-teos-muudi-enampakkumisel-rekordhinnaga?utm_source=facebook.com&utm_medium=social&utm_campaign=share-buttons&utm_content=7116698&fbclid=IwAR1Mq5YkKZb_4pdwafdYojIZRBePO0PvlqJNNw06ZzI4KYxYfvHvA43FfUY
- [Ilusat pühade ootuse aega! 🎄](https://vernissage.ee/ilusat-pühade-ootuse-aega-🎄/)
- [Veel 7 päeva on võimalik tutvuda oksjonile minevate töödega Vernissage galeriis.](https://vernissage.ee/veel-7-paeva-on-voimalik-tutvuda-oksjonile-minevate-toodega-vernissage-galeriis/) - Lugupeetud kunstisõbrad! Veel 7 päeva on võimalik tutvuda oksjonile minevate töödega Vernissage galeriis. Vernissage galerii eesti kunstiklassika sügisoksjon toimub laupäeval, 21. novembril 2020. aastal algusega kell 15.00 hotellis Hilton Tallinn Park (Fr. R. Kreutzwaldi 23) juhul kui pole kehtestatud välistavaid piiranguid seoses pandeemiaga. Kogu olulise info võimalikest uutest otsustest avaldame operatiivselt meie kodulehel. Uksed avatakse
- [Vernissage galerii eesti kunstiklassika sügisoksjon 2020](https://vernissage.ee/vernissage-galerii-eesti-kunstiklassika-sugisoksjon-2020/) - Austatud kunstisõbrad! Vernissage galerii sügisoksjon toimub laupäeval, 21 novembril 2020.aastal Hilton Tallinn Park hotellis ja online’s. Samuti osaleda saab kas telefoni- voi kirjaliku pakkumise teel. Enampakkumisele tuleb erinevatest kunstižanritest üle 70 teose, kokku 56 -lt eesti autorilt. Esindatud on Ants Laikmaa, Johannes Võerahansu, Richard Sagritsa, Richard Uutmaa, Olev Subbi, Elmar Kitse, Eduard Wiiralti, Eduard Ole,
- [Vernissage galerii eesti kunstiklassika sügisoksjon 2020 ja enampakkumisele tulevate teoste näitus](https://vernissage.ee/vernissage-galerii-eesti-kunstiklassika-sugisoksjon-2020-ja-enampakkumisele-tulevate-teoste-naitus/) - Austatud kunstisõbrad! Vernissage galerii eesti kunstiklassika sügisoksjon toimub laupäeval, 21.novembril Hilton Tallinn Park hotellis ja online’s. Enampakkumisele tulevate osa teoste näitus on avatud Vernissage galeriis alates 27.oktoobrist. Rohkem infot avaldame varsti meie kodulehel www.vernisage.ee www.galerii.com
- [Eesti Ekspressi Staatus 16.09.2020 :  " Eesti kunstituru kõige kallimad ja ihaldatumad kunstiteosed"](https://vernissage.ee/eesti-ekspressi-staatus-16-09-2020-eesti-kunstituru-koige-kallimad-ja-ihaldatumad-kunstiteosed/) - Eesti Ekspressi Staatus 16.09.2020 Eesti kunstituru kõige kallimad ja ihaldatumad kunstiteosed
- [Highlights from our auction II 2020](https://vernissage.ee/highlights-from-our-auction-ii-2020/) - Highlights from our auction II 2020
- [UUS HINNAREKORD ⟩ Olev Subbi maal tegi ajalugu Vernissage kunstioksjonil. Olev Subbi maal «Via della Lungara» (2000) hind tõusis 115 000 eurole.](https://vernissage.ee/uus-hinnarekord-⟩-olev-subbi-maal-tegi-ajalugu-vernissage-kunstioksjonil-olev-subbi-maal-via-della-lungara-2000-hind-tousis-115-000-eurole/) - https://kultuur.postimees.ee/6980464/olev-subbi-maal-tegi-ajalugu?utm_source=facebook.com&utm_medium=social&utm_campaign=share-buttons&utm_content=6980464&fbclid=IwAR0lsUI-4NsT3PL-9D2qrmp3EURUDlXBMatZhqc508jo6MWEygb20k2hIr8
- [KUNSTIKLASSIKA KEVADOKSJON OLI EDUKAS. TÄNAME!](https://vernissage.ee/kunstiklassika-kevadoksjon-oli-edukas-taname/) - Täname kõiki meie oksjonil osalejaid ja koostööpartnereid, tänu kellele sai teoks see suurepärane oksjon! Mõned fotod meie kevadel toimunud kunstioksjonilt:
- ['Eduard Wiiralt ja kaaslased – prantsuse  ja vene kunstnikud Pariisis'](https://vernissage.ee/naitus-eduard-wiiralt-ja-kaaslased-prantsuse-ja-vene-kunstnikud-pariisis/) - Näitus tutvustab erakogust 50 meisterliku originaal graafikat tuntud pransuse ja vene kunstnikelt 1940-1950a, kes elasid ja töötasid koos Eduard Wiiraltiga tema eluetappil Prantsusmaal. Charles Lapicque (1898-1988), Andre Planson (1898 – 1981), Roland Oudot (1897-1981), Jacques Houplain (1920 –2020), Ossip Zadkine (1888 –1967), Charles Camoin (1879-1965), Konstantin Andreevich Tereshkovich, (1902-1978), Yves Brayer (1907 –1990), Georges Lambert
- [Eesti kunstiklassika Kevadoksjon 2021](https://vernissage.ee/eesti-kunstiklassika-kevadoksjon-2021/) - Lugupeetud kunstisõbrad! Eesti kunstiklassika oksjon toimub pühapäeval, 30. mail Vernissage galeriis (Olevimägi 16) ja online’is. Enampakkumisele tulevate teoste näitus ja oksjonil osaleda soovijate registreerimine on juba avatud Vernissage galeriis uuel aadressil Olevimägi 16 alates 17 kuni 29.maini.
- [Enampakkumisele tulevate teoste näitus (kokku 58 teost 41 autorilt) on avatud Vernissage galeriis](https://vernissage.ee/enampakkumisele-tulevate-teoste-naitus-kokku-58-teost-41-autorilt-on-avatud-vernissage-galeriis/) - Kallid kunstisõbrad! Vernissage galerii kunstioksjon toimub neljapäeval, 2. mail 2019. aastal Tallinnas, Mustpeade Majas, Pikk tn 26. Oksjon algab kell 19:00, uksed avatakse kell 18:00 Enampakkumisele tulevate teoste näitus (kokku 58 teost 41 autorilt) on avatud Vernissage galeriis ja kodulehel www.vernissage.ee Olete oodatud!
- [Suvemotiivid lille-taimedega Malle Leisi loomingust .](https://vernissage.ee/suvemotiivid-lille-taimedega-malle-leisi-loomingust/) - Meie galerii uuest väljapanekust leiad imelisi suvemotiive lille-taimedega Malle Leisi loomingust . Malle Leis (1940-2017) eesti kunsti grand old lady, tuli siinsele kunstimaastikule 1960. aastatel. Leis ütles lahti meie varasemale kunstile omasest illusoorse õhu ja valguse abil loodud pildiruumist ning ehitas popkunstile iseloomulike puhaste lokaaltoonidega oma tasapinnalise maaliruumi. www.vernissage.ee
- [NÄITUS: Roman Timotheus. Skulptori maailmapilt paberil.](https://vernissage.ee/naitus-roman-timotheus-skulptori-maailmapilt-paberil/) - R.Timotheuse (1895-1983) skulptuurid – eriti portreeskulptuurid ja keraamika on hästi tuntud. Hoopis vähem tuntakse tema estampe, mida iseloomustab omapärane minimalism ja lakoonilis-ekspressiivne kujutuslaad ning joonistusi. Tema kerged, improviseerivad, sageli huumoriküllaselt vallatud sulejoonistused, osalt akvarelli või värvipliiatsiga koloreeritud, meenutavad kohati Ado Vabbet ning erinevad üllatavalt omaaegse eesti joonistuse üldpildist, seda võluvalt isikupärase leheküljega rikastades. Seepärast ongi
- [Näitus: Endel Kõks. Reisipildid](https://vernissage.ee/naitus-endel-koks-reisipildid/) - 1973.a. oli Endel Kõksi reisipiltide näitus Stockholmi südalinnas, galeriis V.E. Selle originaalplakat on eksponeeritud ka nüüd ‘Vernissage´is’. Reisipildid on laialt levinud žanr, neid leidub paljude eesti kunstnike loomingus. Ent Kõksi loomingule on nad eriti iseloomulikud. Ta oli avatud kõikvõimalikele kunstimuljetele ja kultuurinähtustele, mida peegeldavad niihästi tema stiiliselt mitmepalgeline looming kui ka arvukad artiklid kunstist. Tema
- [Kunstiklassika sügisoksjoni 2020 trükikataloog galeriis nüüd saadaval!](https://vernissage.ee/kunstiklassika-sügisoksjoni-2020-trükikataloog-galeriis-nüüd-saadaval/) - Head kunstisõbrad! Kunstiklassika sügisoksjoni 2020 trükikataloog galeriis nüüd saadaval! Veel on võimalik tutvuda oksjonile minevate töödega Vernissage galeriis.
- [KUNSTIKLASSIKA KEVADOKSJON OLI EDUKAS. TÄNAME!](https://vernissage.ee/kunstiklassika-kevadoksjon-oli-edukas-taname-3/) - Täname kõiki meie oksjonil osalejaid ja koostööpartnereid, tänu kellele sai teoks see suurepärane oksjoniõhtu!
- [Enampakkumisele tulevate teoste näitus (kokku 86 teost 64 -lt eesti autorilt) on avatud Vernissage galeriis](https://vernissage.ee/kevadoksjon-2021-naitus/) - Enampakkumisele tulevate teoste näitus on avatud uues Vernissage galeriis. Rohkem infot oksjoni näituse ja osalemise kohta avaldame varsti meie kodulehel.
- [Olev Subbi maalid on oksjonitel teinud rekordilisi hinnatõuse !](https://vernissage.ee/olev-subbi-maalid-on-oksjonitel-teinud-rekordilisi-hinnatouse/) - Eesti keeles: https://kultuur.err.ee/media/video/1054802?contentId=1094240&fbclid=IwAR1r0sazLpa0lObwOqMk9GqUGSk8Ma44iMzBfTeSKZD9BxhpyBVIrT14Xeo Vene keeles: https://rus.err.ee/media/video/1054824?contentId=1094268&fbclid=IwAR2GJeerS5eLNXtkQ1mn6aqaK5ciPHBBbb3QgFrykHQnAJ4gCxlber1BPZ0
- [Mustpeade majas pannakse 43 Eesti kunstniku teosed enampakkumisele](https://vernissage.ee/mustpeade-majas-pannakse-43-eesti-kunstniku-teosed-enampakkumisele/) - . https://pealinn.ee/2019/11/14/mustpeade-majas-pannakse-43-eesti-kunstniku-teosed-enampakkumisele/
- [Eesti graafika tuntud klassikute teoseid](https://vernissage.ee/eesti-graafika-tuntud-klassikute-teoseid/) - Eesti graafika tuntud klassikute teoseid : stiilsed ofordid, akvatintad, linoolid, puulõikeid – ja joonistused. Tule nendega tutvuma galeriis Vernissage , aadressil Uus- Tatari 23 ja kodulehel alates 24.01.2019. Näitus jääb avatuks kuni 23.02.2021
- [Vernissage galerii eesti kunstiklassika kevadoksjon ja näitus](https://vernissage.ee/vernissage-galerii-eesti-kunstiklassika-kevadoksjon-ja-naitus-2/) - Austatud kunstisõbrad! Vernissage galerii eesti kunstiklassika kevadoksjon toimub laupäeval, 29.mail 2021 aastal. Enampakkumisele tuleb erinevatest kunstižanritest üle 80 teose, kokku 64 -lt eesti autorilt. Esindatud on R.Nyman, J.Saal, E.Ole, J.Võerahansu, V.Pirk, J.Greenberg, N.Kormasov, R.Korstnik, E.Kits, H.Roode, M.Leis, R.Sagrits, J.Nõmmik, L.Saarts, R.Uutmaa, A.Schlater , K.Põllu, E.Wiiralt, A.Bach, E.Kõks, E.Okas, A.Vint, L.Lapin, E.Tihemets, R.Meel, M.Kilk , Uno
- [Была прекрасная возможность побеседовать на тему нашего успешного весеннего аукциона картин эстонских класиков живописи  , а также на тему инвестирования в искусство](https://vernissage.ee/была-прекрасная-возможность-побесед/) - Была прекрасная возможность побеседовать на тему нашего успешного весеннего аукциона картин эстонских класиков живописи , а также на тему инвестирования в искусство с замечательными ведущими Кофе+ @Jelena Solomina и@AndreiTitov
- [Meeldiv hommik koos Eisi Mäeotsa ja Toomas Luhatsa saates "Vikerhommik". Rääkisime meie eilsest edukast kunstioksjonist, kunsti ostmisest ja müümisest.](https://vernissage.ee/meeldiv-hommik-koos-eisi-mäeotsa-ja-toomas-luhatsa-saates-vikerhommik/) - 31.mai 2021 Meeldiv hommik koos Eisi Mäeotsa ja Toomas Luhats saates “Vikerhommik”. Rääkisime meie eilsest edukast kunstioksjonist, kunsti ostmisest ja müümisest. https://vikerraadio.err.ee/…/vikerhommik-eisi…/1291869
- [Meeldiv hommik Siiri Mihkelsoni ja Kristjan Goldi saates " Ärataja ". Rääkisime meie edukast kunstioksjonist, kunsti ostmisest, müümisest ja investeerimisest](https://vernissage.ee/meeldiv-hommik-siiri-mihkelsoni-ja-kristjan-goldi-saates-ärataja-rääkisime-meie-edukast-kunstioksjonist-kunsti-ostmisest-müümisest-ja-investeerimisest/) - Meeldiv hommik Siiri Mihkelsoni ja Kristjan Goldi saates ” Ärataja “. Rääkisime meie edukast kunstioksjonist, kunsti ostmisest, müümisest ja investeerimisest Kuula “Ärataja” arutelu antud teemal pikemalt, siit: https://podcast.kuku.postimees.ee/podcast/arataja-kristiina-radevall-eesti-kunstiklassika-kevadoksjonil-tehti-mitu-hinnarekordit/?fbclid=IwAR2-7kgHqUkKg3_N4L-GojcjaWECLtGHM3XRRoEANPjOclFLtfacX-HWngQ
- [Olev Subbi maal tegi eilsel Vernissage oksjonil uue rekordi: Hind kerkis 22 000 eurolt 115 000 euroni !](https://vernissage.ee/olev-subbi-maal-tegi-eilsel-vernissage-oksjonil-uue-rekordi-hind-kerkis-22-000-eurolt-115-000-euroni/) - Saab lugeda siit: https://epl.delfi.ee/artikkel/89951719/olev-subbi-maal-tegi-eilsel-oksjonil-uue-rekordi?
- [Laupäeval lähevad enampakkumisele 56 eesti kunstniku teosed läbi sajandi](https://vernissage.ee/laupaeval-lahevad-enampakkumisele-56-eesti-kunstniku-teosed-labi-sajandi/) - Artikkel saab lugeda siit: https://kultuur.err.ee/1160715/laupaeval-lahevad-enampakkumisele-56-eesti-kunstniku-teosed-labi-sajandi
- [Kevadoksjonil tegi Olev Subbi kõrval hinnarekordi veel ühe kunstiku töö](https://vernissage.ee/kevadoksjonil-tegi-olev-subbi-korval-hinnarekordi-veel-uhe-kunstiku-too/) - Artikkel saab lugeda siit: https://kultuur.postimees.ee/6982937/kevadoksjonil-tegi-olev-subbi-korval-hinnarekordi-veel-uhe-kunstiku-too
- [Hea võimalus kodusisustajale: homme toimub suur kunstioksjon](https://vernissage.ee/hea-voimalus-kodusisustajale-homme-toimub-suur-kunstioksjon/) - https://kultuur.err.ee/1003246/43-eesti-kunstniku-teosed-lahevad-enampakkumisele
- [NÄITUS: 'Eduard Wiiralt ja kaslased'](https://vernissage.ee/naitus-eduard-wiiralt-ja-kaslased/) - Galerii Vernissage alustab näitusega, mille teema on ‘Eduard Wiiralt ja kaslased’. Eduard Wiiralt on kujutanud igasuguseid loomi, ent nii tema looming kui ka mälestused temast jätavad mulje, et ta oli eriliselt kiindunud kaslastesse – kodustesse ja metsikutesse. Millest see eriline sümpaatia? Tundub, et Wiiraltile imponeeris kõigepealt sellele loomaliigile iseloomulik sõltumatus. Oli ta ju isegi uhke,
- [Eesti kunstnike paremiku seitsekümmend teost lähevad laupäeval oksjonile](https://vernissage.ee/eesti-kunstnike-paremiku-seitsekummend-teost-lahevad-laupaeval-oksjonile/) - Artikkel saab lugeda siit: https://tartu.postimees.ee/7112952/eesti-kunstnike-paremiku-seitsekummend-teost-lahevad-laupaeval-oksjonile
- [Sfumato maalimistehnikal valminud maagilised mere – ja lillemotiive Ivar Kaasiku loomingust.](https://vernissage.ee/sfumato-maalimistehnikal-valminud-maagilised-mere-ja-lillemotiive-ivar-kaasiku-loomingust/) - 11.veebruaar 2021 Meie galerii uuest väljapanekust leiad Sfumato maalimistehnikal valminud maagilised mere – ja lillemotiive Ivar Kaasiku loomingust. Ivar Kaasik (sündinud 1965 Kuressaares) on väga andekas ja mitmekülgne eesti maalikunstnik. Ta alustas õpinguid Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri valdkonnas, kuid lõpetas metalli- ja juveelikunstnikuna. Aastatel 1989–1992 õppis ta Halle Kunsti- ja Disainiülikoolis. Alates 1992. aastast elab ta
- [REKORDILISED MÜÜGITULEMUSED  - KEVADOKSJON 2021](https://vernissage.ee/rekordilised-muugitulemused-kevadoksjon-2021/) -  REKORDILISED MÜÜGITULEMUSED – KEVADOKSJON 2021 Vernissage galerii kevadoksjonil oli pakkumisel Eesti kunstiklassikute 86 teost, millest 82 leidsid uue omaniku. Saavutati ka mitu hinnarekordit. Palju õnne kõikidele, kes leidsid endale uue lemmiku meie valikust! Highlights from our auction: Aili Vint (1941). Õhtune järv. 1977a Alghind: 25 000 € Haamrihind: 44 000 € Nyman, Roman (1881 –
- [KUNSTIKLASSIKA KEVADOKSJON OLI EDUKAS. TÄNAME!](https://vernissage.ee/kunstiklassika-kevadoksjon-oli-edukas-taname-2/) - Täname kõiki meie oksjonil osalejaid ja koostööpartnereid, tänu kellele sai teoks see suurepärane oksjon!
- [Head võidupüha ja ilusat jaanipäeva!](https://vernissage.ee/__trashed/) - Teos: Varmo Pirk (1913 – 1980) Jaanipäev 1943a, õli, lõuend Alghind 5 700 € – Haamrihind: 19 500€ (Vernissage kunstigalerii kevadoksjon 2021 aastal) Maal on erakogus. Foto: S. Stepaško
- [Vernissage kunstigalerii tegi rekord kevadoksjonil 2020](https://vernissage.ee/vernissage-kunstigalerii-teeb-rekord-oksjonil/) - Kõige kallim kunstiteos 2020 aastal oli müüdud Vernissage kunstigalerii kevadoksjonil. Olev Subbi “Via della Lungara” (2000), haamrihind 115 000 € Vaata lähemalt: ERR Vaata lähemalt: RUS.ERR Loe lähemalt: POSTIMEES
- [Enampakkumisele tulevate teoste näitus](https://vernissage.ee/enampakkumisele-tulevate-teoste-naitus/) - Lugupeetud kunstisõbrad! Veel 1 päev on võimalik tutvuda oksjonile minevate töödega Vernissage galeriis. Enampakkumisele tulevate teoste näitus ja oksjonil osaleda soovijate registreerimine on avatud Vernissage galeriis (Olevimägi 16, Tallinn) ja kodulehel www.vernissage.ee . Vernissage galerii kunstioksjon toimub laupäeval, 30. mail 2020. aastal, algusega kell 15.00 galeriis ja online’is. https://www.liveauctioneers.com/…/205046_vernissage…/… Olete oodatud!
- [Eesti kunstiklassika kevadoksjonil pannakse enampakkumisele Aili Vindi unikaalne teos](https://vernissage.ee/eesti-kunstiklassika-kevadoksjonil-pannakse-enampakkumisele-aili-vindi-unikaalne-teos/) - https://majandus.goodnews.ee/eesti-kunstiklassika-kevadoksjonil-pannakse-enampakkumisele-aili-vindi-unikaalne-teos/?fbclid=IwAR08FVU-ysXP3jQ81Uh_Q6axdcDOCp_Mc_eMDo0T8zu2SniYrxhhAX1-B3E
- [Галерея Vernissage: аукцион произведений искусства](https://vernissage.ee/галерея-vernissage-аукцион-произведений-иску/) - https://www.dv.ee/novosti/2008/05/12/galereja-vernissage-aukcion-proizvedenij-iskusstva
- [Maali hind kerkis oksjonil 2,5 korda](https://vernissage.ee/maali-hind-kerkis-oksjonil-25-korda/) - https://kultuur.postimees.ee/101717/maali-hind-kerkis-oksjonil-2-5-korda
- [Nädalavahetusel lähevad oksjonile Eesti kunstnike senitundmatud tööd](https://vernissage.ee/nadalavahetusel-lahevad-oksjonile-eesti-kunstnike-senitundmatud-tood/) - Nädalavahetusel lähevad oksjonile Eesti kunstnike senitundmatud tööd Nädalavahetusel lähevad oksjonile Eesti kunstnike senitundmatud tööd
- [Virtuaaloksjonil jõuavad enampakkumisele eesti kunstnike senitundmatud tööd](https://vernissage.ee/virtuaaloksjonil-jouavad-enampakkumisele-eesti-kunstnike-senitundmatud-tood/) - https://kultuur.err.ee/1091582/virtuaaloksjonil-jouavad-enampakkumisele-eesti-kunstnike-senitundmatud-tood
- [Vernissage galerii kunstioksjon toimub laupäeval, 23. mail 2020. aastal](https://vernissage.ee/vernissage-galerii-kunstioksjon-toimub-laupaeval-23-mail-2020-aastal/) - Austatud kunstisõbrad! Vernissage galerii kunstioksjon toimub laupäeval, 23. mail 2020. aastal, algusega kell 14.00 rahvusvahelisel oksjoniplatvormil. Veel on võimalik külastada näitust kuni 22. maini aadressil Uus-Tatari 23, Tallinn. Oksjonil saab osaleda ainult telefoni teel, kirjaliku pakkumisega või interneti teel online´is (Live Auctioneers). Meie Live Auctioneers´i kataloogi saab leida siit: https://www.liveauctioneers.com/…/168231_vernissage…/ Teoste valik ja järjekord on
- [Vernissage galerii kevadoksjon 2020](https://vernissage.ee/vernissage-galerii-kevadoksjon-2020/) - Austatud kunstisõbrad! Vernissage galerii kunstioksjon toimub laupäeval, 23. mail 2020. aastal. Paraku, seekordne oksjon ei toimu mitte saalis, vaid osaleda saab kas online-s, telefoni- voi kirjaliku pakkumise teel. Enampakkumisele tuleb erinevatest kunstižanritest üle 80 teose, kokku 59 -lt eesti autorilt. Esindatud on Tõnis Grenzsteini, Amandus Adamsoni, Karl Pärsimägi, Johannes Võerahansu, Richard Sagritsa, Eerik Haameri, Richard
- [Ilusat sõbrapäeva kõigile!](https://vernissage.ee/ilusat-sobrapaeva-koigile/) - Kallid kunstisõbrad! Ilusat sõbrapäeva kõigile! Teose autor: Lembit Saarts (1924 – 2016) Suudlus 1957, õlimaal
- [Heategevuslik kunstioksjon: Unistused lähevad täide!](https://vernissage.ee/heategevuslik-kunstioksjon-unistused-lahevad-taide-2/) - Võime käesolevaga lugeda lõppenuks meie järjekordse heategevusliku kunstioksjoni, mille tulu arvelt sai galerii seekord toetada heategevusfondi Minu Unistuste Päev. Lapsepõlv on meil kõigil olnud erinev – mõnel õnnelikum, mõnel vähem õnnelik. Usume, et kõik meie koos aitasime selle projektiga täituda nii-mõnegi lapse unistusel ja muuta mõne lapse lapsepõlv veidigi õnnelikumaks. Just sel põhjusel otsustasime seekord
- [Fantastic art fair in Stockholm.](https://vernissage.ee/fantastic-art-fair-in-stockholm/) - Vernissage gallery was taking part in the Affordable Art Fair 2019!- International Art Exhibition, 10-13 October 2019 with works by Estonian artists. So, here we are in the last day of what has been a fantastic art fair in Stockholm. Lots of positive feedback from the many interesting clients about our Estonian artists and stand.
- [Heategevuslik kunstioksjon: Unistused lähevad täide!](https://vernissage.ee/heategevuslik-kunstioksjon-unistused-lahevad-taide/) - Heategevuslik kunstioksjon: Unistused lähevad täide! Vernissage kunstigalerii korraldab koos heategevusfondiga Minu Unistuste Päev heategevusliku kunstioksjoni veebikeskkonnas osta.ee https://www.osta.ee/index.php?fuseaction=shop.items… Saabumas on imeline Jõuluaeg, mil eriti soovime jagada südamesoojust oma lähedastele või inimestele, kes meie abi vajavad. Seepärast otsustasime Jõulukuul korraldada heategevusliku kunstioksjoni, mille tuludest toetame fondi Minu Unistuste Päev. Heategevusfond Minu Unistuste Päev SA abistab raskelt
- [43 eesti kunstniku teosed lähevad enampakkumisele !](https://vernissage.ee/43-eesti-kunstniku-teosed-lahevad-enampakkumisele/) - https://kultuur.err.ee/1003246/43-eesti-kunstniku-teosed-lahevad-enampakkumisele Произведения 43 эстонских художников выставят на аукцион: https://rus.err.ee/1003261/proizvedenija-43-jestonskih-hudozhnikov-vystavjat-na-aukcion
- [Juba homme, 15. novembril toimub Vernissage galerii sügisoksjon.](https://vernissage.ee/juba-homme-15-novembril-toimub-vernissage-galerii-sugisoksjon/) - Lugupeetud kunstisõbrad! Juba homme, 15. novembril toimub Vernissage galerii sügisoksjon. Ootame kõiki huvilisi Mustpeade Majja Tallinnas, Pikk tn 26. Oksjon algab kell 19:00, uksed avatakse kell 18:00. Enampakkumisele tulevate teoste näitus on avatud Vernissage galeriis ja kodulehel www.vernissage.ee Olete oodatud!
- [Veel 3 päeva on võimalik tutvuda oksjonile minevate töödega Vernissage galeriis.](https://vernissage.ee/veel-3-paeva-on-voimalik-tutvuda-oksjonile-minevate-toodega-vernissage-galeriis/) - Lugupeetud kunstisõbrad! Veel 3 päeva on võimalik tutvuda oksjonile minevate töödega Vernissage galeriis. Vernissage galerii sügisoksjon toimub reedel, 15. novembril 2019. aastal Tallinnas, Mustpeade Majas, Pikk tn 26. Oksjon algab kell 19:00, uksed avatakse kell 18:00. Enampakkumisele tulevate teoste näitus on avatud Vernissage galeriis ja kodulehel www.vernissage.ee Olete oodatud!
- [Eesti kunstiklassika sügisoksjon 2019](https://vernissage.ee/eesti-kunstiklassika-sugisoksjon-2019/) - Lugupeetud kunstisõbrad! Vernissage galerii sügisoksjon toimub reedel, 15. novembril 2019. aastal Tallinnas, Mustpeade Majas, Pikk tn 26. Oksjon algab kell 19:00, uksed avatakse kell 18:00. Enampakkumisele tulevate teoste näitus on avatud Vernissage galeriis ja kodulehel www.vernissage.ee Kokku pannakse enampakkumisele erinevatest kunstižanritest 52 eriilmelist eesti kunstnike teost 43 autorilt. Esindatud on Tonis Grenzsteini, Felix Randeli, Roman
- [Affordable Art Fair Stockholm (10-13 October). Artworks by Virge Jõekalda.](https://vernissage.ee/affordable-art-fair-stockholm-10-13-october-artworks-by-virge-joekalda/) - Come and meet us in stand C10 at the Affordable Art Fair Stockholm (10-13 October) in Stockholm. We will be presenting artworks by Virge Jõekalda.
- [Affordable Art Fair Stockholm . We will be presenting artworks by Alo Valge.](https://vernissage.ee/affordable-art-fair-stockholm-we-will-be-presenting-artworks-by-alo-valge/) - Come and meet us in stand C10 at the Affordable Art Fair Stockholm (10-13 October) in Stockholm. We will be presenting artworks by Alo Valge.
- [Kom Koch träffa oss på stand C10 på Affordable Art Fair i Stockholm. Vi kommer att visa konstverk av Philiph A. Luik](https://vernissage.ee/kom-koch-traffa-oss-pa-stand-c10-pa-affordable-art-fair-i-stockholm-vi-kommer-att-visa-konstverk-av-philiph-a-luik/) - Vernissage gallery is taking part in the Affordable Art Fair 2019!- International Art Exhibition, 10-13 October 2019 with works by Estonian artists. Come and meet us in stand C10 at the Affordable Art Fair (10-13 October) in Stockholm. We will be presenting artworks by Philiph A. Luik Kom och träffa oss på stand C10 på
- [We will be presenting artworks by Andro Kööp. International Art Exhibition, 10-13 October 2019  in Stockholm](https://vernissage.ee/we-will-be-presenting-artworks-by-andro-koop-international-art-exhibition-10-13-october-2019-stockholm/) - Come and meet us in stand C10 at the Affordable Art Fair 2019! (10-13 October) in Stockholm. We will be presenting artworks by Andro Kööp. www.galerii.com Kom och träffa oss på stand C10 på Affordable Art Fair i Stockholm. Vi kommer att visa konstverk av Andro Kööp .
- [Come and meet us in stand C10 at the Affordable Art Fair (10-13 October) in Stockholm.](https://vernissage.ee/come-and-meet-us-in-stand-c10-at-the-affordable-art-fair-10-13-october-in-stockholm/) - Come and meet us in stand C10 at the Affordable Art Fair (10-13 October) in Stockholm We will be presenting artworks by Regina-Mareta Soonsein Kom och träffa oss på stand C10 på Affordable Art Fair i Stockholm. Vi kommer att visa konstverk av Regina-Mareta Soonsein.
- [Vernissage gallery is taking part in the Affordable Art Fair 2019!- International Art Exhibition](https://vernissage.ee/vernissage-gallery-is-taking-part-in-the-affordable-art-fair-2019-international-art-exhibition/) - Vernissage gallery is taking part in the Affordable Art Fair 2019!- International Art Exhibition, 10-13 October 2019 with works by Estonian artists. Come and meet us in stand C10 at the Affordable Art Fair (10-13 October) in Stockholm. Kom och träffa oss på stand C10 på Affordable Art Fair i Stockholm.
- [Ilusat laulu- ja tantsupidu!](https://vernissage.ee/ilusat-laulu-ja-tantsupidu/) - Ilusat laulu- ja tantsupidu! Teose autor: Evald Okas (1915 – 2011) “Pidupäev” 1967, litograafia.
- [Vernissage kunstigalerii on suvepuhkusel](https://vernissage.ee/vernissage-kunstigalerii-on-suvepuhkusel/) - Kallid kliendid ja külastajad! Vernissage kkunstigalerii on suvepuhkusel 13. juunist kuni 21.juunini . Pildil: Evald Okas (1915 – 2011), Vääna, 1946a, akvarell. Hind 800 euro
- [Heategevuslik kunstioksjon 2008](https://vernissage.ee/heategevuslik-kunstioksjon-2008/) - VERNISSAGE kunstigalerii ja heategevusorganisatsioon MTÜ Eesti Meeleelundite Rehabilitatsiooni Keskus AUDIERE korraldavad kolmapäeval, 3. detsembril 2008. aastal Tallinnas, Mustpeade Majas, Pikk tn. 26, kl. 19:00. Oksjonil müüdud teoste ‘haamri hinnast’ kakskümmend protsenti anname väikelastele, kes vajavad sisekõrva implantaati, mis võimaldaks neil kuuljaks saada. Rohkem info www.audiere.ee Oksjonil tuleb enampakkumisele 60 teost 38 erinevalt kunstnikult, nende hulgas:
- [Vernissage galerii kevadoksjon 2019](https://vernissage.ee/vernissage-galerii-kevadoksjon-2019/) - Kallid kunstisõbrad! Vernissage galerii kunstioksjon toimub neljapäeval, 2. mail 2019. aastal Tallinnas, Mustpeade Majas, Pikk tn 26. Oksjon algab kell 19:00, uksed avatakse kell 18:00 Enampakkumisele tulevate teoste näitus (kokku 58 teost 41 autorilt) on avatud Vernissage galeriis ja kodulehel www.vernissage.ee Oksjoni valikus on ka ainulaadne Kalev Mark Kostabi õlimaal „ Selgeim visioon”, 1997a.
- [Sügisoksjon 2009](https://vernissage.ee/sugisoksjon-ii-2009/) - Vernissage kunstigalerii sügisoksjon toimub kolmapäeval, 11. novembril 2009. aastal Tallinnas, Mustpeade Majas, Pikk tn. 26. Enampakkumisele tuleb 59 tööd 48-lt erinevalt kunstnikult, nende hulgas: G. v. Bochmann, E. Einmann, J. Greenberg (2 teosed), L. Kits-Mägi, O. Maran, L. Muuga, B. Ottenberg, H. Roode, A. Kongo (2 teosed), A. Kulkoff, N. Kull, E. Kõks, G. Reindorff,
- [Kevadoksjon 2009](https://vernissage.ee/kevadoksjon-2009/) - Enampakkumisele tulevate teoste näitus meie kunstigaleriis on avatud kuni 28. märtsini k.a. Oksjon toimub teisipäeval, 31. märtsil 2009. aastal Tallinnas, Mustpeade Majas, Pikk tn. 26, kl. 19:00.
- [Sügisoksjon 2008](https://vernissage.ee/sugisoksjon-2008/) - Vernissage kunstigalerii sügisoksjon toimub kolmapäeval, 12. novembril 2008. aastal Tallinnas, Mustpeade Majas, Pikk tn. 26. Oksjonil tuleb enampakkumisele 48 teost 37 erinevalt kunstnikult, nende hulgas: K. Teder, R. Uutmaa (2 teost), E. Okas (2 teost), E. Haamer (2 teost), A. Jansen, N. Kull, E. Kõks (2 teost), E. Wiiralt (3 teost), E. Mässo, G. Reindorff,
- [Näitus: MÄRDIPÄEV ' Märt Laarmani näod ja maskid'](https://vernissage.ee/naitus-mardipaev-mart-laarmani-naod-ja-maskid/) - Inimese nägu oma pidevalt muutuvate ilmetega, milles peegelduvad kõikvõimalikud meeleolud ja hingeseisundid, ei köitnud ainuüksi Wiiraltit. Üks neid kunstnikke, kelle loomingut see teema läbib algusest lõpuni, oli Märt Laarman. Tema arvukatest nägudest-maskidest nii graafikas kui ka maalis on esitatud 65 teosest koosnev valik, mis hõlmab kunstniku 55 loomeaastat (1919-1974). Siin on töid guašši- või akvarell-temperatehnikas,
- [Kevadoksjon 2008](https://vernissage.ee/kevadoksjon-2008/) - Vernissage kunstigalerii kevadoksjon toimub kolmapäeval, 21.mail Tallinnas, Mustpeade Majas, Pikk tn. 26. Oksjon algab kell 19.00. Uksed avatakse kell 18.30. Enampakkumisele tuleb 61 tööd 42 erinevalt kunstnikult, nende hulgas: A. Vabbe, T. Grensztein, J. Püttsepp, J. Võerahansu (2 teost), R. Uutmaa (3 teost), E. Okas (3 teost), E. Wiiralt (4 teost), M.Bormeister, A. Sivadi, H.
- [Näitus: Lehti Ado Vabbe joonistusplokist](https://vernissage.ee/naitus-lehti-ado-vabbe-joonistusplokist/) - Joonistusel ei ole Eesti praeguses kunstielus seda kõlapinda, mida ta vääriks kui kunstnike esmaseim ja vahetuim väljendusvorm läbi sajandite. Ometi on eesti kunst olnud rikas tugevatest joonistajatest; tarvitseb nimetada Nikolai Triiki, Eduard Wiiraltit, Andrus Johanit, Johannes Võerahansut, Peeter Ulast, Tõnis ja Mare Vinti, Andrus Kasemaad jpt. Mullu tutvustas galerii ‘Vernissage’ tuntud skulptori-pallaslase Roman Timotheuse suurepäraseid
- [Sügisoksjon 2007](https://vernissage.ee/sugisoksjon-2007/) - Vernissage kunstigalerii poolt korraldatud sügisoksjon toimub neljapäeval, 1. novembril Tallinnas, Mustpeade Maja Olavi saalis, Pikk tn. 26. Oksjoni läbiviija on Jüri Kuuskemaa. Enampakkumisele tuleb 55 tööd 46 erinevalt kunstnikult, nende hulgas: P. Aren, J. Arrak, P. Burman, E. Dücker, E. Haamer, J.V. Hagen-Schwarz, E. Hallek, A. Kalmus, E. Kõks, K. L. Maibach, E. Ole, E.
- [Kevadoksjon 2007](https://vernissage.ee/kevadoksjon-2007/) - Kevadoksjon toimub kolmapäeval, 2. mail Tallinnas, Mustpeade Majas, Pikk tn. 26. Oksjon algab kell 19.00. Uksed avatakse kell 18.30 Enampakkumisele tulevate teoste näitus on galeriis avatud alates 17. aprillist .
- [Head Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeva! Vernissage kunstigalerii on täna ja homme suletud.](https://vernissage.ee/head-eesti-vabariigi-taasiseseisvumispaeva-vernissage-kunstigalerii-on-tana-ja-homme-suletud/)

## Lehed

- [Avaleht](https://vernissage.ee/) - Uuenenud VERNISSAGE kunstigalerii. Valige välja Teile sobivad kunstiteosed ja vormistage ost meie e-poes.
- [Kontakt](https://vernissage.ee/kontakt/) - Olevimägi 16, Tallinn 10123 l Tel: +372 6 544 940 l info@vernissage.ee l Lahtiolekuajad: T-R 11-18, L 11-15
- [Oksjonid](https://vernissage.ee/oksjonid/) - Oksjonid Eesti kunstiklassika kevadoksjon toimub 16. ja 17. mail 2026 aastal Vernissage galeriis (Olevimägi 16) ja online’is. Kevadoksjon 2026 teoste vastuvõtt oksjonile on juba alanud. Palun võtke meiega ühendust info@vernissage.ee või tel +372 6544 940. Soovi korral anname tasuta konsultatsiooni. See on Teie jaoks konfidentsiaalne. Siin mõningad vastused enamlevinud küsimustele: Küsimus: Miks on kasulikum müüa
- [Kevadoksjon 2026 (16-17. mail) NB! Lisatud videod ja Lepo Mikko maal.](https://vernissage.ee/kevadoksjon-2026-16-17-mail/) - Kevadoksjon 2026 NB! Valikusse on lisandunud Lepo Mikko maal “Pühajärve motiiv”. Austatud kunstisõbrad! Meie tänavune kevadoksjon on eriline ja seda koguni kolmel põhjusel. Kõigepealt – tähistame sel aastal oma 25. tegutsemisaastat Eesti kunstimaastikul, lisaks möödub tänavu 20 aastat meie esimesest kunstioksjonist. Kolmandaks – et kunstipublikul oleks veelgi huvitavam oksjonite kulgu jälgida, siis juubeliaasta esimene, kevadoksjon
- [Kevadoksjon 2025 (10-11. mail)](https://vernissage.ee/kevadoksjon-2025-10-11-mail/) - Kevadoksjon 2025 (10-11. mail) Austatud kunstisõbrad! Kunstikevad kogub õhinal hoogu, oksjonite aeg on käes ja ka meie tänavuse kevadoksjonini pole enam jäänud palju aega. Taas on meil õnnestunud kokku panna kaunis ja kõrgetasemeline valik unikaalset Eesti kunsti. Vanim teos pärineb sel korral üheksateistkümnenda sajandi keskpaigast, värskeim valmis möödunud aastal. Kokku on sel korral valikus 168
- [Toimunud oksjonid](https://vernissage.ee/toimunud-oksjonid/) - Toimunud oksjonid Kunstiteoste vastuvõtt kevadoksjonile on alanud, palun võtke selleks meiega eelnevalt ühendust kirja teel info@vernissage.ee või helistades +372 6544 940. Vernissage galerii eesti kunstiklassika kevadoksjon toimub kahel päeval, 16. ja 17. mail 2026. aastal galeriis (Olevimägi 16/ Uus tn 25 ) ja online’s. 2025. a Kevad (klõpsake siia) Sügis (klõpsake siia) 2024. a Kevad
- [Sügisoksjon 2025 (22-23. novembril)](https://vernissage.ee/sugisoksjon-2025-22-23-novembril/) - Sügisoksjon 2025 (22-23. novembril) Äsja lõppenud näitusega “Eestimaa looduse võlu Richard Uutmaa akvarellides” tähistasime meie ühe suurima akvarellisti Richard Uutmaa 120. sünniaastapäeva. Näitus osutus äärmiselt menukaks ja tõi meie galeriisse erakordselt palju kunstihuvilist publikut. Vaimustav tagasiside, huvitavad kuraatorituurid ja rõõmsad kohtumised jäävad seda meeleolukat akvarellinäitust meenutama. Nüüd keskendume me tänavuse kunstisügise tippsündmusele, sest juba 22.
- [Sügisoksjon 2024 (16-17. novembril)](https://vernissage.ee/sugisoksjon-2024-16-17-novembril/) - Sügisoksjon 2024 Austatud kunstisõbrad! “Kured läinud, kurjad ilmad…” teadis vanarahvas. Olgu ilm aga milline tahes, meie tänavune sügisoksjon toimub kuu aja pärast ning seega on viimane aeg alustada oksjoniteoste tutvustamist. Esitleme oma oksjonil, nagu ikka, ilusat ja ühtlaselt kõrgetasemelist kunstivalikut, millest peaks endale leidma midagi sobivat iga kunstigurmaan. Valik autoreid, kelle töid on suur rõõm
- [Meist](https://vernissage.ee/meist/) - Uuenenud Vernissage kunsti ja pildiraami salong tegeleb lisaks kunstiteoste vahendamisele ka piltide ja peeglite raamimisega.Vernissage galerii vahendab Eestis kõrgetasemelist kunsti juba 2000. aastast ning 6 aastat hiljem alustasime kunstinäituste ja -oksjonite korraldamisega. Galeriis leidub teoseid 19. sajandi lõpust kuni tänapäevani. Meie pikaajalise kogemusega saab tutvuda meie Facebook’i lehel www.facebook.com/VernissageKunst/ ja arhiivis: https://vernissage.ee/category/naitused/ Olete oodatud!
- [E-pood](https://vernissage.ee/pood/) - KUNSTITEOSED telli mugavalt e-poest. Valige välja Teile sobivad kunstiteosed ja vormistage ost meie e-poes.
- [Kevadoksjon 2024 (20-21. aprillil)](https://vernissage.ee/kevadoksjon-2024-20-21-aprillil/) - Austatud kunstisõbrad! Vernissage galerii tänavune kevadoksjon on üliedukalt selja taga, kokku oli kahel päeval pakkumisel 184 kunstiteost, oksjonil leidis uue õnneliku omaniku ligi 135 vaimustavat teost. On tohutult suur rõõm, et kunst on jätkuvalt meie publiku huviorbiidis ja et tänavusel kevadoksjonil õnnestus purustada ka seniseid hinnarekordeid. ☝️ Uute rekorditeni tõusid Adamson-Eric, Karl Burman jr, Nikolai
- [Eesti moodsa klassika kevadoksjon 2023 (15. aprill)](https://vernissage.ee/eesti-moodsa-klassika-kevadoksjon-2023/) - Eesti moodsa klassika kevadoksjon 2023 (15. aprill) Austatud kunstisõbrad! Vernissage galerii kevadoksjon toimub sel korral kahel päeval Vernissage galeriis (Olevimägi 16) ja online’is. Otsustasime, et alustame laupäeval moodsa kunsti klassikaga ning jätkame vanema klassikaga pühapäeval. –EESTI MOODSA KUNSTI KLASSIKA OKSJON LAUPÄEVAL, 15. APRILLIL 2023 KL 15 –EESTI VANEMA KUNSTI KLASSIKA JA GRAAFIKA OKSJON PÜHAPÄEVAL, 16.
- [Sügisoksjon 2023 (18-19. novembril)](https://vernissage.ee/sugisoksjon-2023/) - Sügisoksjon 2023 Austatud kunstisõbrad! Meil on suur rõõm teada anda, et varsti avame galeriis tänavuse sügisoksjoni suurepäraste teoste näituse. Esitleme, nagu ikka, oma oksjoni ilusat ja ühtlaselt kõrgetasemelist valikut, traditsiooniliselt kuulub esimene oksjonipäev vanemale klassikale, teine aga moodsale klassikale. · EESTI VANEMA KUNSTI KLASSIKA JA GRAAFIKA OKSJON LAUPÄEVAL, 18. NOVEMBRIL 2023 KL 15 · EESTI
- [Eesti vanema klassika & graafika kevadoksjon 2023 (16. aprill)](https://vernissage.ee/eesti-vanema-klassika-graafika-kevadoksjon-2023/) - Eesti vanema klassika & graafika kevadoksjon 2023 (16. aprill) Austatud kunstisõbrad! Vernissage galerii kevadoksjon toimub sel korral kahel päeval Vernissage galeriis (Olevimägi 16) ja online’is. Otsustasime, et alustame laupäeval moodsa kunsti klassikaga ning jätkame vanema klassikaga pühapäeval. –EESTI MOODSA KUNSTI KLASSIKA OKSJON LAUPÄEVAL, 15. APRILLIL 2023 KL 15 –EESTI VANEMA KUNSTI KLASSIKA JA GRAAFIKA OKSJON
- [Eesti vanema klassika kevadoksjon 2022](https://vernissage.ee/eesti-vanema-kunsti-klassika-oksjon-2022/) - Eesti vanema kunsti klassika kevadoksjon 2022 Täname kõiki meie oksjonil osalejaid, külalisi ja koostööpartnereid, tänu kellele sai teoks see suurepärane oksjoniõhtu! Kontakt Eesti vanema kunsti klassika oksjon 2022 Loe edasi Eesti vanema klassika kevadoksjon 2022 1. Ernst Hallop. Lilled vaasis. 1950.aastad. Õli. Papp. 33.5 x 25.5 cm. Alghind: 1500 € Haamrihind: 1500 € Loe edasi
- [Eesti vanema klassika sügisoksjon 2022](https://vernissage.ee/eesti-vanema-klassika-sugisoksjon-2022/) - Eesti vanema klassika sügisoksjon 2022 Vernissage galerii sügisoksjon toimub sel korral kahel päeval Vernissage galeriis (Olevimägi 16) ja online’is. * EESTI VANEMA KUNSTI KLASSIKA OKSJON LAUPÄEVAL, 12.NOVEMBRIL KL15 * EESTI MOODSA KUNSTI KLASSIKA OKSJON PÜHAPÄEVAL, 13.NOVEMBRIL KL15 Uksed avatakse kell 14.00. Enampakkumisele tulevate teoste näitus on Vernissage galeriis avatud, teostega saab tutvuda kuni 11. novembrini.
- [Eesti moodsa klassika sügisoksjon 2022](https://vernissage.ee/eesti-moodsa-klassika-sugisoksjon-2022/) - Eesti moodsa klassika sügisoksjon 2022 Vernissage galerii sügisoksjon toimub sel korral kahel päeval Vernissage galeriis (Olevimägi 16) ja online’is. * EESTI VANEMA KUNSTI KLASSIKA OKSJON LAUPÄEVAL, 12.NOVEMBRIL KL15 * EESTI MOODSA KUNSTI KLASSIKA OKSJON PÜHAPÄEVAL, 13.NOVEMBRIL KL15 Uksed avatakse kell 14.00. Enampakkumisele tulevate teoste näitus on Vernissage galeriis avatud, teostega saab tutvuda kuni 11. novembrini.
- [Eesti moodsa klassika kevadoksjon 2022](https://vernissage.ee/eesti-moodsa-kunsti-klassika-oksjon-2022/) - Eesti moodsa kunsti klassika kevadoksjon 2022 Täname kõiki meie oksjonil osalejaid, külalisi ja koostööpartnereid, tänu kellele sai teoks see suurepärane oksjoniõhtu! Kontakt Eesti moodsa kunsti klassika oksjon 2022 Loe edasi Eesti moodsa klassika kevadoksjon 2022 1. Gustav Mägi. Naine raamatuga. 1950. aastad. Õli. Masoniit. 69.5 x 55.5 cm. Alghind: 3000 € Haamrihind: 15500 € Loe
- [Graafika & joonistuse oksjon 2022](https://vernissage.ee/graafika-joonistuse-oksjon-2022/) - Graafika & joonistuse oksjon 2022 OKSJON OLI EDUKAS. TÄNAME! Täname kõiki meie oksjonil osalejaid ja koostööpartnereid, tänu kellele sai teoks see suurepärane oksjon! Kontakt Käesolev Graafika & joonistuse oksjon 2022 Loe edasi Graafika & joonistuse oksjon 2022 1. Märt Laarman. Sadam. 1923. Graafika. Km 22.9 x 17 cm. Alghind: 500 € Haamrihind: 500 € Loe
- [Sügisoksjon 2021](https://vernissage.ee/sugisoksjon-2021/) - Sügisoksjon 2021 KUNSTIKLASSIKA SÜGISOKSJON OLI EDUKAS. TÄNAME! Täname kõiki meie oksjonil osalejaid ja koostööpartnereid, tänu kellele sai teoks see suurepärane oksjon! Kontakt Käesolev Sügisoksjon 2021 Loe edasi Sügisoksjon 2021 Ado Lill. Kontrastne. 1974. Õli, masoniit. 150 x 120 cm . Alghind: 12000 € Haamrihind: 23000 € Loe edasi Sügisoksjon 2021 Agur Kruusing. Tennis on parem
- [Kevadoksjon 2021](https://vernissage.ee/kaesolev-oksjon/) - Kevadoksjon 2021 Võtame vastu kunstiteoseid sügisoksjonile. Vernissage galerii eesti kunstiklassika sügisoksjon toimub laupäeval, 20. novembril & pühapäeval 21. novembril Vernissage galeriis (Olevimägi 16) ja online’is. Kontakt Kevadoksjon 2021 Loe edasi Kevad, Kevadoksjon 2021, Oksjonid 1. Endel Kõks. Noored. 1971. Joonistus. Lm 60 x 45,5. Alghind: 1400 € Haamrihind: 1400 € Loe edasi Kevad, Kevadoksjon 2021,
- [Müügitingimused](https://vernissage.ee/muugitingimused/) - Müügitingimuste kehtivus Müügitingimused kehtivad Radeks Trade OÜ veebipoe klientide (edaspidi Klient) ja Radeks Trade OÜ (edaspidi vernissage.ee) vahel kaupade ostmisel tekkivate õiguste ja kohustuste kohta. Lisaks käesolevatele tingimustele reguleerivad vernissage.ee veebipoest toodete ostmisel tekkivaid õigussuhteid Eesti Vabariigis kehtivad õigusaktid. Vernissage.ee jätab endale õiguse teha muudatusi müügitingimustes ja müügihindades. Nimetatud muudatusi kajastatakse vernissage.ee veebilehel. Ostu sooritamine
- [Privaatustingimused](https://vernissage.ee/privaatustingimused/) - Veebipoe vernissage.ee isikuandmete vastutav töötleja on Radeks Trade OÜ (registrikood 10753389) asukohaga Olevimägi 16, Tallinn 10123, tel +372 6 772 010 ja e-kiri info@radeks.ee Maksete teostamiseks vajalikud isikuandmed edastatakse volitatud töötleja Maksekeskus AS-le. Milliseid isikuandmeid töödeldakse nimi, telefoninumber ja e-posti aadress; kauba kohaletoimetamise aadress; pangakonto number; kaupade ja teenuste maksumus ja maksetega seotud andmed (ostuajalugu); klienditoe andmed. Mis
- [Ost & müük](https://vernissage.ee/ost-muuk/) - Kunstiteoste ost, müük ja vahendus. Alates 2006. aastast oleme korraldanud ka mitmeid kunstioksjoneid. Meie galeriis leidub teoseid läbi Eesti kunstiajaloo, alates 19. sajandi lõpust kuni tänapäevani.
- [Raamimine](https://vernissage.ee/raamimine/) - Alates 2011. aastast oleme tegelenud pildiraamide hulgimüügiga. Esindame Rootsi tehast Tranaslist AB, mis kuulub maailma ühe juhtiva pildiraamide disaineri ja tootja Larson-Juhl kontserni.

## Tooted

- [Mati Karmin (1959). Erinevad. Pronks. BRONEERITUD](https://vernissage.ee/toode/mati-karmin-1959-erinevad-pronks/) - 80 x 43 x 12 cm
- [Epp-Maria Kokamägi (1959). Ingel ja puud. 2004.a. Õli. Lõuend. 58 x 150 cm.](https://vernissage.ee/toode/epp-maria-kokamagi-1959-ingel-ja-puud-2004-a-oli-louend-58-x-150-cm/)
- [Aleksander Litvinov (s1956). Suudlus. Skulptuur. 2018.a.  Pronks. 19 x 13 cm. MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/aleksander-litvinov-s1956-suudlus-2018-bronze-19x13cm-sculpture/) - 11 x 12 x 10 cm. nr. 2/5 MÜÜDUD
- [Silvia Jõgever. Lamav akt. 1994.a. Õli. Paber. Vm 42.8 x 60 cm. Raamitud.](https://vernissage.ee/toode/silvia-jogever-lamav-akt-1994-a-oli-paber-vm-42-8-x-60-cm-raamitud/) - Ülo Soosteri, Lembit Saartsi, Valdur Ohaka, Valve Janovi, Kaja Kärneri, Lüüdia Vallimäe-Marki ja teistega samasse sõpruskonda kuulunud Jõgever on alates 1980ndatest loonud mitmeid akte, millest vähemalt üks on tuttav ka Vernissage’i oksjonitelt. Nii nagu toonast akti, võib ka käesolevat kirjeldada Mai Levini sõnadega: harmooniliselt on ühendatud üldistav suurepinnaline vorm ja diskreetselt modelleeriv valgusvari.
- [Igor Ziko."Fake Time" 2025 60 x 80 cm.](https://vernissage.ee/toode/igor-ziko-faketime-2025-60x80-cm/)
- [Richard Uutmaa. Vaikelu rukkilillede ja kollaste karikakardega. 1976. Õli. Lõuend. 81 x 65 cm.](https://vernissage.ee/toode/richard-uutmaa-vaikelu-rukkilillede-ja-kollaste-karikakardega-1976-oli-louend-81-x-65-cm/) - Lillemaalide osakaal Richard Uutmaa loomingus tõusis, kui ta rajas endale 1960. aastate algul suvekodu Eismal, mille aiast ja ümbritsevatelt niitudelt korjatud lilli maalis ta sealsamas ateljees. Ta armastas selleski žanris kas lillede valikuga või mõne rahvusliku liniku lisamisega toonitada eestimaist. Teos on fikseeritud Richard Uutmaa 2008. aastal ilmunud monograafia kataloogis (nr 355, lk 318). All
- [Jüri Mildeberg. Öö ja päev. 2026. Helendav objekt. Autoritehnika. 65 x 33 x 33 cm. MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/juri-mildeberg-oo-ja-paev-2026-helendav-objekt-autoritehnika-65-x-33-x-33-cm/) - Jüri Mildebergi näitus „HINGEDEUSK“ Vernissage galeriis 29.05 - 01.07.2026
- [Jüri Mildeberg. Kaitsev kilp V. 2026. Autoritehnika. 39 x 39 x 12 cm. MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/juri-mildeberg-kaitsev-kilp-v-2026-autoritehnika-39-x-39-x-12-cm/) - Jüri Mildebergi näitus „HINGEDEUSK“ Vernissage galeriis 29.05 - 01.07.2026
- [Richard Sööt. „Lamav akt“. 1960.–70. aastad. Akvarell. Segatehnika. Paber. Vm 44,7 x 61,2 cm.](https://vernissage.ee/toode/richard-soot-lamav-akt-1960-70-aastad-akvarell-segatehnika-paber-vm-447-x-612-cm/) - Richard Sööt õppis 1933–36 Riigi Kunsttööstuskoolis dekoratsioonimaali ja puuvooli, juhtis aastail 1937–44 enda asutatud ettevõtet „Eesti Tarbekunst“. Emigreerus esialgu Saksamaale, siis USA-sse New Yorki, kus asutas oma kunstistuudio. New Yorgi lähedal elanud Söödi maalid äratavad tähelepanu nii dekoratiivsest kui ka tehnilisest, huvitava faktuuri otsingute aspektist. (Mai Levin) Richard Söödi loominguline pärand tõusis päevakorda, kui see
- [Alvar Reisner (s. 1979) Volga. 2017. Õli, lõuend 100 x 140 cm](https://vernissage.ee/toode/alvar-reisner-s-1979-volga-2017-oli-louend-100-x-140-cm/)
- [Eduard Einmann. Natüürmort sügislilledega. 1945. Õli, lõuend. 72.8 x 93 cm. MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/eduard-einmann-natuurmort-sugislilledega-1945-oli-louend-72-8-x-93-cm-2/) - Rikkalik ja värvikas sügislillede bukett aknaalusel laual on variant impressionistlikul teemal "lilled aknal", mida armastati eesti maalis alates 1930.aastatest ja mille ilusaid näiteid aastast 1945 on andnud Tartu maalijad E.Kits ja K.Teder. 1940.aastate lõpus lakkas E.Einmann praktiliselt õlimaali viljelemast ning keskendus joonistusele, peamiselt portreejoonistusele. Üheks põhjuseks oli 1940.aastate lõpupoole-1950.aastate algupoole ametliku kunstipoliitika halvav mõju iseäranis
- [Valeri Vinogradov. Black Woman. 2025. Õli, lõuend. 50 x 50 cm. Müüdud](https://vernissage.ee/toode/valeri-vinogradov-black-woman-2025-oli-louend-50-x-50-cm-2800/) - 1980–86 ERKI-s õppinud Valeri Vinogradov on taasiseseisvunud Eesti kunsti silmapaistev uuendaja. Tema algne kontseptualism on jätnud jälje nii hilisemasse peenetundelisse abstraktsionismi kui ka uuemasse figuratiivsesse maali. Kõrge peakattega kroonitud müstiline must pea, mis kasvab välja valgenahalisest kehast, mõjub inimsoo iidse olemuse sümbolina, mis elab meis edasi. Mai Levin Kui Vernissage’i viimatine sügisoksjon oli tunnistajaks Valeri Vinogradovi õpinguaastatest pärit malbele ja maalähedasele naiseportreele, mis kumas poolvarjus, siis seekordne modell elab justkui üleni varjuelu. Tema näo ja pea asemel on must geomeetriline vorm, mis meenutab keskaegsete aadlidaamide hennin-tüüpi peakatet ning garanteerib talle anonüümsuse ja müstilisuse; samal ajal kui ta julgelt ja kutsuvalt oma ihuvõlusid eksponeerib. Dramaatilisust lisab erkpunane keep, mis seostub omakorda Veneetsia karnevalitraditsiooniga, kohev pitsist sukapael ning peakattega harmoneeruv häbemeking. Kuigi kujutis võib mõjuda ühemõttelisena, domineerib selles Vinogradovile omane esteetiline vorm ja dünaamika. Triinu Soikmets All paremal: Valerij. Pöördel lõuendil: Valerij Vinogradov „Black Woman“ 2025
- [Marje Üksine (1945). Dialoog. Graafika. Segatehnika. 1992.a. BRONEERITUD](https://vernissage.ee/toode/marje-uksine-1945-dialoog-graafika-segatehnika-1992-a/) - Nr. 6/15 Lm 23.3 x 25.7 cm., plm 15 x 20 cm.
- [Ilmar Malin. Puhkekodus. 1959. Õli, lõuend. 65 x 65 cm. Alghind: 8000 € (NB! Lisatud video) Müüdud](https://vernissage.ee/toode/ilmar-malin-puhkekodus-1959-oli-louend-65-x-65-cm-alghind-8000-e/) - Karmile stiilile omane huvi eluproosa vastu ühes teatavate stiilitunnustega – kergelt lihtsustatud vorm, tugevdatud siluetimõju, tasapinnalisusele pürgiv kompositsioon avaldus Tartus kõige varem just Ilmar Malini loomingus. Käesolev maal on küll üles ehitatud varjus oleva esiplaani ja valgustatud tagaplaani vahelisele ruumilisele kontrastile, ent kolm vestluskaaslast esiplaanil mõjuvad pildipinda rõhutavate siluettidena. Mai Levin Ilmar Malini varajasest loomeperioodist pärit kompositsioon toetub tugevatele karakteritele, kelle poosid on kõnekad isegi siis, kui nad on seljaga vaataja poole suunatud ning nende pilgud peidetud. Pildi keskmes kujutatud ülikondades härrasmeestes on tajutav nii-öelda passiivne aktiivsus, mis allub nende kõrval domineerivale daamile, keda nad justkui kuulama on kangestunud. Peasaal kaminasimsiga, lühtrite kollane kuma, vaheustest avanev vaade rohelusse – Malini ruumikäsitlus jõuab ligilähedale Henri de Toulouse-Lautreci impressioonidele Pariisi tantsusaalidest. Ometi jääb see samal ajal maa lähedaseks – märgakem vaid paremas nurgas figuuri klapptoolil, kes samuti vestlusest huvitatud näib olevat, kuid ometi oma pearätis võõrkehaks jääb. Malinit võis juba toona pidada omal viisil realistlikuks sürrealistiks. Triinu Soikmets All paremal: I. Malin. Alusraamil ülal pliiatsiga: Puhkekodus
- [Jüri Mildeberg. Valge alustab ja võidab. 2025. Autoritehnika. 45 x 40 x 17 cm.](https://vernissage.ee/toode/juri-mildeberg-valge-alustab-ja-voidab-2025-skulptuur-autoritehnika-45-x-40-x-17-cm/) - Jüri Mildebergi näitus „HINGEDEUSK“ Vernissage galeriis 29.05 - 01.07.2026
- [Aleksander Litvinov (s1956) Põder. bronze, sculpture MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/aleksander-litvinov-s1956-poder-2022-a-bronze-sculpture/) - 33 x 18 cm 2022a 5/7
- [Jüri Mildeberg. Animism I. 2026. Autoritehnika. 39 x 39 x 9 cm. BRONEERITUD](https://vernissage.ee/toode/juri-mildeberg-animism-i-2026-autoritehnika-39-x-39-x-9-cm/) - Jüri Mildebergi näitus „HINGEDEUSK“ Vernissage galeriis 29.05 - 01.07.2026
- [Aleksander Litvinov. Cat with a ball.  Skulptuur. 2024.a. Silver, 341gr.+ zirconium+labradorit, 16 x7 x 7cm.](https://vernissage.ee/toode/aleksander-litvinov-cat-with-a-ball-skulptuur-2024-a-silver-341gr-zirconiumlabradorit-16x7x7cm/) - Cat with a ball Silver(925),341gr.+ zirconium+labradorit= 1,400kg. 16x7x7cm.
- [Märt Bormeister. Kivine rand. 1975. Õli, papp. 49 x 78,8 cm.](https://vernissage.ee/toode/mart-bormeister-kivine-rand-1975-oli-papp-49-x-788-cm/) - Motiiv pärineb Lohusalust, kus paljud kunstnikud tollal puhkasid. Kivine rand ja Nabe neem sealsamas on olnud suvitajate tavaline jalutuspaik. Vasakul sinetab Pakri poolsaar. Põhjarannik on Bormeistrit inspireerinud maalima nii suurejoonelisi üldistusi kui ka konkreetsemaid looduslõike, ent viimasedki annavad edasi rannamaastike ilu. Mai Levin All vasakul: MBormeister Tallinn. Pöördel ülal paremal: M Märt Bormeister Tallinn MCMLXXV Kivine rand õli 49 x 78,8
- [Marje Üksine (1945). Objekt maastikus IV. Graafika. Värviline lito. 2000.a. MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/marje-uksine-1945-objekt-maastikus-iv-graafika-varviline-lito-2000-a-broneeritud/) - Nr. 24/30 Lm 24.6 x 25.2 cm., plm 15 x 19 cm.
- [Edgar Valter. Lõvi. Graafika. 1966.a. Vm 26.8 x 39 cm.](https://vernissage.ee/toode/edgar-valter-lovi-graafika-1966-a-vm-26-8-x-39-cm/) - Suurus raamiga: 48.8 x 58 cm.
- [Boris Ninemäe. Lådor med dagens fängst / Kastid tänase saagiga. Õli. Lõuend. 22,5 x 27 cm.](https://vernissage.ee/toode/boris-ninemae-lador-med-dagens-fangst-kastid-tanase-saagiga-oli-louend-225-x-27-cm/)
- [Raivo Korstnik. Akt I (Akt luigega). 1987.a. Graafika. Lito. Vm 32.4 x 39 cm.](https://vernissage.ee/toode/raivo-korstnik-akt-i-akt-luigega-1987-a-graafika-lito-vm-32-4-x-39-cm/) - 1957. aastal lõpetas Raivo Korstnik Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi, 1961–80 töötas ta TPedI ja 1979–92 ERKI Tallinna Kunstiülikooli õppejõuna. Akt on Korstniku loomingus tähtsal kohal. Sellel litol kujutab ta lamavat akti torso ja mustale pinnale skitseeritud luige vahel. Kas see on maalikunsti sümbol skulptuuri ja graafika vahel või elav naine õppevahendi ja mütologiseeritud kujundi vahel?
- [Juhan Püttsepp. 1930.aastad-1940.aastate algus. Guašš, akvarell . Paber. 50 x 37,9 cm.](https://vernissage.ee/toode/juhan-puttsepp-1930-aastad-1940-aastate-algus-guass-akvarell-paber-50-x-379-cm-2/) - Ekspertiisiga Ilma signatuurita Juhan Püttsepp õppis "Pallases" 1919-22 ja 1925-29 ning on töötanud õppejõuna Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis ja ERKI-s. Tugev maalija, kes oli puudutatud uusasjalikust suunast ja kubismist 1920. aastatel ning arendas 1930.aastatel oma stiili poeetilise realismi vaimus. Väga ilus, värskelt maalitud loodusidüül.
- [Eugen Noormägi. Õli. Lõuend. Natüürmort sidruniga. 48.5 x 49 cm.](https://vernissage.ee/toode/eugen-noormagi-oli-louend-natuurmort-sidruniga-48-5-x-49-cm/)
- [Alo Hoidre. Tallinna Madonna. 1988. Lito, tempera. Km 47,8 x 41,2 cm. ; Lm 55.5 x 47.9 cm. Alghind: 1500 €](https://vernissage.ee/toode/alo-hoidre-tallinna-madonna-1988-lito-tempera-nr-9-20-km-478-x-412-cm-lm-55-5-x-47-9-cm-km-48-x-41-cm-alghind-1500-e/) - Alo Hoidre oli ERKI kauaaegne õppejõud graafika, ennekõike litograafia (kivitrüki) alal, mille meister ta ise oli. Tema litod on maalilises käsitluslaadis, seepärast on ootuspärane, et ta graafika kõrval ka maalikunsti viljeles. Antud juhul on tegemist ühe tema hilisperioodi graafilise lehega, mille ta on üle maalinud sel määral, et seda tuleks vaadelda kui maali. Mai Levin All vasakul: TALLINNA MADONNA (lito) 9/20. All paremal: Alo Hoidre 88
- [Jüri Mildeberg. Kulinaarne I. 2026. Autoritehnika. 37 x 37 x 8 cm. MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/juri-mildeberg-kulinaarne-i-2026-skulptuur-autoritehnika-37-x-37-x-8-cm/) - Jüri Mildebergi näitus „HINGEDEUSK“ Vernissage galeriis 29.05 - 01.07.2026
- [Karl Burman jnr. „Kullerkupud“. 1966. Akvarell. Paber. Lm 63,5 x 87,5 cm.](https://vernissage.ee/toode/karl-burman-jnr-kullerkupud-1966-akvarell-paber-lm-635-x-875-cm/) - Burman jr, Karl (1914–2001). „Kullerkupud“, 1966. Akvarell. Vm 63,5 × 87,5 cm. Raamitud.
- [Olga Terri. Jõgi. 1987. Õli, lõuend. 73 x 53,5 cm.](https://vernissage.ee/toode/olga-terri-jogi-1987-oli-louend-73-x-535-cm/) - Vaatajale vajub vastu pimeduses helklev voog. Kunstnikku on paelunud stiihia, millele on raske vastu seista. Alates 1960. aastate teisest poolest köitis teda üha enam loodus kui midagi vägevat, inimesest sõltumatut. Seda annab ta edasi kujundeis, mis pole oma sümboolsuses pealetükkivad. ML Olga Terri lai jõemotiiv on tõeliselt unenäoline – tume, läbi uduvine, voogav, kergelt kärestikuline, salapäraselt käänaku taga suunduv või hoopis sealt suunast algav, korraga minimalistliku koloriidiga ja täis tõlgendatavaid sümboleid. Veevahus peidab end aga meisterlik, Terri õpetajale Erik Haamerilegi omane pintslitöö, mis haarab ja neelab endasse mitte ainult visuaalselt, vaid lausa füüsiliselt. Siin mõistame – nagu selgitas Jan Vermeer –, et nagu pilved taevas ei ole kunagi lihtsalt valged, ei ole jõevesi kunagi lihtsalt sinine. Voogudesse on keerdunud ka kollast ja rohelist, halli ja musta. Unenäos sümboliseerib vesi emotsionaalset seisundit. Terri jõgi võiks selles võtmes sümboliseerida sellist tunnetevoolu, mis on üldjoontes küll avar ja rahulik, kuid natuke ja kõdistab ja näpistab. Ning ikkagi – kust algab ja kuhu kulgeb see unustuste jõgi? TS Pöördel lõuendil: O. Terri 1987 „Jõgi“ 74 x 54
- [August Matthias Hagen. Maastik oja ääres. 1849. Õli, lõuend. 34,4 x 47,8 cm.](https://vernissage.ee/toode/august-matthias-hagen-maastik-oja-aares-1849-oli-louend-344-x-478-cm/) - 19. sajandi algupoole silmapaistvaima maastikumaalija, Tartu Ülikooli joonistusõpetaja August Matthias Hageni teose motiiv pärineb mitte Liivimaalt või Soomest, kus Hagen on palju rännanud ja materjali kogunud, vaid Saksamaalt. See baseerub 1846. aastal Böömimaale Marianske Laznesse, aga ka Saksamaale tervise parandamiseks ette võetud reisi muljetel. 1851. aastal esitas Hagen näitusele maale Liivimaa, Soome, Böömi, Saksi Šveitsi ja Salzburgi ümbruskonna vaadetega. Teos köidab oma detailipeenusega, meisterlikult on edasi antud esiplaani puudegruppide vahelt avanevad kaugused. Maalitehniliselt vastab teos Hageni käsitluslaadile. Autori signatuuriks olevad initsiaalid, nende teostamise viis ja väline kuju on kunstniku loomingus 1840. aastatel üks sagedamini esinevaid variante. Teos on restaureeritud Eesti Kunstimuuseumis. ML All paremal, kaljul: AMH.1849
- [Ludvig Oskar. Maastik järve ääres. 1945 -51. Õli, masoniit. 53,7 x 64.5 cm](https://vernissage.ee/toode/ludvig-oskar-maastik-jarve-aares-1945-51-oli-masoniit-537-x-64-5-cm/) - Kuusalust pärit Ludvig Oskar on pika – Tallinnast Müncheni, Düsseldorfi ja Pariisi – ulatunud haridusteega kunstnik. Ta on töötanud kunstiõpetajana Tallinna Reaalkoolis ja õppejõuna Riigi Kunsttööstuskoolis. Ludvig Oskar tuntud oma sumedatooniliste romantiliste maastike poolest. Antud teose dateeringu aluseks on Oskari loomingus haruldane alusmaterjal – masoniit, mida ta võis hankida alles sõjajärgsel ajal Varelis (Saksamaal, Friisimaa
- [Richard Uutmaa. Pühajärv. 1967. Akvarell, paber. Lm 49,6 x 69,7 cm. ; Vm 47,8 x 68,2 cm.](https://vernissage.ee/toode/richard-uutmaa-puhajarv-1967-akvarell-paber-lm-496-x-697-cm-vm-478-x-682-cm/) - Pühajärv ei väsita ei autoreid ega publikut – ainuüksi Vernissage’i oksjonitel on seda korduvalt tõlgendanud Johannes Võerahansu, Gustav Raud, Johannes Uiga, Elmar Leppik, Elmar Kits. Ning muidugi Richard Uutmaa. Just tema Pühajärve ääres valminud maastikele on iseloomulik briljantrohelise ja türkiissinise lõpmatud variatsioonid, mille segamiseks näib vaade ise saavat kõigest ettekäändeks ja õigustuseks. Käesoleval akvarellil näeme lisaks selgelt, kuidas fookus on just järvepinnal ja selle kallastel kulgevatel puu- ja põõsaansamblitel, samal ajal kui esiplaanilt langev luha ning tagaplaanil tõusvad pilved taanduvad õhuliselt läbikumavaks raamiks. Triinu Soikmets Kuigi mõned motiivid kerkivad üha uuesti kunstniku loomingus esile, leiab ta neile uusi värskelt mõjuvaid lahendusi. Käesoleva akvarelli eripära on ilusas rohelises üldtoonis. Mai Levin All paremal: R. Uutmaa, 1967. a. Tagapapil: R. Uutmaa „Pühajärv“ 1967.a.
- [Lembit Sarapuu. Tallinna vaade. 1963. Õli, papp. 49,5 x 40,2 cm.](https://vernissage.ee/toode/lembit-sarapuu-tallinna-vaade-1963-oli-papp-495-x-402-cm/) - Lembit Sarapuu, kes lõpetas ERKI maali alal 1961. aastal, on algusest peale paelunud publikut ja kriitikat isikupärase kallakuga naivismi, ühtlasi peene värvitunnetusega. Mai Levin Sarapuud on Vernissage’i oksjonitel seni saatnud edu peamiselt omamütoloogiliste figuratsioonide vallas, mille poolest ta ka laiemalt tuntud on. Seda eristuvam on tema vanalinnavaade Oleviste kirikule ja tornidele-müüridele. Ometi näivad need jäävat justkui tahaplaanile, justkui põhjuseks, et ka linnakeskkonnas tabada talle hoopis hingelähedasemat ja loomuomasemat – lapikest loodust. Me ei näe teda siin niivõrd huvitumas keskaegsest arhitektuurist ja punastest tornikiivritest, kuivõrd kõigest rohetavast. Sarapuu naivism vallutab linna käharate kuuskede ja õitsevate kibuvitsapõõsaste abil, et leiaksime rõõmu lihtsates pisiasjades. Triinu Soikmets Ülal vasakul: Lembit. Ülal paremal: 1963. Taga ülal: Tallinna vaade Lembit Sarapuu
- [Paul Allik. Interjöör. 1986. Õli, lõuend. 66,5 x 101,7 cm. Alghind: 5400 €  MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/paul-allik-interjoor-1986-oli-louend-665-x-102-cm-alghind-5400-e/) - Paul Allik õppis 1960. aastatel Tartu Kunstikoolis Alfred Kongo käe all, kes oli tema jaoks suur autoriteet. 1970. aastatel jäi maalimine tagaplaanile estraadilaulu tõttu, ent Allik naases kunsti juurde 1980ndatel ning käesolev maal on ilus näide tema tollasest vabast visandlikust laadist ja helgest koloriidist, mis meenutab pisut Henri Matisse’i. Mai Levin Paul Alliku maalijakäekiri on ekspressiivne, spontaanne ja õhuline. Tihtilugu kombineeris ta omavahel vaid kaht põhitooni, kuid aktimaalis avaneb tema värvipalett tavapärasest hoopis rikkalikumalt. Triinu Soikmets All paremal: Paul Allik 1986. Pöördel alusraamil ülal:“ Interjöör“ 66 x 104,5 cm. Alusraamil all: Paul Allik
- [Paul Allik. Vaasid. 1986. Õli, lõuend. 70 x 60 cm.](https://vernissage.ee/toode/paul-allik-vaasid-1986-oli-louend-70-x-60-cm/) - Paul Alliku seekordne oksjonivalik moodustab juhtumisi kokkusobiva komplekti. Siin saame osa tema puhtast vormiuuringust vaaside ainetel, mis on kõrvutatud arhitektuursete objektidega, seejärel aga on justkui needsamad vaasid leidnud rakendust interjööris ning täitunud lillebukettidega, pakkudes tihedat konkurentsi neid raamistavale potitaimele. Vaas kui elutu argiobjekt hakkab erinevates kontekstides elama oma iseseisvat elu, suhestudes samas kõige ümbritsevaga. Tihtilugu kombineeris kunstnik omavahel vaid kaht põhitooni, nagu näiteks käesoleva ”Vaaside” puhul sinist ja oranži. Triinu Soikmets Üks maale, mis esindab Paul Alliku come backi kujutavasse kunsti ning köidab oma rahutu hüpleva valgusekujutusega. Mai Levin All paremal. Paul Allik *86. Alusraamil ülal: „Vaasid“ 1986 a. Alusraamil all: Paul Allik
- [Roman Nyman. Talu tee ääres. 1940. aastate II pool. Õli, lõuend. 46 x 56,5 cm. Alghind: 15000 € MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/roman-nyman-talu-tee-aares-1940-aastate-ii-pool-oli-louend-46-x-565-cm-alghind-15000-e/) - Tallinnas sündinud Roman Nyman asus 19-aastaselt õppima Peterburi Stieglitzi kunstööstuskooli teatridekoratsiooni erialal ja oli pärast õpinguid üks esimesi kutselisi teatrikunstnikke Eestis. Kui kunstnik halveneva tervise tõttu teatritööst loobus, keskendus ta maalikunstile, viljeledes peamiselt õlimaali ja akvarelli. Vanu eesti talumaju ja kiviaedadega külateid hakkas Nyman kujutama 1930. aastatel ning need muutusid Tallinna vanalinna motiivide kõrval valdavaks 1940. aastatel. Tema varasemad talumaastikud on suurepinnalisemas, üldistavamas laadis, 1930. aastate keskpaigast muutus see aga detailsemaks, nüansseeritumaks ja kergelt stiliseerivaks. Sõja-aastail valmis kunstnikul rida silmapaistvaid töid talumotiividega, milles on tajutav rahvusromantiline tunnetus, ühtlasi tugevnenud etnograafiline huvi. Kui varasemalt sai ta inspiratsiooni rohkem põhjaranniku küladest – Tapurlast, Kaberneemest, Harast –, siis kümnendi teisel poolel Rapla kandist. Mai Levin Roman Nymani teatritöö kandus üle ka tema loodus- ja talumaastikele, kus võib tajuda esi- ja tagaplaani, külgedele nihkuvaid kulisse, väljavalgustatud ja varjujäävaid osasid. Ka kunstiajaloolane Evi Pihlak tõdeb: „Oma arvukatel õlimaalidel ja joonistustel kujutab Nyman suure soojusega eesti loodust ja vanu talumaju. Nende tööde kompositsioonilises ülesehituses ja koloriidis avaldub ilmekalt Nymanile kui teatrikunstnikule omane tugevalt arenenud dekoratiivsustunne. Oma värviküllase koloriidiga mõjuvad ta teosed rõõmsalt ja elujaatavalt.“ Triinu Soikmets All vasakul: RNyman
- [Malle Leis. Lilled LXXIII. 1978. Serigraafia. Paber. Lm 116 x 60. Km 99.8 x 50 cm.](https://vernissage.ee/toode/malle-leis-lilled-lxxiii-1978-serigraafia-paber-lm-116-x-60-km-99-8-x-50-cm/) - Serigraafiad lillherneõitega on ühed elegantsemad Malle Leisi 1971. aastal alustatud, formaadilt, motiividelt ja värvidelt äärmiselt mitmekesises, enam kui 80-numbrilises sarjas „Lilled“, mis ulatus 1980. aastate algupoolde. Habraste varte nõtke joonis vertikaalformaadis meenutab juugendlikke pannoosid. All vasakul: Lilled LXXIII serigraafia 2/17. All paremal: MLeis 78 a
- [Jüri Mildeberg. Kaitsev kilp III (Enesearmastaja). 2026. Autoritehnika. 39 x 39 x 7 cm. MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/juri-mildeberg-kaitsev-kilp-iii-enesearmastaja-2026-autoritehnika-39-x-39-x-7-cm/) - Jüri Mildebergi näitus „HINGEDEUSK“ Vernissage galeriis 29.05 - 01.07.2026
- [Evald Okas. Korstnad ja tornid. 1974. Akvatinta, paber. Plm 19.4 x 31 cm. ; Lm 24 x 36 cm.](https://vernissage.ee/toode/evald-okas-korstnad-ja-tornid-1974-akvatinta-paber-plm-19-4-x-31-cm-lm-24-x-36-cm/)
- [Jüri Mildeberg. Õ. 2025. Autoritehnika. 40 x 40 x 12 cm. MÜÜDUD.](https://vernissage.ee/toode/juri-mildeberg-o-2025-autoritehnika-40-x-40-x-12-cm/) - Jüri Mildebergi näitus „HINGEDEUSK“ Vernissage galeriis 29.05 - 01.07.2026
- [Richard Uutmaa. Jerevani tänav rõdult Araratiga. 1947. Akvarell. Süsi. Vm 54.2 x 38.1 cm. ; 55 x 39 cm. Raamitud. MÜÜDUD.](https://vernissage.ee/toode/richard-uutmaa-jerevani-tanav-rodult-araratiga-1947-akvarell-susi-55-x-39-cm-raamitud/)
- [Richard Uutmaa. Vaade Lahe talu õuest. Eisma.1976. Akvarell.  51,6 x 71 cm. Raamitud. MÜÜDUD.](https://vernissage.ee/toode/richard-uutmaa-vaade-lahe-talu-ouest-eisma-1976-akvarell-516-x-71-cm-muudud/)
- [Richard Uutmaa. Nüpli järv. 1969. Akvarell. 50 x 70 cm. Raamitud. MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/richard-uutmaa-nupli-jarv-1969-akvarell-50-x-70-cm-raamitud-muudud/)
- [Richard Uutmaa. Paadisadamas. 1941–1944. Tušš. Sulg. Akvarell. Vm 38 x 53.2 cm. Raamitud. MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/richard-uutmaa-paadisadamas-1941-1944-tuss-sulg-akvarell-24-2-x-32-4-cm-muudud/)
- [Richard Uutmaa. Võrguvedajad traallaeval. 1950–51. Akvarell. Guašš. 44 x 64 cm. Raamitud. MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/richard-uutmaa-vorguvedajad-traallaeval-1950-51-akvarell-guass-44-x-64-cm-raamitud-muudud/)
- [Päevalilled ja õunad. Eisma ateljee. 1972. Akvarell. 64 x 88 cm. Raamitud. MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/paevalilled-ja-ounad-eisma-ateljee-1972-akvarell-64-x-88-cm-muudud/)
- [Vladimir Taiger. Akt. 1979. Ofort, akvatinta, paber. Plm 24,6 x 31 cm. Alghind: 1800 Haamrihind: 2500 €](https://vernissage.ee/toode/vladimir-taiger-akt-1979-ofort-akvatinta-paber-plm-246-x-31-cm-alghind-1800-e-2/) - Pärnust pärit kunstnik lõpetas ERKI graafika erialal 1978. aastal, misjärel tegutses samas pedagoogina. Eelkõige tuntakse teda taasiseseisvunud Eesti kroonide kujundajana. Tema populaarset hüperrealistlikku maali „Barracuda“ nähti viimati Kumus 2016. aastal korraldatud näitusel Eesti hüperrealismist „Külm pilk“. Hüperrealistlikku selgust ja teatavat reklaamilikkust on ka aktidel tema vabagraafikas. Mai Levin All vasakul: „AKT“ /OFORT, AKVATINTA/. All paremal: VTaiger 79
- [Vergine Liiv-Hillep. Meditatsioon.1962. Õli, papp. 86 x 58 cm. Alghind: 2600 € Haamrihind: 2600 €](https://vernissage.ee/toode/vergine-liiv-hillep-meditatsioon-1962-oli-papp-86-x-58-cm-alghind-2600-e/) - Pärnus sündinud ja Viljandis üleskasvanud ning aastail 1939–41 Pallases õppinud kunstnik on Eestis vähetuntud. 1947. aastal asus ta koos abikaasaga elama Belgiasse Liège’i lähedale. 1960. aastal lõpetas ta (kolme aastaga) Liège’i Kuningliku Kunstiakadeemia ning on esinenud nii oma maalide kui ka joonistustega. Kunstinäituse vaatajat kujutav maal meenutab üht huvitavat Belgia maalijat 19. sajandi lõpust – Henri Evenepoeli. Mai Levin Vergine Liiv-Hillep on Belgias elanud ja töötanud väliseesti kunstnik, nii-öelda äraunustatud ja taasavastatud pallaslane, kes vajab ja väärib kohalikul kunstimaastikul tutvustamist. Belgias vabakunstnikuna tegutsedes keskendus ta peamiselt portreedele ja maastikele. “Vergine maalid on valdavalt realistliku aluspõhjaga, kuid oma maalidele on ta ehitanud ka elegantset stilisatsiooni ja üldistust,” on märkinud Enn Lillemets, ning seda võib öelda ka käesoleva oksjoniteose kohta, mille modell on mõtlikus dialoogis skulptuuriga postamendil ja maalidega seintel. Selline meditatsioon ei ole mitte niivõrd sisemine ja isiklik, kuivõrd kollektiivne ja ühtehingav. Triinu Soikmets Vasakul keskel: V. LIIV-HILLEP 1962. Pöördel ülal: LIIV, VERGINE 142/1 rue Horloz MEDITATION Tilleur Prix 2500 fr.
- [Varmo Pirk. Tütarlaps kohvikus.1959. Õli, papp. 49,5 x 34,8 cm. Alghind: 3900 € Haamrihind: 3900 €](https://vernissage.ee/toode/varmo-pirk-tutarlaps-kohvikus-1959-oli-papp-495-x-348-cm-alghind-3900-e/) - Varmo Pirk õppis Pallases aastatel 1938–40 Aleksander Vardi, Kaarel Liimandi ja Villem Ormissoni käe all, 1942–44 Kõrgematel Kujutava Kunsti Kursustel ja seejärel kuni 1945. aastani Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis. Vahetult enne viimase lõpetamist arreteeritud Pirk naases laagrist vabanenult Tartusse, kus jätkas maalimist sõjaaegses intimistlikus laadis. 1958. aastal asus ta Tallinna, kus teda hakkas mõjutama karm stiil ja, nagu mitmeid ta kunagisi õpingukaaslasi, Picasso kubism. Käesolev maal on selle tõestuseks. Mai Levin Varmo Pirki sõjaaegne ja -järgne saatus polnud meelakkumine ning karastumine jätkus – katkenud õpingud ja kaitsmata lõputöö, ebaõnnestunud põgenemine läände, ligi kümneks aastaks vangilaagrisse saatmine illustratsioonide tegemise eest Postimehele. Ka käesolevas tütarlapseportrees on midagi karastunut. Pildi tagaküljel olev tekst „Varmolt väikesele plikale“ viitab justkui õrnale eale, kuid leekivpunane sätitud soeng, avara lõikega sinine kleidikaelus ning mõtlik pilk näivad reetvat küpsemat elukogemust, liigkiiret vananemist, mis üks poliitiline vang võis kümne aasta jooksul ilmselt ka ise omal nahal kogeda. Puutumata puuviljad kohvikulaua vaagnal sümboliseerivad ometi omamoodi süütust ja hingepuhtust. Triinu Soikmets All vasakul: Varmo 959. Pöördel: Varmolt väikesele plikale 14.06.1959
- [Vano Allsalu. Poetess Ave Alavainu.1987. Õli, masoniit. 75 x 62 cm. Alghind: 3500 € Müüdud](https://vernissage.ee/toode/vano-allsalu-poetess-ave-alavainu-1987-oli-masoniit-75-x-62-cm-alghind-3500-e/) - Vano Allsalu abstraktsioonid on muidugi igaüks omaette poeesid, kuid tõeline poetessiportree teeb neile kõigile silmad ette. Otsides juubelioksjoni puhul oma viimaste aastate loomingust eristuvat kroonijuveeli, meenus Allsalule just see ekspressiivne portreemaal, mille ta leidis möödunud sügisel Tartu kunstnike majas oma isa kunagist tööruumi tühjaks kolides. Autor rändab meenutustes ajas tagasi: tookord külastati koos noorte kolleegidega Hiiumaal kuulsat luuletajannat ja suvisel õhtupoolikul visandati teda oma koduhoovis, kus ta luges ette ka oma luulet. Hiljem maalis Allsalu ateljees töö ka valmis. Triinu Soikmets Ülal vasakul: Allsalu 87
- [Valeri Vinogradov. Black Woman. 2025. Õli, lõuend. 50 x 50 cm. Alghind: 2800 €](https://vernissage.ee/toode/valeri-vinogradov-black-woman-2025-oli-louend-50-x-50-cm-alghind-2800-e/) - 1980–86 ERKI-s õppinud Valeri Vinogradov on taasiseseisvunud Eesti kunsti silmapaistev uuendaja. Tema algne kontseptualism on jätnud jälje nii hilisemasse peenetundelisse abstraktsionismi kui ka uuemasse figuratiivsesse maali. Kõrge peakattega kroonitud müstiline must pea, mis kasvab välja valgenahalisest kehast, mõjub inimsoo iidse olemuse sümbolina, mis elab meis edasi. Mai Levin Kui Vernissage’i viimatine sügisoksjon oli tunnistajaks Valeri Vinogradovi õpinguaastatest pärit malbele ja maalähedasele naiseportreele, mis kumas poolvarjus, siis seekordne modell elab justkui üleni varjuelu. Tema näo ja pea asemel on must geomeetriline vorm, mis meenutab keskaegsete aadlidaamide hennin-tüüpi peakatet ning garanteerib talle anonüümsuse ja müstilisuse; samal ajal kui ta julgelt ja kutsuvalt oma ihuvõlusid eksponeerib. Dramaatilisust lisab erkpunane keep, mis seostub omakorda Veneetsia karnevalitraditsiooniga, kohev pitsist sukapael ning peakattega harmoneeruv häbemeking. Kuigi kujutis võib mõjuda ühemõttelisena, domineerib selles Vinogradovile omane esteetiline vorm ja dünaamika. Triinu Soikmets All paremal: Valerij. Pöördel lõuendil: Valerij Vinogradov „Black Woman“ 2025
- [Valdur Ohakas. Metsas. 1982. Õli, lõuend. 150 x 100 cm. Alghind: 5800 €](https://vernissage.ee/toode/valdur-ohakas-metsas-1982-oli-louend-150-x-100-cm-alghind-5800-e/) - Kuigi Valdur Ohakas oli viljakas ranniku- ja meremaalija, moodustasid tema pärandis omaette peatüki kammerlikud metsamotiivid. Lakkamatut inspiratsiooni ammutas ta seejuures Kütioru ürgmetsadest ning käesolevalgi teosel aimame justkui eelajaloolist aega. Motiivi raamistavate sõnajalalehtede ning kuuse- ja lehiseokste vahelt avaneb müstiline vaade peegelsiledale veesilmale ja kõverikele tüvedele, taamal tõuseb õhtune udu. Ohakas valdas kahtlemata kunsti, kuidas väike ja maine maalida suureks ja ebamaiseks, ning inspireerib ehk ka vaatajat lihtsat jalutuskäiku metsas läbi taolise prisma vaatama. Triinu Soikmets 1980. aastad on nn pruunide maastike periood Valdur Ohaka loomingus. Mitmete suurte lõuendite lummav valgusekäsitlus ja peen tooniskaala lepitavad meid selle perioodiga. Mai Levin All paremal: VOhakas 82
- [Valdur Ohakas. Mere ääres. 1992. Õli, lõuend. 80 x 70 cm. Alghind: 7750 €](https://vernissage.ee/toode/valdur-ohakas-mere-aares-1992-oli-louend-80-x-70-cm-alghind-7900-e/) - Aastatel 1942–1943 õppis ta Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Koolis Eerik Haameri ja Johannes Greenbergi käe all. Aastatel 1943–1944 oli ta mobiliseerituna Saksa sõjaväes. 1944–1948 õppis Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis Johannes Võerahansu ja Elmar Kitse juhatusel, kuid kool jäi lõpetamata, kuna 1949. aastal ta arreteeriti koos rühma kunstitudengitega ja saadeti Kasahhi NSV – sse Karagandõ oblastisse Vorkuta vangilaagrisse. Ta vabanes sealt 1956. aastal. Ohakale tüüpiline, mingi seletamatu esemega kummastatud rannavaade. 1980. aastate lõpp – 1990. aastad oli eesti kunstis ka üks eriti sürrealismilembeseid aegu; kallak sürrealismi ilmnes tema loomingus juba 1960. aastatel. Mai Levin Seekordne oksjon pakub taaskord võimalust avastada ja imetleda Valdur Ohaka erinevaid palgeid. Ühest küljest oli ta produktiivne loodusmaalija, kelle kammerlikud metsamotiivid vastasid omal ajal pigem kodanlikule standardile, kuid mis ometi hakkavad fenomenina igati teenitult taas ka kunstiturul huviorbiiti tõusma. Teiselt poolt viljeles ta kõrgkunstilisemat vabaloomingut ning armastas kubistlikke deformatsioone. Igal juhul on tegu kompromissitu autoriga, kes ei teinud hinnaalandust ei oma poliitilistes põhimõtetes ega maalitehnikates. Triinu Soikmets All paremal: VOhakas 92
- [Valdur Ohakas. Lõuna-Eesti maastik. 1980. aastad. Õli, papp. 86 x 104 cm. Alghind: 4200 €](https://vernissage.ee/toode/valdur-ohakas-louna-eesti-maastik-1980-aastad-oli-papp-815-x-1043-cm-alghind-4200-e/) - Aastatel 1942–1943 õppis Valdur Ohakas Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Koolis Eerik Haameri ja Johannes Greenbergi käe all. Aastatel 1943–1944 oli ta mobiliseerituna Saksa sõjaväes. 1944–1948 õppis Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis Johannes Võerahansu ja Elmar Kitse juhatusel, kuid kool jäi lõpetamata, kuna 1949. aastal ta arreteeriti koos rühma kunstitudengitega ja saadeti Kasahhi NSV – sse Karagandõ oblastisse Vorkuta vangilaagrisse. Ta vabanes sealt 1956. aastal. Avar vaade kuppelmaastikule on Ohakale tüüpilises oliivjate ja valkjate toonidega värvigammas. See reedab teatud rutiini selles žanris, ent esindab siiski väljapaistvat maastikumaalijat. Mai Levin All paremal: VOHAKAS
- [Valdur Ohakas. Daam uhke kübaraga. 1967. Õli, papp. 49 x 34,7 cm. Alghind: 2500 € Haamrihind: 7750 €](https://vernissage.ee/toode/valdur-ohakas-poolakt-1960ndate-lopp-1970ndate-algus-oli-papp-49-x-347-cm-alghind-2500-e/) - Üks Valdur Ohaka loomingule tüüpilisi improvisatsioone, fantastilisi tüüpe-paroodiaid rõhutatud rinnapartiiga. Teos on tema kubismimõjulisest kõrgperioodist ja paelub kaunite värvitoonidega. Mai Levin Kui Valdur Ohaka üheks kaubamärgiks oli realismikaanonisse mahtuv metsamotiiv, siis teiselt poolt viljeles ta kõrgkunstilisemat vabaloomingut ning armastas kubistlikke deformatsioone. Tema muusadest said tihti justkui vahendid erinevateks maalitehnilisteks eksperimentideks, kuid ometi ei ole nad klassikalisel viisil nii-öelda objektistatud, sest nende karakter ja hing tuleb igal juhul esile. Käesoleval portreel kumavad võimsa tukapuhma alt sugereeriv pilk, iseteadlik ninajoon ja kergelt paokil huuled, mis võivad ju mõjuda ahvatlevalt, aga kindlasti mitte alandlikult. Ning võib öelda, et nagu tema modellide, on ka Ohaka enda puhul tegu kompromissitu persooniga, kes ei teinud hinnaalandust ei oma poliitilistes põhimõtetes ega maalitehnikates. Triinu Soikmets All vasakul: V.OHAKAS 67
- [Toomas Vint. Poolitatud kera. 2003. Õli, lõuend. 50,2 x 45 cm. Alghind: 6800 € Haamrihind: 7500 €](https://vernissage.ee/toode/toomas-vint-poolitatud-kera-2003-oli-louend-502-x-45-cm-alghind-6800-e/) - Toomas Vindi niinimetatud lähikaader metafüüsilisest objektist – poolitatud kerast – eristub kindlasti nii tema tavapärastest panoraamsetest maastikuvaadetest kui ka filosoofilistest figuratiivsetest kompositsioonidest. Golfipalli meenutav, kõrge rohu sisse pudenenud kera hakkab seal oma elu elama, just lõikejoon sunnib vaataja peatuma ja küsima, kas ja mis tema sees võib peituda? Kera seostub kunstiajaloos omakorda munaga kui sünni ja elu algega ning nii näib ka Vindi poolduv ümarvorm ootavat oma aega, et hämarast rohupuhmast helesinise taevalaotuse alla edasi veereda. Millisel kujul täpselt, jäägu juba vaataja fantaseerida. Triinu Soikmets Toomas Vindi maastikel, mis esmapilgul võivad näida naivistlikena, on tugev sürrealistlik varjund. Intiimsesse maastikku eresinise taeva ja valgete pilvedega toob kummalise rahutuse üle pildivälja rulluv poolitatud kera, mis justkui eiraks maastiku staatilisust. Mai Levin All paremal: TV 03
- [Toomas Vint. Minek. 1990. Õli, lõuend. 100 x 105 cm. Alghind: 18000 € Haamrihind: 18500 €](https://vernissage.ee/toode/toomas-vint-minek-oli-louend-100-x-105-cm-alghind-18000-e/) - Selgvaates pildiruumi siseneja valges mütsis ilmub Toomas Vindi loomingusse juba 1970. aastatel („Kohtumine“, 1977, Eesti Kunstimuuseum). Selles maalis suundub ta hämara uduse maastiku tagaplaanil helendavate majade poole. Ta toonitab Vindile nii karakteerse, metafüüsilise, sinirohelistes toonides maastiku kummalist valvsat rahu. Kunstnikule väga iseloomulik teos. Mai Levin Kui viimati Eesti brändile niinimetatud tööriistakohvrit loodi, sisaldas see mitmeid fotosid, kus keegi kusagile teel oli, kuid ikka ja jälle vaataja poole seljaga. Selline poos näib rikkuvat tavapärast turundusloogikat, kus side sihtgrupiga luuakse eelkõige silmsideme kaudu, mis pakub võimalust peegelduseks ja samastumiseks. Kas on eestlaste samastumisloogika siis ehk hoopis äraspidine, kaudsem, introvertsem? Käesoleval oksjonil näeme sarnast motiivi Ivar Kaasikult, samas kui Toomas Vindi analoogidega oleme tuttavad varasemalt oksjonilt ja mujaltki. „Minek“ eristub neist dünaamilisuse poolest – naine ei ole fikseeritud asendis, vaid tõesti läheb kuhugi, üle haljendava aasa ja läbi uduste kadakate. Aga kuhu – mõnda taamal puudesalusse peidetud portaali? Trinu Soikmets All paremal: TV90
- [Silvia Jõgever. Õhuline. 1995. Õli, paber. Lm 60,7 x 43 cm. ; Vm 59,5 x 41,7 cm. Alghind: 1300 €](https://vernissage.ee/toode/silvia-jogever-ohuline-oli-paber-607-x-43-cm-alghind-1300-e/) - Silvia Jõgever, kes lõpetas ERKI Tartu osakonna 1952. aastal, tegi 1950. aastatel ekspressionistlikke figuurivisandeid, 1960. aastate algul abstraktseid pilte ja sürrealismihõngulisi kollaaže ning viljeles neid suundi paralleelselt intimistliku figuratiivsusega elu lõpuni. Mai Levin All vasakul: SJ95
- [Richard Uutmaa. Rukkipõld. 1955. Õli, vineer. 50,5 x 70,3 cm. Alghind: 8000 € Haamrihind: 8000 €](https://vernissage.ee/toode/richard-uutmaa-rukkipold-1955-oli-vineer-505-x-703-cm-alghind-8000-e/) - Teost iseloomustab 1950. aastate keskpaiga eesti maalikunstile üldisemalt iseloomulik väljenduslik tagasihoitus, seejuures loodusetunnetuse peenus. See on rukkililleaegne rohetav põld, mida Uutmaa on siin kujutanud. Teos on fikseeritud monograafia „Richard Uutmaa. Armastades Eestimaad“ kataloogiosas (Tln 2008, lk 312, nr 180). Mai Levin All paremal: R. Uutmaa 1955 a
- [Richard Uutmaa. Rannamaastik.1975. Akvarell, paber. Lm 51 x 72,5 cm. ; Vm 49 x 71 cm. Alghind: 4400 €](https://vernissage.ee/toode/richard-uutmaa-rannamaastik-1975-akvarell-paber-51-x-725-cm-alghind-4400-e/) - Kunstniku lemmikaastaajaks võib pidada sügist looduse priiskava värviküllusega, atmosfääriga, milles võib juba aimata selle ilu dramaatilist lõppu, talve lähenemist. Mai Levin Kuigi Richard Uutmaa akvarelli võib pidada esmapilgul järjekordseks rannamaaliks, kus on kergeid viiteid kalurielule, siis siinkohal on pildi stsenaarium tihedam. Tunneme ära vanad head tuttavad rannakivid ja neid katvad vetikad, paadikuurid ja nende kohal lendavad kajakad, Uutmaale eriomasest pilvekirest rääkimata. Kuid mitte ehk nii tihti näeme, et teiselpool pooltühja rannaesteetikat näib oma loo jutustavat ka hoopis teistlaadi ja elavam keskkond – sügiseselt kolletuv kasesalu koos igihalja uhke kuusega lõikab pildipinna pooleks ja peidab enda taga elumaja koos hooviga. Esiplaanil kulgev külatee, mida palistab ühelt poolt kiviklibu ja teiselt poolt veel koristamata viljapõld, lubab vaatajal lahkesti sinna hoovi sisse astuda. Ja selline kutse on midagi, mida Uutmaa puhul just tihti ei kohta. Triinu Soikmets All paremal: R.Uutmaa 1975. a. Pöördel, ülal paremal kunstniku autograaf: R.Uutmaa „Rannamaastik“ 1975.a.
- [Richard Uutmaa. Rannamaastik. 1974. Õli, lõuend. 65 x 100 cm. Alghind: 15000 € Haamrihind: 31000 €](https://vernissage.ee/toode/richard-uutmaa-rannamaastik-1974-oli-louend-65-x-100-cm-alghind-15000-e/) - Kunstniku hilisperioodist pärinevas maastikus paelub ilusates hallikates toonides mere ja taeva kokkumäng. Seda kokkumängu oli ta terve elu jälginud ning oskas seda edasi anda igasugustes variatsioonides. Uutmaa tolleaegsed maastikud kujutavadki rohkem rannakülasid, nii nagu need enne sõda või veel 1950. aastate algupoolel välja nägid, sest hiljem muutus elu neis asisemaks ja toimekamaks. Enamasti meenutavad nad muidugi Altjat, tema noorusmaad. Mai Levin All paremal: R.Uutmaa.1974.a Pöördel: Kunstifondi müügilipik
- [Richard Uutmaa. Rannamaastik. 1973. Õli, papp. 50 x 70 cm. Alghind: 12000 € Haamrihind: 18500 €](https://vernissage.ee/toode/richatd-uutmaa-rannamaastik-1973-oli-papp-495-x-695-cm-alghind-12000-e/) - Altja kalurikülas sündinud Richard Uutmaa õppis Kõrgemas Kunstikoolis Pallas Nikolai Triigi meistriateljees, mille lõpetas 1935. aastal. Ta sai 1938. aastal Tartu Ülikooli juures õppides joonistus- ja joonestusõpetaja kutse ning 1939 KKSKV maalistipendiumi. 1944–50 oli ta Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi õppejõud, pärast seda tegutses vabakunstnikuna. Kunstniku loomingu hilisperioodi kuuluv eredates sügisvärvides talumaastik hakkides viljapõlluga majade ees ning mere sinise siiluga taamal vasemal. Mai Levin All paremal: R. Uutmaa 1973. Pöördel Kunstifondi salongi inventarilipik aastast 1987
- [Richard Uutmaa. Pühajärv. 1967. Akvarell, paber. Lm 49,6 x 69,7 cm. ; Vm 47,8 x 68,2 cm. Alghind: 5200 €](https://vernissage.ee/toode/richard-uutmaa-puhajarv-1977-akvarell-paber-lm-496-x-697cm-alghind-5200-e/) - Pühajärv ei väsita ei autoreid ega publikut – ainuüksi Vernissage’i oksjonitel on seda korduvalt tõlgendanud Johannes Võerahansu, Gustav Raud, Johannes Uiga, Elmar Leppik, Elmar Kits. Ning muidugi Richard Uutmaa. Just tema Pühajärve ääres valminud maastikele on iseloomulik briljantrohelise ja türkiissinise lõpmatud variatsioonid, mille segamiseks näib vaade ise saavat kõigest ettekäändeks ja õigustuseks. Käesoleval akvarellil näeme lisaks selgelt, kuidas fookus on just järvepinnal ja selle kallastel kulgevatel puu- ja põõsaansamblitel, samal ajal kui esiplaanilt langev luha ning tagaplaanil tõusvad pilved taanduvad õhuliselt läbikumavaks raamiks. Triinu Soikmets Kuigi mõned motiivid kerkivad üha uuesti kunstniku loomingus esile, leiab ta neile uusi värskelt mõjuvaid lahendusi. Käesoleva akvarelli eripära on ilusas rohelises üldtoonis. Mai Levin All paremal: R. Uutmaa, 1967. a. Tagapapil: R. Uutmaa „Pühajärv“ 1967.a.
- [Richard Uutmaa. Altja rand. 1972. Õli, lõuend. 65 x 100 cm. Alghind: 25000 € Haamrihind: 27000 €](https://vernissage.ee/toode/richard-uutmaa-altja-rand-1972-oli-louend-65-x-100-cm-alghind-25000-e/) - Teos oli 1990. aastateni Johannes Käbini kogus. 2010. aastal oli see nimetuse all „Altja rand“ eksponeeritud US ART Gallery’s Tallinnas näitusel „Tuntud ja tundmatu Uutmaa“ (kataloogis repro nr. 39). Üsna eriline on selles hommikuvalgus, milles roosatav taevas sulab ühte heleda mereveega. Mai Levin Richard Uutmaa ei väsi võlumast – igas temas rannamaastikus on midagi juba nähtut ja tuttavlikku, ent alati midagi uut ja üllatavat, ikka veel mõni kivi või nurk, mille tagant pole vaataja koos autori endaga veel üle vee- ja silmapiiri kiiganud. Sedapuhku kompame koos temaga rannale kuhjunud roostekarva adru ning naudime loojangust roosakaks värvunud õhtupilvi, kujutleme end jalutamas mööda kivimuuli või pikutamas purjepaadis ning miks mitte – uue päeva saabudes juba võrgukuuris askeldamas. Uutmaa inimtühjad rannad, kus ometi leidub inimtegevuse jälgi, lubavad fantaasial lennata just sellisel viisil, et iga tema maastik mõjubki kui uus päev, mis samal kujul ei kordu iial. Triinu Soikmets All paremal: R.Uutmaa.1972.a
- [Richard Sööt. Ohverdus. 1994. Õli, lõuend. 61 x 45,7 cm. Alghind: 1800 € Haamrihind: 2300 €](https://vernissage.ee/toode/richard-soot-ohverdus-oli-louend-61-x-457-cm-1994-alghind-1800-e/) - Richard Sööt õppis aastail 1933–36 Riigi Kunsttööstuskoolis dekoratiivmaali ja puuvooli ning asutas 1937. aastal Tallinnas ettevõtte Eesti Tarbekunst. Sõja ajal emigreerus ta esialgu Saksamaale, siis USA-sse New Yorki. Pärast sõda Augsburgis juhatas ta rakenduskunsti õppestuudiot ning oma kunstistuudio oli tal ka hiljem New Yorgis. Seal elades viljeles ta ka rahvusromantilist dekoratiivmaali, mille stilisatsioon on veel 1930. aastate hilise, klassitsiseeriva art déco vaimus. Kunstnik püsis kaua töövõimelisena. Mai Levin All paremal: Sööt 94. Pöördel ülal keskel: Sööt 94
- [Rein Tammik. Moonid. 2003. Õli, lõuend. 55,5 x 46,5 cm. Alghind: 2500 €](https://vernissage.ee/toode/rein-tammik-moonid-oli-louend-555-x-465-cm-alghind-2500-e/) - Rein Tammik tuli eesti kunsti 1970. aasta paiku Tartu Ülikooli kunstikabinetis Kaljo Põllu ümber tekkinud rühmituse Visarid liikmena. Ta oli üks varasemaid popkunsti ja hüperrealismi adepte eesti kunstis. 1980. aastate lõpust Normandias elav Tammik tsiteeris maaliklassikat juba oma 1970. aastate popartlikes maalides ning lähtub 17. sajandi realismist või prantsuse impressionismist suuremas osas oma Prantsusmaal loodud teostest. Mai Levin Antud teose puhul on tegu näitega tema tuntuimast žanrist – hüperrealismist. Maalähedasi põllulilli esineb tema töödes ka aastakümneid varem, kuigi siis paigutas ta sarnased vaikelud täiesti teisest maailmast pärit taustale. Mida aeg edasi, seda enam võib näha Tammiku kompositsioonides küll stiili- ja laaditruudust ning korduvaid detaile, ent muutus toimub nende kujutamises üha loomulikumas ja usutavamas keskkonnas. Enam ei pea ta vajalikuks lavastada sürreaalseid stseene ega tekitada nihestusi. Rein Tammiku varjamatu lillelembuse ampluaa on erakordselt lai, ulatudes uhketest ja kohevatest roosidest Versailles’i lossipargis lihtsate karikakardeni keraamilises potis. Käesolevad moonid vaasis paigutuvad kuhugi nende kahe äärmuse vahele – neis on graatsiat ja dramaatikat, aga ka õrnust ja haprust. Õite veripunased kroonlehed ja mustjad südamikud on korraga kontrastis ja harmoonias valgele vaasile maalitud siniste ornamentidega ning heidavad vaevuaimatavaid varje buketi taga kumavale müstiliselt rohelisele valgusele. Põllulilled teatavasti vaasis kaua ei püsi ning nii on ka osa õisi juba kergelt päid norgu laskmas, osa kroonlehtigi lauale pudenenud – Tammik on ära tabanud selle väikese viivu, kus inimkäsi toob tuppa tükikese kaduvat elusloodust, ning kunstniku käe all saab sellest kaduvusest igavik. Triinu Soikmets All paremal: TAMMIK
- [Rein Mägar. Tüdruk kirbuturul. 2015. Akvarell, paber. 76,7 x 57,3 cm. Alghind: 2700 € Haamrihind: 2800 €](https://vernissage.ee/toode/rein-magar-tudruk-kirbuturul-2015-akvarell-paber-767-x-573-cm-alghind-2700-e/) - 1971. aastal ERKI lõpetanud Rein Mägar on töötanud erinevates kirjastustes ning akvarelli poole pöördunud 1990. aastatel. Esialgu valitses tema akvarellides maastik, uuemal ajal aga inimene, keda ta kujutab valgusküllases uusrealistlikus laadis. Tema elurõõmus tüübistik harmoneerub maalilaadiga. Mägar kuulub tegusasse Eesti Akvarellistide Ühendusse, on olnud selle juhatuse esimeeski. Mai Levin Rein Mägari hüperrealistlik naiseportree on veetlevas dialoogis Krete Erlenheina omaga – mõlemal modellil on oma eriomane suhe õunaga, Eedeni aia kurikuulsa sümboliga. Kui Erlenheina imaginaarne ja dekoratiivne modell pillab õuna mängleva kergusega maailma, siis Mägari oma on tunduvalt argisem ja tõsisem. Ta näib alles kaalutlevat, kas ampsata õunast tükk või mitte, ent ometi on sellest juba tükk puudu, nii et tegu võib olla ka nii-öelda seedimisprotsessiga, langetatud otsuse üle järelemõtlemisega. Mägar on toonud stseeni kaasaega, riietanud tütarlapse pihikseelikusse ja moodsasse teksajakki, ent paigutanud ta samas maalähedasse keskkonda, mis tekitab teatava kognitiivse dissonantsi. Akvarellitehnika omakorda lisab ebamaisust ja muinasjutulisust. Pole ime, et pilt vaataja pilgu naelutab, sest stseeni sisu ja vormistus hakkabki tema peas trikke tegema. Triinu Soikmets All vasakul: RMägar -15
- [Regina-Mareta Soonsein. Amorf. 2024. Linoollõige, õli, lõuend. 50 x 50 cm. Alghind: 1100 € Haamrihind: 1100 €](https://vernissage.ee/toode/regina-mareta-soonsein-amorf-2024-linoolloige-oli-louend-50-x-50-cm-alghind-1100-e/) - Regina-Mareta Soonseina maaliline graafika ammutab ikka ja jälle ainest kõike elavat ühendavast algainest – olgu siis tegu neurovõrgustikuga või jõesängi uuristustega. Kui tavapäraselt on tema linoollõiked olnud pigem monokroomsed, siis nüüd on kunstnik astunud ühe sammu edasi ning asunud katsetama värvidega. Õlivärviga lõuendile kantud autoritõmmis on lasuuritud täiendava sinise kihiga ning ehitud punase niidistikuga, tulemuseks on amorfne ehk korrapäratu struktuuriga vorm – nagu juurestikus toitaineid edasi kandvad kanalid, mis hingavad ühes rütmis Soonseina fraktaalse mateeriafilosoofiaga. Triinu Soikmets Pöördel: "Amorf" linoollõige, õli AP Regina-M. Soonsein 2024
- [Philiph Arvo Luik. Unelmate aed. 2021. Akrüül, lõuend. 150,5 x 180,5 cm. Alghind: 9000 €](https://vernissage.ee/toode/philiph-arvo-luik-unelmate-aed-akruul-louend-151-x-1803-cm-alghind-9000-e/) - Aastail 1965–70 Tartu Kunstikoolis ning seejärel Stockholmi Kuninglikus Kunstiakadeemias õppinud Philiph Arvo Luik jagab oma aega Eesti, Rootsi ja Itaalia vahel. Loomingulise palge poolest kuulub ta õieti subtroopilisse vööndisse lokkava värvirikka taimestiku ja pimestava valgusega. Aga tema maastikud on ühtaegu ka unelmate maastikud. Mai Levin Philiph Arvo Luige kaugelt äratuntav värviküllane ja ergas koloriit on tema maalidel alati omaette ja eraldiseisev tegelane, mille kõrval motiivist rääkida tunduks kohati teisejärguline. Ometi tasub siinkohal peatuda just sellel lõunamaisel aiavaatel, kus soleerima hakkavad kordamööda piiniad ja küpressid, lubjatud seinad ja kivimüürid, balustraadisambad ja trepiastmed. Omaette müsteeriumiks saab suletud jalgvärav, mille kõrvalt piirdeaia puudumise tõttu ometi vabalt mööda lipsata saab. Luik on komponeerinud harmoonilise suurteose, mille püänt seisneb suletud avatuses, hoolitsetud aiast algavas teekonnas metsikusse mäestikku. Triinu Soikmets All vasakul: PAL PHILIPH A: LUIK. Pöördel vasemal keskel: PHILIPH A.LUIK © APL
- [Peeter Mudist. Taaniel.1960. aastate lõpp –1970. aastate algus. Õli. Lõuend. 35,2 x 35,2 cm. Alghind: 12000 € Haamrihind: 23500 €](https://vernissage.ee/toode/peeter-mudist-taaniel-1960-aastate-lopp-1970-aastate-algus-oli-louend-352-x-352-cm-alghind-12000-e/) - Kunstniku poja portree, tema varasele loomingule iseloomulikus pehmes sumedas laadis ja tagasihoitud koloriidis. Loometee algul maalis Mudist enamasti selliseid väikseid vahetuid maalilisi tundeavaldusi ning kujutas sageli oma lapsi, vältides magusust ja tabades lastele iseloomulikku ilmes ja hoiakus. Tema otsekui hooletu, seejuures ümbritsevast elust lähtuv ja emotsionaalselt vahetu maalimisviis oli 1970ndatel midagi täiesti teistsugust üldise moodsusponnistusega võrreldes. Teos on reprodutseeritud raamatus „Illustreeritud Mudist ehk Tobias” (2004, „Riita laotud Mudist” kataloogi osas lk 18). Mai Levin Peeter Mudisti „Taaniel“ pole lihtsalt portree pojast, vaid justkui kolmainsuse kehastus, mis ühendab endas isa, poja ja püha vaimu – selles on korraga midagi pühalikku ja ingellikku, aga ka kummastavat ja kummituslikku. Kunagise kursusekaaslase, tekstiilikunstniku Anu Raua hinnangu kohaselt ongi Mudisti maalid justkui nägemused, kus kohtuvad anne, inimlikkus ja hingestatud vaimsus. „Kui Arvo Pärdi puhul räägitakse absoluutsest kuulmisest, siis Mudist oli meie kujutava kunsti Pärt, tema jõud ja väärtus on samasugune.” Kunstiteadlane ja -kriitik Ants Juske on omakorda leidnud, et Mudist on kunstnik, kes oskab maalida õhku. Enneolematult õhuline on ju seegi portree. Triinu Soikmets All vasakul: P. Mudist
- [Peeter Mudist. Püha Sebastian. 1999. Akvarell, paber. Vm 139 x 75 cm. Alghind: 17500 € Haamrihind: 17500 €](https://vernissage.ee/toode/peeter-mudist-puha-sebastian-1999-akvarell-paber-vm-139-x-75-cm-alghind-17500-e/) - Akvarelle maalis Mudist 1970. aastatest peale, kuid hilisperioodi akvarellid paistavad silma suure formaadiga, mida osalt tingisid liikumishäired, osalt suured religioossed teemad. Maalil on noolte läbi märtrisurma surnud Sebastian kirikus, vitraažakende all ning tema surmal on kaks tunnistajat. Mai Levin Peeter Mudisti mehefiguur on kummastav ja vastuoluline. Tema näol näib laiuvat rahulolev muie, kuid keha on puu külge seotud ja nooltest läbi torgatud. Taustal võib aimata figuure ning vitraažaknaid, mis näib viitavat kirikule, kogu stseen kokku aga justkui ristilöömisele. Sõltumata motiivist on Mudisti töödes alati midagi pühalikku ja sakraalset, isegi maistes objektides. Siin näivad looduslik ja tehislik, eksterjöör ja interjöör sujuvalt üheks saavat ning ka ristilöödu muie saab uue tähenduse – tegu pole enam kannatuse, vaid õnnistusega. Triinu Soikmets All paremal: MUDIST
- [Paul Allik. Vaasid. 1986. Õli, lõuend. 70 x 60 cm. Alghind: 2900 €](https://vernissage.ee/toode/paul-allik-vaasid-1986-oli-louend-70-x-60-cm-alghind-2900-e/) - Paul Alliku seekordne oksjonivalik moodustab juhtumisi kokkusobiva komplekti. Siin saame osa tema puhtast vormiuuringust vaaside ainetel, mis on kõrvutatud arhitektuursete objektidega, seejärel aga on justkui needsamad vaasid leidnud rakendust interjööris ning täitunud lillebukettidega, pakkudes tihedat konkurentsi neid raamistavale potitaimele. Vaas kui elutu argiobjekt hakkab erinevates kontekstides elama oma iseseisvat elu, suhestudes samas kõige ümbritsevaga. Tihtilugu kombineeris kunstnik omavahel vaid kaht põhitooni, nagu näiteks käesoleva ”Vaaside” puhul sinist ja oranži. Triinu Soikmets Üks maale, mis esindab Paul Alliku come backi kujutavasse kunsti ning köidab oma rahutu hüpleva valgusekujutusega. Mai Levin All paremal. Paul Allik *86. Alusraamil ülal: „Vaasid“ 1986 a. Alusraamil all: Paul Allik
- [Osvald Eslon. Pirita. 1930. aastate algupool. Õli, vineer. 92 x 122 cm. Alghind: 4600 € Haamrihind: 4600 €](https://vernissage.ee/toode/osvald-eslon-pirita-1930-aastate-algupool-oli-vineer-92-x-122-cm-alghind-4600-e/) - Osvald Eslon oli tuntud vaatemaalijana õlimaalis, eriti aga akvarellis. Käesolev teos on suurim, mida temalt teame, ja kujutab Pirita kloostri esiseid hooneid – Pirita kõrtsi, mis hävis II maailmasõja ajal (varemed koristati 1950. aastate algul) ja puumaja Vesilindude poega, mis asendus 1937. aastal kahekordse kivimajaga. Kõrtsi vastu kerkis 1939–40 Roman Koolmari projekteeritud moodne bussijaam restoraniga. Teos on maalitud kunstnikule omases asjalik-tõetruus laadis ning omab ühtaegu suurt linnaajaloolist väärtust. Mai Levin All paremal: O. ESLON. Pöördel ülal paremal: O. Eslon Pirita
- [Olga Raag. Lendav luksus („Flying Luxury“). 2025. Akrüül, lõuend. 100 x 100 cm. Alghind: 2000 € Haamrihind: 7750 €](https://vernissage.ee/toode/olga-raag-lendav-luksus-flying-luxury-2025-akruul-louend-100-x-100-cm-alghind-2000-e/) - Olga Raag, tõusev täht kohalikus kunstitaevas, on kujunemas kaugelt äratuntava käekirjaga autoriks. Tema mosaiikse maalivormi taga avaneb hedonistlik sisu, mis ei lase end kaasa kiskuda maailmalõpulistest meeleoludest, vaid pretendeerib justkui uue maailma loomisele, suunab energia ilma igasuguse valehäbita iseenda ideaalide poole võlgnemata kellelegi selle eest selgitust. Kui enamasti naudib sellist vabadust tema töödes iseseisev naismuusa üksi, siis siinkohal koos kaaslasega luksusjahil. Nagu autor ise ütleb, sümboliseerib paar inimesi, kes on saavutanud edu, ja jaht nende välist sära täis elu, kuid horisont nende taga igatsust uute perspektiivide järele. Nad on justkui ristteel, mõeldes elu tõeliste väärtuste peale ja otsides sügavamaid tähendusi… Triinu Soimets All paremal: RAAG
- [Olev Subbi. Rannamaastik. 1963. Pastell, paber. Lm 41,7 x 59,6 cm. ; Vm 37,6 x 55 cm. Alghind: 3500 € Haamrihind: 8500 €](https://vernissage.ee/toode/olev-subbi-rannamaastik-1963-pastell-paber-vm-38-x-55-cm-alghind-3500-e/) - Pastelle on teada põhiliselt Subbi varasemast, 1960. aastate loomingust. Pastell oli tollal noorte kunstnike hulgas populaarne tehnika, sest see eeldas üldistavat lähenemist natuurile, värvimulje suhteliselt kiiret fikseerimist. Subbi rannamaastikud pastellis on otsekui etüüdid maalidele „Mees Kolga rannast“ (1965) ning „Rannanaise pühapäev“ (1966, mõlemad Eesti Kunstimuuseumis). Mai Levin All paremal: Subbi 63
- [Olev Subbi. Kellatorn. 2007. Akrüül, õli, masoniit. 60 x 80 cm. Alghind: 50000 € (NB! Lisatud video)](https://vernissage.ee/toode/olev-subbi-kellatorn-2007-akruul-oli-masoniit-60-x-80-cm-alghind-50000-e/) - Olev Subbi kellatorn pole selline kellatorn, nagu kohalikus kultuuriruumis seda sõna kuuldes ette kujutaksime. Nagu pilt isegi osutab ja selle tagaküljele kirjutatud “The Campanile” kinnitab, on jutt kampaniilist ehk kirikuhoonest eraldi asetsevast kellatornist, mis iseloomustas Itaalia keskaegset sakraalarhitektuuri. Subbi kontekstis on sellisest eraldiasetsemisest saanud konstruktivistlik vormimäng, mida rõhutab veelgi väike jupp müüri väravaga. Kõik need ehituslikud elemendid on suhtes mitte üksnes omavahel, vaid ka nende vahele veetud muru- ja põllulappidega, puudepaaride ja pilvepatjadega. Jalgtee kulgeb silma- ja merepiirini, jagades maalipinna omakorda kolmeks. Korraga maalähedane ja ebamaine – Subbi on oma ehitustööd silmnähtavalt nautinud. Triinu Soikmets Kellatorni alus, mis meenutab keldrisuud, tekitab assotsiatsiooni Subbi varasema maaliga „Maastik nelkidega“ (1968, Eesti Ajaloomuuseum). Kujundid varasemast loomingust tulevad kunstnikke sageli aastakümneid hiljem „kummitama“. Ka „Maastik nelkidega“ oli oma aja kohta väga värvikas, ent Subbi hilisperiood on eriti värvisärav. Mai Levin All paremal: Subbi 2007. Pöördel: O:SUBBI KELLATORN THE CAMPANILE AKRÜÜL, ÕLI ACRYLIC, OIL 60 x 80 cm 2007
- [Olev Mikiver. Jaaniõis (Midsommarnattens blomma). 1979. Õli, lõuend. 46 x 38,5 cm. Alghind: 1800 € Müüdud](https://vernissage.ee/toode/olev-mikiver-jaaniois-midsommarnattens-blomma-1979-oli-louend-46-x-385-cm-alghind-1800-e/) - Vahetult enne Soome põgenemist jõudis Olev Mikiver kodumaal lõpetada Pallases maalieriala, sealt edasi jätkas õpinguid juba Rootsis ja Pariisiski, tegutses eeskätt teatrikunstnikuna. Tema vabaloomingus põimusid abstraktsionism, sürrealism ja kubism ning põimuvad ka käesoleval maalil. Kesksuve hele öötaevas tahumatu männimetsa taustal, sõnajalaõis leegitsemas kui elav tuli, uduloor vajumas maapinna ligi – Mikiver pole kindlasti naturalist ega realist, vaid mõtleb muinasjutu suureks ja müüdi maagiliseks. Mets oli üks tema lemmikteemasid ning armastus selle vastu kirglik nagu soe jaaniöö kuuma tulepaistel – üks pilt kinnitab seda rohkem kui tuhat sõna. Triinu Soikmets Nii nagu Eestis otsitakse jaaniööl sõnajalaõit, nii otsitakse Rootsis suvise pööripäeva ööl seitset sorti lilli, mida pannakse padja alla lootuses ette näha tulevikku. Põhjamaise kesksuve legendist inspireeritud ilus, natuke müstiline maal. Mai Levin All paremal: O. Mikiver. Taga alusraamil: Midsommar nattens blomma. Pöördel lõuendil: Olev Mikiver 1979
- [Olav Maran. Punased roosid. 2003. Õli. Papp. 48.5 x 38.5 cm. Alghind: 2000 € Haamrihind: 2000 €](https://vernissage.ee/toode/olav-maran-punased-roosid-2003-oli-48-5-x-38-5-cm-alghind-2000-e/) - Lillemaalide rohkus Olav Marani hilisloomingus ei tähenda, et kunstnik ei püstitaks neis endale puhtmaalilisi või muid ülesandeid. Siin on kunstnikule tähtis olnud toon-toonis maalimine, rooside punase sidumine tausta punasega. Marani kui avangardisti maailmavaateline muutumine ja tema jõudmine oma loomingus hingestatud lihtsuse juurde on meie moele ja ideede genereerimisele allutatud kunstimaailmas niivõrd haruldane nähtus, et iga tema lillemaal või natüürmort sunnib sellele taas mõtlema võtmes „Quo vadis, kunst? Quo vadis, inimene?“ Mai Levin Ülal vasakul: OM03. Pöördel: Olav Maran Punased roosid 2003 õli 48,5 x 38,5
- [Nikolai Kull. Astrid art déco stiilis vaasis. 1920. aastate lõpp – 1930. aastate algus. Õli, papp. 48,2 x 38,7 cm. Alghind: 3500 € Haamrihind: 3500 €](https://vernissage.ee/toode/nikolai-kull-astrid-art-deco-stiilis-vaasis-1920-aastate-lopp-1930-aastate-algus-oli-papp-482-x-387-cm-alghind-3500-e/) - Nikolai Kulli kunstiharidus pärineb õpinguilt 1916–17 Tallinnas Konstantin Hartmanni juures, 1921–22 Ants Laikmaa juures ning 1925–26 Tartus Kõrgemas Kunstikoolis Pallas Nikolai Triigi ateljees. Endale Vana-Tallinna motiividega tunnustuse võitnud Kull on viljelenud ka teisi žanre, üsna sageli natüürmorte lilledega või lihtsalt bukette, 1930. aasta paiku – moodsates vaasides. Antud pildil kujutatud vaas on tuttav ühest 1929. aastaga dateeritud lillemaalist. Mai Levin Keskel paremal: N. Kull. Pöördel: Laudkond. Lõpetamata kompositsioon. Õli. 38,7 x 48,2
- [Nigul Espe. Pühajärve vaade. 1964. Õli, Lõuend. 70 x 99,5 cm. Alghind: 4400 €](https://vernissage.ee/toode/nigul-espe-puhajarve-vaade-1964-oli-louend-70-x-995-cm-alghind-4400-e/) - 1932. aastal Pallase lõpetanud Nigul Espe oli Tartu kunstielus silmapaistev tegelane enne sõda, mil ta pidas Ko-Ko-Ko kohvikut, aga ka pärast sõda, mil ta tegi karikatuure ajalehele Edasi. Viimastel elukümnenditel esines ta peamiselt akvarellidega. Hoolikalt maalitud suurejooneline „Pühajärve vaade“, millele annab koduse nüansi kaldaäärse maja juurde viiv tee, kuulub tema hilisperioodi loomeparemikku. Mai Levin All paremal: Nigul Espe 1964
- [Mikiver. Rahvas ootab rannal. 1957. Õli, lõuend. 63,2 x 80,3 cm. Alghind: 3900 € Haamrihind: 3900 €](https://vernissage.ee/toode/mikiver-rahvas-ootab-rannal-1957-oli-louend-632-x-803-cm-alghind-3900-e/) - Kui Mikiveri esimene oksjoniteos ”Jaaniõis” käsitleb ühte tema lemmikmotiivi ehk metsa, siis teine ehk ”Rahvas ootab rannal” teist ehk merd. Meri tema maalides ja graafikas on sarnaselt metsaga sürreaalselt kaleidoskoopiline ning mitte kunagi merena iseeneses, vaid alati dialoogis kaluri- või rannaeluga. Sedapuhku omandab see rannaelu aga teistsuguse tähenduse ja mõõtme, rahvas ei ole kogunenud siia lanti loopima ega võrke puhastama, vaid ootama pääsemist, valmis põgenema teisele poole veelahet. Sõja ajal üle Soome lahe pagenud Olev Mikiver on selle stseeni jäädvustajana korraga dokumenteerija ja ise osaline, mis teeb tema kogemuse ja nägemuse usutavaks ja empaatiliseks, kindlasti ka (kunsti)ajalooliselt oluliseks. Triinu Soikmets Maal kuulub peatükki väliseesti kunstis, mis käsitleb dramaatilist üle mere pagemist 1944. aastal. Samasse kategooriasse kuuluvad nt Eerik Haameri maal „Põgenemine“ (1945, Eesti Kunstimuuseum), Endel Kõksi linoollõige „Merel“ (1963) jt teosed. Mai Levin All paremal: Mikiver 57. Pöördel alusraamil: Olev Mikiver „Rahvas ootab rannal“
- [Mauri Gross. Vaikne kasvamine. 2016. Õli, puidul.  82 x 82 cm. Alghind: 4000 € Haamrihind: 4000 €](https://vernissage.ee/toode/mauri-gross-vaikne-kasvamine-2023-oli-puidul-82-x-82-cm-alghind-4000-e/) - Mauri Gross on lõpetanud EKA 1997. aastal stsenograafia erialal ning töötanud seal järgnevad kümme aastat graafilise disaini õppejõuna. Tema tööd on tähelepanu pälvinud kogu pildipinda täitvate põõsapuhmadega, mille tihe varrestik üksikute lehtede või pungadega on hoolikalt läbi maalitud. See on looduse visa, elava müürina pealetungiv elu, mis neis maalides paelub. Mai Levin Mauri Grossi maaliloomingus, mida ühtaegu vallutavad heinakõrred ja lilleõied, võib aasta-aastalt näha üha suuremast tihenemist ja kinnikasvamist, lausa läbimatuks muutuvaid võpsikuid. See annab muidugi tunnistust ka üha suurematest väljakutsetest, mida kunstnik iseenesele seab, kuid vaatajale võib olla hoopis värskendavam nautida Grossi juures tema kinnismotiivi õhulisust ja läbikumavust, nagu käesoleval maalil. Soe sinepikollane külma briljantrohelise kõrresõrestiku taustal loob barokse ornamendi, mis mõjub küll hüpnotiseerivalt, ent ei naeluta endasse kinni, vaid laseb pilgul kulgeda sellest läbi ja edasi, jätab hingamis- ja tundmisruumi, lubab sellel ruumil ühes kõrrelistega kasvada. Äsja kunstihoone kevadnäitusel publikupreemia pälvinud Mauri Gross kasvab niisamuti – ühes oma vaatajaga. Triinu Soikmets All vasakul: MGr. Pöördel: MAURI GROSS ÕLI PUIDUL 82 X 82 „VAIKNE KASVAMINE“ MAURI GROSS mgr
- [Märt Bormeister. Raekoja plats. 1962. Monotüüpia, paber. Km 47 x 40,5 cm. Alghind: 1000 € Haamrihind: 1000 €](https://vernissage.ee/toode/mart-bormeister-raekoja-plats-1962-monotuupia-paber-km-47-x-405-cm-alghind-1000-e/) - Märt Bormeister oli 1960. aastatel monotüüpia entusiastlikumaid viljelejaid ja propageerijaid. Põhiliselt lõi ta monotüüpias linnavaateid. Tallinna vanalinna motiivid olid tollal ülipopulaarsed. Mai Levin Märt Bormeistri raeplats on monotüüpiale omaselt kerge ja õhuline, natuke naivistlikki, peaaegu multifilmilik. Jalutajad mõjuvad nukkudena, võlvkaared teatridekoratsioonina, kiviparketi muster paneb silma teritama ning masinaidki ei saaks täna platsile parkida – ehk pakubki 1960ndatest pärit visuaalne dokument eelkõige ajaloolist uurimushuvi ja võrdlusmomenti. Ülalt alla Vanaturu kaela suunas avanev vaade kutsub ühtlasi jätkama teekonda nurga taha, punakatuste vahele. Triinu Soikmets All vasakul: Tallinn. Raekojaväljak“ II Monotüüpia 1962.a. All paremal: Märt Bormeister
- [Märt Bormeister. Kivine rand. 1975. Õli, papp. 49 x 78,8 cm. Alghind: 1000 €](https://vernissage.ee/toode/mart-bormeister-kivine-rand-1975-oli-papp-49-x-788-cm-alghind-1000-e/) - Motiiv pärineb Lohusalust, kus paljud kunstnikud tollal puhkasid. Kivine rand ja Nabe neem sealsamas on olnud suvitajate tavaline jalutuspaik. Vasakul sinetab Pakri poolsaar. Põhjarannik on Bormeistrit inspireerinud maalima nii suurejoonelisi üldistusi kui ka konkreetsemaid looduslõike, ent viimasedki annavad edasi rannamaastike ilu. Mai Levin All vasakul: MBormeister Tallinn. Pöördel ülal paremal: M Märt Bormeister Tallinn MCMLXXV Kivine rand õli 49 x 78,8
- [Marion Saarik. Hämariku valitsejanna. (“Mistress of Twilight”). 2024. Õli, lõuend. 100 x 100 cm. Alghind: 2500 € Haamrihind: 2500 €](https://vernissage.ee/toode/marion-saarik-hamariku-valitsejanna-mistress-of-twilight-2024-oli-louend-100-x-100-cm-alghind-2500-e/) - Marion Saarik on lõpetanud maalikunsti eriala Eesti Kunstiakadeemias. Oma loomingus uurib ta iseenda sisemaailma ning eneseväljenduse keerukaid aspekte. Suhe iseendaga on teekond, mis ei lõppe kunagi. Selle inimkogemuse jaoks on meile määratud koduks keha, mis meid muust maailmast eraldab. Kuid endaga oleme alati koos. Kuidas luua kontakti iseendaga? Mis peitub meie alateadvuse sügavustes? Kuidas olla rohkem kohal hetkes just siin ja praegu? Kas enda avamine on julgus või nõrkus? Need on küsimused, millele Saarik oma monokroomse maalikeele kaudu vastuseid otsib. Kunstnik keskendub hetkele, mis jääb melanhoolia ja kurbuse vahele. Igatsus homse järele ja tunne, nagu midagi oleks puudu. Süda ihkamas selgema taeva poole, mis kannab endas uuenemise lubadust. Selles igatsuses on habras kuid püsiv lootus, et homses peitub selgus. Tema töödes on sageli peen viimistlus ja tähelepanelik suhtumine detailidesse, eriti inimfiguuride ja looduse kujutamisel. Marioni maalid kannavad endas vaikset sügavust, kus vaatajal on võimalus tunnetada emotsiooni rohkem kui näha konkreetset lugu. Signatuur all paremal serval ja pöördel
- [Mari Frühling. „Õnnepisar“ („Tears of Joy“). 2023. Õli, lõuend. 80 x 60 cm. Alghind: 1100 € Haamrihind: 1300 €](https://vernissage.ee/toode/mari-fruhling-onnepisar-tears-of-joy-2023-oli-louend-80-x-60-cm-alghind-1100-e/) - Kõrgelt hinnatud uue põlvkonna fotorealist Mari Frühlingu õpinguperioodist pärit maal kuulub kolmeosalisse seeriasse „Tervitused kodumaalt“, mida eksponeeriti samanimelisel grupinäitusel Eesti saatkonnas Brüsselis. Teema kõnetas kunstnikku, kuna ta oli hiljuti ka ise võõrsilt kodumaale naasnud ning uuesti hindama hakanud väikeseid, lihtsaid ja ehedaid asju, näiteks tavalist kortslehte vanaema taluõuel Viljandimaal. Hommikuudus pärlitena helkivad kastepiisad, päikesekiirte ja rohukõrte varjumäng ning järgmisel hetkel ongi tavalisest saanud hoopis midagi imelist! Frühlingu kodumaale naasmises ei olnud midagi dramaatiliselt sentimentaalselt, kuid ometi suutis lapsepõlve nostalgia ja kunagine mängumaa avaneda talle uue pilgu läbi ning inspireerida teda kui sotsiaalselt tundlikku autorit mõtlema ka liigirikkuse peale – rahvameditsiiniski tunnustatud kortsleht on kogu oma lihtsuses ometi väärtuslikum kui kunstmuru. Triinu Soikmets All paremal: MARIF
- [Mall Nukke. Silmapiir III. 2022. Õli, lõuend. 147 x 148 cm. Alghind: 9750 € Haamrihind: 9750 €](https://vernissage.ee/toode/mall-nukke-silmapiir-iii-2022-oli-louend-147-x-148-cm-alghind-9750-e/) - Mall Nukke kolmas maal seeriast, mis kujutab erinevais poosides naisakti suhtes iseenda ja maailmaga. Silmapiiri kujund lähtub tõdemusest, et maailma tajumise ja nägemise viis erineb mitte üksnes individuaalsel tasandil, vaid sõltub ka konkreetse indiviidi enda asendist. Lainetes lamades avaneb üks, kaldal püsti seistes teine perspektiiv, seejuures ei ole lamaja maalil traditsiooniliselt keskel, vaid hoopis vasakul, mis tekitab täiendava nihke. Tema silmapiiriks on lainemurdja, mille otsas plingib tuletorn – turvaliselt kaldavees, otsimas kõrgeid eesmärke, millel on siiski justkui piir ees. Maali koloriit on erinevalt kahest eelmisest selle seeria maalist tume õhtumaastikuline, taevas äikese-eelne. Lõpuks on kõik üks ööpimedus, silmapiir kaob. Kohtuvad inimene ja vesi, olemuslik animaalsus ja ürgsubstants. Triinu Soikmets Maali võib nimetada metafüüsiliseks. Vahel jääb inimene oma mugavas tavapärases olemises järsku vaatama silmapiiril kumendavat valgust ja tunnetab oma väiksust, koguni inimkonna väiksust tohutus maailmaruumis. Mai Levin All paremal: MN’22. Alusraamil: „SILMAPIIR 3“ ÕLIMAAL MALL NUKKE 2022
- [Maire-Helve Männik. Poisi pea. Skulptuur. 22 x 15 x 16 cm. Poisi pea. Skulptuur. 27 x 15,5 x 18 cm. Alghind: 1200 €](https://vernissage.ee/toode/maire-helve-mannik-poisi-pea-skulptuur-suurus-koos-alusega-34-x-20-x-18-cm-poisi-pea-skulptuur-suurus-koos-alusega-34-x-20-x-18-cm-alghind-1200-e/) - Maire Männik alustas skulptuuriõpinguid sõja ajal Tallinnas Voldemar Melliku ja Tartus Anton Starkopfi juures ning jätkas paguluses 1947–1952 Stockholmi rakenduskunstikoolis ja 1953–1956 Pariisis nimeka Ossip Zadkine’i käe all ning École des Beaux-Arts’is. 2019. aastal oli Kumus näitus „Maire Männik. Eesti legend Pariisis“. Sellele eelnes kunstniku hävimisohus pärandi Pariisist äratoomine ja restaureerimine. Kipsskulptuuride restaureerimisel tegi imesid muuseumi restauraator Isabel Aaso Zahradnikova, kes kujundas ka näituse väga huvitavalt. Kipsfiguurides ja -portreedes tuli esile Männiku käsitluse omapära. See näitus kindlustas kunstnikule koha eesti skulptuuris, mida ta vääris. Nagu skulptorite puhul ikka, moodustavad suure osa tema loomingust portreed, sealhulgas laste portreed. Need poiste pead paeluvad oma lapseliku õrnusega. Mai Levin „Poisi pea“, 1960–61. Kips. 22 x 15 x 16 cm. Kaelal vasakul: MHM „Poisi pea“, 1960. Kips. 27 x 15,5 x 18 cm. Kaelal vasakul: Mairée Mannik. Kaelal paremal: MHM 1960
- [Liisi Örd. Õhtuvalgus. Rannik. 2026. Õli, lõuend. 80 x 100 cm. Alghind: 3500 € Haamrihind: 5000 €](https://vernissage.ee/toode/liisi-ord-ohtuvalgus-rannik-2026-oli-louend-80-x-100-cm-alghind-3500-e/) - Tartu Ülikooli maaliosakonna 2011. aastal magistrikraadiga lõpetanud Liisi Örd on oma otse reljeefina pastoosse maalimislaadiga, mis loob kummalise materiaalsusefekti, juba populaarsuse võitnud. Ta on üks neid, kes on tõestanud maastikužanri elujõulisust originaalse isikupärase laadi korral. Mai Levin Liisi Ördi siseveekogud – jõed ja järved – lummavad oma raamistuses, kindlas kaldapealsuses, mis piirab ja ohjeldab vee-elementi. Käesoleval oksjoniteosel näib ta neist tavapärastest raamidest väljuvat, avardavat vaadet. Maali pea- ja nimitegelane – rannik – on küll endiselt kindel pinnas jalge all, kuid selle tagant avaneb silmapiiri taha kulgev vaade, millel pole piire. Tema õhtuvalgus pole samuti ootustekohaselt loojanguline ja kergelt hämarduv, vaid särav nagu pilvitul keskpäeval. Ning muidugi on see kõik viimistletud “ördiliku” spaateldusega – kaubamärk, mis on meie kunstimaastikul segiajamatult oma koha kindlustanud. Triinu Soikmets All paremal: Lö 26
- [Lepo Mikko. Pühajärve motiiv. 1977. Õli, lõuend. 65 ×81 cm. Alghind: 12000 €  Haamrihind: 15500 €](https://vernissage.ee/toode/lepo-mikko-puhajarve-motiiv-1977-oli-louend-65-x81-cm-alghind-12000-e/) - Lepo Mikko täisküpse stiili suurejooneline näide peenes värviharmoonias. 1939. aastal Pallase lõpetanud Mikko kuulus juba tollal kuulsasse triumviraati Kits-Kõks-Mikko. 1945. aastast oli ta ERKI maaliõppejõud. Pedagoogitöö kõrval sündis ulatuslik kõrgetasemeline looming, mis oli esitatud 2013. aasta näitusel Kumus. Kuid kaugeltki mitte kõik väärt teosed ei jõudnud sellesse ekspositsiooni. Käesolev, Lõuna-Eesti maastiku avarust haaravalt edasi andev maal täiendab oluliselt pilti meistri hilisloomingust. Mai Levin Lepo Mikko eelviimasest eluaastast pärit teos justkui illustreeriks tema märkmetest pärit mõtet: vanemas eas meenutab inimene sageli minevikku, ent sellesse ei tohi kinni jääda. Ka Mikko kunstnikuteed saatsid erinevad siseheitlused ja inimlikud igatsused, kuid käesolev hunnitu vaade tõestab, et kinni ta neisse tõepoolest ei jäänud. Vastupidi – justkui linnulennult tabatud kaader mõjub tõeliselt avaralt ja vabastavalt, langedes üle heinamaade ja läbi metsaviirgude alla rahuliku järve peale. Niisamuti on nauditav Mikko dekoratiivne ja geometriseeriv maalilaad, mis esiplaanil nõlvapinna robustselt tükkideks jaotab, ent taamal, teispool veepiiri nii tasaseks taandub, et vaataja veendub: see on lõpupeatükk ühest ilusalt elatud elust. Triinu Soikmets All vasakul: Mikko 77 Alusraamil: 65 x 81.LEPO MIKKO. „PÜHAJÄRVE MOTIIV“.77. Pöördel, lõuendi, ülal paremal: MIKKO
- [Lembit Sarapuu. Tallinna vaade. 1963. Õli, papp. 49,5 x 40,2 cm. Alghind: 2900 €](https://vernissage.ee/toode/lembit-sarapuu-tallinna-vaade-1963-oli-papp-495-x-402-cm-alghind-2900-e/) - Lembit Sarapuu, kes lõpetas ERKI maali alal 1961. aastal, on algusest peale paelunud publikut ja kriitikat isikupärase kallakuga naivismi, ühtlasi peene värvitunnetusega. Mai Levin Sarapuud on Vernissage’i oksjonitel seni saatnud edu peamiselt omamütoloogiliste figuratsioonide vallas, mille poolest ta ka laiemalt tuntud on. Seda eristuvam on tema vanalinnavaade Oleviste kirikule ja tornidele-müüridele. Ometi näivad need jäävat justkui tahaplaanile, justkui põhjuseks, et ka linnakeskkonnas tabada talle hoopis hingelähedasemat ja loomuomasemat – lapikest loodust. Me ei näe teda siin niivõrd huvitumas keskaegsest arhitektuurist ja punastest tornikiivritest, kuivõrd kõigest rohetavast. Sarapuu naivism vallutab linna käharate kuuskede ja õitsevate kibuvitsapõõsaste abil, et leiaksime rõõmu lihtsates pisiasjades. Triinu Soikmets Ülal vasakul: Lembit. Ülal paremal: 1963. Taga ülal: Tallinna vaade Lembit Sarapuu
- [Lembit Sarapuu. Gladioolid. 1960. aastate algus. Õli. Papp. 49.7 x 34 cm. Alghind: 1900 € Haamrihind: 1900 €](https://vernissage.ee/toode/lembit-sarapuu-gladioolid-1960-aastad-oli-papp-49-7-x-34-cm-alghind-1900-e/) - Tõenäoliselt veel instituudiaegne töö – Sarapuu lõpetas maaliõpingud ERKI-s 1961. aastal –, ent juba tema naivistliku värvinguga, omamoodi rafineeritud laadis. Rohkem maalis ta sel aastakümnel portreesid ja figuraalseid stseene, lillemaalid on suhteliselt harvad. Mai Levin Kuuekümne aasta vältel, mil Lembit Sarapuu oli kunstnikuna tegev, on tema loomingulisi katsetusi seostatud küll naivismi, küll transavangardismi, küll postmodernismiga. Siiski ei ole ta olnud õieti ei üks, teine ega kolmas. Sarapuu on tuntud figuurimaalija ja portretist, ka puhast maastikku on ta mingil määral viljelenud, ent lillemaal on tema loomingus midagi haruldast. Seejuures on mõnele värvile ülesehitatud „Gladioolid“ vägagi sugestiivne ja sobib tema 1960. aastate teoste kõrvale. Teos on raamatus „Lembit Sarapuu. Tegelikkus ja tõelisus” reprodutseeritud (2022, lk 90). All paremal: Lembit. Pöördel ülal vasakul: Lembit Sarapuu Gladiooli
- [Laurentsius (Lauri Sillak). Suitsuga rannas. 2026 Akrüül, lõuend. 202 x 160 cm. Alghind: 12000 €](https://vernissage.ee/toode/laurentsius-lauri-sillak-suitsuga-rannas-2026-akruul-louend-202-x-160-cm-alghind-12000-e/) - Eriomast punkakademismi viljelev Laurentsius ei väsi katsetamast ega üllatamast – vähe sellest, et ta ei pelga poetada pisarat presidendi portreele või nii-öelda taaskasutada Hollywoodi ikoone nagu Tilda Swinton, võib ta mõne portree ka suisa tükkideks võtta. Käesolevas dekonstrueeritud portrees põimuvad ja haihtuvad õhtusesse õhku tema erinevad loomeperioodid ja kinnisideed. Lisaks ikooniliste portreede eneste perioodile leiame juuksepahmakast vihjeid raagus okstele ning merele, mille horisont jookseb kokku sigaretivinega. Ka tsitaadid maailma kunstiklassikast on varjamatud ja taotluslikud – nihkes silmad rõhutavad picassolikult modellikarakterit, nende hüperrealistlikus ühes kollaažiliku kompositsiooniga aga manab silme ette Dali portree Mae Westist. Tsiteerimine ja laenamine on popkunstis tavapärane, kuid kui autor hakkab laenama lisaks iseendalt, võib kõneleda teatud epohhiloovast taiesest. Triinu Soikmets Pöördel: Laurentsius 8a „SUITSUGA RANNAS“ 2026 AKRÜÜL, LÕUENDIL 202 X 160
- [Laurentsius (Lauri Sillak). President Rüütel pisaraga. 2002. Õli, lõuend. 33 x 24 cm. Alghind: 1200 € Haamrihind: 6000 €](https://vernissage.ee/toode/laurentsius-lauri-sillak-president-ruutel-pisaraga-2002-oli-louend-47-x-38-cm-alghind-1200-e/) - Kunstnikud hakkasid varakult kasutama saavutatud vabadust, sealhulgas võimu ja võimukandjate kujutamise vabadust. Aastal 2001 valiti Eesti Vabariigi presidendiks Arnold Rüütel, järgmisel aastal maalis Laurentsius selle soliidse, aga vanamoeliselt mõjuva portree ovaalis pisaraga silmanurgas – omalaadse vihje riigitegelase tegevuse tähtsusele peamiselt lähiminevikus. Mai Levin Laurentsiuse positsioon usutava ja inimliku, ehk isegi liiginimliku portretistina on vaieldamatu ja kõigutamatu – olgu siis tegu vabaloomingu või tellimustöö raames valminuga, autor oma latti alla ei lase ning kui vähegi võimalik, lisab omapoolse täpi i-le. Sedapuhku on selleks täpiks pisar presidendi silmanurgas. Just selline pisike, õrn ja läbikumav veepiisk või seebimull on Laurentsiuse üks kaubamärkidest ja võlutrikkidest, millega ta vaataja nii-öelda ära teeb, tehnilises plaanis imetlust äratab. Pisar pole siin aga üksnes tehniline, vaid ka sisuline kunstirelv, kõigutades presidendiinstitutsiooni kuvandit ning väljendades seda, et iga institutsiooni taga peitub siiski lihast ja luust inimene – on ju Laurentsius poetanud samasuguse piisa ka president Pätsi põsele. Triinu Soikmets Pöördel: LAURENTSIUS „PRESIDENT RÜÜTEL PISARAGA“ 2002 ÕLI, LÕUEND Suurus raamiga: 47 x 38 cm.
- [Krete Erlenhein. Ta Pillas Maailma. Õli. Lõuend. 2024. 105 x 80 cm. Alghind: 1800 € Haamrihind: 5000 €](https://vernissage.ee/toode/krete-erlenhein-ta-pillas-maailma-oli-louend-2024-105-x-80-cm-alghind-1800-e/) - Esimese hooga tahaks Krete Erlenheina nimetada Eesti oma nais-Picassoks, kuid see kõlaks pisendavalt. Jah, kubistlik pinnalahendus ja justkui tükkideks lõigatud naisfiguurid näivad neid kahte ühendavat, kuid ometi on Erlenheina ülimalt feminiinsetes kompositsioonides nii-öelda omavägi, mis ei saa tõusta kuskilt mujalt kui tema enda seest, tabades samas mingit universaalset ja arhailist naisalget. Motiiv on mitmemõtteline –
- [Konrad Mägi. Mustlastüdruku portree-etüüd. u 1915. Pliiats, pöördelt pruunikas paber. Lm 31,1 x 22,1 cm. ; Vm 23 x 17 cm. Alghind: 7000 €](https://vernissage.ee/toode/konrad-magi-mustlastudruku-portree-etuud-u-1915-pliiats-poordelt-pruunikas-paber-lm-311-x-221-cm-vm-23-x-17-cm-alghind-7000-e/) - Maali „Mustlastüdruk“ (praeguse nimega „Romatüdruk“) lõi kunstnik 1915. aasta suvel Viljandis, kus ta hakkas senisest rohkem viljelema portreed nii maalikunstis kui ka joonistuses. Alfred Rõude koguga tuli Eesti Kunstimuuseumi joonistus „Mustlanna“ (30,2 x 23,8 cm). Konrad Mäge huvitasid eredamad, eksootilisemad inimtüübid. Samal 1915. aastal on ta maalinud meesportree „Mustlane“ (1915, erakogu). Ormisson oli Mäe värvikirkast dekoratiivsest „Mustlastüdrukust“ nii vaimustatud, et maalis oma variandi „Kirju vaip. Mustlane“ (1915, erakogu). Mägi maal oli omal ajal silmapaistev ja mõjukas. Seda suuremat väärtust omavad tüdrukut eri vaatenurkadest kujutavad ettevalmistavad joonistused. Mai Levin Pöördel: Noorkõiv Konrad Mägi Saadud tema vennatütrelt Koidula Noorkõivult 1971.a. EerikPõld
- [Kaljo Põllu. Teekond valgustumisse. 2002. Õli, kartong. 76 x 53 cm. Alghind: 1200 € Haamrihind: 2800 €](https://vernissage.ee/toode/kaljo-pollu-teekond-valgustumisse-2002-oli-kartong-76-x-53-cm-alghind-1200-e/) - Sümbolite rohkel ja teatraalselt mõjuval teosel on kujutatud elu ja saatuse labürindis kõigest väest tormavaid imetillukesi inimfiguure, kes püüavad jõuda keskse valgustusliku sambani. Maali ülaservas on justkui avatud eesriide tagant näha detail üleloomulikust jumalikust näost ja käest, mis suunab ihaldusväärse valgusvihu inimeste maailma. Dünaamilisele inimeste maailmale vastandub tüünelt rahulik taevalik maailm teose ülaosas. Ja ometi tundub see ihaldusväärne valgusvihk olevat eelkõige marionett-teatri juhtniidistik. Kompositsiooni “Teekond valgustumisse” lõi Kaljo Põllu esmalt värvilise metsotinto lehena 1992. aastal. Kunstnik on oma varasema graafilise lehe teemat pidanud niivõrd oluliseks, et on selle uue versioonina suuremas formaadis ja õlimaali värviemotsioonidega veelkord läbi töötanud. Kersti Koll Spiraal, mida mööda jookseb hulk tillukesi inmfiguure, sümboliseerib keerulist teed maailma valitsevate jõudude tunnetamiseni. Taevast vaatab nende peale alla ning saadab valgust keegi, kes näeb välja nagu vana testamendi Seebaot. Mai Levin All vasakul. K. Põllu, 2002
- [Kaljo Põllu. Pisarad.1997. Õli, papp. 80 x 94 cm. Alghind: 3500 € Haamrihind: 12000 €](https://vernissage.ee/toode/kaljo-pollu-pisarad-1997-oli-papp-80-x-94-cm-alghind-3500-e/) - Pisarad väljendavad siirast kurbust või ka ülevat rõõmu. Paljude rahvaste mütoloogias sümboliseerivad pisarad äärmuslike tunnete kõrval ka jumalikku sekkumist, intiimset silda surelike ja jumalike loovate jõudude vahel. Tihti muutuvad pisarad ka väärtuslikeks loodusvaradeks – kristallideks, pärliteks või merevaiguks. 1990. aastatel pöördus Kaljo Põllu aeg-ajalt taas oma varasema, 1960. aastate avangardistlike kompositsioonivõtete juurde. Teose allservas oleva kuldse, suletud silmadega enesesse sulgunud näo kohal on ülisuurendatult kujutatu kahte äärmiselt korrastatud kosmilise struktuuriga pisarat. Kersti Koll Absurdsed suured ja värvilised pisarad ei veere siin pisikeste nähtamatute piiskadena mööda põski alla (nagu Laurentsiusel), vaid sajavad tohutute värviliste keradena hoopis otse silmade sisse tagasi – justkui nukrusenergia oleks transformeerunud naeruks ja rõõmuks. Triinu Soikmets Kaks peenekoelise mustriga täistipitud sõõri ülespoole pööratud näo kohal võiksid sümboliseerida pigem mingit inimvaimu ees seisvat dilemmat. Kunstniku hilislooming on rikas filosoofilise sisuga maalide poolest. Mai Levin All paremal: K. Põllu 1997
- [Kaljo Põllu. Objektid A, B ja C. 1996. Õli, papp. 73 x 91 cm. Alghind: 2500 € Haamrihind: 5200 €](https://vernissage.ee/toode/kaljo-pollu-objektid-a-b-ja-c-1996-oli-papp-73-x-91-cm-alghind-2500-e/) - Pildipinna tajuoptiliste efektide ja nihestatusega mäng ning mitmedimensiooniliste ruumiefektide, nn võimatute ruumide ja kujundite loomine ning selleteemaline teoreetiline ajalugu köitis Kaljo Põllut aastakümneid. Tema 1960. aastate op-kunsti huvi tõusis taas päevakorda 1990. ja 2000. aastatel. Sel perioodil tegeles ta nii maalis kui ka graafikas intensiivselt nn võimatute ruumide ja kujunditega ning korraldas oma selleteemalisest kunstist mitmeid suuri näitusi. Põllu võimatud objektid on alati maalitud ülimalt täiuslikult, kuid tegelikkuses pole selliseid objekte ega ruumilisi seoseid olemas. Neid saabki luua vaid kahemõõtmelisel pildipinnal inimtaju optilist visuaalse illusiooni loomise võimet kasutades. Kaljo Põllu oli selliste objektide ja ruumide kujutamise tõeline meister. Antud kirkavärvilises ja tugeva kompositsiooniga teoses kasutab kunstnik optilise illusoorsuse võtestikku, mis teeb teose detailide jälgimise väga haaravaks. Mitmemõttelise elemendina kasutab ta teose paremas nurgas klassikalist projekti kinnitamise tähist. Kersti Koll All paremal: K. PÕLLU 1996
- [Kaljo Põllu. Kõikehõlmav Jumala keha. 2002. Õli, lõuend. 100,2 x 142,8 cm. Alghind: 3500 € Haamrihind: 20500 €](https://vernissage.ee/toode/kaljo-pollu-koikeholmav-jumala-keha-2002-oli-louend-99-x-142-cm-alghind-3500-e/) - Maali aluseks on metsotinto tehnikas graafiline leht kunstniku viimasest suurest, 47 tööga sarjast „Kirgastumine“ (1991–95). Sarjas tervikuna mõtiskleb autor elu igavikulisuse, universumi, aja lõputu kulgemise ning taevase ja maise maailma teemadel. Uue sajandi alul lõi kunstnik mitme oma varasema graafilise lehe aineil õlimaale. Kuigi ka värvilise sumeda metsotintona on antud teos äärmiselt tundesügav, on Põllu pidanud seda teemat enda jaoks niivõrd oluliseks, et ta on selle veelkord ka maalis intensiivsema koloriidiga ja suuremas formaadis läbi töötanud. Voortega rütmistatud avaral päikselisel maastikul on kujutatud hiigelsuure inimese kujulise varjuna kõikehõlmava ja maailma juhtiva jumaliku looja kehastunud kuju. Pinnavormide rütmikaga mänglevalt ühte sulanduv kuju ulatub sümboolselt üle maa kuni silmapiirini. Taevase ja maise maailma kokkupuutele viitab Põllu peene detailina üksiku puuga, mille vari on risti vastupidine kõikehõlmava jumaluse varjule. Kersti Koll All paremal: K.PÕLLU 2002
- [Kaljo Põllu. Eesti maastik. 1994. Metsotinto, paber. Lm 43,7 x 54,4 cm. ; Plm 33,3 x 34,7 cm. Alghind: 2500 € Haamrihind: 2500 €](https://vernissage.ee/toode/kaljo-pollu-eesti-maastik-1994-metsotinto-paber-lm-437-x-544-cm-plm-333-x-347-cm-alghind-2500-e/) - Oma rahva kultuuri lätete tundmaõppimiseks korraldas Kaljo Põllu Tartu Ülikooli kunstikabineti juhatajana iga-aastaseid õppereise Eesti eri paikadesse. Nende reiside meeleolude jäädvustamisest sai alguse graafikasari „Eesti maastikud”, mis koosneb alates 1971. aastast peaaegu veerandsajandi jooksul loodud rohkem kui kolmekümnest looduspildist. Põllu ei kujutanud neil kindlaid paiku, vaid sünteesis üldistavalt Eesti maastikuvorme, looduslikke kooslusi ja ilmastiku märke. Kunstnik lõi Eesti maastike sarja töid paralleelselt oma teiste, suurte mütoloogiliste sarjadega, kus ka loodusel on alati nii märgiliselt kui ka taustsüsteemina oluline roll. Antud töös on kunstnik ülaltvaates suurejoonelise panoraamsusega kujutanud rabamaastikku ja järvesilmade vetevälju. Tüünes hämarduvas maastikus mõjub sugereerivalt veepinnalt peegelduv valgusehelk. Kompositsioonilist rütmikust loovad üksikud kõrgusesse küündivad kuused ja nende peegeldused vees. Põllu on selles töös väga meisterlikult kasutanud sumedust ja tugevaid kontraste võimaldavat mustvalget metsotinto tehnikat. Kersti Koll All paremal: Kaljo Põllu, 1994 All vasakul: Eesti maastik. Metsotinto 6/50
- [Kaljo Põllu. „Virgumine“ sarjast „Kirgastumine”. 1993. Metsotinto, paber. Lm 44,7 x 58,5 cm. ; Plm 32 x 47 cm. Alghind: 1500 € Haamrihind: 5600 €](https://vernissage.ee/toode/kaljo-pollu-virgumine-sarjast-kirgastumine-1993-metsotinto-paber-lm-447-x-585-cm-plm-32-x-47-cm-alghind-1500-e/) - Virgumine kui hingeline ja vaimne valgustumine, silmade avanemine ja nägijaks saamine. Virgumine kui ärkamine ja uue päeva alguse tervitus või virgumine kui looduse tsükliline taasärkamine. Nii mütoloogias kui ka erinevates religioonides ülimalt tähenduste tihedat virgumise teemat on kunstnik edasi andnud hommikuses maastikus avanenud hiiglasliku silma kujundiga. Tagaplaanil olevas kaljopõllulikus loodusvaates tõrjub tõusva päikese sära sümboolselt öise kuuvalguse sumeda pimeduse. Teos „Virgumine” kuulub Kaljo Põllu viimasesse suurde metsotinto sarja „Kirgastumine”. Selle 47 tööst koosneva eepilise sarja lõi kunstnik aastatel 1991–95. Selle sarja töödes mõtiskleb ta sünni ja taassünni, universumi, taevase ja maise ning igavikulisuse teemadel. Kersti Koll All paremal: Kaljo Põllu, 1993 All vasakul: „Virgumine“ sarjast „Kirgastumine”. Metsotinto 1/50
- [Kaljo Põllu. „Ürgalge“ sarjast “Taevas ja maa”. 1990. Värviline metsotinto, paber. Lm 57,6 x 68,5 cm. ; Plm 48,5 x 55 cm. Alghind: 2500 € Haamrihind: 2500 €](https://vernissage.ee/toode/kaljo-pollu-urgalge-sarjast-taevas-ja-maa-1990-varviline-metsotinto-paber-lm-576-x-685-cm-plm-485-x-55-cm-alghind-2500-e/) - Kaljo Põllu kolmas suur, 40 teosest koosnev mütoloogiline metsotintosari „Taevas ja Maa” valmis aastatel 1987–91. Selle töödes jätkas ta juba ”Kodalastes” ja ”Kaliväes” alustatud lugu, kuid ei keskendu enam nii kindlapiiriliselt soome-ugri temaatikale, vaid mõtiskleb laiemalt inimese ja maailmakõiksuse üle. Mõjusat lakoonilist vormikõnet ning realistlikke motiive ja unenäolisust koos kasutades tegeleb kunstnik mitmes selle sarja töös maise ja taevaliku suhetega, kõige alguse müsteeriumi ja maailma loomise teemadega. “Ürgalge” on sümbolite rohke ja erakordselt tugeva emotsionaalse laenguga kompositsioon. Teose alaservas, umbes veerandi ulatuses pildipinnast on kujutatud kaljopõllulike pilverüngaste all olevat maastikku. Teose sisuline keskpunkt on tõstetud maise maailma pilvepiirist kõrgemale taevalikku sfääri ja looja kaitsva käega õnnistatud. Ürgalgena, millest kõik tekib ja mis inimkonna kestvuse tagab, on kujutatud pildi servadel olevat meest ja naist ja nende vahel dünaamilises ringluses päikeseketast. Kompositsiooni teeb huvitavaks mitmerakursiliste vaatepunktide kasutamine. Väga jõuliselt mõjuvad ülaltvaatelised mehe ja naise kujud, mis püüavad pilku eelkõige oma tugevate pahklike jalalabadega. Kersti Koll All paremal: Kaljo Põllu, 1990 All vasakul: Ürgalge - „Taevas ja Maa”. Värv.l. metsotinto 1/50
- [Kaljo Põllu. „Tuisupüha unenägu“.1977. Kuivnõel, paber. Lm 57,3 x 46,5 cm. ; Plm 46,6 x 40,5 cm. Alghind: 1500 € Haamrihind: 3300 €](https://vernissage.ee/toode/kaljo-pollu-tuisupuha-unenagu-1977-kuivnoel-paber-lm-573-x-465-cm-plm-466-x-405-cm-alghind-1500-e/) - Kaljo Põllu on kõige suurejoonelisem soome-ugri ja põhjala rahvaste käsitleja eesti kunstis. Hästi tuntud on ta metsotinto tehnikas suursarjad „Kodalased“ ja „Kalivägi“, kuid väga põneva peatükina oli kunstnikul kavandatud ka Koola poolsaare saamide elule pühendatud sari „Põhjala“, millest valmisid vaid üksikud graafilised lehed aastatel 1976–77. Koola saamide juurde korraldas Põllu mitmeid uurimisreise nii Tartu Ülikooli kunstikabineti juhatajana kui ka hiljem kunstiinstituudi õppejõuna. Talle pakkusid huvi sealsed kivilabürindid, kaljujoonised ja pärandkultuur, aga eelkõige inimeste ehe ja loodusega kooskõlas olev elulaad. Teosel „Tuisupüha unenägu“ kujutab kunstnik nelja magavat inimfiguuri ja nende truud kaaslast – koera. Suure südamesoojusega on kujutatud põdrakarjuste tööst pahklikke käsi ja kosutava une rüppe vajunud rahulikke ilmeid. Tagaplaanil, püstkoja ülaosas on unenäoliselt ähmasemate piirjoontega kujutatud põdramaskis tantsivat ja trummi löövat šamaani. Uni on paljude rahvaste uskumustes argipäevast palju olulisemasse maailma minek, kus leiti juhatvaid endeid ja saatuse märke. Magajate rahulike ilmete järgi võlub unenäo šamaan neile läbi tuisupüha taas helge päeva algust. Meeleolukal lehel loob kunstnik kuivnõelatehnika joonekasutusega põhjamaise karge külmuse ja jääkristallide murdumise tunde. Kersti Koll All paremal: Kaljo Põllu, 1977 All vasakul: Tuisupüha unenägu. Kuivnõel. 14/50
- [Kaljo Põllu. „Teadvuse jõud“ sarjast „Kirgastumine”. 1994. Metsotinto, paber. Lm 50 x 57 cm. ; Plm 39,8 x 46,7 cm. Alghind: 1500 € Haamrihind: 3000 €](https://vernissage.ee/toode/kaljo-pollu-teadvuse-joud-sarjast-kirgastumine-1994-metsotinto-paber-lm-50-x-57-cm-plm-398-x-467-cm-alghind-1500-e/) - Oma viimases suures, 47 tööga graafikasarjas „Kirgastumine” (1991–95) mõtiskleb kunstnik igavikulisuse, aja ja mõtete lõputu kulgemise, taevase ja maise maailma suhete ja seal vahel oleva inimese teemadel. Teadvus ja alateadvus, ideede sünd ning mõtete siirus ja ambivalentsus on teemad, mida Põllu on käsitlenud mitmes töös. „Teadvuse jõud“ on äärmiselt intensiivse tundeväljaga teos. Esiplaanil näeme avarat vaadet juba „Eesti maastikest“ tuntud pinnavormidega maastikule, millele sekundeerib kunstnikule omane võluv pilverüngaste mäng. Teose põhifookus on üles ehitatud tumedal taustal oleva kahe erineva tähendusväljaga grupi pingestatud dialoogile. Inimesteni jõuavad kosmilisest avarusest lähtuvad ja osaliselt ka jumalikust käest suunatud valgustuslikud vood. Peene sümboolsusega on kunstnik inimeste nägudel kujutanud kaht kontrastset poolt ning teadvuse jõul nägijaks avanevaid silmi. Kersti Koll All paremal: Kaljo Põllu, 1994 All vasakul: Teadvuse jõud. Sarjast „Kirgastumine”. Metsotinto. 1/50
- [Kaljo Põllu. „Looja käsi” Sarjast „Kirgastumine”. 1993. Metsotinto, paber. Lm 40,4 x 59,5 cm. Plm 29 x 49,6 cm. Alghind: 1500 € Haamrihind: 3500 €](https://vernissage.ee/toode/kaljo-pollu-looja-kasi-sarjast-kirgastumine-1993-metsotinto-paber-lm-404-x-595-cm-plm-29-x-496-cm-alghind-1500-e/) - Oma viimase suure, 47 tööga eepilise sarja „Kirgastumine“ lõi Kaljo Põllu aastatel 1991–95. Selle sarja töödes mõtiskleb kunstnik universumi, jumalate kohalolu, sünni ja taassünni, igavikulisuse, aja lõputu kulgemise ning taevase ja maise maailma teemadel. Juba „Kodalastest” ja „Eesti maastikest” tuttavlike motiividega maastiku kohal on üle maade ulatuv avatud jumalik käsi, kes poetab heldelt planeete maailma kõiksusesse. Teoses „Looja käsi” on kunstnik meisterlikult kõrvuti kasutanud sametiselt sumeda must-valge ja erksalt esile tuleva värvilise metsotinto võimalusi. Kersti Koll All paremal: Kaljo Põllu, 1993 All vasakul: Looja käsi. Sarjast „Kirgastumine”. 4/50
- [Jüri Sikka. Kummiga lina kummitused. 2025. Akrüül. Lõuend. 79,5 x 120 cm. Alghind: 1500 €](https://vernissage.ee/toode/juri-sikka-kummiga-lina-kummitused-akruul-louend-80-x-120-cm-alghind-1500-e/) - Jüri Sikka looritatud figuurid loovad assotsiatsioone teise oksjoniteose, Enn Põldroosi „Androgüüniga“, samuti erinevate skulptuuriansamblitega läbi kunstiajaloo. Sikka, kelle tervisele pole saatus just kõige armulikum olnud, leiab tuge ja lohutust inimsuhetest ja huumorist, mida võib tajuda ka käesolevates kummitustes. Nende koomilisust on rõhutatud kummilinadega, samas kumavad linade alt võrgutavad poosid ning üldmulje mõjub vastu ootusi isegi kuidagi pühalikult. Sellise esteetilis-groteskse vastuolu tunnetamine ja tabamine nõuab kahtlemata mitte üksnes maalikeelelist vilumust, vaid eriomast elukogemust, mida autodidaktist Sikkal kindlasti on. Triinu Soikmets All paremal: J. Sikka '25
- [Jüri Palm. Kaks Naist. 1975. Õli. Lõuend. 100 x 80 cm. Alghind: 9000 € Haamrihind: 22000 €](https://vernissage.ee/toode/juri-palm-kaks-naist-1975-oli-louend-100-x-80-cm-alghind-9000-e/) - Jüri Palm on viimastel Vernissage’i oksjonitel teinud tublit tööd ja uusi hinnarekordeid, publik on teda avastama ja väärtustama hakanud ning igati õigustatult. Taaskord on ta talle omaselt sürrealistlikult ja fantaasiarikkalt käsitlenud naisefiguuri läbi metafoorse kujundi, mis meenutab korraga malendit ja vulkaani, kust purskub ometi mitte tuld, vaid pilvi või kõrgmäestikku. Figuuri duubeldamine, ovaalsesse ringi asetamine ja seejärel veel poolitamine on pigem vormiline võte, kuid lubab niisamuti fantaseerida isiksuse lõhenemisest, lahustumisest ja universumiga üheks saamisest. Igal juhul on tegu jõulise ja samas õrna kompositsiooniga, mis annab hästi edasi naiselikkuse loomust ja olemust. Triinu Soikmets All paremal: JP. ’75. Pöördel: Kaks naist (100 x 80)cm; Jüri Palm 1975.a Õli, lõuend
- [Jüri Kask. Täissuvi. 1976. Tempera, guašš, paber. Vm 34,4 x 34,4 cm. ; Lm 35 x 35 cm. Alghind: 900 € Haamrihind: 900 €](https://vernissage.ee/toode/juri-kask-taissuvi-1976-tempera-guass-paber-vm-344-x-344-cm-lm-35-x-35-cm-alghind-900-e/) - Kavand maalile, mis kuulub Eesti Kunstimuuseumile. Teos on loodud üsna varsti pärast ERKI lõpetamist. Kunstniku popkunstist ja hüperrealismist kergelt puudutatud kallak geomeetrilise abstraktsionismi poole ilmnes juba 1970. aastatel, 1980. aastatel mõjutas tedagi neoekspressionism, kuid alati on tema looming olnud isikupärane, mingite eriliste lahendustega üllatav. Kask on siiani säilitanud silmapaistva koha Eesti kunstielus, mida tõendas äsjane näitus Tartu Kunstimuuseumis. Teos on reprodutseeritud kunstialbumis „Eesti maal“ (kirjastus „Kunst“, Tallinn, 1982 lk 215). Mai Levin Teose kavandit on lõpliku versiooniga äärmisel huvitav võrrelda, sest tegu ei ole päris identsete lahendustega, vaid pigem ”leia 10 erinevust” stiilis mõistatusega. Lõpptulemus on kindlasti viimistletum ja üldistatum, kuid kavandis peituvad võluvad ja kohati robustsed pisidetailid nagu kombainitrummel ja rehapead – käimas on kibekiire kesksuvine heinategu keset elektriliine ja piiripunkte. Jüri Kask on lahendanud sotsiaalmajandusliku stseeni geomeetriliselt ja nii esteetiliselt, et vaataja ei paindu selle surve all, kuid saab ometi osa tükikesest kunagisest olustikust. Neiu ja noormehe siluetid korduvad pisikesel kujul ülevalpool, kuid ainult kavandil teevad nad seda kahekordselt. Head mõistatamist! Triinu Soikmets All vasakul: J. KASK 76
- [Jüri Arrak. Mooses lööb kaljust vee. 1998. Õli, lõuend. 120 x 94,7 cm. Alghind: 39000 € (NB! Lisatud video) MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/mooses-loob-kaljust-vee-1998-oli-louend-120-x-947-cm-alghind-39000-e/) - Jüri Arrak on viimaseaegses eesti kunstis üks tähtsamaid ja omapärasemaid piibliteemade viljelejaid. Talle omases eredas maivistiilis jutustab ta oma pildis lugu võimekast rahvajuhist. Teos on reprodutseeritud Eero Epneri / Jüri Arraku, Ilmar Talve ja Eero Epneri / Andreas Trosseki tekstidega raamatus „Jüri Arrak. Maalid“ (Ilmamaa 2007, värviline repro ja mustvalge tekstis lk 59). Mai Levin Nagu Einar Vene loomingki, keerleb ka Jüri Arraku oma tihtilugu ümber piiblilugude. Seeord räägib kunstnik loo sellest, kuidas pärast Egiptusest põgenemist rändas Iisraeli rahvas janu käes kannatades kõrbes, kuni Mooses jumala juhatusel vastu kaljut lõi ja sealt vett voolama hakkas. Arraku mooses on mitte üksnes jõuline ja dramaatiline, vaid kehastub justkui ise jumalaks, juuksed samal ajal leegitsemas nagu põrgulisel. Veejoa poole sirutuva rahva kätes on omakorda meeleheidet ja alandlikkust. Arraku meisterlikkus pühalike ja traagiliste stseenide mõjusal kujutamisel tõuseb taaskord esile. Trinu Soikmets All paremal: J. Arrak 1998. Pöördel ülal lõuendil: Jüri Arrak Mooses lööb kaljust vee 1998 õli, l. 120 x 95 cm. Alusraamil keskel: „MOOSES LÖÖB KALJUST VEE“
- [Jüri Arrak. Lõvid. 1981. Lito, paber. Km 32,4 x 44,3 cm. Alghind: 1800 € Haamrihind: 3000 €](https://vernissage.ee/toode/juri-arrak-lovid-1981-lito-paber-km-324-x-443-cm-alghind-1800-e/) - Nagu Jüri Arrakul ikka, on sellest süžeest olemas ka üsna sarnane maal. Lõvid vaatavad kerge hämmeldusega, kuid erilise huvita lamavat meest nende asualal. Töö on reprodutseeritud Jüri Haini raamatus „Jüri Arrak estambikunstnikuna“ (2006, lk 51). Mai Levin Lõvi, uhke ja võimukas loomade kuningas, on üks Arraku loomingut pidevalt läbiv motiiv nii maalidel kui ka graafikas. Antud juhul võib otsida tinglikke allegooriaid riigivapi kolme lõviga, kuid mitte ainult – ka nende valvsa pilgu all lebaval inimeseloomal on küllap oma tähendus. Triinu Soikmets All vasakul: „Lõvid“ lito 29/50. All paremal: J. Arrak 81.
- [Juhan Püttsepp. Maastik jahimehega. 1946. Õli, masoniit. 60,8 x 79 cm. Alghind: 9000 € Haamrihind: 9250 €](https://vernissage.ee/toode/juhan-puttsepp-maastik-jahimehega-1946-oli-masoniit-608-x-79-cm-alghind-9000-e/) - Lõuna-Eesti avarad maastikud veesilmadega on Juhan Püttsepa ampluaa. Neis on korraga kargust, pehmust ja pastelsust ning nii ka käesoleval maastikul jahimehega. Püss õlal, saak käes tuleb kütt roheliste laante poolt üle kuldse luha. Truu jahitaks longib eespool, astub juba vanale purdele, mille alt voolab hiirhall rahulik vesi ning siinpool kallast toetab tugev kivisillutis. Püttsepp liidab loodusliku mateeria eri vormid sujuvalt ühte, kuid teeb igaühest justkui eraldiseisva karakteri. Triinu Soikmets Juhan Püttsepp oli esimesi Pallasesse astujaid. Majandusraskuste tõttu kujunesid ta õpingud katkendlikeks, 1929. aastal lõpetas ta koolis eksternina, olles juba varem äratanud näitustel tähelepanu nii ekspressionistlike kui ka kubismist mõjutatud maalidega. 1930. aastate maalidest on paljud Pallase koolkonna musternäited. Ka hiljem kuulus Püttsepp Tartu tugevamate maalijate hulka. Motiiv pärineb ilmselt Emajõe luhalt. Väga hea maastik on teostatud 1940. aastate jõulises ja vabas maalilises laadis ning mõnevõrra tagasihoitud koloriidis, milles valitsevad oliivrohelised, beežikad, hallikad toonid. Stafaaž – jahimees lastud jänesega ja koer – rõhutab maastiku avarust. Mai Levin All paremal: J. Püttsepp. 46.
- [Alexei Gordin. Fast delivery. 2025. Õli. Lõuend. 50 x 75 cm. Alghind: 1200 € Haamrihind: 1200 €](https://vernissage.ee/toode/aleksei-gordin-fast-delivery-2025-oli-louend-50-x-75-cm-alghind-1200-e/) - Maal räägib iseenda eest, leiab Alexei Gordin, kelle kunstimaailma toimemehhanisme kommenteerivatel piltidel on tihti ka paar rida nn filmisubtiitreid all, pakkudes mõnele nalja ja teisele segadust. Sedapuhku subtiitrid puuduvad ning maal peab rääkima tõesti tummfilmi kombel, jättes vaataja fantaasiale veelgi rohkem ruumi. Gordin on toidukulleri kujundi viinud üle kunstimüügi konteksti, viidates midagi varjamata või häbenemata sellele, kuidas äri on äri ja kaup on kaup. Grafitid seintel loovad glamuuri asemel getohõngu, üle sillutise veetud vertikaaljooned lisavad stiliseeritud nihkeid. Kuigi Gordin on äärmiselt delikaatne üldistaja, trikitab ta vaataja mõistatama, kus selline tänavanurk võiks reaalselt asuda või miks ühe kulleri üle õla vaatav pilk kuidagi häbelik on. Kui aga vaadata stseeni hoopis selle pilguga, et kunst on meile eluliselt sama vajalik kui toit, saavutab see ootamatult lihtsa ja siira püändi. Triinu Soikmets
- [Johanna Mudist. Merikapsad. 2025. Õli, lõuend. 100 x 120 cm. Alghind: 3700 €](https://vernissage.ee/toode/johanna-mudist-merikapsad-2025-oli-louend-100-x-120-cm-alghind-3700-e/) - Johanna Mudist käib ilmselgelt oma vanaisa Peeter Mudisti jälgedes – nende mõlema maalilooming on ühtviisi õrn ja kergelt traagilise alatooniga, ometi jõuline ja jäädes samas värvigammalt helgeks ja lootusrikkaks. Johanna Mudisti maale iseloomustab nihestatud naturalism, kus tunneme ära inimese ja inimlikkuse, kuid näeme seda ootamatu nurga alt või ebaloomulikus situatsioonis. Nii varjub ka käesolevas töös suure kapsalehe taha habras figuur, kelle jäsemed on justkui välja venitatud, sirutatud üle kosmilise omailma. Triinu Soikmets All paremal: J. Mudist 2025
- [Aleksander Vardi. Lillekorv. 1960. aastate lõpp –1970. aastate algupool. Õli, papp. 55 x 49,8 cm. Alghind: 8000 € Haamrihind: 8000 €](https://vernissage.ee/toode/aleksander-vardi-lillekorv-1960-aastate-lopp-1970-aastate-algupool-oli-papp-55-x-498-cm-alghind-8000-e/) - Aleksander Vardi oli üks esimesi pallaslasi, kes aastail 1919–25 õppis Konrad Mäe ja Ado Vabbe juures ning täiendas end ka Pariisis. Teda peetakse üheks vähestest tõeliselt stiilipuhtaks eesti impressionistiks. Ekspressiivne maalimisviis ja värvide sügav kõla osutavad perioodile kunstniku loomingus enne viimast elukümnendit, mil koloriit helenes ja kujutatu kippus heledasse valgusse ära kaduma. Vardi oli suur meister, kelle iga loomejärk on huvitav. Mai Levin All vasakul: A. Vardi
- [Joann Voldemar Saarniit. Vaade ateljeest. 1969. Õli. Masoniit. 55.5 x 32.2 cm. Alghind: 2400 € Haamrihind: 2400 €](https://vernissage.ee/toode/joann-voldemar-saarniit-vaade-ateljeest-1969-oli-masoniit-55-5-x-32-2-cm-alghind-2400-e/) - Joann Voldemar Saarniit sündis Venemaal. Aastast 1925 õppis ta Riigi Kunsttööstuskoolis August Janseni ja Kristjan Raua juures ning lõpetas kooli dekoratiivmaali erialal 1932. aastal. Ta mobiliseeriti sõja algul Punaarmeesse, võitles vahepeal ka sakslaste poolel, sattus siis uuesti punaväe kätte ning mõisteti 15 aastaks sunnitööle. 1943. aastal õnnestus tal teel vangilaagrisse põgeneda ning ligi aasta kestnud põgenemisteekonna lõpuks pääseda Rootsi, kust ta asus 1948. aastal Kanadasse. Torontos töötas ta reklaamifirma osakonnajuhatajana ning pidas oma maali- ja rakenduskunstistuudiot. Kanadas kujunes Saarniit omapäraseks pateetilise värvi- ja vormikõnega ning dramaatilise loodusetunnetusega kunstnikuisiksuseks, kelle maalidel loodusmuljed transformeeruvad ekstaatilisteks visioonideks. Tundub, et oma dramaatilis-ekspressiivse, teravate vormide ja äkiliste valgusesähvatustega laadi leidiski ta suhteliselt hilja, viimastel elukümnenditel Torontos. Mai Levin All paremal: Joann Saarniit Pöördel kunstniku kalligraafiline autograaf: Joann Saarniit 1969 Veede ateljeest originaal ja trükitud lipik tema elulooliste andmetega.
- [Adamson-Eric. Sirelid. 1935. Õli, lõuend. 92,3 x 73,3 cm. Alghind: 100000 € Haamrihind: 100000 €](https://vernissage.ee/toode/adamson-eric-sirelid-1935-oli-louend-923-x-733-cm-alghind-100000-e/) - Adamson-Eric armastas maalida lilli. Üsna sageli on ta maalinud sireleid, eriti valgeid. Üksvahe oli Adamson-Ericu muuseumi püsiekspositsioonis tema õhuline „Sirelid aknal“ (1938) lahtise akna eest kõrvalelükatud pitskardinaga, nagu käesolevas maaliski. Ent siin on formaat vertikaalne, sirel lilla, koloriit veidi tumedam, meenutades 1934. aasta Kreeka-reisi pilte, ning peenelöögiline maalimislaad niivõrd vibreeriv, et lilled, aken ja aknatagune kipuvad sulama üheks pitsiliseks kanvaaks. Teos oli eksponeeritud kunstniku isikunäitusel Helsingis Strindbergi kunstisalongis 24.10–4.11.1936 nimetuse all „Kukkia“. Näituse avamisel viibisid Soome peaminister Kyösti Kallio, haridusminister Antti Kukkonen ning justiitsminister Urho Kaleva Kekkonen. Soome valitsus ostis näituselt maali „Talvine Tallinn“ (1935, hävinud), mida kriitik Signe Tandefelt pidas üheks parimaks maali kõrval „Lilled aknal“ (so antud maali kõrval). Teos on reprodutseeritud Adamson-Ericu Muuseumi poolt välja antud soliidses raamatus „Adamson-Eric“ (2017, lk 287). Mai Levin Sirelioksi on vaasi pistnud ja sealt edasi lõuendile kandnud Adamson-Eric nii valgete kui ka violetsetena, alati pigem mulje ja meeleoluna kui üksühese peegeldusena, mis eristab tema sireleid näiteks Kristjan Tederi omadest. Ning kuigi sireli õiekobarad ongi loomuldasa rasked ning kipuvad õuest tuppa tooduna üsna pea pead norgu laskma, on Adamson-Ericu puhul selles norutuses midagi eksistentsiaalset. Ehk otsis ta just neist õitest peegeldust ka iseenda keerulisele elusaatusele, ehk leidis mõne viie kroonlehega õie ja sellest killuke õnnegi? Nii või teisiti on tegu impressionistliku meistriteosega vankumatute veendumustega autorilt. Triinu Soikmets All vasakul: adamson-eric 35 V
- [Aili Vint. Veel üks helgatus. 2014. Õli, lõuend. 115,2 x 140,1 cm. Alghind: 60000 € (NB! Lisatud video)](https://vernissage.ee/toode/aili-vint-veel-uks-helgatus-2014-oli-louend-1152-x-1401-cm-alghind-60000-e/) - Aili Vint on mitmekülgne kunstnik, aga juba 1970. aastatest peale seostub paljudel tema nimi eeskätt sugestiivsete meremaalidega. Käesolev öine merevaade meenutab pisut Arhip Kuindži kuulsaid maale kuupaistesest ööst Dnepri jõel (1880–82). Ent Aili Vindi maali peentest tooniastendustest hoovab siiski kaasaegse kunstniku tunnetust, kus loodusest saadud emotsioon on suuremal määral esteetilise kontrolli all. Mai Levin Helgatus näib Aili Vindi jaoks võrduvat heurekaga – taipamismomendiga, mil midagi end ilmutab ja saab selgeks, teeb nägijaks. Ta on rääkinud loo sellest, kuidas kord purjetamas käies laskus vee kohale enne päikeseloojangut udu, kuid märgata oli veel üht väikest kollast päikese visatud helki. Kaaslased seda ei näinud, sest kollane ja sinine sulasid visuaalselt üheks, kuid tasasel veepinnal korraks loksatanud laine pani helgatuse võbelema ja värvi vahetama ning nüüd nägid seda teisedki. „Vaja on vaid üks kord inimesele näidata, ja ta saab nägijaks!“ võttis Aili asja kokku. Käesoleval maalil näeme veel üht taolist helgatust ja heureka-hetke – see, mille nägemiseks oli vaja enne väikest võbelust, on kunstniku silma ja pintsli nüüd igaveseks kinni püütud ja nähtavaks tehtud. Triinu Soikmets All paremal: A. Vint 14. Alusraamil: AILI VINT VEEL ÜKS HELGATUS õli lõuendil 150 x 120 cm
- [Joann Voldemar Saarniit. Oma saar. 1971. Õli, masoniit. 50.3 x 75.8 cm. Alghind: 2500 € Haamrihind: 2500 €](https://vernissage.ee/toode/joann-voldemar-saarniit-oma-saar-1971-oli-masoniit-50-3-x-75-8-cm-alghind-2500-e/) - Kunstnikku on siin ilmselt inspireerinud Gustav Suitsu luuletus. Saarniidu „oma saar“ tundub olevat mitte just idülliline paik karmivõitu keskkonnas, mis on kooskõlas tema kunsti kallakuga ekspressionismi. Mai Levin All paremal: Joann Saarniit. Pöördel: Joann Saarniit 1971 Oma saar Originaal + trükitud tekst kunstniku biograafiaga
- [Jaan Toomik. Poolakt. 2009. Õli, lõuend. 92 x 67,2 cm. Alghind: 2700 € Haamrihind: 2700 €](https://vernissage.ee/toode/jaan-toomik-poolakt-2009-oli-louend-92-x-672-cm-alghind-2700-e/) - Jaan Toomik on pälvinud rahvusvahelist tähelepanu oma videotega, ent ta on ka tugev maalija, kelle loomusele on olnud lähedane neoekspressionism. Tal on jõuline sugestiivne laad ja ta tegeleb oma kunstis mitte just kergete eluliste probleemidega, minnes sügavuti. Seda laseb tunnetada ka poolakt, kellel füüsilise alastuse üle prevaleerib vaimne alastus. Mai Levin Jaan Toomiku varasemast perioodist pärit naisakt võlub oma sugestiivsusega. Paari seansiga valminud töös on kergust etüüdilikust, ent ka sügavust ja lõpetatust. Toomikule omasest tumepruunist koloriidist on saanud aktile mitte lihtsalt taust, vaid võrdväärne partner, kes neelab endasse tema varjud ja laseb neil samas särada. Purpurpunased võõped kahvatul ihul annavad tunnistust sisemisest elujõust, palgeile langev külm valgus lisavad tõsisele ilmele pühalikkust. Toomik, kes oma figuratiivses loomingus on aineseks võtnud peamiselt iseenda, ei ole naisakte just palju viljelenud, mistõttu tuleb käesolevat teost võtta kindlasti ka kunstiajaloolise kurioosumina. Triinu Soikmets All paremal: JT 09
- [Jaan Elken. Loojang. 1990. Õli. Lõuend. 38 x 55 cm. Alghind: 2800 € Haamrihind: 5000 €](https://vernissage.ee/toode/jaan-elken-loojang-1990-oli-louend-38-x-55-cm-alghind-2800-e/) - Jaan Elken – üldtunnustatud maalija, kes lõpetas ERKI hoopis arhitektuuri alal – alustas oma kunstnikuteed hüperrealismi tuules, mille järel haaras teda kaasa neoekspressionismi võimas laine. Viimase avaldusi on ka käesolev väike töö. Mai Levin Jaan Elkeni 1990ndatest pärit maal on üleminekuline vägagi mitmes mõttes –esiteks pärit taasiseseisvunud vabariigi algusajast, teiseks pärit perioodist, mil maestro oli astumas sammhaaval hüperrealismist ja slaidimaalist abstraktsiooni poole. Sellest etapist mäletab tähelepanelik kunstijälgija näiteks Elkeni erinevaid mere kohal lendavaid kajakaid, kelle teravad nokad ja tugevad tiivad iga aastaga aina enam lõikavate lainete ja murtud pilvepiiriga kokku langesid, kuni eristamatult üheks said. Käesolev „Loojang” on kaunis ja rahulik vaade nii ühe tavalise päeva kui ka tähendusrikka perioodi lõpule, mille kumast on sündimas juba uus päev ja aeg. Elkeni võime niivõrd väheste vahenditega anda edasi sügav ja kihiline stseen saab tulla vaid aastakümnete pikkusest kogemusest, millega sarnast ei ole Eestis kellelgi teisel ette näidata. Triinu Soikmets All paremal: J. ELKEN. Alusraamil ülal: Jaan Elken s. 1954 „Loojang“ õli/l 1990 38 x 55 cm
- [Ivar Kaasik. Vaikus mere ääres. 2017. Õli. Lõuend. 90 x 100,5 cm. Alghind: 4600 €](https://vernissage.ee/toode/ivar-kaasik-vaikus-mere-aares-2017-oli-louend-90-x-100-cm-alghind-4600-e/) - Ivar Kaasiku meremaalid on vaatajale tuttavad – lihtsad ja lakoonilised, rahulikud ja realistlikud. Taotluslikult tühjad, segamatult lainepinda kompavad. Käesolev oksjoniteos nihestab seda väljakujunenud rütmi, tuues sisse Kaasiku lemmikainese ehk inimese. Nii sünnib teatav draama, sest meri pole enam üksi ega vist ka kahekesi mitte – argises roosas tuulejopes tütarlaps on küll seljaga vaataja poole, kuid kelle poole sirutab ta oma selja taha ulatuva käe? Kuhu on tegelikult suunatud tema pilk – kas lihtsalt horisondi poole või selle taha? Maaliseeria inspiratsiooniks on saare naised nende igapäevases keskkonnas, avalikus ruumis ja looduses, ilma hinnanguid andmata, ent ometi tõstatades vaiksed ja väikeseid küsimusi. Triinu Soikmets All paremal: Ivar Kaasik
- [Imat Suumann. Eesti talv. 2001. Õli, lõuend. 90 x 99,5 cm. Alghind: 3500 € Haamrihind: 6600 €](https://vernissage.ee/toode/imat-suumann-eesti-talv-2001-oli-louend-90-x-995-cm-alghind-3500-e/) - Peeter Talvistu on Imat Suumanni loomingu jaganud laias laastus kolmeks: horisondiga (talve)maastikud, öövaated ja kollaažilik linn. Suumann omakorda nimetab neid nagu kolmeks sahtliks, kust pilte välja võtta. Käesolev oksjoniteos on välja võetud kõige esimesest sahtlist – maastike omast, mis hakkas sisu koguma Kodavere pastoraadis. Just siis sai autor loodusega sõbraks ja, nagu ta öelnud on, hakkas seda „nokkima“ viisil, mis on võimalik vaid looduses päriselt kohal olles. Ning kuigi ta on tunnistanud, et kordab ennast seda tehes pidevalt, on igas tema maastikus midagi kordumatut. Uidates autori kombel üle lumise põllu metsasalu suunas tuleb ka nõustuda, et lihtsast uitamisest saab sügav meditatsioon ja vaimne rännak. Triinu Soikmets Imat Suumann õppis Tartu Ülikooli maaliosakonnas aastail 1988-1995 ning on hiljem töötanud maaiiõppejõuna. Tema loomingus on maastikumaalil tähtis koht. Tal on teisigi maale, mis kujutavad sarnaseid metsaviirge. Tema maastikud on pealtnäha lihtsad, ent nad on meeleolult sugestiivsed ning jutustavad keerulisi lugusid looduse muutumisest ja selle mõjust inimese psüühikale. Nad on traditsioonilised ja samas tunnetuselt kaasaegsed. Mai Levin All paremal: Suumann 01
- [Ilmar Kimm. Krimmi maastik. 1981. Õli, lõuend. 60 x 73 cm. Alghind: 1800 €](https://vernissage.ee/toode/ilmar-kimm-krimmi-maastik-1981-oli-louend-60-x-73-cm-alghind-1800-e/) - Ilmar Kimm on lõpetanud I. Repini nimelise Kunstiinstituudi maali alal 1948. Samast aastast elas ta Eestis, 1952–88 oli ERKI õppejõud. Ta on viljelenud kõiki maaližanre, enim ajaloo- ja tööteemalist figuraalkompositsiooni, kuid töötanud ka nn kammerlikes žanrides – maastikus ja lillemaalis. Kuigi Ilmar Kimmi loomingus leidub ka intensiivsema koloriidiga etüüde, tabab kunstnik tõsirealistina siin Krimmi mägise maa karmi ilu. Kivise sisemaa päikeselõõsas omandavad värvid pastelse, valgusest pleegitatud varjundi. Atmosfäärilt veenev maastikukujutus. Pöördel alusraamil ülal: ILMAR KIMM „KRIMMI MAASTIK“ 1981 Õ L. 60 x 73 cm All vasakul: I. Kimm 81.
- [Herkki-Erich Merila. Geometry in Submission  2026. Digitrükk akrüülklaasil. 70 x 100 cm. Alghind: 1800 € Haamrihind: 2400 €](https://vernissage.ee/toode/herkki-erich-merila-geometry-in-submission-2026-digitrukk-akruulklaasil-70-x-100-cm-alghind-1800-e/) - Kaasaegse kunstioksjoni kohustuslikuks osaks on kaasaegne fotokunst, mida pikemat kunstiajaloolist perspektiivi arvestades sobib ideaalset esindama rahvusvaheliselt tunnustatud Herkki Merila, üks legendaarse DeStudio rühmituse liikmetest, kes tänaseni erinevate fototehnikatega eksperimenteerib. Tema enda sõnade järgi ei käsitle ta käesoleval teosel keha kui fikseeritud identiteeti, vaid kui muunduvat struktuuri, mis mõõdetud, jaotatud ja ümber seatud kehtestatud geomeetrilise korra kaudu. Jooned lõikuvad figuuriga kliinilise täpsusega, viidates kontrolli-, kalibreerimis- ja vaatlussüsteemidele. Ometi ei allu keha täielikult: see jääb materiaalseks, valgusküllaseks ja taandamatult kohalolevaks. Vormi ja süsteemi suhe on tahtlikult ebastabiilne. Geomeetria näib figuuri määratlevat, kuid samal ajal sellele alluvat – paindudes, fragmenteerudes ja oma autoriteeti kaotades. Tekib seisund, mitte lahendus vaoshoitud pinge allumise ja autonoomia vahel. Kujutis ei taandu ühele narratiivile, vaid pakub tingimuse – kus kontroll ei ole kunagi täielik ning kus mõõdetud keha ületab jätkuvalt omaenda skeemi. Triinu Soikmets All Paremal: H. Merila
- [Endel Kõks. Peegli ees. 1943. Õli, vineer. 35 x 26,1 cm. Alghind: 4200 € Haamrihind: 10000 €](https://vernissage.ee/toode/endel-koks-peegli-ees-1943-oli-vineer-35-x-261-cm-alghind-4200-e/) - Kui Endel Kõksi teine oksjoniteos, monotüüpia näki ja kentauriga, asetub mütoloogiakonteksti, siis käesoleval maalil kahe daamiga vägagi argisesse, ent samas intiimsesse buduaari. Üks naine sätib peegli ees teise juukseid, kes on ilmselt vannist tulnud, eevakostüümis ihu katmas kõigest rätik põlvedel, üks ülestõstetud käsi justkui kaaslast aitamas, loomas nende vahele vaevuaimatavat puudutust. Küsimus sellest, kas tegu on ema ja tütre, kahe sõbranna või hoopis kahe armastajaga, lisab stseenile veelgi intriigi. Kõksi meisterlik interjöörimiljöö lisab intiimsust ja intriigi veelgi – violetne rombimustris tapeet, sidrunkollase lambikupli alt kumav valgus, mummulised pluusid-kleidid. Mõte sellest, et muusad on lubanud meistri enestele nii lähedale, on ühtlasi märk ülimast usaldusest, mille pälvimine on autorile kindlasti samasugune privileeg nagu vaatajalegi sellest osa saada. Triinu Soikmets Teos on Tartu Kunstimuuseumi väljaande „ Endel Kõksi varase loomingu näituse kataloog“ nimestikus nr 133 (1969). See on väga iseloomulik Kõksi sõjaaegse loomingu temaatikale, kus on palju akte ja tualetistseene, ning maalikäsitlusele, mis väiksemates töödes on otsekui kergelt skitseeriv ja värvis ülirafineeritud. Mai Levin Ülal paremal: EKõks 43
- [Henrik Hürden. Pühapaik nurjatutele / Sacred place for the wicked. 2026. Akrüül linasel lõuendil. 100 x 160 cm. Alghind: 2400 € Haamrihind: 22000 €](https://vernissage.ee/toode/henrik-hurden-puhapaik-nurjatutele-sacred-place-for-the-wicked-2026-akruul-linasel-louendil-100-x-160-cm-alghind-2400-e/) - Sarnaselt Anna Kõuhknale tegi ka Henrik Hürden möödunud sügisel Vernissage’i oksjonil eduka avalöögi. Ka Hürdeni muusaks on sedapuhku eneseteadlik naine, nii-öelda nurjatu nunn, kes suust kelmikaid seebimulle puhub. Teos kuulub suuremasse kontseptuaalsesse seeriasse ja narratiivi, mis kujutab nii kitsamalt ristiusuga kui ka religiooniga laiemalt seonduvaid paiku, karaktereid ning stseene. Seeria peamine sõnum on julgus olla sina ise ning uskuda millessegi või kellessegi, mis seda toetab, samas olles avatud ja austav ka teiste veendumuste, uskumuste, religioonide suhtes ning aktsepteerida teiste inimeste valikuid. Seeria keskne kujund ehk nunn sümboliseerib lunastust patu eest, mida ei kahetseta, julgust painutada traditsioonilisi uskumusi ja murda mustreid. Usku tunnistada ja “loojat” kummardada võib ka vastuolulisel ja originaalsel viisil, alternatiivselt ja ebamaiselt – Hürden on siinkohal justkui punk-esteet ja sürreaalne müstik, kes maalib korraga teadlikult ja tunnetuslikult. Modelliks on kunstniku enda naine. Triinu Soikmets All paremal: HH 2026
- [Endel Kõks. Kentaur ja näkk. 1952. Graafika. Värviline vitrograafia (klaasitrükk), paber. Plm 35,8 x 46 cm. Alghind: 1300 €](https://vernissage.ee/toode/endel-koks-kentaur-ja-nakk-1952-graafika-varviline-vitrograafia-klaasitrukk-paber-plm-358-x-46-cm-alghind-1300-e/) - Endel Kõks lõpetas Pallase kunstikooli viimases sõjaeelses lennus 1940. aastal Ado Vabbe õpilasena. 1944. aastal siirdus ta pagulusse, jõudes läbi Saksamaa Geislingeni pagulaslaagri 1950. aastal Rootsi, kus asus elama Örebrosse. Rahvusvahelise kunstiarenguga intellektuaalselt kursis olles ja värskeid ideid innukalt eksperimenteerides oli Kõksil oluline roll eesti kunsti uuenemisprotsessis nii sõjaeelses Eestis kui ka paguluses. Lisaks loometööle oli ta ka erudeeritud kunstist kirjutaja, kes avaldas paguluses üle 400 artikli. Kersti Koll Endel Kõks kuulus nende pallaslaste hulka, kes ei kohanenud ametliku kunstipoliitika poolt soositud realismi ja tööeestluse ideaalidega, nagu on täheldanud kunstikoguja Mart Lepp, pidades Kõksi toonastest kunstiuuendajatest kõige katsetuslikumaks ja mitmesuunalisemaks. Temaatilisi ja tehnilisi alternatiive otsiti muuhulgas prantsuse moodsast kunstist ning käesolev oksjoniteoski eristub nii Kõksi kui ka pagulaskunsti pärandis mütoloogilise sisu ja monotüüpia, täpsemalt klaasitrüki kombinatsioonina aastatest, mil ta oli elama asunud Rootsi. Ka mütoloogiliste olendite endi kombinatsioon on tavatu: kreeka mütoloogiast pärit hobuinimene ehk kentaur ning põhjamaade rahvausundist pärit kalasabaga veehaldjas ehk näkk koos tantsu löömas. Justkui paar ambivalentseid saatüre, kelles põimuvad maa ja vesi, kirg ja metsikus, meelitus ja salakavalus. Ning loomulikult Kõksile ainuomane dekoratiivsus, millele lisab elegantsi ja sügavust topeltpaspartuu. Triinu Soikmets Vitrograafias on joon natuke „karvane“ nagu nt diatüüpiaski; selles tehnikas lehed mõjuvad küllaltki maaliselt. Mütoloogiline aines ilmus tollal Kõksi loomingusse ilmselt prantsuse kunsti ja eelkõige Picasso mõjul. Mai Levin All vasakul: Kentaur ja näkk, klaasitrükk, 1952. All paremal: EKõks 52 Endel Kõks
- [Heitti Polli. Linn. 1994. Õli, lõuend. 105 x 125 cm. Alghind: 9000 € Haamrihind: 9000 €](https://vernissage.ee/toode/heitti-polli-linn-1994-oli-louend-106-x-128-cm-alghind-9000-e/) - Heiti Polli teatrikunstniku kogemus avaldub ka urbanistlikus vaates, kus linna on kujutatud justkui geomeetrilise maketina. Tumedale lavalauale laotud värviliste klotsikeste seas tõuseb esile sinine tornkiiver, mis küünitab üles justkui õhtukumas hõljuvate pilvede poole. Polli utopistlik linnanägemus on korraga dramaatiline ja kerge, lihtne ja keeruline, ning eristub kindlasti tema muudest, pigem postkaardilikest linnavaadetest. Triinu Soikmets See on lauaotsale ehitatud kujuteldav linn, habras, nagu kujutlus ikka, roosas ruumis, milles hõljuvad pilved. Mai Levin All vasakul: Heitti Poli 94. Tagapapil ülal: LINN Heitti Polli 1994 a 128 x 106 õli lõuend
- [Efraim Allsalu. Kahekesi. 1995. Õli. Masoniit. 56 x 46 cm. Alghind: 1300 €](https://vernissage.ee/toode/efraim-allsalu-kahekesi-oli-masoniit-56-x-46-cm-alghind-1300-e/) - Efraim Allsalu sisenes eesti kunstiellu aplombikalt 1950. aastate lõpus, hiilgas 1964. aastal noorte kunstnike grupinäitusel Tartu Kunstimuuseumis, oli heas vormis ka 1980-ndatel aastatel. Ent meistri kätt ja poeetilist närvi on tunda ka tema hilisperioodile iseloomulikus, kergelt ja õhukeselt maalitud, summutatud värvides bagatellis. Mai Levin All paremal: EAllsalu 95.
- [Heitti Polli. Kased. 1986. Õli, lõuend. 120 x 180 cm. Alghind: 12000 € Haamrihind: 45000 €](https://vernissage.ee/toode/heitti-polli-kased-1986-oli-louend-120-x-180-cm-alghind-12000-e/) - Lepo Mikko, Johannes Võerahansu ja Ilmar Kimmi käe all õppinud Heitti Polli on töötanud nii televisioonis kui ka teatris, eksperimenteerinud seal lavastuslike kunstivormidega, teinud koostööd helikunstnikega – selline kogemus annab talle kindlasti eelise ja teistsuguse perspektiivi nii mõnegi maalikunstniku ees, kes on piirdunud kahemõõtmeliste ja tasapinnaliste lahendustega. Sellist ruumilist mõju ja teatraalset sügavust on tunda ka tema käesolevas loodusmotiivis – dekoratiivses kasesalus. Helendavad tüved kasvavad välja otsekui nende vahel vulisevast ojast, sillerdavad lehed langevad alla justkui tähed taevast, pildipinda poolitav üksik puulatt lisab maagilisele stseenile metafüüsilisust. Triinu Soikmets Teos on olnud mõnel eesti kunsti näitusel Venemaal. Hüperrealismi mõju, mis levis 1970.–80. aastatel ka eesti kunstis, sobis Heitti Polli loomupärase kallakuga selgevormilise figuratiivse laadi suunas. Mai Levin All keskel: Heitti Polli 86. Pöördel alusraamil: 120 x 180 х.м. 1986. Pöördel lõuendil: ЭССР ТАЛЛИН ПОЛЛИ Х.К. KASED
- [Karl Burman sr. Tüdrukud. 1957. Akvarell, paber. Vm 46,5 x 64,1 cm. ; Lm 47 x 64.8 cm.](https://vernissage.ee/toode/karl-burman-sr-tudrukud-1957-akvarell-paber-vm-465-x-641-cm-lm-47-x-64-8-cm/) - Tüdrukud on võrdlemisi sarnased ja kannavad ühtemoodi pearätte – ilmselt on tegu maalt pärit neiudega. Portree üldse, pealegi grupiportree on Karl Burman vanema loomingus üpris erandlik, aga mitte huvi maaelu ja maainimestegi vastu, mis ei tulene üksnes püüdest kohanduda sõjajärgsete aastate kunstipoliitikaga, vaid tundub olevat päris siiras. Kunstniku akvarelliloomingule tervikuna, eriti aga hilisperioodil, annab erilise võlu kallak naivismi. Mai Levin All vasakul: Karl Burman – 1957
- [Mari Roosvalt. Noored vestlemas. 1978. Tempera, paber. Vm 59.5 x 54.5 cm.](https://vernissage.ee/toode/mari-roosvalt-noored-vestlemas-1978-tempera-paber-vm-59-5-x-54-5-cm/) - 1969. aastal ERKI lõpetanud Mari Roosvalt ühendas oma varasemas loomingus realistlikult-maaliliselt käsitletud figuurid ja loodusfragmendid konstruktivistlik- geomeetriliste vormide-pindadega. Sellise sünteesi näide on käesolev kompositsioonieskiis. ML All paremal: M. Roosvalt 1978
- [Anu Muiste. Meelekindlus. 2022. Õli lõuendil. 120 x 130 cm.](https://vernissage.ee/toode/anu-muiste-meelekindlus-2022-oli-louendil-120-x-130-cm/) - Anu Muiste loomingus peegeldub muuhulgas tema hariduslik taust, ringdisain ja sotsiaalteadused, mille tulemusena on tema loomingki korraga esteetiline ja psühholoogiline või nagu ta ise on öelnud – sisekaemuslik. Käesoleval maalil väänlevad tihedalt laotud ümarate kivide vahel luigelaadsed lindolendid, kes justkui lähenevad teineteisele, aga ometi eemalduvad. Nende siniroheline sulestik sulab sileda kivipinnaga kohati ühte, kuldkollaste silmade-nokkadega tipnevad pikad ja peenikesed kaelad uuristavad ümarate vormide vahel käike. Sürrealistlik linnumotiiv on Muiste loomingus läbiv, sümboliseerides nii meis kõigis pesitsevat animaalset alget kui ka inimlikku igatsust läheduse ja hoituse järele. Teos oli loodud näitusele “Viies element”, kus autor käsitles maailma ürgalgeid läbi psühholoogia suure viisiku teooria. Antud töö esindab maa elementi, mis omakorda sobitub meelekindluse isiksusejoonega ning sümboliseerib maandust, praktilisust ja stabiilsust. Triinu Soikmets All vasakul: Anu Muiste 22
- [Lembit Saarts. Lõuna-Eesti maastik. 1969.a. Guašš.. Vm 37 x 42.5 cm.](https://vernissage.ee/toode/lembit-saarts-louna-eesti-maastik-1969-a-guass-vm-37-x-42-5-cm/)
- [Richard Uutmaa. Õhtune meri. 1974.a. Akvarell, paber. vm 51 x 70 cm.](https://vernissage.ee/toode/richard-uutmaa-ohtune-meri-1974-a-akvarell-paber-vm-51-x-70-cm/)
- [Paul Allik. Kompositsioon.1989. Akrüül, lõuend. 85 x 95 cm.](https://vernissage.ee/toode/paul-allik-kompositsioon-1989-akruul-louend-85-x-95-cm/) - Rõõmsavärvilise maali kerges improviseerivas joonises eristab silm veekogusid, taimi ja nende vahel figuure ning nägusid, üldmulje teosest on aga abstraktne. Tartu Kunstikoolis Alfred Kongo käe all õppinud kunstnik sai 1970. aastatel tuntuks poplauljana, ent naases 1980ndatel kunsti juurde ning astus 1989. aastal Eesti Kunstnike Liitu. ML All paremal: Paul Allik. Alusraamil: 95 x 85 cm KOMPOSITSIOON . 1989. Paul Allik
- [August Künnapu. Eesti ilusuisutajad. Vaike Paduri. 2009. Akrüül, lõuend. 60 x 50 cm.](https://vernissage.ee/toode/august-kunnapu-eesti-ilusuisutajad-vaike-paduri-2009-akruul-louend-60-x-50-cm/) - Lustakas maal meenutab iluuisutajat, võimlejat ja treenerit Vaike Padurit (1911–1995), kes tegeles iluuisutamisega juba 1920. aastatel ning sai esimese naissportlasena 1945. aastal NSV Liidu meistriks. ML Kuivõrd August Künnapu maali- ja spordifilosoofia tuli tema “Läti iluuisutaja” juures juba jutuks, on asjakohane keskenduda nüüd hoopis Läti kolleegile ehk Eesti iluuisutajale Vaike Padurile, keda peetakse Eesti iluuisutamise esiemaks – ta on tulnud korduvalt meistriks nii üksik- kui ka paarissõidus ja jäätantsus. Kas selline sangarlikkus oligi see, mis Künnapud võlus ja Padurist tema muusa tegi? Ei ole neil ju ometi olnud õnne elada ühel ja samal ajal, mistõttu tuleb seletust otsida mujalt. Nimelt on Künnapu – kuigi tema stiil on kaugel foto- või hüperrealismist – kasutanud oma stiliseeritud portreede inspiratsioonina ajaloolisi fotosid ja postkaarte, huvitudes eriti karakteersetest poosidest ja situatsioonidest. Nii võime kergesti tuvastada, et käesoleva maali aluseks olev foto on tehtud aastal 1946 ning kuulub Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi fotokogusse. TS Pöördel lõuendil: AK. Alusraamil: AUGUST KÜNNAPU „ESTONIAN ICE-SKATERS“ VAIKE PADURI ACRYLIC ON CANVAS 60 x 50 2009
- [Kädi Rist.  Saladus. 2020 a. Akvarellpliiats, 60 x 90 cm, raamitud](https://vernissage.ee/toode/kadi-rist-saladus-2020-a-akvarellpliiats-60-x-90-cm-raamitud/) - “Saladus” on joonistus seeriast “Võlumetsa saladused”, mis on pühendatud Eestimaa loomadele ja lindudele ning kus valitseb üksteise suhtes sõprus ja austus. Ja nagu kunstnik ka hoiatab – suure tõenäosusega võivad need mõjuda pisut teraapiliselt ja tujutõstvalt. Joonistuste eesmärk on äratada inimestes huvi ja tähelepanu meie metsaelanike ilule ning põnevusele, kuid ka haprusele ja inimtegevuse tagajärgedele.
- [Uno Roosvalt. Kevadlill. 2022.a. Akrüül, lõuend. 100 x 100 cm.](https://vernissage.ee/toode/uno-roosvalt-kevadlill-2022-a-akruul-louend-100-x-100-cm/)
- [Adamson-Eric. Pea etüüd. Teosele „Eesti naised Jüriöö ülestõusus“. 1943. Õli, paber. Lm 22,5 x 17,1 cm.](https://vernissage.ee/toode/adamson-eric-pea-etuud-teosele-eesti-naised-jurioo-ulestousus-1943-oli-paber-lm-225-x-171-cm/) - Ligi kahe meetri laiune kompositsioon „ Eesti naised Jüriöö ülestõusus“ kuulub Eesti Kunstimuuseumile. Etüüd on tehtud selle kesksele figuurile. Kompositsioon, nagu Adamson-Ericu sõjaaegne looming üldse, on maalilis- koloristlikust aspektist – ta armastas kõrvutada vanahõbe tooni halli ookrite ja pruunidega - huvitav. See on loodud Jüriöö ülestõusu algust 1343. aastal tähistava näituse jaoks Moskvas. ML Pöördel, ülal vasakul: Adamson-Eric 1943 Pöördel, all: „Pea etüüd“ õli, paberil „Eesti naised Jüriöö ülestõusus“ 1943 a.
- [Kaljo Polli. Skulptorid. Eskiis, 1970-ndate aastate algus. Õli, papp. 50 x 69,5 cm.](https://vernissage.ee/toode/kaljo-polli-skulptorid-eskiis-1970-ndate-aastate-algus-oli-papp-50-x-695-cm/) - Kaljo Polli oli tugev kompositsioonimaalija, kuid viimastel elukümnenditel jäid tellimused harvemaks. „Skulptoreid“ lootis ta maalida suuremas formaadis. Huvitav eskiis, mis on nähtavasti inspireeritud skulptorite ühisateljeest Raja tänaval, annab loomingulist atmosfääri edasi müstilise valgusega ja dünaamiliselt figuure vormiva pintslikäsitlusega. Kiviraiumisega ametis olevatele kujuritele on seltsiks modell või muusa. ML Kaljo Polli on loonud rohkelt suuremõõtmelisi figuratiivseid kompositsioone, nagu nagu teinegi oksjonil esinev autor Andrus Kasemaa. Kuid kui Kasemaa “modellid” pärinevad pigem fantaasiamaailmast, siis Polli omade seas leidub mitmeid kultuuritegelasi, sealhulgas skulptor Anton Skarkopf, ning seda võib aimata ka käesolevalt stseenilt ateljees. Ometi on seegi justkui pooleldi unenäoline, kihiline. Vasakul alumises nurgas tahub üks meister haamri ja peitliga midagi alles kivist välja, ülal keskel viimistleb teine keraamilist vaasi. Paremas servas varjuv figuur – muusast modell või valmis skulptuur? – võib jääda esialgu märkamata, peituda pimedasse sinisesse või paista hoopiski läbi, kuid seda salapärasemalt ja kohalolevamalt ta mõjub. Polli pole skulptorite juures tabanud mitte üksnes nende töövõtteid ja tegevust, vaid ka seda tabamata imet – loomingulise keskkonna müstilist ja sõnulseletamatut aurat, mida saadavad pilti peidetud üksikud kirjaread. Jäägu nende dešifreerimine juba selle võrratu taiese uue omaniku tabada. TS Ülal vasakul: Kaljo. Pöördel ülal vasakul: K. POLLI. „SKULPTORID“ orient.suurus.120 x 150
- [Jaan Grünberg. Maastik. 1943. Õli, õhuke kartong. Lm 50 x 65,1 cm. ; Vm 49,1 x 63,8 cm.](https://vernissage.ee/toode/jaan-grunberg-maastik-1943-oli-ohuke-kartong-lm-50-x-651-cm-vm-491-x-638-cm/) - See maastik varieerib monotüüpiat „Maastik järvega“ (1942, Eesti Kunstimuuseum) – värvid esiplaanil on teised, lillakas pind puude vahel ei mõju enam niivõrd järvena. Ent värvikooskõla tervikuna on ikkagi paeluv ja meenutab, nagu pinnaline kompositsioongi, tollal põhjamaalastest maalijaidki mõjutanud Pierre Bonnardi maastikke Le Cannet’st, kus nüüd asub tema muuseum. ML All vasakul: J.Grünberg 43. Pöördel ülal vasakul: N – 4
- [Ado Lill. B&M. 2008. Akrüül, värvitihendaja, lõuend. 120 x 135 cm.](https://vernissage.ee/toode/ado-lill-bm-2008-akruul-varvitihendaja-louend-120-x-135-cm/) - Ado Lille hilisperioodi aktimaalide puhul on ikka paelunud dekoratiivkrohvi meenutav pastoosne faktuur. Selle on ta saavutanud osalt tänu värvitihendaja kasutamisele. Aktimaalide koloriit meenutab tal sageli toone, mida armastasid Saksa kontseptualistid Eva&Adele. ML Kunstiajaloolase Eero Kangori hinnangul on kõige huvitavamad just need Ado Lille maalid, “kus loominguprotsessi kahtlused ja kõhklused on ladestunud kooruvat kiviseina meenutavasse maalipinda”
- [Philiph Arvo Luik (s 1949) Sügis Jaapani Aias . 2022. Akrüül. Lõuend.110 x 130 cm.](https://vernissage.ee/toode/philiph-arvo-luik-sugis-jaapani-aias-12022-akruul-louend-110-x-130-cm/) - Philip Arvo Luik elab ja töötab kunstnikuna Eestis ja Rootsis. Tartu Kunstikoolis õpinguid alustanud ja Stockholmi kuninglikus kunstiinstituudis jätkanud kunstnik on toonud värskust eesti maalinäitustele.
- [Kaja Kärner. Maastik lammastega. 1958. Õli, paber. Vm 40,5 x 59 cm.](https://vernissage.ee/toode/kaja-karner-maastik-lammastega-1958-oli-paber-vm-405-x-59-cm/) - Kaja Kärner oli läbi oma loometee ka suurepärane ja hingestatud maastikumaalija. Valdav osa tema maastikest pärineb siiski 1970. ja 1980. aastatest, mil ta käis regulaarselt suviti Lõuna Eesti kuppelmaastikku jäädvustamas. ”Maastik lammastega” on ta väheseid maastikumaale 1950. aastate lõpust. Tundliku silma ja pintsliga on tabatud tüüne suvepäev ja mereäärne lauge maastik. Kunstnik on stiliseerivalt kujutanud
- [Raivo Korstnik. Akt. 1984. Õli, kartong. 70 x 43 cm.](https://vernissage.ee/toode/raivo-korstnik-akt-1984-oli-kartong-70-x-43-cm/) - Punapäine Istuv akt on punase draperii taustal ja üle kallatud punakast vakgusest. Korstniku maalid paistavad üldiselt silma jõulise värvimõjuga. Värv ja vorm hoiavad tema aktimaalides sensuaalsust vaos. All vasakul: RK84 Pöördel ülal vasakul: AKT 1984.a. õli/kartong 70 x 43 cm Pöördel, ülal vasakul: Raivo Korstnik s.1932.a.
- [Vano Allsalu (1967). Abstraktsioon. 1992.a. Õli. Lõuend. 140 x 170 cm.](https://vernissage.ee/toode/vano-allsalu-1967-abstraktsioon-1992a-140-x-170-cm-oli-louend/)
- [Eugen Kask. Härg. 1968. Õli, lõuend kiudplaadil. 49,2 x 74 cm.](https://vernissage.ee/toode/eugen-kask-harg-1968-oli-louend-kiudplaadil-492-x-74-cm/) - Esmapilgul näib teos abstraktsena, maalilise pleki mõjul rajanevana. Pilt kujutab aga lamavat härga, peaga vasemal. 1940. aastat algupoolel Pallase jätkukoolides õppinud, Rootsis elades end Prantsusmaal täiendanud Kask on oma värskes maalikäsitluses lähedane abstraktsionistidele-tašistidele (pr.k tache – plekk), ent samas säilitanud figuratiivse kujundikeele. Tal on veel maale loomadest-lindudest, sh härjast. (Mai Levin) All paremal: EKasK-68
- [Richard Sagrits. „Rannavärav“. 1965. Akvarell. Paber. Vm 33,1 x 47,7 cm.](https://vernissage.ee/toode/richard-sagrits-rannavarav-1965-akvarell-paber-vm-331-x-477-cm/) - 1950ndate impressionism armastas Eestile nii omast sombust ilma ning selle tagasihoitud, pigem tumedapoolseid värviharmooniaid, seda ka akvarellis. Tänapäeva reklaamide eredusega harjunud silm ei taju teinekord nende harmooniate peenust. (Mai Levin) Richard Sagritsa vanalinnavaade on võrreldav samuti käesoleval oksjonil esineva Karl Burman juuniori vaatega Raekoja platsile – mõlema puhul esineb rohkelt figuure, raamistav esiplaan ja selle
- [Tõnu Mäsak. Tütarlaps akna juures. 1975. Õli, lõuend. 121,5 x 91 cm.](https://vernissage.ee/toode/tonu-masak-tutarlaps-akna-juures-1975-oli-louend-1215-x-91-cm/) - Maalikunstnik ja kauaaegne ERKI õppejõud Tõnu Mäsak alustas kunstiõpinguid Tartu kunstikoolis 1950. aastal ja lõpetas selle 1957. aastal joonistamise ja joonestamise õpetaja kutsega. Õpinguid jätkas ta Tallinnas kunstiinstituudis, mille lõpetas 1963. aastal maalikunstniku kvalifikatsiooniga. Tema juhendaja oli Valerian Loik. Mäsak oli peamiselt portretist, kuid samavõrd tähtis oli talle vaba eneseväljendus. Tema loomingut iseloomustab lopsakas koloriit
- [Rein Siim. „Suitsud kaljukurus“. 1986. Õli. Lõuend. 80 x 90 cm.](https://vernissage.ee/toode/rein-siim-suitsud-kaljukurus-1986-oli-louend-80-x-90-cm/) - Rein Siim on tuntud karate alusepanija Eestis. Ta lõpetas ERKI 1965. aastal arhitektina, kuid võeti 1975. aastal kunstnike liitu kui maalija. Oma hüperrealismile läheneva, sugestiivselt jõulise laadiga oli 1970. aastatel üllatusmees maalikunstis. 1977. asus ta koos abikaasa Ludmillaga Soome. Aastast 1978 kuulus Soome maalikunstnike liitu. (Mai Levin) Rein Siimu poolabstraktne mägimaastik pakub kontrasti maalile „Seltskond“,
- [Sirje Runge. Väike katastroof I. 1989. Õli. Lõuend. 50 x 80 cm.](https://vernissage.ee/toode/sirje-runge-vaike-katastroof-i-1989-oli-louend-50-x-80-cm-2/) - Sirje Runge on eesti maalikunsti stiilipuhtaim minimalismi esindaja, kelle looming on rajatud imepeentele tooniüleminekutele, teist tooni valguse peaaegu märkamatule sisenemisele ja hajumisele valitseva tooni areaalis. 1980. aastate teisel poolel sündis ka suureformaadiliste Katastroofide sari. Sel kümnendil liikus kunstnik „õilsa lihtsuse ja rahuliku suurejoonelisuse poole“, kasutades Goethe väljendit. Seda vaatamata dramaatilistele nimetustele. (Mai Levin) All paremal:
- [Malle Leis. Kuldne sügis. 1968. Lakk, papp. 29 x 20 cm.](https://vernissage.ee/toode/malle-leis-kuldne-sugis-1968-lakk-papp-29-x-20-cm/) - Kui Malle Leisi hilisemates maalides on kesksel kohal meditatiivsus, mõtlikkus ja tunnetuslikkus ning viljakatesse 1970–80ndatesse jäävad loendamatud õrnad akvarellid, siis selles oksjonitöös esindatud varajane periood peegeldab tema otsivat, katsetavat ja üldistavat käekirja. Malle Leis hakkas lakkmaali vastu huvi tundma ERKI-s õppides. Mõnevõrra olid tema tööd selles tehnikas inspireeritud ikoonimaalist, samas abstraktsed, efektselt dekoratiivsed. ML All
- [Kaja Kärner. Põuane päev. Akrüül. Lõuend. 1976.a. 50 x 65 cm. Raamitud.](https://vernissage.ee/toode/kaja-karner-pouane-paev-akruul-louend-1976-a-50-x-65-cm-raamitud/)
- [Dimitry Dobrovolsky. Shnelli Park, 2019.a., õli, lõuend, 120 x 100 cm](https://vernissage.ee/toode/dimitry-dobrovolsky-shnelli-park-2019-a-oli-louend-120-x-100-cm/)
- [Julius Gentalen. „Tallinna raekoda Vanaturu kaelaga“. 1959. Akvarell. Paber. Vm 73 x 55 cm.](https://vernissage.ee/toode/julius-gentalen-tallinna-raekoda-vanaturu-kaelaga-1959-akvarell-paber-vm-73-x-55-cm/) - Julius Gentalen õppis maalimist Viljandis Villem Ormissoni ja Ants Murakini juhendamisel. Esimesel kunstinäitusel (Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu 1922. aasta näitusel) osales ta juba 19-aastaselt. 1933–40 õppis ta Tartu Ülikoolis õigusteadust ning töötas juriskonsultina. 1944 põgenes Saksamaale, kust 1949 emigreerus Ameerika Ühendriikidesse ning töötas Catskillis raamatupidajana. Ka paarkümmend aastat pärast Eestist lahkumist kujutas ta oma maalidel
- [Aleksandr Ivaškevitš, Night Glow, 2019 fotomaal, digital Print on Paper.](https://vernissage.ee/toode/aleksandr-ivaskevits-night-glow-2019-fotomaal-digital-print-on-paper-2/) - 32 x 65 cm , raamitud Limited edition. Osales näitustel: 2023 “Silhouette in Interior” (Riga, Latvia) 2022 “Kind of Blue” (Cologne, Germany) 2022 “The New Artist II” (London, UK) 2022 “Pictures at an exhibition” (Virtual exhibition, Hong Kong)
- [Aleksandr Ivaškevitš. Unitled I, 2021a. fotomaal (digital artprint)](https://vernissage.ee/toode/aleksandr-ivaskevits-cats-2023a-fotomaal-digital-print/) - 1/10 53 x 60 cm, raamiga 78 x 62 cm raamitud. Limited edition. PARTICIPATION IN EXHIBITIONS: 2024 “Woman in Boudoir” (Tallinn, Estonia) 2023 “Reflection of a Woman” (Riga, Latvia) 2023 “Silhouette in Interior” (Riga, Latvia) 2022 “Silhouette in Interior” (Keila Joa, Estonia) 2022 “Pictures at an exhibition” (Virtual exhibition, Hong Kong) PUBLICATIONS: 2023 “Buduaar” Magazine
- [Leonhard Lapin. „Koidula II“. 1972/2013. Offset 23/40. Plm 61 x 43 cm.](https://vernissage.ee/toode/leonhard-lapin-koidula-ii-1972-2013-offset-23-40-plm-61-x-43-cm/) - Leonhard Lapin oli üks eesti avangardiliikumise eestvedajaid ja markantsemaid esindajaid. Ta alustas 1960. aastate lõpul radikaalsete kunstiuuendustega ning oli juhtfiguur nii popkunsti, suprematismi, neoavangardi kui ka tegevuskunsti tutvustamisel. Lisaks sellele tegutses ta arhitektuuriuuenduse vallas, uuris ja tutvustas zen-budismi ideid, lõi ilukirjandust, sh luulet ning kirjutas kunsti- ja arhitektuuriteoreetilisi artikleid. Eesti popkunsti periood oli lühike ja
- [Konrad Mägi. Mustlastüdruku portree-etüüd. u 1915. Pliiats, pöördelt pruunikas paber. Lm 31,1 x 22,1 cm. ; Vm 23 x 17 cm.](https://vernissage.ee/toode/konrad-magi-mustlastudruku-portree-etuud-u-1915-pliiats-poordelt-pruunikas-paber-lm-311-x-221-cm-vm-23-x-17-cm/) - Maali „Mustlastüdruk“ (praeguse nimega „Romatüdruk“) lõi kunstnik 1915. aasta suvel Viljandis, kus ta hakkas senisest rohkem viljelema portreed nii maalikunstis kui ka joonistuses. Alfred Rõude koguga tuli Eesti Kunstimuuseumi joonistus „Mustlanna“ (30,2 x 23,8 cm). Konrad Mäge huvitasid eredamad, eksootilisemad inimtüübid. Samal 1915. aastal on ta maalinud meesportree „Mustlane“ (1915, erakogu). Ormisson oli Mäe värvikirkast dekoratiivsest „Mustlastüdrukust“ nii vaimustatud, et maalis oma variandi „Kirju vaip. Mustlane“ (1915, erakogu). Mägi maal oli omal ajal silmapaistev ja mõjukas. Seda suuremat väärtust omavad tüdrukut eri vaatenurkadest kujutavad ettevalmistavad joonistused. Mai Levin Pöördel: Noorkõiv Konrad Mägi Saadud tema vennatütrelt Koidula Noorkõivult 1971.a. EerikPõld
- [Jüri Sikka. Kummiga lina kummitused. 2025. Akrüül. Lõuend. 79,5 x 120 cm.](https://vernissage.ee/toode/juri-sikka-kummiga-lina-kummitused-2025-akruul-louend-795-x-120-cm/) - Jüri Sikka looritatud figuurid loovad assotsiatsioone teise oksjoniteose, Enn Põldroosi „Androgüüniga“, samuti erinevate skulptuuriansamblitega läbi kunstiajaloo. Sikka, kelle tervisele pole saatus just kõige armulikum olnud, leiab tuge ja lohutust inimsuhetest ja huumorist, mida võib tajuda ka käesolevates kummitustes. Nende koomilisust on rõhutatud kummilinadega, samas kumavad linade alt võrgutavad poosid ning üldmulje mõjub vastu ootusi isegi kuidagi pühalikult. Sellise esteetilis-groteskse vastuolu tunnetamine ja tabamine nõuab kahtlemata mitte üksnes maalikeelelist vilumust, vaid eriomast elukogemust, mida autodidaktist Sikkal kindlasti on. Triinu Soikmets All paremal: J. Sikka '25
- [Ülo Teder. Lõuna-Eesti maastik. Õli. Papp. 49.5 x 70 cm.](https://vernissage.ee/toode/ulo-teder-louna-eesti-maastik-oli-papp-49-5-x-70-cm/)
- [Richard Kaljo. Kvartett. 1965. Graafika. Km 44.8 x 24.6 cm.](https://vernissage.ee/toode/richard-kaljo-kvartett-1965-graafika-km-44-8-x-24-6-cm/) - All vasakul: “Kvartett” linoleum 1965 All paremal: RKaljo Lm 56,6 x 38,3 cm. Km 29,3 x 44,5
- [Lembit Saarts. On õhtu, 2005 Õli. masoniit 45 x 38  cm.](https://vernissage.ee/toode/lembit-saarts-on-ohtu-2005-oli-masoniit-45-x-38-cm/) - Aastatel 1942–43 alustas Lembit Saarts kunstiõpinguid Kõrgematel Kujutavkunstide Kursustel, 1943–44 jätkas Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ja 1944–48 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis. 1949. aastal ta vahistati, süüdistuseks osalemine nõukogudevastases liikumises, ning aastani 1956 viibis ta Kasahstanis vangilaagris. Sealt naasis ta Tartusse.
- [Lembit Saarts. Maastik järvega, 1964, Õli, lõuend 37 x 28  cm.](https://vernissage.ee/toode/lembit-saarts-maastik-jarvega-1964-oli-louend-37-x-28-cm/) - Aastatel 1942–43 alustas Lembit Saarts kunstiõpinguid Kõrgematel Kujutavkunstide Kursustel, 1943–44 jätkas Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ja 1944–48 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis. 1949. aastal ta vahistati, süüdistuseks osalemine nõukogudevastases liikumises, ning aastani 1956 viibis ta Kasahstanis vangilaagris. Sealt naasis ta Tartusse.
- [Lembit Saarts. Kuuvalgel, 1962, Õli, lõuend 31 x 26  cm.](https://vernissage.ee/toode/lembit-saarts-kuuvalgel-1962-oli-louend-31-x-26-cm/) - Aastatel 1942–43 alustas Lembit Saarts kunstiõpinguid Kõrgematel Kujutavkunstide Kursustel, 1943–44 jätkas Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ja 1944–48 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis. 1949. aastal ta vahistati, süüdistuseks osalemine nõukogudevastases liikumises, ning aastani 1956 viibis ta Kasahstanis vangilaagris. Sealt naasis ta Tartusse.
- [Valerian Loik. Lilled ja puuviljad.1984. Õli, lõuend. 36 x 46,5 cm.](https://vernissage.ee/toode/valerian-loik-lilled-ja-puuviljad-1984-oli-louend-36-x-465-cm/) - Lilled ja puuviljad on olnud maalijate meelisobjektid. Nende kõrval on Valerian Loik armastanud kujutada maalitud ja kullatud portselannõusid. Ühte sellisesse tassi on ta torganud kaks nelgiõit. Musta viinamarjakobara kõrval kullendavad alõtša viljad – nende kasvatamine oli tollal moes. Ülal paremal: Loik 84
- [Märt Bormeister. Vana talu Põhja-Eesti rannakult II. 1970. Õli. Masoniit. 54 x 69,5 cm.](https://vernissage.ee/toode/mart-bormeister-vana-talu-pohja-eesti-rannakult-ii-1970-oli-masoniit-54-x-695-cm/) - Märt Bormeister õppis 1931–37 dekoratsioonimaali erialal Peterburis kunstihariduse omandanudRoman Nymani ja August Janseni käe all Tallinna Riigi Kunsttööstuskoolis. 1939. aastal alustasta õpinguid Pallases Aleksander Vardi juures (1939–41). Bormeistri taluvaated, olgu siis eksterjööri või interjöörina, on tuntud ja armastatud.Neis peitub ühelt poolt lihtsus ja loomulikkus, teisalt äärmine pühendumus ja kvaliteet.Tulemus on korraga postkaardilik ja ikooniline, tähistades
- [Jüri Mildeberg. Animism II. 2026. Autoritehnika. 39 x 39 x 14 cm.](https://vernissage.ee/toode/juri-mildeberg-animism-ii-2026-autoritehnika-39-x-39-x-14-cm/) - Jüri Mildebergi näitus „HINGEDEUSK“ Vernissage galeriis 29.05 - 01.07.2026
- [Jüri Mildeberg. Antipoodid. 2026. Autoritehnika. 39 x 39 x 16 cm.](https://vernissage.ee/toode/juri-mildeberg-antipoodid-2026-autoritehnika-39-x-39-x-16-cm/) - Jüri Mildebergi näitus „HINGEDEUSK“ Vernissage galeriis 29.05 - 01.07.2026
- [Lydia Mei. Pojengid klaaskannus. 1962. Akvarell, paber. Lm 38,7 x 32,5 cm.](https://vernissage.ee/toode/lydia-mei-pojengid-klaaskannus-1962-akvarell-paber-lm-387-x-325-cm/) - Lydia Mei sündis Liepajas Hiiumaalt pärit laevakapteni perekonnas kolmest tütrest teisena. Ta oli suurepärane akvarellist 1920 – 30. aastatel ning nauditav ja hinnatud kunstnik sel alal ka sõjajärgsetel kümnenditel. Imetlusväärselt on maalitud nii lopsakad valged pojengid kui ka klaaskann veega, millel mängib valgus. Kujutatavat objekti esiplaanile tõstes annab kunstnik sellele suurejoonelise mõju. ML All paremal:
- [Jüri Mildeberg. Maailmasüsteem (Systema Mundi) 2025.a., segatehnika, metall, vineer  38,4 x 53,5 cm Raamitud.](https://vernissage.ee/toode/juri-mildeberg-maailmasusteem-2025-a-segatehnika-metall-vineer-384-x-535-cm-raamitud/) - Jüri Mildeberg on tuntud ja armastatud raamatuillustraator ja -kujundaja, kuid tema vabagraafika, maalid, kollaažid ja assamblaažid on täpselt sama soojad ja humoorikad – kõigis neis tegeleb ta “pisiasjadega, mis omavad tähtsust”, loob fantaasiarikkaid karaktereid ja portreid. All paremal: Mildeberg 2025
- [Vladimir Taiger. Kell 19:50. 1982. Pehmelakk, akvatinta, paber. Plm 32,1 x 31,6 cm.](https://vernissage.ee/toode/vladimir-taiger-kell-1950-1982-pehmelakk-akvatinta-paber-plm-321-x-316-cm/) - Vladimir Taigeri hüperrealismist mõjutatud sügavtrükitehnikas (ofort ja akvatinta) graafiliste lehtede peamisteks motiivideks on naisefiguurid, loomad ja vaikelud, mida läbib sageli süngemeelne atmosfäär ning müstiline valguskäsitlus. Realistlik ning detailne kujutuslaad põimub fantaasiamaailmaga, tekitades ühtaegu unenäolise ja erksalt tajutava atmosfääri. Äratuskell, kõrtest kimp ja teokarp mõjuvad sümboolsete ning tähenduslike objektidena. Argisest keskkonnast eemaldatuna tunduvad need esemed kui meditatiivsed märgid, mis kannavad endas vaikust ja suunavad mõtisklema aja paratamatule kulgemisele. Taigeri loomingut puudutas hüperrealismi mõju üpris varakult, juba kunstiinstituudi päevil, mil ta esines õlimaaliga „Barracuda“. See mõju on tuntav, ehkki mitte nii terav ka tema graafikas, mis sügavtrükitehnikais heal tasemel läbiviiduna esitab stseene igapäevaelust, neid mõne detailiga vürtsitades. Selles natüürmordis on kõrvuti merekarp, mille kohin on igavene, ja äratuskell, mis tiksub minuteid ja sekundeid. Mai Levin All vasakul: „KELL 19.50“ / PEHMELAKK, AKVATINTA /. All paremal: VTaiger 82
- [Vladimir Taiger. Interjöör Jaapanlannaga. 1982. Pehmelakk, paber. Plm 31,7 x 32 cm.](https://vernissage.ee/toode/vladimir-taiger-interjoor-jaapanlannaga-1982-pehmelakk-paber-plm-317-x-32-cm/) - Vladimir Taigeri loomingut on püsivalt mõjutanud hüperrealism, ehkki nüüdseks juba teravuse kaotanud kujul. Tema graafikat iseloomustavad tugev süžee, läbimõeldud kompositsioon ja meisterlik tehniline teostus. Selles teoses paelub autor meid meisterliku filigraansusega, millega on edasi antud iga üksik ese interjööris, luues usutava reaalsusetaju ka mustvalgele kunstile omasest teatavast tinglikkusest hoolimata. Jaapanlanna vanalt gravüürilt näib uudistavat inimtühja, raskepärase mööbliga täidetud interjööri; ta mõjub selles peaaegu elusana. Möödunud aegade kunst või kirjandus tundub mõnigi kord tõelisemana elavate elust ja elulaadist. Mai Levin All vasakul: „INTERJÖÖR JAAPANLANNAGA“ / PEHMELAKK /. All paremal: VTaiger 82
- [Erich Pehap. Ärtu kaardid. 1975. Akvarell, pliiats, paber. Vm 22 x 33,4 cm.](https://vernissage.ee/toode/erich-pehap-artu-kaardid-1975-akvarell-pliiats-paber-vm-22-x-334-cm/) - Erich Pehap õppis 1932–33 Pallases Nikolai Triigi juures maalimist, 1933–34 Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Koolis keraamikat ja tarbegraafikat, 1934–39 Arkadio Laigo ja Roman Vaheri juures graafikat. Põgenes 1943. aastal Soome ja liikus sealt 1944. aastal Rootsi, kus tegutses tarbegraafikuna ning täiendas ennast Stockholmi Graafikainstituudis. Lõpliku elupaiga leidis kunstnik 1949. a Kanadas, kus ta osales aktiivselt
- [Alo Hoidre. Ülesehitustööd. 1965. Värviline lito, paber. Lm 65.5 x 59.5 cm. ; Km 50 x 47,9 cm](https://vernissage.ee/toode/alo-hoidre-ulesehitustood-1965-varviline-lito-paber-lm-65-5-x-59-5-cm-km-50-x-479-cm/) - Alo Hoidre õppis Riigi Kunsttööstuskoolis ja Riigi Kõrgemas Kunstikoolis litograafiat (kivitrükki) ning oli selles graafilises tehnikas üks huvitavamaid meistreid. 1960. aastate uusi väljendusviise otsiv vaimsus haaras tedagi ning antud leht paelubki ehituse teema moodsa lahendusega. See lito kuulub tema 1960. aastate loomingu paremikku. Mai Levin All vasakul: „Ülesehitustööd“ (lito) I Proovitrükk. All paremal: Alo Hoidre 65
- [Alo Hoidre. Pidu. 1990. Lito. Paber. Lm 67,4 x 90,2 cm. Km 61,5 x 82,4 cm.](https://vernissage.ee/toode/alo-hoidre-pidu-1990-lito-paber-lm-674-x-902-cm-km-615-x-824-cm/) - 1970. aastatel läks kunstiteoste formaat ka graafikas suuremaks. Teos on üks Alo Hoidre hilisperioodi suurtest litograafiatest- aktikompositsioonidest, milles leidis väljenduse vanameistri ootamatult vallandunud elurõõm. Mai Levin All vasakul: PIDU (LITO) - 1/50. ALOLT All paremal: Alo Hoidre 90
- [Enn Põldroos. Mälu I. 2013. Akrüül, õli, lõuend. 145 x 89,3 cm.](https://vernissage.ee/toode/enn-poldroos-malu-i-2013-akruul-oli-louend-145-x-893-cm/) - Enn Põldroos sündis Tallinnas näitleja perekonnas. 1958 lõpetas ta ERKI, 1973–85 töötas samas maalikateedri õppejõuna. Peamiselt viljeles ta figuraalkompositsiooni ja portreemaali, ent lõi ka palju monumentaalteoseid. Temaatiliselt puudutas ta oma teostes nii sotsrealismi, rahvusromantismi kui ka sürrealismi, edastades sügavamat, inimlikumat ja mõistatuslikumat sõnumit. Enn Põldroosi kui intellektuaalse kunstnikutüübi sümbolid on enamasti literatuursed, sõnastatavad. Maal näib sümboliseerivat mälu valikulisust, seda, et elus kohatud inimeste ja situatsioonide hulgast jäävad mällu eredamalt püsima mõned võibolla ootamatudki detailid. Mai Levin Põldroosi figuraalsetes kompositsioonides on alati dünaamikat ja dialoogi isegi siis, kui selgelt eristub neist vaid üks. Kuid kui figuure on juba hulgim, näiteks viis, nagu käesoleval teosel, tõuseb tema sõnum personaalselt tasandilt kollektiivsele, antud juhul ka kollektiivse mäluni, nagu viitab teose pealkiri. Kompositsiooni võib käsitleda kui põlvkonnaülest perekonnalugu, aga ka isiklikku arengut neiust naiseni, rolle nii tütre kui ka emana – just selline ambivalentsus teeb Enn Põldroosi võluvaks. Üksteise seljas ja süles istuvad figuurid moodustavad ahela, millest vaid ühel lülil on selgelt eristuv ja särav nägu, mida saab samuti tõlgendada kui taandamistehet üldiselt üksikule, tagasi kollektiivselt personaalsele. Et autor on antud motiivi alusel teinud kümme aastat hiljem ka pisut teises võtmes digimaalingu, viitab, et põhjusel või teisel on see talle isiklikult oluline. Usutavasti pakub selle universaalsus aga samastumispunkti paljudele teistele. Triinu Soikmets Pöördel ülal paremal: EnnPõldroos 2013. Alusraamil ülal: ENN PÕLDROOS „MÄLU I“ akr. õli 2013 EPõldroos
- [Karl Burman sr. Poiss valge hobusega.1948. Akvarell, paber. Vm 43,5 x 63,5 cm. ; Lm 44.8 x 64.5 cm.](https://vernissage.ee/toode/karl-burman-sr-poiss-valge-hobusega-1948-akvarell-paber-vm-435-x-635-cm-lm-44-8-x-64-5-cm/) - Karl Burman seenior oli kiindunud hobustesse ja oskas neid maalida. Ta on maalinud neid nii võidusõiduhobuse, tööhobuse kui ka vabana kappava hobu rollis. Selles akvarellis kujutab ta ratsahobuse suhtlemist noore ratsutaja, võibolla tallipoisiga. Suureformaadiline akvarell kuulub vanameistri sõjajärgsesse loomeparemikku. Seda oleks huvitav kõrvutada baltisaksa päritoluga maalija Gregor von Bochmanni akvarelliga „Lahtirakendatud hobune“ (1900–1910, Eesti Kunstimuuseum), kus inimene ja hobune on samuti suurelt esiplaanil. Mai Levin All vasakul: Karl Burman 1948
- [Karl Burman sr. Kolm kappavat hobust. Akvarell, paber. 1958. Vm 11,4 x 21,6 cm. ; Lm 12 x 22 cm.](https://vernissage.ee/toode/karl-burman-sr-kolm-kappavat-hobust-akvarell-paber-1958-vm-114-x-216-cm-lm-12-x-22-cm/) - Karl Burman seenior armastas, nagu tema vend Paul Burmangi, kujutada hobuseid – nii hipodroomil kappavaid kui ka talumehe vankri või adra ette rakendatuid. Ent tema maalilaad on erinev, ühtaegu naivistliku ja ekspressionistliku kallakuga, pintslitõmbeid akvarellilikult kokku sulatav. Võluv, kunstnikule iseloomulik väikemaal. Mai Levin All vasakul: Karl Burman 58
- [Einar Vene. Ram-Tamm. 1975/1983. Õli, lõuend. 80×115 cm.](https://vernissage.ee/toode/einar-vene-ram-tamm-1975-1983-oli-louend-80x115-cm/) - Einar Vene lõpetas Tallinna polütehnikumi 1971. aastal arvutusmasinate erialal, siis astus ERKI-sse, mille lõpetas maalikunstnik-pedagoogina 1984. aastal. Isikunäitusi on tal olnud alates 1978. aastast, aastast 1987 kuulub ta Eesti Kunstnike Liitu. Tema maalide kummaline müütilis-sürreaalne maailm oli varasemaid transavangardistlikke nähtusi eesti kunstis. Ta on esindanud uusmaneristlik-fantastilist ja ühtaegu sümbolistlikku suunda, mis levis eriti Ida-Euroopa maade kunstis 1970.–80. aastatel, ning töötab selles vaimus siiani. Käesolev teos on reprodutseeritud raamatus „Einar Vene. 50 aastat maalimist“ (2024, repro nr 1), millesse on koondatud arvustused tema kunsti kohta. Mai Levin Einar Vene sürrealistlikud, lausa maagilisrealistikud maalinarratiivid keerlevad ümber piiblilugude ning sealsete ennustuste täitumise, kuid niivõrd stiliseeritult, et nende lahtimuukimine on alati mõistatus omaette. Käesolev stseen on täis kummalisi, humanoidseid tegelasi ning ebamääraseid vorme ja objekte. Kesksel kohal on kaks alasti figuuri, mida võib kaudselt seostada Aadama ja Eevaga, paremal servas eemal istuv vanamees võib sümboliseerida aga prohvetit või teadmameest, kes edastab teadmisi või hoiatusi. Triinu Soikmets All paremal: EV. Alusraamil: 1975 „Ram-Tamm“ E.Vene 1983
- [Ludmilla Siim. Pühade lustlik rändaja („Pyhän hilpeä vaeltaja“). 2013. Õli, kuld, lõuend. 160 x 130 cm.](https://vernissage.ee/toode/ludmilla-siim-puhade-lustlik-randaja-pyhan-hilpea-vaeltaja-2013-oli-kuld-louend-160-x-130-cm/) - Erksates punarohelistes toonides rõõmus maal sellele visandatud flöödimängijaga mõjub kunstilise tegevuse sümbolina. Seda võiks kunstniku Tartu Kunstimuuseumis 2022. aastal korraldatud retrospektiivi „Olemise helk“ kõrval kasutada põhjendusena, miks Ludmilla Siim pärast naasmist Eesti kunstiellu sai 2022. aastal nii Kristjan Raua, Konrad Mäe kui ka AkzoNobeli preemiad. Mai Levin All paremal: L SIIM -K 13. Pöördel vasakul: L SIIM HMNA 08.08.2008
- [Vive Tolli. Istuv tüdruk. 1957. Graafika. Paber. Plm 30 x 22.5 cm. , Lm 41.5 x 31.6 cm.](https://vernissage.ee/toode/vive-tolli-istuv-tudruk-1957-graafika-paber-plm-30-x-22-5-cm-lm-41-5-x-31-6-cm/)
- [Valdur Ohakas. Metsas. 1982. Õli, lõuend. 150 x 100 cm.](https://vernissage.ee/toode/valdur-ohakas-metsas-1982-oli-louend-150-x-100-cm/) - Kuigi Valdur Ohakas oli viljakas ranniku- ja meremaalija, moodustasid tema pärandis omaette peatüki kammerlikud metsamotiivid. Lakkamatut inspiratsiooni ammutas ta seejuures Kütioru ürgmetsadest ning käesolevalgi teosel aimame justkui eelajaloolist aega. Motiivi raamistavate sõnajalalehtede ning kuuse- ja lehiseokste vahelt avaneb müstiline vaade peegelsiledale veesilmale ja kõverikele tüvedele, taamal tõuseb õhtune udu. Ohakas valdas kahtlemata kunsti, kuidas väike ja maine maalida suureks ja ebamaiseks, ning inspireerib ehk ka vaatajat lihtsat jalutuskäiku metsas läbi taolise prisma vaatama. Triinu Soikmets 1980. aastad on nn pruunide maastike periood Valdur Ohaka loomingus. Mitmete suurte lõuendite lummav valgusekäsitlus ja peen tooniskaala lepitavad meid selle perioodiga. Mai Levin All paremal: VOhakas 82
- [Valdur Ohakas. Lõuna-Eesti maastik. 1980. aastad. Õli, papp. 86 x 104 cm.](https://vernissage.ee/toode/valdur-ohakas-louna-eesti-maastik-1980-aastad-oli-papp-86-x-104-cm/) - Aastatel 1942–1943 õppis Valdur Ohakas Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Koolis Eerik Haameri ja Johannes Greenbergi käe all. Aastatel 1943–1944 oli ta mobiliseerituna Saksa sõjaväes. 1944–1948 õppis Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis Johannes Võerahansu ja Elmar Kitse juhatusel, kuid kool jäi lõpetamata, kuna 1949. aastal ta arreteeriti koos rühma kunstitudengitega ja saadeti Kasahhi NSV – sse Karagandõ oblastisse Vorkuta vangilaagrisse. Ta vabanes sealt 1956. aastal. Avar vaade kuppelmaastikule on Ohakale tüüpilises oliivjate ja valkjate toonidega värvigammas. See reedab teatud rutiini selles žanris, ent esindab siiski väljapaistvat maastikumaalijat. Mai Levin All paremal: VOHAKAS
- [Rein Tammik. Moonid. 2003. Õli, lõuend. 55,5 x 46,5 cm.](https://vernissage.ee/toode/rein-tammik-moonid-2003-oli-louend-555-x-465-cm/) - Rein Tammik tuli eesti kunsti 1970. aasta paiku Tartu Ülikooli kunstikabinetis Kaljo Põllu ümber tekkinud rühmituse Visarid liikmena. Ta oli üks varasemaid popkunsti ja hüperrealismi adepte eesti kunstis. 1980. aastate lõpust Normandias elav Tammik tsiteeris maaliklassikat juba oma 1970. aastate popartlikes maalides ning lähtub 17. sajandi realismist või prantsuse impressionismist suuremas osas oma Prantsusmaal loodud teostest. Mai Levin Antud teose puhul on tegu näitega tema tuntuimast žanrist – hüperrealismist. Maalähedasi põllulilli esineb tema töödes ka aastakümneid varem, kuigi siis paigutas ta sarnased vaikelud täiesti teisest maailmast pärit taustale. Mida aeg edasi, seda enam võib näha Tammiku kompositsioonides küll stiili- ja laaditruudust ning korduvaid detaile, ent muutus toimub nende kujutamises üha loomulikumas ja usutavamas keskkonnas. Enam ei pea ta vajalikuks lavastada sürreaalseid stseene ega tekitada nihestusi. Rein Tammiku varjamatu lillelembuse ampluaa on erakordselt lai, ulatudes uhketest ja kohevatest roosidest Versailles’i lossipargis lihtsate karikakardeni keraamilises potis. Käesolevad moonid vaasis paigutuvad kuhugi nende kahe äärmuse vahele – neis on graatsiat ja dramaatikat, aga ka õrnust ja haprust. Õite veripunased kroonlehed ja mustjad südamikud on korraga kontrastis ja harmoonias valgele vaasile maalitud siniste ornamentidega ning heidavad vaevuaimatavaid varje buketi taga kumavale müstiliselt rohelisele valgusele. Põllulilled teatavasti vaasis kaua ei püsi ning nii on ka osa õisi juba kergelt päid norgu laskmas, osa kroonlehtigi lauale pudenenud – Tammik on ära tabanud selle väikese viivu, kus inimkäsi toob tuppa tükikese kaduvat elusloodust, ning kunstniku käe all saab sellest kaduvusest igavik. Triinu Soikmets All paremal: TAMMIK
- [Philiph Arvo Luik. Unelmate aed. 2021. Akrüül, lõuend. 150,5 x 180,5 cm.](https://vernissage.ee/toode/philiph-arvo-luik-unelmate-aed-2021-akruul-louend-1505-x-1805-cm/) - Aastail 1965–70 Tartu Kunstikoolis ning seejärel Stockholmi Kuninglikus Kunstiakadeemias õppinud Philiph Arvo Luik jagab oma aega Eesti, Rootsi ja Itaalia vahel. Loomingulise palge poolest kuulub ta õieti subtroopilisse vööndisse lokkava värvirikka taimestiku ja pimestava valgusega. Aga tema maastikud on ühtaegu ka unelmate maastikud. Mai Levin Philiph Arvo Luige kaugelt äratuntav värviküllane ja ergas koloriit on tema maalidel alati omaette ja eraldiseisev tegelane, mille kõrval motiivist rääkida tunduks kohati teisejärguline. Ometi tasub siinkohal peatuda just sellel lõunamaisel aiavaatel, kus soleerima hakkavad kordamööda piiniad ja küpressid, lubjatud seinad ja kivimüürid, balustraadisambad ja trepiastmed. Omaette müsteeriumiks saab suletud jalgvärav, mille kõrvalt piirdeaia puudumise tõttu ometi vabalt mööda lipsata saab. Luik on komponeerinud harmoonilise suurteose, mille püänt seisneb suletud avatuses, hoolitsetud aiast algavas teekonnas metsikusse mäestikku. Triinu Soikmets All vasakul: PAL PHILIPH A: LUIK. Pöördel vasemal keskel: PHILIPH A.LUIK © APL
- [Peeter Ulas. Saaremaa sadam. 1963. Graafika, linool, paber. Km 22 x 30 cm. ; Lm 29.8 x 42 cm.](https://vernissage.ee/toode/peeter-ulas-saaremaa-sadam-1963-graafika-linool-paber-km-22-x-30-cm-lm-29-8-x-42-cm/)
- [Nigul Espe. Pühajärve vaade. 1964. Õli, Lõuend. 70 x 99,5 cm.](https://vernissage.ee/toode/nigul-espe-puhajarve-vaade-1964-oli-louend-70-x-995-cm/) - 1932. aastal Pallase lõpetanud Nigul Espe oli Tartu kunstielus silmapaistev tegelane enne sõda, mil ta pidas Ko-Ko-Ko kohvikut, aga ka pärast sõda, mil ta tegi karikatuure ajalehele Edasi. Viimastel elukümnenditel esines ta peamiselt akvarellidega. Hoolikalt maalitud suurejooneline „Pühajärve vaade“, millele annab koduse nüansi kaldaäärse maja juurde viiv tee, kuulub tema hilisperioodi loomeparemikku. Mai Levin All paremal: Nigul Espe 1964
- [Jüri Arrak. Pilt vanast Tallinnast. 1976. Linool, paber. Km 30.2 x 35 cm. ; Lm 40 x 47 cm.](https://vernissage.ee/toode/juri-arrak-pilt-vanast-tallinnast-1976-linool-paber-km-30-2-x-35-cm-lm-40-x-47-cm/)
- [Jüri Arrak. Kihelkonna kirik. 1968. Linool, paber. Km 20 x 21.6 cm. ; Lm 27.6 x 30 cm.](https://vernissage.ee/toode/juri-arrak-kihelkonna-kirik-1968-linool-paber-km-20-x-21-6-cm-lm-27-6-x-30-cm/)
- [Endel Kõks. Skäärid. 1952. Graafika. Värviline vitrograafia, paber. Vm 46,3 x 34,8 cm.](https://vernissage.ee/toode/endel-koks-skaarid-1952-graafika-varviline-vitrograafia-paber-vm-463-x-348-cm/) - Endel Kõks alustas kunstiõpinguid 1934. aastal Pallases, mille lõpetas 1940 Ado Vabbe õpilasena. Ta äratas kohe ka tähelepanu kriitikute hulgas, teenides ära nende üsna üksmeelse tunnustuse. Meie tollases kunsti uuendusliikumises oli Kõks maalijatest kõige aktiivsem katsetaja, kelle otsingud liikusid sageli mitmes suunas. Ent maali kõrval tegi ta ka üsna palju graafikat – Kõksile meeldis eksperimenteerida ning ta harrastas erinevaid stiile ning tehnikaid, pidades sellist loomingulist vabadust enda tugevaks küljeks. Talle omase huviga uute väljendusvahendite vastu pöördus ta 1950. aastate algul Rootsi asudes klaasitrüki ehk vitrograafia poole, mille puhul kujutis graveeritakse või söövitatakse klaasplaadile ja tõmmised trükitakse ofordipressis. Selles tehnikas estampidest on väga vähe tõmmiseid. Tulemused on aga päris huvitavad: joonistus mõjub siin veidi laialivalguvana ning loob sumedavõitu atmosfääri. Antud motiiv pärineb tõenäoliselt Stockholmi-lähedastest skääridest. Kümnendi algul valmis tal selles tehnikas rida töid, sh „Skäärid“, mis on fikseeritud ka Tartu Kunstimuuseumi kataloogis „Endel Kõks. Vapruse, vabaduse ja rõõmuga, 2013, lk 228). Mai Levin All vasakul: I skären, Vitrograafia, 1952 2/2. All paremal: Endel Kõks
- [Märt Laarman. Vana emajõgi. 1970. Graafika, linool, paber. Km 14.8 x 24.8 cm. ; Lm 21 x 31 cm.](https://vernissage.ee/toode/mart-laarman-vana-emajogi-1970-graafika-linool-paber-km-14-8-x-24-8-cm-lm-21-x-31-cm/)
- [Mare Vint. Linnud. Graafika. Diam: 15.5 ; Lm 41 x 28 cm.](https://vernissage.ee/toode/mare-vint-linnud-graafika-diam-15-5-lm-41-x-28-cm/)
- [Mare Vint. Äralend. 1980. Lito, paber. Plm 30.7 x 30 cm. ; Lm 39.2 x 38 cm.](https://vernissage.ee/toode/mare-vint-aralend-1980-lito-paber-plm-30-7-x-30-cm-lm-39-2-x-38-cm/)
- [Eerik Haamer. Ateljee. Natüürmort aknavaatega. 1960. aastate teine pool. Õli. Lõuend. 100 x 73 cm. Alghind: 12000 €](https://vernissage.ee/toode/eerik-haamer-ateljee-naturmort-aknavaatega-1960-aastate-teine-pool-oli-louend-100-x-73-cm-alghind-12000-e/) - Eerik Haamer lõpetas Kõrgema Kunstikooli Pallas Nikolai Triigi õpilasena ning töötas pärast seda Tartu Poeglaste Gümnaasiumis joonistamise ja võimlemise õpetajana. 1941. aastal asus ta elama Tallinna ning töötas Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Koolis maali-, joonistus- ja anatoomiaõppejõuna. 1944 sõjasündmuste keerises põgenes ta paadiga Rootsi. Kui kodumaal loodud töödes oli Haameri palett tõsine, peaaegu karm, siis Rootsis hakkas koloriit 1950. aastatel helenema ning muutus eriti intensiivseks 1960. aastatel, mil maalimislaad muutus vabamaks, maalilisele plekile rajatuks, kahtlemata tolleaegse abstraktse maali (nt prantsuse tašismi) mõjul. Oma osa oli selles nii olustikul ja kunstil kui ka kaasaegsel kunstil tervikuna – abstraktse maali värvikultus nakatas, teisalt muutus ka meistri enda elutunnetus. Selle särava ateljeevaate teostus on suguluses kunstniku tollaste maalidega, mis kujutavad sillerdavaid merepõhju, õitsvaid puid jne. Teos on fikseeritud Reeli Kõivu monograafias Haamerist (2008, kataloogis nr 335). Mai Levin Ülimalt värvirikas vaikelu Eerik Haamerilt üllatab murdmata toonidega – puhtad kollane ja punane, roheline ja sinine on praktiliselt kokkusegamatuna laienenud laualt ja paletilt pisikesse lillekimpu ja tohutusse aknast avanevasse vaatesse, mis omakorda tahab justkui ise tuppa tungida ning koos pintslipurkidega uued kimbud moodustada. Sellist erakordset ühtesulamist kujutamisvahendite ja kujutatava materjali vahel saab pidada teadlikult seatud värviülesandeks, kus muidugi ei ole mööndusi tehtud ka kompositsiooni osas. Ning ennekõike on tegu äärmiselt positiivse ja piduliku, elurõõmust rõkkava pildiga ühe suurmeistri ateljeeargipäevast, mis annab tunnistust lihtsate ja väikeste hetkede võimest mõjuda suure ja suurejoonelisena. Triinu Soikmets All vasakul: Haamer
- [Evald Okas. Jaapani pruut. 1965. Ofort, akvatinta, paber. 64 x 50 cm. Alghind: 6000 € Haamrihind: 26500 €](https://vernissage.ee/toode/evald-okas-jaapani-pruut-1965-ofort-akvatinta-paber-64-x-50-cm-alghind-6000-e/) - 1963. aasta Jaapani-reis oli kunstnikule äärmiselt inspireeriv. Selle tulemuseks olid suured graafika- ja maaliseeriad. Okast köitis küll ka kaasaegne Jaapan, ent rohkem kajastub neis seeriates maa traditsiooniline kultuur. Kiotos õnnestus tal näha pruudi riietumistseremooniat, mis kajastub mitmetes graafilistes lehtedes. Üks suuremaid ja efektsemaid on käesolev töö, milles võlub sügvamustade või täpiliste akvatintapindade kontrast õhulise ofordijoonisega. Mai Levin All vasakul, plaadil: EO 65. All vasakul: Jaapani pruut. Ofort, akvatinta. All paremal: E.Okas 1965
- [Heitti Polli. Akt. 1999. Õli, lõuend. 105 x 105 cm. Alghind: 9000 €](https://vernissage.ee/toode/heitti-polli-akt-1999-oli-louend-105-x-105-cm-alghind-9000-e/) - Maalijate perekonnast pärit Heitti Polli lõpetas Kunstiinstituudi 1974. aastal, mil eesti maalis segunesid popkunsti ja hüperrealismi mõjud juba transavangardistliku tunnetusega, mis armastas tsiteerida klassikat, kohandades seda oma ajastule. Polli on võtnud akti Velazqueze maalilt „Veenus peegliga“ (1647-51, rahvusgalerii Londonis) ja avanud tema ees tundmatuid horisonte. Mai Levin Tiiu Männiste on iseloomustanud Heitti Pollit kui tõelist postmodernisti, kes võtab viiteid ja tehnikaid siit ja sealt, ning ainuüksi käesolev oksjonivalik kinnitab öeldut. Vaatluse all olev akt lisab valikule aga eriti poeetilise ja unenäolise kihi. Kuldkollane satiin ja veinipunane samet, Veenuse kriitkahvatu nahk ja süsimust kinniseotud soeng, kerge vari käsivarrel, millele nõjatudes ta kuhugi vaatab. Aga kuhu? On see tume kuristik, kõrgmäestik pealpool pilvepiiri või hoopis mõlemat korraga? Polli valdab ambivalentsikunsti küll ka loodus- ja linnaruumis, kuid justnimelt figuur näib lisavat siia ka topeltpilgu – ühe läbi modelli ja teise läbi vaataja oma. Triinu Soikmets All vasakul: Heitti Polli 99. Alusraamil: „AKT“ 1999 a 110 x 110 õ. l.
- [Hans Mets. Turul. 1947. Monotüüpia, paber. Lm 49,9 x 37,3 cm. ; Km 33,3 x 26,3 cm. Alghind: 1900 €](https://vernissage.ee/toode/hans-mets-turg-1947-monotuupia-paber-lm-499-x-373-cm-km-333-x-263-cm-alghind-1900-e/) - Hans Mets lõpetas Pallase Nikolai Triigi maaliateljee õpilasena 1934. aastal ning äratas tähelepanu tugeva koloristina. 1944. aastal emigreerus ta esialgu Saksamaale, sealt 1949. aastal USA-sse New Yorki. Käesolev teos on loodud Saksamaal Geislingeni põgenikelaagris elades, kus eesti kunstnikud korraldasid näitusi. Üsna palju viljeleti siis monotüüpiat, trükitehnikat, mis andis unikaalse maalilaadse tõmmise – maalimistarvete hankimisega oli raskusi. Mai Levin All paremal: H. Mets 47. Pöördel: Hans Mets „Turul“ – monotüüpia 1947 # 18
- [Eduard Einmann. Vana Tallinn. 1979. Õli, lõuend. 92.5×73,3 cm. Alghind: 6000 €](https://vernissage.ee/toode/eduard-einmann-vana-tallinn-1979-oli-louend-92-5x73-cm-alghind-6000-e/) - Eduard Einmann on tuntud rohkem portretistina, kuid viljeles ka natüürmorti, maastikumaali ja linnavaateid. Hea joonistajana on ta kindlakäeliselt visandanud vanalinna kivikatustega veenva linnaruumi. Vaba pintslitöö, intensiivsed värvikooslused ja rõhutatud kontrastid loovad dünaamilise pildistruktuuri, milles realistlik kujutusviis põimub eksperimenteeriva maalikeelega. 1970. aastatel muutus Einmanni maalides valitsevaks korrapäraselt täppiv, valgusemõju detailselt jälgiv, seejuures dekoratiivne laad, milles ta on loonud portreesid, natüürmorte, linnavaateid. Käesolev motiiv on nähtud võibolla Assauwe torni aknast Müürivahe tänaval, ent mõjub samas ka veidi ulmelisena. Mai Levin All vasakul: Ed. Einmann 1979
- [Günther Reindorff. Mets.1963. Joonistus. Itaalia pliiats, press-süsi, Marais´paber. Lm 31,2 x 39 cm. ; Vm 29,2 x 37,7 cm. Alghind: 1800 € Haamrihind: 5200 €](https://vernissage.ee/toode/gunther-reindorff-metsaalune-1963-joonistus-itaalia-pliiats-press-susi-maraispaber-lm-312-x-39-cm-vm-29-x-377-cm-alghind-1800-e/) - Väljapaistev maastikujoonistaja ning Riigi Kunsttööstuskooli graafikaosakonna juhataja Günther Reindorff oli ka üks Rakenduskunstnike Ühingu (RaKÜ) asutajaid 1932. aastal. Nagu kõigis Reindorffi töödes, äratab imestust ere isikupärane stiil, mis pole alla surunud vahetut loodusemõju, pigem vastupidi. Suurem osa maastikujoonistuse meistri viimistletud töid tema loomingu hilisperioodist on jõudnud muuseumikogudesse. Käesolev on senitundmatu, nähtavasti asunud pikemat aega mõnes erakogus. Sellal joonistas ta palju etüüde nii Eisma kandis kui ka Lohusalus ja Laulasmaal, mille alusel valmisid ateljees – mõnigi kord prantsuse paberil, nagu siin – filigraansed üldistavad teosed looduse salapärasest elust ja loodusvormide rikkusest. Tõenäoliselt esines töö 1963. aastal vabariiklikul sügisnäitusel. Mai Levin Keskel: kahekordne vesimärk MARAIS. All paremal: GRff 63 G. Reindorff
- [Evald Okas. Neegertantsijanna. 1962. Kuivnõel, akvatinta. Plm 49,3 x 31,5 cm. Alghind: 2500 € Haamrihind: 2500 €](https://vernissage.ee/toode/okas-neegertantsijanna-1962-kuivnoel-akvatinta-plm-493-x-315-cm-alghind-2500-e/) - 1961. aastal käis Evald Okas Pariisis. Reisi tulemusel valmis 1962. aastal graafiline sari, millesse kuulub 34 teost kuivnõel/akvatinta või ofort/akvatinta tehnikas, kajastades erinevaid elukülgi suurlinnas. Üks sarja väljendusrikkamaid lehti on „Neegertantsijanna“ – Okast on alati kaasa kiskunud lõunamaiste tüüpide ere ilu. Teos on ka tehniliselt väga efektne. Mai Levin All vasakul: Neegertantsijanna. Kuivnõel. Akvatinta IV 14/25. All paremal: E. Okas 1962
- [Eduard Einmann. Natüürmort suveniiridega. 1961. Õli. Lõuend. 54 x 65 cm. Alghind: 2800 €](https://vernissage.ee/toode/eduard-einmann-natuurmort-suveniiridega-1961-oli-louend-54-x-65-cm-alghind-2800-e/) - 1941. aastal J. Koorti nimelise Riigi Rakenduskunstikooli maalijana lõpetanud Eduard Einmann esines 1950.–60. aastatel rohkem portreejoonistuste ja pastellidega, ent viljeles ka õlimaali. Huvitav ülaltvaates natüürmort on üles ehitatud diagonaalselt ristuvatele tasapindadele, erinevates sinistes toonides ja erinevatest materjalidest draperiidele, millele on asetatud kunstniku reisidele viitav, islamimaadele tüüpiline vaskkann-kumgaan joogitopsidega kandikul ja kunstiraamatud. Mai Levin Ülal paremal: Ed Einmann 1961
- [Edgar Valter. Abstraktsioon. 1966. Õli, paber. Vm 59 x 83.7 cm. Alghind: 6000 €](https://vernissage.ee/toode/edgar-valter-abstraktsioon-1966-oli-paber-vm-59-x-83-7-cm-alghind-6000-e/) - Andeka iseõppijana paistis Valter juba 1940. aastate lõpus – 1950. aastatel silma graafikas, ent maalijana leidis end 1960. aastatel. Selle aastakümne looming kõneleb vastuvõtlikkusest tolleaegsetele erinevatele suundumustele, ent samas ka isikupärase väljenduslaadi otsinguist. Mai Levin Valter on laiemalt tuntud lasteraamatute illustraatorina, kuid aina enam avastatud ka viljaka maalikunstnikuna, kelle rikkalikes figuraalkompositsioonides segunevad äärmiselt särav, lausa helkiv koloriit ning fantaasiarikas ja muinasjutuline sisu ja mulje. Sellise profiili taustal on tema kubistlik abstraktsioon kahtlemata erandlik avades autorit veel ühest küljest, mis siinsel oksjonimaastikul nii tutvustamist kui kollektsioneerimist väärib. Triinu Soikmets All paremal: EW 66.
- [Concordia Klar. Mäng. 1987/2000. Graafika. Pehmelakk, ofort, akvatinta, värviline, paber. Plm 49,3 x 64,5 cm. Alghind: 1900 € Haamrihind: 1900 €](https://vernissage.ee/toode/concordia-klar-mang-1987-2000-graafika-pehmelakk-ofort-akvatinta-varviline-paber-plm-493-x-645-cm-alghind-1900-e/) - Concordia Klar oli 1960.–80. aastate eesti graafika juhtiva meistri Peeter Ulase abikaasa, ka ise tugev graafik. Fantastilised naismuusikud ilmusid tema loomingusse 1973. aastal ning kujunesid tema graafika põhimotiiviks, millele 1999. aastate lõpupoolel lisandusid õrnad taimemotiivid – sellised, nagu tema laest põrandani rippuvail õhulistele joonistustel-kakemonodel. Põhiliselt kasutas Klar pehmelakki, sageli värvilist, täiendades seda ajuti teiste tehnikatega. Mai Levin Mängumotiiv on Concordia Klari graafikas korduv, läbiv ja mitmetähenduslik, tähistades peamiselt ja eelkõige siiski pillimängu. Olgu selleks siis pasun või viiul, lüüra või harf või hoopis nende kombinatsioon – nagu käesoleval juhul tuvastada võime, on mänguriista kuju alati sama sihvakas ja graatsiline kui sellel musitseeriv muusa, tema aura samavõrd haldjalik. Mis eriti võluv, tegu ei ole monokroomse gravüüriga, vaid kombineeritud on ka erinevaid graafikatehnikaid ja värve, kasutatud elustaimede jäljendeid, mis mõjuvad kivististena ja annavad kogu kompositsioonile arhailise lõppviimistluse. Triinu Soikmets All vasakul: „Mäng“ pehmelakk, ofort, akvatinta AT II. All paremal: C. Klar 87-2000.
- [Anu Muiste. Meelekindlus. 2022. Õli lõuendil. 120 x 130 cm. Alghind: 2300 €](https://vernissage.ee/toode/anu-muiste-meelekindlus-2022-oli-louendil-120-x-130-cm-alghind-2300-e/) - Anu Muiste loomingus peegeldub muuhulgas tema hariduslik taust, ringdisain ja sotsiaalteadused, mille tulemusena on tema loomingki korraga esteetiline ja psühholoogiline või nagu ta ise on öelnud – sisekaemuslik. Käesoleval maalil väänlevad tihedalt laotud ümarate kivide vahel luigelaadsed lindolendid, kes justkui lähenevad teineteisele, aga ometi eemalduvad. Nende siniroheline sulestik sulab sileda kivipinnaga kohati ühte, kuldkollaste silmade-nokkadega tipnevad pikad ja peenikesed kaelad uuristavad ümarate vormide vahel käike. Sürrealistlik linnumotiiv on Muiste loomingus läbiv, sümboliseerides nii meis kõigis pesitsevat animaalset alget kui ka inimlikku igatsust läheduse ja hoituse järele. Teos oli loodud näitusele “Viies element”, kus autor käsitles maailma ürgalgeid läbi psühholoogia suure viisiku teooria. Antud töö esindab maa elementi, mis omakorda sobitub meelekindluse isiksusejoonega ning sümboliseerib maandust, praktilisust ja stabiilsust. Triinu Soikmets All vasakul: Anu Muiste 22
- [Anna Kõuhkna. Hingerahu. 2026. Õli, lõuend. Diameeter: 80 cm. Alghind: 2000 €](https://vernissage.ee/toode/anna-kouhkna-hingerahu-2026-oli-louend-diameeter-80-cm-alghind-2000-e/) - Möödunud sügisel tegi Anna Kõuhkna Vernissage’i oksjonil ilusa avangu maaliga ”Valgust pimedusse”, seekord jätkab temaatiliselt ”Hingerahuga”. Taaskord ristab Kõuhkna looduse ja naispsüühe, kujutades viimast justkui pisikese Pöial-Liisina, kes on äsja sündinud suurest sinisest kellukast. Kui muidu kiputakse kunstiajaloos luigemotiivi seostama ikka Leda-müüdiga ja võrgutamisnarratiiviga, siis Kõuhkna puhul näib see sümboliseerivat pigem turvalisust ja hellust. Luik tähistab ka ülimat lojaalsust ning nii võib hingerahu kontekstis mõista kogu kompositsiooni ka kui eneseloomist ja iseendale truuks jäämist. Triinu Soikmets All vasakul: Anna Kõuhkna
- [Endel Kõks. Skäärid. 1952. Graafika. Värviline vitrograafia, paber. Vm 46,3 x 34,8 cm. Alghind: 1500 €](https://vernissage.ee/toode/endel-koks-skaarid-1952-graafika-varviline-vitrograafia-paber-vm-463-x-348-cm-alghind-1500-e/) - Endel Kõks alustas kunstiõpinguid 1934. aastal Pallases, mille lõpetas 1940 Ado Vabbe õpilasena. Ta äratas kohe ka tähelepanu kriitikute hulgas, teenides ära nende üsna üksmeelse tunnustuse. Meie tollases kunsti uuendusliikumises oli Kõks maalijatest kõige aktiivsem katsetaja, kelle otsingud liikusid sageli mitmes suunas. Ent maali kõrval tegi ta ka üsna palju graafikat – Kõksile meeldis eksperimenteerida ning ta harrastas erinevaid stiile ning tehnikaid, pidades sellist loomingulist vabadust enda tugevaks küljeks. Talle omase huviga uute väljendusvahendite vastu pöördus ta 1950. aastate algul Rootsi asudes klaasitrüki ehk vitrograafia poole, mille puhul kujutis graveeritakse või söövitatakse klaasplaadile ja tõmmised trükitakse ofordipressis. Selles tehnikas estampidest on väga vähe tõmmiseid. Tulemused on aga päris huvitavad: joonistus mõjub siin veidi laialivalguvana ning loob sumedavõitu atmosfääri. Antud motiiv pärineb tõenäoliselt Stockholmi-lähedastest skääridest. Kümnendi algul valmis tal selles tehnikas rida töid, sh „Skäärid“, mis on fikseeritud ka Tartu Kunstimuuseumi kataloogis „Endel Kõks. Vapruse, vabaduse ja rõõmuga, 2013, lk 228). Mai Levin All vasakul: I skären, Vitrograafia, 1952 2/2. All paremal: Endel Kõks
- [Andro Kööp. Suhted 8. (Relations 8). 2007. Õli, linane lõuend. 90 x 90 cm. Alghind: 3200 € Haamrihind: 17500 €](https://vernissage.ee/toode/andro-koop-suhted-8-relations-8-2007-oli-linane-louend-90-x-90-cm-alghind-3200-e/) - Andro Kööbi rastertehnika on eriomane ja äratuntav, tihti veidi nihkes – näitusel ”Suhted” kombineeris ta seda maailmakuulsate pop- ja moeikoonidega, alates Marilyn Monroest kuni Elizabeth Taylorini. Käesolevas teoses võime samuti aimata glamuurset modellilikkust ja stoilist ikoonilisust, twiggylikku stiliseeritud ilmet ja warhollikku esteetikat. Andro Kööp, kes kujutava kunsti kõrval on meister ka sisekujunduskunstis, on investeering kogujale, kes ei pelga luksust ja intelligentset ilu. Triinu Soikmets All vasakul: Andro. All paremal: 2007
- [Johanna Mudist. Merikapsad. 2025. Õli, lõuend. 100 x 120 cm.](https://vernissage.ee/toode/johanna-mudist-merikapsad-2025-oli-louend-100-x-120-cm/) - Johanna Mudist käib ilmselgelt oma vanaisa Peeter Mudisti jälgedes – nende mõlema maalilooming on ühtviisi õrn ja kergelt traagilise alatooniga, ometi jõuline ja jäädes samas värvigammalt helgeks ja lootusrikkaks. Johanna Mudisti maale iseloomustab nihestatud naturalism, kus tunneme ära inimese ja inimlikkuse, kuid näeme seda ootamatu nurga alt või ebaloomulikus situatsioonis. Nii varjub ka käesolevas töös suure kapsalehe taha habras figuur, kelle jäsemed on justkui välja venitatud, sirutatud üle kosmilise omailma. Triinu Soikmets All paremal: J. Mudist 2025
- [Ivar Kaasik. Vaikus mere ääres. 2017. Õli. Lõuend. 90 x 100,5 cm.](https://vernissage.ee/toode/ivar-kaasik-vaikus-mere-aares-2017-oli-louend-90-x-1005-cm/) - Ivar Kaasiku meremaalid on vaatajale tuttavad – lihtsad ja lakoonilised, rahulikud ja realistlikud. Taotluslikult tühjad, segamatult lainepinda kompavad. Käesolev oksjoniteos nihestab seda väljakujunenud rütmi, tuues sisse Kaasiku lemmikainese ehk inimese. Nii sünnib teatav draama, sest meri pole enam üksi ega vist ka kahekesi mitte – argises roosas tuulejopes tütarlaps on küll seljaga vaataja poole, kuid kelle poole sirutab ta oma selja taha ulatuva käe? Kuhu on tegelikult suunatud tema pilk – kas lihtsalt horisondi poole või selle taha? Maaliseeria inspiratsiooniks on saare naised nende igapäevases keskkonnas, avalikus ruumis ja looduses, ilma hinnanguid andmata, ent ometi tõstatades vaiksed ja väikeseid küsimusi. Triinu Soikmets All paremal: Ivar Kaasik
- [Herkki-Erich Merila. Detrag III, 2021, Digitrükk akrüülklaasil, 68,5 x 48,5 cm. AP](https://vernissage.ee/toode/herkki-erich-merila-detrag-iii-2021-digitrukk-akruulklaasil-685-x-485-cm-ap/) - signeeritud
- [Heitti Polli. Akt. 1999. Õli, lõuend. 105 x 105 cm.](https://vernissage.ee/toode/heitti-polli-akt-1999-oli-louend-105-x-105-cm/) - Maalijate perekonnast pärit Heitti Polli lõpetas Kunstiinstituudi 1974. aastal, mil eesti maalis segunesid popkunsti ja hüperrealismi mõjud juba transavangardistliku tunnetusega, mis armastas tsiteerida klassikat, kohandades seda oma ajastule. Polli on võtnud akti Velazqueze maalilt „Veenus peegliga“ (1647-51, rahvusgalerii Londonis) ja avanud tema ees tundmatuid horisonte. Mai Levin Tiiu Männiste on iseloomustanud Heitti Pollit kui tõelist postmodernisti, kes võtab viiteid ja tehnikaid siit ja sealt, ning ainuüksi käesolev oksjonivalik kinnitab öeldut. Vaatluse all olev akt lisab valikule aga eriti poeetilise ja unenäolise kihi. Kuldkollane satiin ja veinipunane samet, Veenuse kriitkahvatu nahk ja süsimust kinniseotud soeng, kerge vari käsivarrel, millele nõjatudes ta kuhugi vaatab. Aga kuhu? On see tume kuristik, kõrgmäestik pealpool pilvepiiri või hoopis mõlemat korraga? Polli valdab ambivalentsikunsti küll ka loodus- ja linnaruumis, kuid justnimelt figuur näib lisavat siia ka topeltpilgu – ühe läbi modelli ja teise läbi vaataja oma. Triinu Soikmets All vasakul: Heitti Polli 99. Alusraamil: „AKT“ 1999 a 110 x 110 õ. l.
- [Hans Mets. Turul. 1947. Monotüüpia, paber. Lm 49,9 x 37,3 cm. ; Km 33,3 x 26,3 cm.](https://vernissage.ee/toode/hans-mets-turul-1947-monotuupia-paber-lm-499-x-373-cm-km-333-x-263-cm/) - Hans Mets lõpetas Pallase Nikolai Triigi maaliateljee õpilasena 1934. aastal ning äratas tähelepanu tugeva koloristina. 1944. aastal emigreerus ta esialgu Saksamaale, sealt 1949. aastal USA-sse New Yorki. Käesolev teos on loodud Saksamaal Geislingeni põgenikelaagris elades, kus eesti kunstnikud korraldasid näitusi. Üsna palju viljeleti siis monotüüpiat, trükitehnikat, mis andis unikaalse maalilaadse tõmmise – maalimistarvete hankimisega oli raskusi. Mai Levin All paremal: H. Mets 47. Pöördel: Hans Mets „Turul“ – monotüüpia 1947 # 18
- [Jüri Mildeberg. Ebanormaalne. 2026. Autoritehnika. 39 x 39 x 11 cm. MÜÜDUD.](https://vernissage.ee/toode/juri-mildeberg-ebanormaalne-2026-autoritehnika-39-x-39-x-11-cm-broneeritud/) - Jüri Mildebergi näitus „HINGEDEUSK“ Vernissage galeriis 29.05 - 01.07.2026
- [Jüri Mildeberg. Linda. 2025. Autoritehnika. 38 x 38 x 12 cm.](https://vernissage.ee/toode/juri-mildeberg-linda-2025-autoritehnika-38-x-38-x-12-cm/) - Jüri Mildebergi näitus „HINGEDEUSK“ Vernissage galeriis 29.05 - 01.07.2026
- [Jüri Mildeberg. Minu inimesed. 2024. Autoritehnika. 40 x 35 x 23 cm.](https://vernissage.ee/toode/juri-mildeberg-minu-inimesed-2024-autoritehnika-40-x-35-x-23-cm/) - Jüri Mildebergi näitus „HINGEDEUSK“ Vernissage galeriis 29.05 - 01.07.2026
- [Jüri Mildeberg. Lõputu lugu. 2026. Autoritehnika. 39 x 39 x 15 cm.](https://vernissage.ee/toode/juri-mildeberg-loputu-lugu-2026-autoritehnika-39-x-39-x-15-cm/) - Jüri Mildebergi näitus „HINGEDEUSK“ Vernissage galeriis 29.05 - 01.07.2026
- [Jüri Mildeberg. Kaitsev kilp IV. 2026. Autoritehnika. 39 x 39 x 5 cm.](https://vernissage.ee/toode/juri-mildeberg-kaitsev-kilp-iv-2026-autoritehnika-39-x-39-x-5-cm/) - Jüri Mildebergi näitus „HINGEDEUSK“ Vernissage galeriis 29.05 - 01.07.2026
- [Jüri Mildeberg. Kuningas, 2025. Autoritehnika. 40 x 40 x 16 cm.](https://vernissage.ee/toode/juri-mildeberg-kuningas-2025-autoritehnika-40-x-40-x-16-cm/) - Jüri Mildebergi näitus „HINGEDEUSK“ Vernissage galeriis 29.05 - 01.07.2026
- [Jüri Mildeberg. Kaitsev kilp II. 2026. Autoritehnika. 39 x 39 x 5 cm.](https://vernissage.ee/toode/juri-mildeberg-kaitsev-kilp-ii-2026-autoritehnika-39-x-39-x-5-cm/) - Jüri Mildebergi näitus „HINGEDEUSK“ Vernissage galeriis 29.05 - 01.07.2026
- [Jüri Mildeberg. Virtuoos. 2025. Autoritehnika. 39 x 39 x 14 cm.](https://vernissage.ee/toode/juri-mildeberg-virtuoos-2025-autoritehnika-39-x-39-x-14-cm/) - Jüri Mildebergi näitus „HINGEDEUSK“ Vernissage galeriis 29.05 - 01.07.2026
- [Jüri Mildeberg. Nina omad võtavad mõõtu. 2026. Autoritehnika. 39 x 39 x 16 cm.](https://vernissage.ee/toode/juri-mildeberg-nina-omad-votavad-mootu-2026-autoritehnika-39-x-39-x-16-cm/) - Jüri Mildebergi näitus „HINGEDEUSK“ Vernissage galeriis 29.05 - 01.07.2026
- [Jüri Mildeberg. Thatcheri efekt. 2026. Autoritehnika. 46 x 39 x 10 cm.](https://vernissage.ee/toode/juri-mildeberg-thatcheri-efekt-2026-autoritehnika-46-x-39-x-10-cm/) - Jüri Mildebergi näitus „HINGEDEUSK“ Vernissage galeriis 29.05 - 01.07.2026
- [Jüri Mildeberg. Ympyrä. 2026. Autoritehnika. 39 x 39 x 11 cm.](https://vernissage.ee/toode/juri-mildeberg-ympyra-2026-autoritehnika-39-x-39-x-11-cm/) - Jüri Mildebergi näitus „HINGEDEUSK“ Vernissage galeriis 29.05 - 01.07.2026
- [Jüri Mildeberg. Animism III. 2026. Autoritehnika. 39 x 39 x 10 cm.](https://vernissage.ee/toode/juri-mildeberg-animism-iii-2026-autoritehnika-39-x-39-x-10-cm/) - Jüri Mildebergi näitus „HINGEDEUSK“ Vernissage galeriis 29.05 - 01.07.2026
- [Jüri Mildeberg. Botaanik II. 2025. Autoritehnika. 40 x 40 x 14 cm.](https://vernissage.ee/toode/juri-mildeberg-botaanik-ii-2025-autoritehnika-40-x-40-x-14-cm/) - Jüri Mildebergi näitus „HINGEDEUSK“ Vernissage galeriis 29.05 - 01.07.2026
- [Enn Põldroos. KUST ME TULEMA? KES ME OLEME? KUHU ME LÄHEME? 2022.a. Digimaal, lõuend 96×85 cm](https://vernissage.ee/toode/enn-poldroos-kust-me-tulema-kes-me-oleme-kuhu-me-laheme-2022-a-digimaal-louend-96x85-cm/) - Digimaaling lõuendil 96 x 85cm nr 2/25
- [Alo Hoidre. Rõõmus aktikompositsioon. 1992. Õli, tempera, guašš, paber. Vm 64,5 x 62,3 cm. Alghind: 2500 € Müüdud](https://vernissage.ee/toode/alo-hoidre-roomus-aktikompositsioon-1992-oli-tempera-guass-paber-vm-641-x-615-cm-alghind-2500-e/) - Alo Hoidre sai enne sõda küll kõrgema hariduse graafika (litograafia) alal, kuid armastas maalida ning on muuseumides esindatud ka maalidega. Suurde maalimishoogu sattus ta 1980. aastate lõpupoolel, luues rõõmsat elumöllu õhkuvaid kompositsioone, mis on äärest ääreni täidetud naisfiguuride, enamasti aktidega. Tema figuuririkkad dünaamilised maalid nii õlis-akrüülis kui ka temperas-guašis hämmastasid oma elu- ja lõbujanuse paatosega. Neid on jätkunud nii muuseumidesse kui ka erakogudesse. Mai Levin Kunstiteadlane ja kultuuriloolane Jüri Hain on täheldanud, et kuigi Alo Hoidre ise suur peopidaja ei olnud, siis toimus temas pigem pidev pidu iseeneses – „kujutamisaineks sai järjest sagenevalt lustipidu ja pillerkaar“. Nii see tõepoolest oli – mängulised ja värvilised peo- ja karnevalimotiivid olid talle teatud hilisemal perioodil omased, kuigi igaüks ise nägu ja tegu. Triinu Soikmets All paremal: Hoidre 92
- [Tõnis Vint. Lend. 1983. Tušš, guašš, paber. Vm 35 x 35,2 cm. ; Lm 36 x 36 cm. Alghind: 2800 €](https://vernissage.ee/toode/tonis-vint-lend-1983-tuss-guass-paber-36-x-36-cm-alghind-2800-e/) - Tõnis Vindi unikaalne joonistus 1980ndatest, mil tema loomingusse ilmusid kummalised haldjad, sageli tiivulised. Selgvaade süvendab selle haldja salapära. Vindi loomingus võib sellal 19.–20. sajandi vahetuse sümbolismi, Kaug-Ida pärandi ja sürrealismi mõjude kõrval tunnetada ka transavangardistlik-müütilist vaimsust. Mai Levin Pöördel all paremal: TÕNIS VINT „LEND“ 1983 TUŠŠ, GUAŠŠ 1/1.
- [Joann Voldemar Saarniit. Põhja-Ontario.1977. Õli, masoniit. 76,3 x 45,4 cm. Alghind: 1300 € Müüdud](https://vernissage.ee/toode/joann-voldemar-saarniit-pohja-ontario-1977-oli-masoniit-763-x-454-cm-alghind-1300-e/) - Kunstnik ise on öelnud: „Oma tugeva koloriidiga ja puhaste, eredates toonides värvidega on maastikud meeleolulised. Raske on tegevuseta olla, kuna ideed ja motiivid tulevad ja sunnivad väljendamisele.“ See Kanada regioon järvede, kaljude ja tormitsevate jõgedega on loodusturistide poolt armastatud ning andnud ainet ka Saarniidu romantilistele maastikumaalidele. Mai Levin All vasakul: Saarniit77. Pöördel: „NORTHERN ONTARIO“ 1977 Joann Saarniit ja kunstniku trükitud biograafia
- [Endel Kõks. „The Rainbow Woman I“. 1970. Offset-lito (2-värv.). Paber. Km 71,5 x 51,2 cm.](https://vernissage.ee/toode/endel-koks-the-rainbow-woman-i-1970-offset-lito-2-varv-paber-km-715-x-512-cm/) - Lee Hazelwoodi laul vikerkaarenaisest aastast 1966 on inspireerinud paljusid kunstnikke ja oma popestampide sarja tegi sel teemal ka Endel Kõks. (Mai Levin) Täpselt aasta aega tagasi tegi Endel Kõksi vikerkaarenaise seeria kolmas versioon Vernissage’i kevadoksjonil läbi kahekordse hinnahüppe ning seda enam tõuseb ka antud teose ehk esimese versiooni väärtus. Ühtviisi avangardselt ja dekoratiivselt on neil
- [Endel Kõks. „The Rainbow Woman II“. 1970. 2-värviline offset-lito. Paber. Km 71,8 x 51,5 cm.](https://vernissage.ee/toode/endel-koks-the-rainbow-woman-ii-1970-2-varviline-offset-lito-paber-km-718-x-515-cm/) - Popkunstist sai 1960. aastate lõpul impulsse peale Enno Halleki ka Endel Kõks. Oma ofsetlitod ehitas ta üles kollaažilikul põhimõttel. Need kajastavad sageli tema reisimuljeid. Käesolev töö lähtub ansambli Rolling Stones 1967. aastal singlina ilmunud laulust „She’s a Rainbow”, mis on leidnud laialdast varieerimist popkultuuris.
- [Vello Vinn. Aeg I sarjast „Tiivad“.1973. Ofort, paber. Plm 44 x 49 cm.](https://vernissage.ee/toode/vello-vinn-aeg-i-sarjast-tiivad-1973-ofort-paber-plm-44-x-49-cm/) - Vello Vinn lõpetas ERKI 1968. aastal klaasikunstnikuna (nagu Kaljo Põllu 1962. aastal), ent leidis sobivama väljundi oma loovusele graafikas. Esimene isikunäitus koos Tõnis Laanemaaga toimus 1970. aastal. Ofort Vello Vinna varasemast loomeperioodist, mil talle iseloomulik sürrealistlik-sümbolistlik ja sümmeetriliselt korrastatud kujundikeel oli juba välja kujunenud. Tema laadi vahedus ja pitsiline peenus on vahest tulenenud tema klaasikunstniku
- [Johannes Võerahansu. Vana-Saaluse maastik. 1955. Õli, vineer. 50,8 × 73 cm. Alghind: 10000 € Müüdud 10000 €](https://vernissage.ee/toode/johannes-voerahansu-vana-saaluse-maastik-1955-oli-vineer-508-x-73-cm-alghind-10000-e/) - Teos on fikseeritud 1958. aastal Tartu Kunstimuuseumi poolt Tartus ja Tallinnas korraldatud isikunäituse kataloogis (nr 322). Vana-Saaluse on Võru ja Vastseliina vahel. Võerahansu on sõja-aastail ja ka pärast sõda palju maalinud järve- ja kuppelmaastikku Otepää ümbruses ja Võrumaal. Tema talvemaastikud oma hämara valgusega mõjuvad intiimselt, õdusalt. Mai Levin Vana-Saaluse järved on Võerahansu loomingus seriaalne, vaadeldud,
- [Vello Vinn. Hyper-Super. 1989/2018. Koloreeritud söövitus, paber. Lm 53,1 x 59,1 cm. Plm 41,2 x 46,2 cm. Alghind: 1600 € Müüdud 1600 €](https://vernissage.ee/toode/vello-vinn-hyper-super-1989-2018-koloreeritud-soovitus-paber-lm-531-x-591-cm-plm-412-x-462-cm-alghind-1600-e/) - Vello Vinn, üks 1960. aastate lõpul – 1970. aastate algul oma loometeed alustanud graafikute põlvkonnast, on jätkuvalt rivis ning pälvis mullu oma detailipeene fantastilise loominguga Wiiralti preemia. Jüri Arraku eeskujul on ta hakanud oma varasemaid lehti käsitsi koloreerima, mis annab tõmmistele individuaalsema nüansi. Mai Levin All vasakul: Hyper-Super. Söövitus. All keskel: Renoveeritud (käsitsi koloreeritud) autori poolt 2018.a. W18 All paremal: Winn-89
- [Enn Põldroos. Punased lehed. 1964. Õli, tempera, papp. 54 x 46,5 cm. Alghind: 3800 € MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/enn-poldroos-punased-lehed-1964-oli-tempera-papp-54-x-465-cm-alghind-3800-e/) - Enn Põldroosi varasem maal pakub meeldivat võrdluspunkti tema hilisematega, pärinedes perioodist, mida autor ise on tituleerinud ajaks, „kui asjad hakkasid õnnestuma“ ning mis kestis aastani 1970. Toonasel perioodil kasutaski Põldroos palju punast selle erinevates varjundites, millest ei tuleks otsida niivõrd vihjeid toonasele režiimile, kuivõrd mõjutatust Vincent van Goghi „Öökohvikust“. Põldroos on meenutanud, kuidas maali reproduktsioon teda tarduma pani, kuidas selle punased seinad ja roheline piljardilaud teda justkui ära nõidusid. „Esmakordselt tajusin värvide maagiat ja jõudu. Igatahes mäletan tänagi seda pildivaatamist kui harvaesinevat kõrgelamust.“ Kahtlemata pakuvad samasuguse elamusele tänasele vaatajale ka Põldroosi leekivad lehed. Triinu Soikmets Teos oli eksponeeritud isikunäitusel kohvikus Pegasus 1964. aasta märtsis-aprillis, kus panid oma töid välja paljud noored kunstnikud. See on tolleaegsele noorele kunstnike põlvkonnale tüüpiline näide liikumisest natuuri juurest sürrealistliku värvinguga sümbolkujundi poole. Mai Levin All paremal: EP64. Pöördel ülal paremal: E. Põldroos „Punased lehed“ 1964 Õli-tempera
- [August Pulst. Vaade merele Viimsist. 1969. Õli, vineer. 52,5 x 60,5 cm. Alghind: 3000 € Haamrihind: 4400 €](https://vernissage.ee/toode/august-pulst-vaade-merele-viimsist-1969-oli-vineer-55-x-61-cm-alghind-3000-e/) - August Pulst sündis Pärnumaal Paikuse vallas. Aastail 1911–15 Riia Linna Kunstikoolis Vilhelms Purvītise ja Janis Tilbergsi juhatusel kunstihariduse omandanud Pulsti nimi on seotud mitmete muuseumide asutamisega ning pärimusmuusika propageerimisega, ent ta oli ka omanäoline, rõõmsameelne ja vahetu maalija, kes on loonud palju Tallinna ja selle ümbruse vaateid ajal, mil see areaal oli tunduvalt looduslähedasem. Kui nooruses jäi Pulstil maalimine pahatihti soiku vanavarakorjamise ja muuseumitegevuse kõrval, siis seda kompenseeris ta vanemas eas, maalides nii lilli, natüürmorte, Merivälja kui ka Tallinna südalinna vaateid. Ta viljeles eeskätt õlimaali ja 1920. aastatest ka akvarelli. Pulstile on iseloomulikud vahetu maalimislaad ja erk, rõõmus koloriit. Teos on reprodutseeritud Mai Levini raamatus „August Pulst kunstnikuna“ (2025, lk 285). Mai Levin All paremal: APulst 1969. Pöördel: Aug. Pulst 1889 Vaade merele Viimsist 1969 õli vineeril 51 x 59
- [Enn Põldroos. Androgüün. 2012. Akrüül, õli, lõuend. 105,5 x 65 cm. Alghind: 5000 € Haamrihind: 26000 €](https://vernissage.ee/toode/enn-poldroos-androguun-2012-akruul-oli-louend-1055-x-625-cm-alghind-5000-e/) - Hallvalge draperii all on aimatav naise keha, draperiisse lõigatud avast aga paistab mehe nägu. Põldroos on oma loomingus tegelenud inimese olemisprobleemide laia ringiga, sealhulgas vastandlike omaduste tunnetamisega olgu füüsises või vaimus. Tal on õnnestunud neid keerukaid probleeme kunstilistes kujundites küllaltki selgelt väljendada. Mai Levin Enn Põldroosi kolmas, androgüünne figuraalkompositsioon näitab veel üht tahku tema inimkäsitluses ja eksistentsiaalses filosoofias, aga ka mängulusti ja dekomponeerimis-oskust. Maali põhiosa moodustab valgesse loori mähitud volüümikas naise keha, mis meenutab kipsskulptuuri; sellele on aga otsa kleebitud mehe pea, mis näib pärinevat justkui mõnelt antiikselt seinapannoolt. Robustselt, neljakandilise tahukana tehtud lõige rõhutab selle kunstlikkust ja ebaloomulikkust ning tõstab sisust olulisemale kohale pigem vormi. Ometi on ka teose sisu – androgüünsus – moodsas kunstis kõnekas, astudes ühte jalga arusaamaga sugude ambivalentsusest ning tõstatades küsimuse selle kohta, mis on inimese kõige suurem pärisosa: nägu, keha või hoopis midagi, mis jääb varjatuks valge loori taha? Triinu Soikmets All paremal: EPõldroos 2012. Pöördel ülal paremal: EnnPõldroos 2012. Alusraamil lõuendil: ENN PÕLDROOS ANDROGÜÜN 2012, sellest vasemal punane etikett
- [Elmar Kits. Karjala maastik. 1959. Õli, lõuend. 57 × 72 cm. Alghind: 11000 € Haamrihind: 11000 €](https://vernissage.ee/toode/elmar-kits-karjala-maastik-1959-oli-louend-57-x-72-cm-alghind-11000-e/) - Pallases Aleksander Vardi, Kaarel Liimandi, Villem Ormissoni ja Ado Vabbe käe all õppinud Elmar Kits on üks meie andekamaid ja mitmekülgsemaid maalijaid, kes on loonud teoseid nii impressionistlikus, realistlikus, abstraktses kui ka poolabstraktses laadis. Koos Richard Sagritsaga käis Kits 1955. aastal Karjalas. 1959. aasta sügise hakul mindi aga Koola poolsaarele ja Äänisjärve äärde suurema seltskonnaga – Kits, Viktor Karrus, Priidu Aavik ja Evi Tihemets, kes on sellest loomematkast kirjutanud oma raamatus „Hüvasti, kuuekümnendad“. Suurepärane impressionistlik maastik lainesäbruse järveveega annab tajutavalt edasi Karjala looduse põhjamaist kargust. Mai Levin Karjala metsikud ja karged maastikuvormid on inspireerinud mitte üksnes Elmar Kitse, vaid ka näiteks Richard Sagritsat, Viktor Karrust, Valdur Ohakat, Juhan Kangilaskit jt. Just neist kahe esimesega koos on Kits viibinud Karjalas loomingulistel väljasõitudel, mis pakkusid mitte üksnes hunnitud vaateid, vaid ka vaheldust toonasele kohustuslikule tööstusmaali žanrile, puhkust ja avarust hingele ja vaimule. Kitsel valmis Karjalas terve seeria, mis kohalikule kunstisõbrale võõras ei saa olla, kuid käesolev teos tõuseb nende seast esile teistest panoraamsema ja ruumilisema vaatega, aga ka läbiva helgusega. Esiplaanil löövad lained kergelt vastu kaljust kallast, keskplaanil kasvavad kaldast sihvakad männid ning tagaplaanil kumab metsaviirg ning kõrgub sinitaevas – ikka talle omases hooletult elegantses pintslikirjas. Triinu Soikmets All paremal: Elmar Kits. 59.
- [Marje Üksine. Kevade ootel. 2017. Akvarell, paber. Lm 71.6 x 99.2 cm. Alghind: 2600 € Haamrihind: 2600 €](https://vernissage.ee/toode/marje-uksine-kevade-ootel-2017-akvarell-paber-lm-71-6-x-99-2-cm-alghind-2600-e/) - Marje Üksine on vanema põlvkonna graafik, kes on alates 1970. aastate algusest loonud suurepäraseid vabagraafilisi töid eeskätt sügavtrüki tehnikates ja kes on tugev joonistaja. Viimastel aastakümnetel on ta aga esinenud ka suurte värvikirgaste, enamasti figuraalsete kujutluspiltidega akvarellis. Mai Levin Möödunud sügisoksjonil tabas Marje Üksine akvarelli “Läheb koju” nimevääriline saatus ning kenasti kosunud lõpphinnaga teos asuski uue kodu poole teele. Selline akvarelliavangard väärib kahtlemata jätku ning nii ootab kevadist kodu veel üks veetlev ja mõtlik daam, kes sedapuhku kannab oma värvilist kuhjatist mitte “küllusesarvena kaenlas, vaid kübarana peas”. Teos osales Draakoni galeriis näitusel “Maalides vabaks”, mille eest pälvis Üksine tänavu AkzoNobeli kunstipreemia, mille eesmärk on rikastada kohalikku kunstimaastikku justnimelt värvikasutuse perspektiivist. Varasemalt graafikuna tuntud ja nüüd akvarellistina üllatanud Üksine on kahtlemata leidnud värvidele uue, originaalse ja ülimalt esteetilise rakenduskoha. Triinu Soikmets Paremal keskel: Üksine 2017. Pöördel: KEVADE OOTEL 2017 MÜ
- [Richard Sagrits. Männid II. Karepa.1963. Õli, papp. 35 x 50 cm. Alghind: 2800 € Haamrihind: 2900 €](https://vernissage.ee/toode/richard-sagrits-mannid-2-karepa-1963-oli-papp-35-x-50-cm-alghind-2800-e/) - Pallaslase staatus ning rida nimekaid õpetajaid (Ardo Sivardi, Roman Nyman, Günther Reindorff, Nikolai Triik, AdoVabbe) garanteerivad Richard Sagritsale kvaliteedimärgi, mis justkui lahtiseletamist ei vajagi, ent ometi pakub tema loominguline pärand ja selle kõikvõimalikud kombinatsioonid avastamis- ja nautimisrõõmu kõigepealt kunstioksjonitel ja seejärel juba väärikates erakollektsioonides. Sagritsa vaieldamatu visiitkaart on maastikumaalid, kus eriline koht on põhjaranniku suurepärastel männimetsadel. Ta on mändide kujutajana õlimaalis ja akvarellis võrreldav Günther Reindorffiga joonistuses. Tema pärandkogus Virumaa Muuseumides on hulk lõpetatumaid ja etüüdlikumaid maale, akvarelle ja joonistusi mändidest, aga neid jätkub ka teistesse muuseumidesse ja erakogudesse. Käesolev etüüd esindab väärikalt seda erilist lehekülge kunstniku loomingus. Mai Levin All paremal: RSagrits 63 Pöördel: Männid 2 aug.1963 Karepa
- [Eric Pehap. Nõjatuv akt. 1939. Graafika. Akvatinta, paber. Plm 30.6 x 39.7 cm. Alghind: 1000 € Haamrihind: 1600 €](https://vernissage.ee/toode/eric-pehap-nojatuv-akt-1939-graafika-akvatinta-paber-plm-30-6-x-39-7-cm-alghind-1000-e/) - Erich Pehap lõpetas õpingud Pallases 1939. aastal, spetsialiseerudes graafikale, ehkki oli õppinud ka maali. Tema tehnilisse arsenali kuulusid eelkõige kõrgtrükitehnikad – vineeri- ja linoollõige –, aga ka lito ja sügavtrükitehnikad, nende seas akvatinta. Aktimaal, -joonistus, -gravüür olid Pehapi lemmikžanrid läbi mitmete loomeperioodide, ühtaegu stuudium ja viimistletud kujund inimese olemisest – vabast ja loomulikust. Rõhutatult plastilise vormiga akt meenutab kunstniku Pallase-aegseid krokiisid, naise poos mõjub valgel taustal ekspressiivselt. Mai Levin All vasakul: akvatinta. All paremal: E. Pehap 1939
- [Enn Põldroos. Jõuab pärale. 2015. Õli, lõuend. 125,5 x 90,4 cm. Alghind: 7000 € Haamrihind: 21000 €](https://vernissage.ee/toode/enn-poldroos-jouab-parale-2015-oli-louend-1252-x-902-cm-alghind-7000-e/) - Enn Põldroosi loomingus ühendub ekspressiivne maalilaad sageli sümbolkujundiga, mille tähendus on suhteliselt selgelt loetav, ehkki lõpuni äraseletatav pole ühegi kunstniku kujundlik maailm. Põldroosi loomingu keskmes on alati olnud inimene oma tungide, probleemide ja pürgimustega. Kunstnikule 1970ndatest peale omases dünaamilises ekspressiivses laadis iroonilis-sümboolne pilt inimesest, kes rühib mingi efemeerse sihi poole. Mai Levin “Tihti ei mõista me, et igavik, kust meid hõigatakse, võib olla vaid hall, värvitud paberist teatrikuliss” – just sellise mõtte on Enn Põldroos ise oma maali taha kirja pannud ning teinud sellest seeläbi teosega ühtekuuluva osa. Põldroosi sõnakunsti võib üldse pidada tema maalikunstiga võrdväärseks ning käesoleval juhul aitab see paremini mõista mitte üksnes teost ennast, vaid ka elamist ja eksistentsi üleüldse. Rutaka sammuga figuur pole mitte üksnes seljaga vaataja poole, vaid justkui temast endast väljumas, teel kuhugi, kuhu teda mitte üksnes aktiivselt ei kutsuta, vaid kus teda ka avasüli vastu võetakse. Kompositsiooni ülaservas niinimetatud kulissi tagant rebenev punane kätepaar võib mõjuda korraga ahvatlevalt ja ähvardavaltki, kuid ometi näib see erksam ja elusam kui hallikarva eluteatrilava ning heidab oma helki ka tema poole tõttava figuuri peale. Teoses ühtivad draama ja kummaline rahu ning muidugi vaid Põldroosile omane väljapeetud stiilipuhtus. Tema sõnum jõuab pärale. Triinu Soikmets Pöördel ülal vasakul tekst kunstniku signatuuriga, ülal paremal: EnnPõldroos 2015
- [Aleksander Pilar. Moonid aknal. 1957. Akvarell, paber. Vm 55 x 43 cm. Alghind: 1300 € Haamrihind: 1300 €](https://vernissage.ee/toode/aleksander-pilar-moonid-aknal-1957-akvarell-paber-vm-55-x-412-cm-alghind-1300-e/) - Pärast sõda tegutses Aleksander Pilar esialgu Tartus, siis Tallinnas. Plakati ja illustratsiooni kõrval muutus tema loomingus üha tähtsamaks akvarell kui täisväärtuslik tahvelmaal ning 1950. aastatel tõusis ta akvarellistide esirinda. 1950. aastate tööd on värvikad ja küllaltki detailirikkad, kujutades sageli lilli aknavaate taustal, valgusemängu ja peegeldusi klaaspurkidel ja laual. Mai Levin All vasakul: APilar 57
- [Jüri Okas. Rekonstruktsioon PB I. 1977. Pb-1. Sügavtrükk, paber. Plm 49.6 x 49.6 cm. ; Lm 59.5 x 60 cm. Alghind: 900 € Haamrihind: 1400 €](https://vernissage.ee/toode/juri-okas-rekonstruktsioon-pb-i-1977-pb-1-sugavtrukk-paber-plm-49-6-x-49-6-cm-lm-59-5-x-60-cm-alghind-900-e/) - Aastast 1974 hakkasid näitustele ilmuma Jüri Okase „rekonstruktsioonid“ – trükitud fotojäädvustused erinevatest, peamiselt arhitektuursetest detailidest keskkonnas koos insenerlike projektsioonide-joonestustega nende peal. Need kajastasid kujundlikult inimeste tahet traditsiooniliste vahendite/mõõtmistega kontrolli alla saada väga erinevatest elementidest koosnevat, kõigist pingutustest hoolimata anarhiliselt muutuvat keskkonda. Mai Levin All vasakul: Konstruktsioon PB I sügavtrükk. All paremal: JOkas 77
- [Leonhard Lapin. Naine masin IV. 1975. Graafika. Kõrgtrükk, paber. Nr. A.E.9. Plm 39.6 x 37.4 cm. ; Lm 57 x 51 cm. Alghind: 1500 € Haamrihind: 2700 €](https://vernissage.ee/toode/leonhard-lapin-naine-masin-iv-1975-graafika-korgtrukk-paber-nr-a-e-9-plm-39-6-x-37-4-cm-lm-57-x-51-cm-alghind-1500-e/) - „Naine-masin“ on Leonhard Lapini populaarsemaid graafilisi sarju, mis ühendab naisfiguuri ja geomeetrilise laadi pop-kunstile lähedases vaimus. Kaasaegse seksikultuse peegeldus Lapini töödes on ambivalentne. Ent selles, nagu ka sarjas „Mees-masin“, võib näha kajastumas ka inimese ja tema funktsioonide masinlikustamise teemat kaasaegses ühiskonnas, mille võttis 1930ndatel üles Charlie Chaplin. Kõrgtrükisarjale „Naine-masin“ (1975–79) eelnesid, nagu Lapini graafikale tavaliselt, tušijoonistused (sari „Elu mängud“, 1972). Kunstnik tegi sarja töödest variatsioone hallmustvalges või avangardistlikus punamustvalges värvikombinatsioonis. Ta tegi sellest mõnevõrra muudetud uustrükke ka 1990. ja 2010. aastatel. Mai Levin All vasakul: NAINE-MASIN IV KÕRGTRÜKK A.E.9. All paremal: Leonhard Lapin 1975
- [Leonhard Lapin. Naine masin III. 1975. Graafika. Kõrgtrükk, paber. Nr. A.E.13. Plm 40 x 38 cm. ; Lm 56.7 x 50.8 cm. Alghind: 1500 € Haamrihind: 1900 €](https://vernissage.ee/toode/leonhard-lapin-naine-masin-iii-1975-graafika-korgtrukk-paber-nr-a-e-13-plm-40-x-38-cm-lm-56-7-x-50-8-cm-alghind-1500-e/) - Kunstnik, arhitekt, kunstiteoreetik ja luuletaja, Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor Leonhard Lapin oli üks Eesti avangardliikumise tähtsamaid esindajaid ja juhtfiguure. Tema loomingus võib 1970. aastatel näha erootilise ainese osatähtsuse tõusu, mis oli üks kaasaegse lääne kunsti ja elutunnetusega suhestumise teid, teisalt reaktsioon selle ainese tõrjutusele nõukogude kultuuris. Avameelselt seksistlik sari „Naine-masin“ (1975–79) oli tollal elevust tekitav. Sellele järgnesid sarjad „Masin“ (1975–78), „Mees-masin“ (1976–78) ja „Fallos“ (1976–77), mis polnud enam nii uudsed ja löövad, ent kajastasid siiski järjest tehnilisemaks muutuva keskkonna mõju n-ö pehmetele väärtustele. Esialgu kandis kunstnik oma tušijoonistused üle litograafiasse, hiljem kõrgtrükki. Oma varjamatult erootilise iseloomu tõttu oli sari parasjagu skandaalne ning tõmmised olid kogujate hulgas populaarsed. Praegu on sarja „Naine-masin“ III ja IV leht eksponeeritud Kumu püsiekspositsioonis. Mai Levin All vasakul: NAINE-MASIN III KÕRGTRÜKK A.E.XIII. All paremal: Leonhard Lapin 1975
- [Ilmar Torn. Nõjatuv akt. 1989. Pastell, paber. Vm 57,5 x 44,6 cm. Alghind: 1800 € Haamrihind: 1800 €](https://vernissage.ee/toode/ilmar-torn-nojatuv-akt-1989-pastell-paber-575-x-45-cm-alghind-1800-e/) - Ilmar Torn on puu- või linoollõikelise graafika kõrval pidevalt viljelenud ka pastelli, eriti rohkelt – hilisperioodil. Graafika on tehniliselt küllaltki keerukas, nõuab distsipliini ja maaliga tegelemine on paljudele graafikutele olnud omamoodi lõõgastuseks. Graafikas karmivõitu käekirjaga Torn on pehmete üleminekutega hämustes pastellides sensuaalsem, õrnem, intiimsem. Mai Levin All paremal: IT 89
- [Richard Sagrits. Karepa laht. 1963. Õli, papp vineeril. 35 x 50 cm. Alghind: 1900 € Haamrihind: 3600 €](https://vernissage.ee/toode/richard-sagrits-karepa-laht-1963-oli-papp-vineeril-34-x-50-cm-alghind-1900-e/) - Richard Sagrits jätkas meisterlikult impressionistide looduses maalimise traditsiooni. See harjumus ja kiindumus loodusesse on andnud tema maastikele erilise värskuse ja tõepära. Vahetu side loodusega on taganud tema maalimislaadi sujuva ja loomuliku muutumise. 1960. aastate Sagrits maalis teisiti kui varem – loodusvorme kergelt geometriseerides, ent kaotamata vahetut kontakti loodusega. Mai Levin All paremal: RSagrits 63. Pöördel: „Karepa laht“ 1963 juuni
- [Valerian Loik. Pirita. 1978. Õli. Lõuend. 37 x 46,3 cm. Alghind: 1800 € Haamrihind: 2200 €](https://vernissage.ee/toode/valerian-loik-pirita-1978-oli-louend-37-x-463-cm-alghind-1800-e/) - Valerian Loik on kujutanud Piritat ning jahte Tallinna lahel varemgi. See väike etüüd võib olla seotud kompositsiooniga „Purjesportlased“, mida kunstnik kavandas 1980. aasta olümpiaregatiks. Suuremad purjespordile pühendatud tööd nagu ka mitmed Tallinna kalasadamat kujutavad kompositsioonid on vaatepiirilt kadunud. Aga etüüdidki on toredad. Mai Levin All paremal: Loik. Alusraamil: Loik Valerian „Pirita“ 1978
- [Valerian Loik. Rannamotiiv. 1970. aastad. Õli, papp. 36,6 x 46,7 cm. Alghind: 1000 € Haamrihind: 1000 €](https://vernissage.ee/toode/valerian-loik-rannamotiiv-1970-aastad-oli-papp-366-x-467-cm-alghind-1000-e/) - Eisma (koos Karepa ja Rutjaga) oli samasugune loodusesõpradest kunstnike pesapaik nagu Lohusalu teisel pool Tallinnat. Loigu rannamotiivid pärinevad Eismalt, kus ta suvitas, või selle ümbrusest. Tema rannaetüüdid on meisterlikud, võluvad oma värskusega. Kuid nii pühendunud randade ja metsade maalija, nagu Uutmaa või Sagrits, Loik polnud. Pigem seadis ta molberti üles suvila aias. Mai Levin All paremal: Loik
- [Johannes Riismann. Toompea motiiv. 1926. Tempera, kartong. Lm 64,7 x 59,7 cm. ; Vm 62,8 x 54 cm. Alghind: 2600 € Haamrihind: 2,600 €](https://vernissage.ee/toode/johannes-riismann-toompea-motiiv-1926-tempera-kartong-647-x-597-cm-alghind-2600-e/) - Johannes Riismann õppis aastail 1919–21 mitu semestrit Ants Laikmaa ateljeekoolis, mille mõju kajastus tema töödes tugeva joonistusoskuse, loodusläheduse ja rahvaliku motiivikäsitluse kaudu. Oma linnavaateid, maastikke ja figuurikompositsioone maalis ta enamasti pastellis, harvem kasutas ka teisi maalitehnikaid. Tema teosed on tuntud rahuliku koloriidi, tasakaalustatud kompositsiooni ja vaikse poeetilisuse poolest. Suur, teatava ekspressiivse hooga maalitud temperamaal on tema loomingus küllaltki haruldane, meenutades Peet Areni laadi. Mai Levin All paremal, pliiatsiga: J R-N 1926
- [Marju Mutsu. Varahommik. 1970. Ofort, paber. Lm 41.6 x 41 cm. ; Plm 35,7 x 32,3 cm. Alghind: 1300 € Haamrihind: 1300 €](https://vernissage.ee/toode/marju-mutsu-varahommik-1970-ofort-paber-lm-41-6-x-41-cm-plm-357-x-323-cm-alghind-1300-e/) - Teos on reprodutseeritud Elnara Taidre raamatus Marju Mutsust (2009, lk 130) ning kuulub ansamblisse ofortidega „Keskpäev“ ja „Pärastlõuna“. 1969. aastal ERKI lõpetanud noor graafik kujunes 1970. aastatel graafikas niisama mõjukaks kui Peeter Mudist maalis, tänu oma vahetule tundeväljendusele ja vabale pildiruumi käsitlusele. Mai Levin All vasakul: Varahommik ofort. All keskel: 20/7. All paremal: Marju Mutsu
- [Silvia Leitu. Tsirkusprintsess. 1940. aastate teine pool. Akvarell, paber, papile kleebitud. Vm 58,5 × 46 cm. Alghind: 1300 € Haamrihind: 1350 €](https://vernissage.ee/toode/silvia-leitu-tsirkusprintsess-1940-aastate-teine-pool-akvarell-paber-papile-kleebitud-59-x-45-cm-alghind-1300-e/) - Silvia Leitu tsirkuseartist-ratsutajanna on lahkumas areenilt ruumi, kus teda ootavad austajad. Humoorikalt idülliline, Chagalli meenutav süžee on virtuooslikult maalitud. Teos on kunstniku Müncheni-perioodist enne asumist Rootsi 1951. aastal. Münchenis õppis ta teatrikunstnike Emil Preetoriuse ja Eduard Sturmi juures. Mai Levin All paremal: Silvia Leitu
- [Andrei Jegorov. Võsu motiiv. 1930. aastate algupool. Õli. Vineer. 39.5 x 67 cm. Alghind: 8000 € Haamrihind: 8000 €](https://vernissage.ee/toode/andrei-jegorov-vosu-motiiv-1940-aastate-ii-pool-oli-vineer-39-5-x-67-cm-alghind-8000-e/) - Jegorov suvitas Võsul nii enne kui ka pärast sõda. Teda paelusid juba 1930. aastatel sealsed võimsad männid ja pargilaadne mets („Võsu. Männid“, 1933, Eesti Kunstimuuseum). Perekondlik pärimus seostab etüüdlikult värsket ja samas detailitäpset maali „Võsu motiiv“ just selle ajaga. Mai Levin Andrei Jegorovi rada on kohe kindlasti jõudnud lainete ligi ehk mere äärde välja. Liivaluidetega
- [Tõnis Vint. Tüdruk lillega. 1976. Kõrgtrükk, paber. Diam. 20,7 cm. ; Lm 39.4 x 31 cm. Alghind: 800 € Haamrihind: 2100 €](https://vernissage.ee/toode/tonis-vint-tudruk-lillega-1976-korgtrukk-paber-diam-202-cm-lm-39-4-x-31-cm-alghind-800-e/) - Tõnis Vindi pärandis on hulk väikseformaadilisi töid kõrgtrükis, mis on mõeldud peamiselt kingituseks. Nende hulka kuulub ka pilt tüdrukust, kes istub lille asemel postamendil. Vint armastas 1970.–80. aastatel tondoformaati. Mai Levin All paremal: Vint 76
- [Johannes Võerahansu. Maastik. 1938. Õli, lõuend. 53,5 x 60 cm. Alghind: 15000 € Haamrihind: 25500 €](https://vernissage.ee/toode/johannes-voerahansu-maastik-1938-oli-louend-535-x-60-cm-alghind-15000-e/) - Käesolev, kunstnikule 1930. aastate teisel poolel iseloomulikus küpses laadis maastik õhulise taevaga, pehmelt ja kergelt vormitud pilvedega ning varjundirikka rohelusega kuulub tõenäoliselt kunstniku arvukate Saaremaa maastike hulka, mis valmisid aastail 1937–39. Kunstnik, kelle lähedased elasid Türi lähedal Kirnas, seejärel Türi-Allikul ja kes 1930. aastate algul töötas Türi tellise- ja keraamikavabrikus, on maalinud ka Türi ja
- [Eduard Wiiralt. Illustratsioonid A. Puškini poemile „La Gabrielide“ 1928. Ofort, paber. Alghind: 3500 € Haamrihind: 3500 €](https://vernissage.ee/toode/eduard-wiiralt-illustratsioonid-a-puskini-poemile-la-gabrielide-1928-ofort-paber-alghind-3500-e/) - 1928. aastal tegi Wiiralt illustratsioonid kahele Pariisi kirjastuse Éditions du Trianon poolt välja antud bibliofiilsele raamatule. Üks neist oli Puškini jumalavallatu, prantsuse keelde tõlgitud poeem „Gabrieliid“ („La Gabrielide“). Kirjutatud on poeem põhiliselt 1821. aastal, poeemi esimene täismahus väljaanne ilmus Venemaal 1918. aastal, teaduslik väljaanne 1922. aastal. Trianoni kirjastuse väljaanne on 345-lises tiraažis, enamik eksemplare sisaldab Puškini portreed (Orest Kiprenski maali järgi, 1827, Riiklik Tretjakovi Galerii) ja nelja illustratsiooni. 20 kinkeeksemplaris oli viies illustratsioon – „Maarja tuvikesega“ –, mida sageli on peetud liiga ebasündsaks. Käesolevas komplektis ongi see omandatud eraldi ja erineb paberi poolest. Illustratsioonid on Wiiraltile tema esimesel Pariisi-perioodil (1926–33) omases parajalt groteskses elegantses stiilis, fantaasiarikkad ja vaimukad ning kuuluvad tema raamatugraafika tippude hulka. Mai Levin
- [Joann Voldemar Saarniit. Purjekad sadamas. 1963. Õli, masoniit. 51 x 76,5 cm. Alghind: 2900 € Haamrihind: 2900 €](https://vernissage.ee/toode/joann-voldemar-saarniit-purjekad-sadamas-1963-oli-masoniit-51-x-765-cm-alghind-2900-e/) - Joann Voldemar Saarniit sündis Venemaal. Aastast 1925 õppis Riigi Kunsttööstuskoolis August Janseni ja Kristjan Raua juures ning lõpetas kooli dekoratiivmaali erialal 1932. aastal. Ta mobiliseeriti sõja algul Punaarmeesse, võitles vahepeal ka sakslaste poolel, sattus siis uuesti punaväe kätte ning mõisteti 15 aastaks sunnitööle. 1943. aastal õnnestus tal teel vangilaagrisse põgeneda ning ligi aasta kestnud põgenemisteekonna lõpuks pääseda Rootsi, kust ta asus 1948. aastal Kanadasse. Seal valminud töödest on see üks terviklikumaid, mille kaudu tema romantiline loomenatuur köitvalt avaneb. Mai Levin All vasakul: John Saarniit 63. Pöördel lipik Ontario maalijate liidult, mille liige Saarniit oli, koos biograafiliste andmetega
- [Karl Burman sr. Päikesele vastu. 1953. Akvarell, paber. Vm 38,8 x 25,9 cm. ; Lm 41 x 27.6 cm. Alghind: 1100 € Haamrihind: 2600 €](https://vernissage.ee/toode/karl-burman-sr-paikesele-vastu-1953-akvarell-paber-vm-388-x-259-cm-lm-41-x-27-6-cm-alghind-1100-e/) - 1953. aastal maalis Karl Burman seenior mitmeid väheldasi ja vallatuid akvarelle naisaktidest looduses, mere ääres. Neis valitseb vabaduse- ja rõõmutunne. Seda tunnet jagasid teisedki kunstnikud, mida näitavad Stalini surma järgsed üldnäitused kunstihoones. Mai Levin All paremal: Karl Burman 53.
- [Eduard Wiiralt. Lamav tiiger. 1937. Pehmelakk, paber. Vm 34 x 44 cm. ; Plm 29 x 39 cm. Alghind: 16000 € Haamrihind: 49000 €](https://vernissage.ee/toode/eduard-wiiralt-lamav-tiiger-1937-pehmelakk-paber-vm-34-x-44-cm-plm-29-x-39-cm-alghind-16000-e/) - Eduard Wiiralt kujutas eksootilisi loomi litograafia tehnikas Dresdenis, mille loomaaias olid kunstniku sõnutsi tema „kõige paremad sõbrad“. Taas hakkas ta neid joonistama Pariisi Jardin des Plantes’i loomaaias 1937. aastal. Septembris tegi ta joonistusi tiigrist ning üsna kiiresti valmis ka pehmelakis „Lamav tiiger“, mis on üks tema animalistliku graafika tippteoseid. Majesteetlik loom vaatab vastu puude vahelt, millest on Wiiralti pärandis samuti joonistusi. Need on arukask, püramidaalne hõbepappel ja Celtis australis ehk lõunapuupuu (just kahekordse „puu“-ga). Tõmmis kuulub esimesse, sõjaeelsesse tiraaži (mitte üle 40). Mai Levin All vasakul: Vernis-mou. All paremal: Eduard Wiiralt
- [Tõnis Vint. Tüdruk ringis. 1975. Lito, paber. Diameeter 46 cm. Alghind: 1800 € Haamrihind: 3100 €](https://vernissage.ee/toode/tonis-vint-tudruk-ringis-1975-lito-paber-diameeter-46-cm-alghind-1800-e/) - 1960. aastate lõpul – 1970. aastate algul on eesti kunstis selgelt nähtav reaktsioon 1960ndatel maailmas alanud seksuaalrevolutsioonile. Aktižanri osakaal tõusis, aga veel märkimisväärsem oli seejuures sensuaalsuse tugevnemine. Tõnis Vindi aktikompositsioonide sensuaalsus laseb aimata juugendstiili ajastu suure inglise joonistaja Aubrey Beardsley kunsti mõju – 1960. aastate lõpus – 1970. aastate algul jõudis meilegi selle stiili taasavastamise puhang. Vindi aktikompositsioonid tollest ajast on väga sümpaatsed oma lakoonilisuses. Mai Levin Tagapapil: TÕNIS VINT „Tüdruk ringis“ lito 9/20 1975. All paremal: Vint 75. Tagapapile kleebitud Kunstifondi inventarilipik
- [Lepo Mikko. Saaremaa maastik. 1957. Õli, lõuend. 60 ×73 cm. Alghind: 14000 € Haamrihind: 18000 €](https://vernissage.ee/toode/lepo-mikko-saaremaa-maastik-1957-oli-louend-60-x73-cm-alghind-14000-e/) - 1957.–58. aastal, mil paljud eesti kunstnikud käisid Saaremaal maalimas, oli seal rohkem säilinud pukktuulikuid, mitmed jahvatasid veel jahu. Praegu peetakse neid Saaremaa iseolemise sümboliteks, neid on muinsuskaitse alla võetud ja taastatud. Mikko 1957. aasta Saaremaa maastikud, sh käesolev, on vabamas, etüüdlikumas, õhulisemas käsitluslaadis, 1958. aasta maastikud – juba karmile stiilile omases, geometriseeriv- konstruktiivse kallakuga laadis, mille eredamaid esindajaid Mikko oli. Ent 1950. aastate keskpaiga diskreetsem, delikaatsem laad on nii tema loomingus kui ka eesti maalis tervikuna omamoodi võluv. Mai Levin Saaremaa maastik pole kindlasti kaubamärk, mille poolest Lepo Mikko – erinevalt näiteks Richard Uutmaast – eeskätt tuntud on, kuigi vastavat motiivi temalt leidub ka muuseumikogudes ning seda erilisem see tema portfoolios on. Käesolev maastik eristub Saaremaa-standardist ka selle poolest, et pole uutmaalikult postkaardilik ja säravalt muinasjutuline, vaid pigem heas mõttes melanhoolne ja realistlik. Pildi allääres lookleb hiirekarva külavahetee, aas ei haljendagi. Üks tuulikutest on aga jõudnud väljateenitud pensionipõlve, vajunud veidi viltu, kaotanud saba ja loovutanud tiivad, et kaaslane tänuväärset tööd sirge seljaga jätkata saaks. Sel viisil peegeldub pildil mitte enam melanhoolia, vaid sümboolne ja sõnades väljendamata väärikas dialoog, põlvkondade ülesus, traditsioonide kestvus läbi aegade. Triinu Soikmets All paremal: MIKKO 57.a
- [Marju Mutsu. Ema lapsega. 1976. Ofort. Plm 15 x 10 cm. Alghind: 700 € Haamrihind: 1050 €](https://vernissage.ee/toode/marju-mutsu-ema-lapsega-1976-ofort-plm-15-x-10-cm-alghind-700-e/) - Teos kuulub 1970. aastate teisel poolel loodud väikseformaadiliste ofortide sekka, mis käsitlevad samu teemasid, mida suuremadki, ning milles vahest enamgi pääseb mõjule Marju Mutsu eriliselt tundlik joon ja tundesoojus. käesolev töö on otsekui sissejuhatus järgnevatele ofortidele „Madonna lapsega“ (1977) ja „koduhoidja“ (1978). Mai Levin Kui Endel Kõksi maalis avaldub intiimne suhe kahe naise vahel, siis
- [Ilmar Malin. Pasunamehed. 1963. Õli, lõuend. 100 x 85 cm. Alghind: 3000 € Haamrihind: 6000 €](https://vernissage.ee/toode/ilmar-malin-pasunamehed-1963-oli-louend-100-x-85-cm-alghind-3000-e/) - 1960. aastate algupoolel asendus Malinil senine suhteliselt vaba ja lahtine maalilaad ühtlase pintslikirja ja selgelt piiritletud vormidega. Sel laadil on naiviseeriv nüanss ja selles on teostatud maalisari Kohtla-Järve keemiakombinaadist, ennekõike aga mõned arhailisematel teemadel loodud tööd, nagu „Jutustus Kalevipojast“ Kadrina Keskkoolile või „Lambakarjus“ (Eesti Kunstimuuseum). Viimaste hulka kuulub ka muhe, möödunud aegadesse tagasi vaatav „Pasunamehed“. Töö oli väljas Ilmar Malini, Efraim Allsalu ja Kaljo Polli grupinäitusel tartu Kunstimuuseumis 1964. aastal ning on reprodutseeritud muuseumi almanahhis nr.1 (1964). Mai Levin Nagu mitmel korral varemgi, esineb Ilmar Malin ka seekordsel Vernissage’i oksjonil mitme tööga. Tänavu kevadel on rõhk figuratiivsetel portreedel ja karakteritel. Kui puhkekodu-stseen oli vargsi pealt tabatud, siis pasunameeste kaksikportrees on teadlikult poseeritud. Näod ei ole anonüümsed ja argised, vaid uhked ja pidulikud, ehk on kellelegi isegi äratuntavad. Pasunamehed on protsessi nautinud ja nii näib olevat Malingi, tippides pintsliga mööda puhkpillide vaskset pinda, mööda punakaid püksisääri ja potisiniseid revääre. Ometi on ta teose loomisaja järgselt leidnud, et inimese kujutamine tema „täies mõõdus ja väliste tunnuste tõepäras“ on liialt enesekeskne ning hakkas taolisest realismist end välja murdma ja sürrealismi poole samme seadma. Nii võib antud oksjoniteost pidada märgiliseks tõendiks üleminekufaasist ühe tohutu kultuuriloolise pärandiga autori rikkalikus biograafias, pärast mida ei olnud enam miski endine. Triinu Soikmets All paremal: IM 63
- [Paul Raud. Magav kass. U. 1908 – 1910. Õli, lõuend. 58 x 65 cm. Alghind: 12500 € Haamrihind: 13000 €](https://vernissage.ee/toode/paul-raud-magav-kass-u-1908-1910-oli-louend-58-x-65-cm-alghind-12500-e/) - Teos on fikseeritud Paul Raua mälestusnäituse kataloogis ( 1.- 16.03. 1931 Tallinnas, nr.127) ja Virve Hinnovi monograafias „Paul Raud 1865-1930“ ( 1966, lk. 93, nr. 276). Seda on eksponeeritud Kristjan Raua Majamuuseumis Nõmmel 7.06. – 15.09. 2002 toimunud Kr. ja Paul Raua näitusel „Kodusoojus“ ning näitusel „Loomad ja inimesed. Animalistika kunstis“ Rüütelkonna hoones 25.10. 2003 – 15.04. 2004. Maalil on lisaks kassile ka triibuline vaip, mis pärineb Raudade kodust Rakveres. Näitusel oli eksponeeritud ka vaip ning veel üks teos, kus vaip samuti esineb – Paul Raua maal „Ema viis hälli heinamaale“ (1913-19, Eesti Kunstimuuseum). Kodu, nagu emagi, oli vendade Raudade jaoks väga tähtis ja loomulikult seondub kodutundega eelkõige kodu hoidev loom - kass, kelle tähtsust on kunstnik siin avara pildiruumiga rõhutanud. Mai Levin Paul Raud oli üks esimesi professionaalseid eesti maalikunstnikke ja oluline figuur 20. sajandi alguse kunstielus. Ta õppis aastatel 1888–1894 Düsseldorfi Kunstiakadeemias professor Eduard von Gebhardti juhendamisel ning kuulus nn Düsseldorfi koolkonda, mis rõhutas akadeemilist joonistusoskust ja realistlikku käsitlust. Pärast õpinguid viibis ta lühiajaliselt Hollandis, kuid naasis seejärel Eestisse. Paul Raud kuulub nende kunstnike hulka, kelle loomingus peegeldub vaikne väärikus ja ajastu rahulik tasakaal. Düsseldorfi akadeemilise kooli kasvandikuna jäi ta truuks täpsele joonistusoskusele ja realistlikule kujutamislaadile, luues portreesid, maastikke ja loomakujutisi, milles kohtuvad meisterlik tehnika ja tundlik pilk kujutatava iseloomu suhtes. Teos ei taotle liigset detailitäpsust, vaid loob tervikliku meeleolu, kus valgus ja vorm sulanduvad harmooniliseks tervikuks. Töös on tuntav kunstniku akadeemiline alus – täpne vaatlus ja vaoshoitus –, kuid samas aimub juba ka vabam ja maalilisem suhtumine vormi. Sellised intiimsed ja argielulised motiivid toovad esile Raua varase loomingu vaikse ja tähelepaneliku külje, andes teosele erilise inimliku ja poeetilise mõõtme. Paul Raua teosed on hinnatud eelkõige nende tehnilise meisterlikkuse ja kunstiajaloolise tähenduse tõttu. Tema akadeemiliselt täpne maalilaad, tasakaalukas kompositsioon ja ajastutruu käsitlus muudavad tema loomingu esinduslikuks valikuks nii kollektsionääridele kui ka Eesti kunstiloo huvilistele.
- [Elmar Kits. Taevaskoda. 1967. Õli. Lõuend. 65 x 49 cm. Alghind: 9750 €](https://vernissage.ee/toode/elmar-kits-taevaskoda-1967-oli-louend-65-x-49-cm-alghind-9750-e/) - Kunstihariduse sai Elmar Kits Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas, õppides sealses algklassis Aleksander Vardi, aktiklassis Kaarel Liimandi, maaliklassis Villem Ormissoni ja lõpuks maaliklassis Ado Vabbe käe all. Tema looming hõlmab nii impressionistlikke, postimpressionistlikke, realistlikke, pool-abstraktseid kui ka abstraktseid töid. Lisaks õlimaalidele on Kits ka mitmete oluliste monumentaalmaalide autor. Taevaskoda on looduslikult üks Eesti kaunimaid paiku. Kits on sealset jõge nii palju maalinud, et selle vaadetest võiks teha erinäituse. Kahju, et tal polnud sellist patrooni nagu oli C. Monet’l president G. B. Clemenceau’ näol, tema Ahja-pannoodest oleks võinud moodustada midagi Pariisi L’Orangerie vesiroosi-ansambli taolist. Mai Levin All paremal: ElmarKits.67
- [Karl Burman sr. Tüdrukud. 1957. Akvarell, paber. Vm 46,5 x 64,1 cm. ; Lm 47 x 64.8 cm. Alghind: 1500 €](https://vernissage.ee/toode/karl-burman-sr-tudrukud-1957-akvarell-paber-vm-465-x-641-cm-lm-47-x-64-8-cm-alghind-1500-e/) - Tüdrukud on võrdlemisi sarnased ja kannavad ühtemoodi pearätte – ilmselt on tegu maalt pärit neiudega. Portree üldse, pealegi grupiportree on Karl Burman vanema loomingus üpris erandlik, aga mitte huvi maaelu ja maainimestegi vastu, mis ei tulene üksnes püüdest kohanduda sõjajärgsete aastate kunstipoliitikaga, vaid tundub olevat päris siiras. Kunstniku akvarelliloomingule tervikuna, eriti aga hilisperioodil, annab erilise võlu kallak naivismi. Mai Levin All vasakul: Karl Burman – 1957
- [Einar Vene. Ram-Tamm. 1975/1983. Õli, lõuend. 80×115 cm. Alghind: 3400 €](https://vernissage.ee/toode/einar-vene-ram-tamm-1975-1983-oli-louend-80x115-cm-alghind-3400-e/) - Einar Vene lõpetas Tallinna polütehnikumi 1971. aastal arvutusmasinate erialal, siis astus ERKI-sse, mille lõpetas maalikunstnik-pedagoogina 1984. aastal. Isikunäitusi on tal olnud alates 1978. aastast, aastast 1987 kuulub ta Eesti Kunstnike Liitu. Tema maalide kummaline müütilis-sürreaalne maailm oli varasemaid transavangardistlikke nähtusi eesti kunstis. Ta on esindanud uusmaneristlik-fantastilist ja ühtaegu sümbolistlikku suunda, mis levis eriti Ida-Euroopa maade kunstis 1970.–80. aastatel, ning töötab selles vaimus siiani. Käesolev teos on reprodutseeritud raamatus „Einar Vene. 50 aastat maalimist“ (2024, repro nr 1), millesse on koondatud arvustused tema kunsti kohta. Mai Levin Einar Vene sürrealistlikud, lausa maagilisrealistikud maalinarratiivid keerlevad ümber piiblilugude ning sealsete ennustuste täitumise, kuid niivõrd stiliseeritult, et nende lahtimuukimine on alati mõistatus omaette. Käesolev stseen on täis kummalisi, humanoidseid tegelasi ning ebamääraseid vorme ja objekte. Kesksel kohal on kaks alasti figuuri, mida võib kaudselt seostada Aadama ja Eevaga, paremal servas eemal istuv vanamees võib sümboliseerida aga prohvetit või teadmameest, kes edastab teadmisi või hoiatusi. Triinu Soikmets All paremal: EV. Alusraamil: 1975 „Ram-Tamm“ E.Vene 1983
- [Edgar Valter. Saar. 1978. Õli, papp. 49,7 x 76,8 cm. Alghind: 5800 €](https://vernissage.ee/toode/edgar-valter-saar-1978-oli-papp-485-x-76-cm-alghind-5800-e/) - Edgar Valteri omanäoline ja isikupärane loomingupärand on äärmiselt mitmekesine ja mahukas. Laiemalt on ta tuntud lastekirjanikuna, raamatute illustraatorina, karikaturistina ning graafikuna, viimastel aastatel siiski aina enam avastatud ka viljaka maalikunstnikuna. Kunstnikuna oli Valter iseõppinu, töötanud Kunstitoodete Kombinaadi dekooriateljee töölisena, aastast 1950 vabakunstnikuna. 1949. aastast alates osales ta järjepidevalt näitustel ning 1956. aastast kuulus Kunstnike Liitu. 2001. aastal pälvis Edgar Valter Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemia ja Valgetähe III klassi teenetemärgi. 2005. aastal kuulutas Eesti Kunstnike Liit ta oma auliikmeks. Edgar Valteri sümbolkujund kujutab saart kui kosmoses hõljuvat väikest taevakeha, millele on kukkunud mingi meteoriit ja lendav taldrik ja kus on säilinud veel metsa. Publik armastab Valterit poeetilise fantaasialennu pärast, mis avaldub ka tema kirjanduslikus loomingus. Mai Levin All paremal: EW 78
- [Alo Hoidre. Ülesehitustööd. 1965. Värviline lito, paber. Lm 65.5 x 59.5 cm. ; Km 50 x 47,9 cm. Alghind: 1600 €](https://vernissage.ee/toode/alo-hoidre-ulesehitustood-varviline-lito-paber-lm-65-5-x-59-5-cm-km-50-x-479-cm-alghind-1600-e/) - Alo Hoidre õppis Riigi Kunsttööstuskoolis ja Riigi Kõrgemas Kunstikoolis litograafiat (kivitrükki) ning oli selles graafilises tehnikas üks huvitavamaid meistreid. 1960. aastate uusi väljendusviise otsiv vaimsus haaras tedagi ning antud leht paelubki ehituse teema moodsa lahendusega. See lito kuulub tema 1960. aastate loomingu paremikku. Mai Levin All vasakul: „Ülesehitustööd“ (lito) I Proovitrükk. All paremal: Alo Hoidre 65
- [Alo Hoidre. Pidu. 1990. Lito. Paber. Lm 67,4 x 90,2 cm. Km 61,5 x 82,4 cm. Alghind: 1800 €](https://vernissage.ee/toode/alo-hoidre-pidu-1990-lito-paber-lm-674-x-902-cm-km-615-x-824-cm-alghind-1800-e/) - 1970. aastatel läks kunstiteoste formaat ka graafikas suuremaks. Teos on üks Alo Hoidre hilisperioodi suurtest litograafiatest- aktikompositsioonidest, milles leidis väljenduse vanameistri ootamatult vallandunud elurõõm. Mai Levin All vasakul: PIDU (LITO) - 1/50. ALOLT All paremal: Alo Hoidre 90
- [Johannes Võerahansu. Raeküla motiiv. 1953–54. Õli, vineer. 33,7 x 52 cm. Alghind: 5000 €](https://vernissage.ee/toode/johannes-voerahansu-raekula-motiiv-1953-54-oli-vineer-337-x-52-cm-alghind-5000-e/) - Johannes Võerahansu alustas kunstiõpinguid Ants Laikmaa ateljees juba 1919. aastal, kuid pidi õpingud katkestama. 1932–36 õppis ta Pallases Ado Vabbe ateljees maalimist, kooli täieliku kursuse lõpetas 1940. aastal. Pärast seda töötas õppejõuna Tartus, 1957–66 oli Tallinna kunstiinstituudis professor ja maalikateedri juhataja. Tartu Kunstimuuseumi poolt Tartus ja Tallinnas 1958. aastal korraldatud Võerahansu isikunäituse kataloogis on see
- [Ludmilla Siim. Pühade lustlik rändaja („Pyhän hilpeä vaeltaja“). 2013. Õli, kuld, lõuend. 160 x 130 cm. Alghind: 6000 €](https://vernissage.ee/toode/ludmilla-siim-puhade-lustlik-randaja-pyhan-hilpea-vaeltaja-2013-oli-kuld-louend-160-x-130-cm-alghind-6000-e/) - Erksates punarohelistes toonides rõõmus maal sellele visandatud flöödimängijaga mõjub kunstilise tegevuse sümbolina. Seda võiks kunstniku Tartu Kunstimuuseumis 2022. aastal korraldatud retrospektiivi „Olemise helk“ kõrval kasutada põhjendusena, miks Ludmilla Siim pärast naasmist Eesti kunstiellu sai 2022. aastal nii Kristjan Raua, Konrad Mäe kui ka AkzoNobeli preemiad. Mai Levin All paremal: L SIIM -K 13. Pöördel vasakul: L SIIM HMNA 08.08.2008
- [Ludmilla Siim. Võistlus. 2014. Õli, valge lõuend. 120 x 100 cm. Alghind: 5000 €](https://vernissage.ee/toode/ludmilla-siim-voistlus-2014-oli-valge-louend-120-x-100-cm-alghind-5000-e/) - Ludmilla Siimu efektsed portreekompositsioonid olid omaette nähtus 1970. aastate maalikunstis. Siis kadus kunstnik Soome, kust ta tagasi Eestisse tõi 2019. aastal Mart Lepa poolt Tallinna Keskraamatukogus korraldatud näitus. Siimu töid on alati kandnud mingi idee, mis määrab teose vormi. Tugeva graafilise elemendiga, samas valgusküllane huvitavalt lahendatud poolabstraktne-poolfiguratiivne – stseen käsipalluritega – maal kujutab võistlust kui küsitavate tulemustega tegevust. Mai Levin All paremal: L SIIM – K 2014a
- [Enn Põldroos. Mälu I. 2013. Akrüül, õli, lõuend. 145 x 89,3 cm. Alghind: 8000 €](https://vernissage.ee/toode/enn-poldroos-malu-i-2013-akruul-oli-louend-145-x-893-cm-alghind-8000-e/) - Enn Põldroos sündis Tallinnas näitleja perekonnas. 1958 lõpetas ta ERKI, 1973–85 töötas samas maalikateedri õppejõuna. Peamiselt viljeles ta figuraalkompositsiooni ja portreemaali, ent lõi ka palju monumentaalteoseid. Temaatiliselt puudutas ta oma teostes nii sotsrealismi, rahvusromantismi kui ka sürrealismi, edastades sügavamat, inimlikumat ja mõistatuslikumat sõnumit. Enn Põldroosi kui intellektuaalse kunstnikutüübi sümbolid on enamasti literatuursed, sõnastatavad. Maal näib sümboliseerivat mälu valikulisust, seda, et elus kohatud inimeste ja situatsioonide hulgast jäävad mällu eredamalt püsima mõned võibolla ootamatudki detailid. Mai Levin Põldroosi figuraalsetes kompositsioonides on alati dünaamikat ja dialoogi isegi siis, kui selgelt eristub neist vaid üks. Kuid kui figuure on juba hulgim, näiteks viis, nagu käesoleval teosel, tõuseb tema sõnum personaalselt tasandilt kollektiivsele, antud juhul ka kollektiivse mäluni, nagu viitab teose pealkiri. Kompositsiooni võib käsitleda kui põlvkonnaülest perekonnalugu, aga ka isiklikku arengut neiust naiseni, rolle nii tütre kui ka emana – just selline ambivalentsus teeb Enn Põldroosi võluvaks. Üksteise seljas ja süles istuvad figuurid moodustavad ahela, millest vaid ühel lülil on selgelt eristuv ja särav nägu, mida saab samuti tõlgendada kui taandamistehet üldiselt üksikule, tagasi kollektiivselt personaalsele. Et autor on antud motiivi alusel teinud kümme aastat hiljem ka pisut teises võtmes digimaalingu, viitab, et põhjusel või teisel on see talle isiklikult oluline. Usutavasti pakub selle universaalsus aga samastumispunkti paljudele teistele. Triinu Soikmets Pöördel ülal paremal: EnnPõldroos 2013. Alusraamil ülal: ENN PÕLDROOS „MÄLU I“ akr. õli 2013 EPõldroos
- [Karl Burman sr. Kolm kappavat hobust. Akvarell, paber. 1958. Vm 11,4 x 21,6 cm. ; Lm 12 x 22 cm. Alghind: 850 €](https://vernissage.ee/toode/karl-burman-sr-kolm-kappavat-hobust-akvarell-paber-1958-vm-114-x-216-cm-lm-12-x-22-cm-alghind-850-e/) - Karl Burman seenior armastas, nagu tema vend Paul Burmangi, kujutada hobuseid – nii hipodroomil kappavaid kui ka talumehe vankri või adra ette rakendatuid. Ent tema maalilaad on erinev, ühtaegu naivistliku ja ekspressionistliku kallakuga, pintslitõmbeid akvarellilikult kokku sulatav. Võluv, kunstnikule iseloomulik väikemaal. Mai Levin All vasakul: Karl Burman 58
- [Karl Burman sr. Poiss valge hobusega.1948. Akvarell, paber. Vm 43,5 x 63,5 cm. ; Lm 44.8 x 64.5 cm. Alghind: 1800 €](https://vernissage.ee/toode/karl-burman-sr-poiss-valge-hobusega-1948-akvarell-paber-vm-433-x-634-cm-lm-44-8-x-64-5-cm-alghind-1800-e/) - Karl Burman seenior oli kiindunud hobustesse ja oskas neid maalida. Ta on maalinud neid nii võidusõiduhobuse, tööhobuse kui ka vabana kappava hobu rollis. Selles akvarellis kujutab ta ratsahobuse suhtlemist noore ratsutaja, võibolla tallipoisiga. Suureformaadiline akvarell kuulub vanameistri sõjajärgsesse loomeparemikku. Seda oleks huvitav kõrvutada baltisaksa päritoluga maalija Gregor von Bochmanni akvarelliga „Lahtirakendatud hobune“ (1900–1910, Eesti Kunstimuuseum), kus inimene ja hobune on samuti suurelt esiplaanil. Mai Levin All vasakul: Karl Burman 1948
- [Leonhard Lapin. Fallos VIII. 1976. Kõrgtrükk, paber. Km 32 x 30 cm. Alghind: 1800 €](https://vernissage.ee/toode/leonhard-lapin-fallos-viii-1976-korgtrukk-paber-km-32-x-30-cm-alghind-1800-e/) - Mida aasta edasi, seda enam liikus Leonhard Lapin oma ülesehituslike taotlustega geomeetriliste põhikujundite (sealhulgas Malevitšilt üle võetud ring ja ruut) juurest inimkujundi juurde, või õigemini öeldes liitis need ühte, lisades varasematele käsitlustele uue dimensiooni. Kollektsionääride seas on armastatud tema „Naine-masin”, feministide hulgas aga ilmselt mitte nii väga, sest formaalses mõõtmes on tegu ju puhtakujulise objektistamisega. Nii lihtsustatult aga Lapinile läheneda ei saa, sest samavõrra on ta ju „objektistanud” ka meest, nagu tõestab tema seeria „Mees-masin” või erinevad üldistatud fallosekujutised. Pigemini uurib ta selliste teoste läbi inimese enda keerukat ülesehitust, millest ei saa lahutada tema sugulisi tunnuseid ega muidugi ka hingeosakesi. Triinu Soikmets Nagu sarja „Masin“, nii ka sarja „Fallos“ geomeetrilise abstraktsionismi mõju rajaneb mittekujutavate elementide dünaamilisel rütmil, samas kompositsiooni korrastatusel, tasakaalul, n-ö vastandlike eesmärkide sünteesil. Iseäranis abstraktses kunstis kehtestab kunstnik ise endale mängureeglid. Teose alusjoonistus on reprodutseeritud albumis „Leonhard Lapin Masinad 1972–1978“ (1998, lk 21). Mai Levin All vasakul: Fallos VIII kõrgtrükk 18/40. All paremal: Leonhard Lapin 1976
- [Johannes Võerahansu. Tütarlaps kassiga. 1950. aastate keskpaik. Õli, vineer. 70,7 x 56,5 cm. Alghind: 8000 €](https://vernissage.ee/toode/johannes-voerahansu-tutarlaps-kassiga-1950-aastate-keskpaik-oli-vineer-707-x-565-cm-alghind-8000-e/) - Võerahansu 1958. aasta kataloogist leiame vineerile maalitud kavandi „Tütarlaps kassidega“ aastast 1942 (nr 155, 44 x 36 cm). See on olnud populaarne süžee eesti kunstis – nähtavasti ühendub tütarlapselikkus kassi pehmuse, kodususe ja samas omaette olemisega. Kui 1942. aasta maal on nagu väike idüll, siis antud teos on meeleolult tõsisem ja koloriidilt rangem, ent ikkagi
- [Jüri Arrak. Hoov. 1972. Lito ja linoollõige, paber. Lm 47 x 68 ; Km 37,7 x 53,8 cm. Alghind: 1800 €](https://vernissage.ee/toode/juri-arrak-hoov-1972-lito-ja-linoolloige-paber-lm-47-x-68-km-377-x-538-cm-alghind-1800-e/) - Jüri Arraku hoovid on tavaliselt maised ja loomulikud. Siiski, käesolevas „Hoovis“ lisandub ka täiesti uus tasand – ühelt poolt talle nii tüüpiline võitlusväli, teiselt poolt kombinatsioon sinisest ja mustast ja valgest. Triinu Soikmets Kui Arrak kujutab maive hulgi, siis enamasti parodeerib ta inimmasside arutust, siin – taplushimu. Värvilise või ka mustvalge lito ühendus linoollõikega oli
- [Henno Arrak. Natüürmort kindaga. 1971. Õli, lõuend. 38 x 46 cm. Alghind: 2000 €](https://vernissage.ee/toode/henno-arrak-natuurmort-kindaga-1971-oli-louend-38-x-46-cm-alghind-2000-e/) - Henno Arrak lõpetas kunstiinstituudi 1963. aastal raamatugraafika erialal, ent on viljakalt tegutsenud ka vabagraafikas. Maalid on tema loomingus siiski haruldased, valminud kas sõpradele või enda lõbuks. Mai Levin All paremal: HArrak 1971. Alusraamil ülal: 46 x 38 HENNO ARRAK Alusraamil paremal: V.F.
- [Leonhard Lapin. Rahvuslik ja internatsionaalne. 1991. Serigraafia, paber. Km 60 x 39,8 cm. Alghind: 2100 €](https://vernissage.ee/toode/leonhard-lapin-rahvuslik-ja-internatsionaalne-1991-serigraafia-paber-km-60-x-398-cm-alghind-2100-e/) - Lapin reageeris sageli teravalt ja vaimukalt nii kunsti- kui ka ühiskondlikele probleemidele. Juba perestoika ja taasiseseisvumise ajal lõi rahvusliku meelsuse kõrval õitsele ka tarbijalik mentaliteet. Üsna varsti pidid välismaalased imestlema kallite automarkide üle, mida eestlased endale hankisid. Lapin on need valitsevad pürgimused oma töös löövalt ühendanud. Mai Levin Leonhard Lapini rahvuslikud ja samas pungilikud minimalistlikud motiivid on kaugelt äratuntavad, nii nagu on seda ka nõukogude aega uljalt parodeerivad taiesed. Käesolev teos pärineb seeriast “Märkide konversatsioon”, milles Lapin ühendas just taolisi teineteisele vastanduvaid, kuid mõneti kattuvate detailidega ideaale ja väärtusi. Rahvussümboolika osaks olevast trikoloorist justkui üle sõitev rehv on samas läbipaistev, tekitades vastuolulisi tundeid ja seoseid. Seeria sattus omal ajal korduvalt keelu alla, mis aga tekitas furoori ja mõjus reklaamina – keelatud vili on teatavasti magus ning nii osteti salaja üle piiri viidud taiesed siiski ruttu ära. Täna võib ühe pärli sellest seeriast soetada täiesti avalikult ja legaalselt, ent vilja magusus pole sellest sugugi vähenenud ja on jätnud kunstiajalukku oma jälje, mis väärib kohta teadliku kollektsionääri kogus. Triinu Soikmets All vasakul: Rahvuslik ja internatsionaalne. Siiditrükk 26/33. All paremal: Leonhard Lapin 1991
- [Vladimir Taiger. Kell 19:50. 1982. Pehmelakk, akvatinta, paber. Plm 32,1 x 31,6 cm. Alghind: 1500 €](https://vernissage.ee/toode/vladimir-taiger-kell-1950-1982-pehmelakk-akvatinta-paber-plm-321-x-316-cm-alghind-1500-e/) - Vladimir Taigeri hüperrealismist mõjutatud sügavtrükitehnikas (ofort ja akvatinta) graafiliste lehtede peamisteks motiivideks on naisefiguurid, loomad ja vaikelud, mida läbib sageli süngemeelne atmosfäär ning müstiline valguskäsitlus. Realistlik ning detailne kujutuslaad põimub fantaasiamaailmaga, tekitades ühtaegu unenäolise ja erksalt tajutava atmosfääri. Äratuskell, kõrtest kimp ja teokarp mõjuvad sümboolsete ning tähenduslike objektidena. Argisest keskkonnast eemaldatuna tunduvad need esemed kui meditatiivsed märgid, mis kannavad endas vaikust ja suunavad mõtisklema aja paratamatule kulgemisele. Taigeri loomingut puudutas hüperrealismi mõju üpris varakult, juba kunstiinstituudi päevil, mil ta esines õlimaaliga „Barracuda“. See mõju on tuntav, ehkki mitte nii terav ka tema graafikas, mis sügavtrükitehnikais heal tasemel läbiviiduna esitab stseene igapäevaelust, neid mõne detailiga vürtsitades. Selles natüürmordis on kõrvuti merekarp, mille kohin on igavene, ja äratuskell, mis tiksub minuteid ja sekundeid. Mai Levin All vasakul: „KELL 19.50“ / PEHMELAKK, AKVATINTA /. All paremal: VTaiger 82
- [Vladimir Taiger. Interjöör Jaapanlannaga. 1982. Pehmelakk, paber. Plm 31,7 x 32 cm. Alghind: 1500 €](https://vernissage.ee/toode/vladimir-taiger-interjoor-jaapanlannaga-1982-pehmelakk-paber-plm-317-x-32-cm-alghind-1500-e/) - Vladimir Taigeri loomingut on püsivalt mõjutanud hüperrealism, ehkki nüüdseks juba teravuse kaotanud kujul. Tema graafikat iseloomustavad tugev süžee, läbimõeldud kompositsioon ja meisterlik tehniline teostus. Selles teoses paelub autor meid meisterliku filigraansusega, millega on edasi antud iga üksik ese interjööris, luues usutava reaalsusetaju ka mustvalgele kunstile omasest teatavast tinglikkusest hoolimata. Jaapanlanna vanalt gravüürilt näib uudistavat inimtühja, raskepärase mööbliga täidetud interjööri; ta mõjub selles peaaegu elusana. Möödunud aegade kunst või kirjandus tundub mõnigi kord tõelisemana elavate elust ja elulaadist. Mai Levin All vasakul: „INTERJÖÖR JAAPANLANNAGA“ / PEHMELAKK /. All paremal: VTaiger 82
- [Leonhard Lapin. Fallos VI. 1976. Kõrgtrükk, paber. Km 31,8 x 30 cm. ; Lm 61 x 59 cm. Alghind: 1100 €](https://vernissage.ee/toode/leonhard-lapin-fallos-vi-1976-korgtrukk-paber-km-318-x-30-cm-lm-61-x-59-cm-alghind-1100-e/) - Antud sari jäi suhteliselt väiksearvuliseks. Ajalehe Sirp ja Vasar 1977. aasta 30. detsembri numbris avaldati Heinz Valgu muude karikatuuride seas ka pilt mustadest sõõridest ümbritsetud alasti Leo Lapinist, kes tegevat eesti kunstis „maskuliinset masinamüra“. Sari „Fallos“ koos sarjadega „Naine-masin“, „Mees-masin“ ja „Masin“ kuuluvad ühe peatükina Lapini üpris uljasse ja äkilisse noorusaega. Mai Levin All vasakul: Fallos VI. All keskel: Kõrgtrükk 5/40. All paremal: Leonhard Lapin 1976
- [Valerian Loik. Valged liiliad. 1964. Õli, lõuend. 89,5 x 57,5 cm. Alghind: 3800 €](https://vernissage.ee/toode/valerian-loik-valged-liiliad-1964-oli-louend-895-x-575-cm-alghind-3800-e/) - Valerian Loik sündis Tallinnas postiametniku perekonnas. Kunstiõpinguid alustas ta 1920 Rothi erastuudios, aastast 1924 oli (vaheaegadega) Pallases Ado Vabbe õpilane. Pärast kooli lõpetamist 1935 täiendas end Prantsusmaal ja Itaalias. 1950–76 oli ERKI õppejõud. Tema varasema loomeperioodi jutustav käsitluslaad kujunes hiljem üldistavamaks ja jõulisemaks, värvid muutusid intensiivsemaks. Sageli kujutas ta piltidel oma ateljeed ja, nagu paljud maalijad, lilli ateljeeaknal. Iseäranis armastas ta suureõielisi amarülliseid ja liiliaid. Teos on fikseeritud Tallinna Kunstihoones 1964. aastal toimunud juubilaride – Jaan Jenseni, Ilmar Linnati, Valerian Loigu, Oskar Raunami ja Linda Rosina – näituse kataloogis. Mai Levin All paremal: Loik. Pöördel lõuendil ülal vasakul: Loik 64
- [Anatoli Strahhov. Mata Hari. Tantsida. 2024. Õli, lõuend. 60 x 62 cm](https://vernissage.ee/toode/anatoli-strahhov-mata-hari-tantsida-2024-oli-louend-60-x-62-cm/) - Anatoli Strahhov (1946). Mata Hari. Tantsida. 2024. Õli, lõuend. 60 x 62. Paremal keskel: STRAHHOV Pöördel: „MATA HARI“TANTSIDA“ STRAHHOV:A: TALLINN 2024 Strahhov, kelle naiskujud on enamasti lähtunud renessanslikest madonnadest, on selle töö pühendanud 20. sajandi alguse friisi päritolu eksootiliste tantsude esitajale Mata Harile, kes hukati spioneerimise pärast Prantsusmaal 1917. aastal. Ekspertiisiga
- [Herman Talvik. Jahtlaev, sügavtrükk,  Plm 45.5 x 37.8 cm. Müüdud](https://vernissage.ee/toode/herman-talvik-jahtlaev-sugavtrukk-plm-45-5-x-37-8-cm/) - Lm 53 x 46.5 cm.
- [Valdur Ohakas. Naise profiil 1991. Õli. Papp. 36 x 33 cm.](https://vernissage.ee/toode/valdur-ohakas-naise-profiil-1991-oli-papp-36-x-33-cm/)
- [Silvi Liiva. Kesköö. Graafika. Ofort. Plm 14.7 x 14.4 cm. 1994.a.](https://vernissage.ee/toode/silvi-liiva-keskoo-graafika-ofort-plm-14-7-x-14-4-cm-1994-a/) - Nr. 2/30.
- [Rein Tammik. Paris. Õli. Lõuend. 33 x 46 cm.](https://vernissage.ee/toode/rein-tammik-paris-oli-louend-33-x-46-cm/)
- [Boris Ninemäe. Skogsröjning / Metsarohimine. Oil. Lõuend. 50 x 61 cm.](https://vernissage.ee/toode/boris-ninemae-skogsrojning-metsarohimine-oil-louend-50-x-61-cm/)
- [Herald Eelma. Pirnid. Graafika. Värviline linool. Paber. Km 38.5 x 42.9 cm.](https://vernissage.ee/toode/herald-eelma-pirnid-graafika-varviline-linool-paber-km-38-5-x-42-9-cm/) - 1959. a. lõpetas Herald Eelmaa cum laude Eesti Kunstiakadeemia (tol ajal ERKI) graafika eriala ja alustas näitustel esinemist kohe pärast kooli lõpetamist. Ta on töötanud vabakunstniku ning õpetajana Eestis ja Soomes, tema graafikat ja joonistusi on eksponeeritud rahvusvahelistel biennaalidel ning ta on oma loomingu eest korduvalt pälvinud tunnustusi nii kodu- kui välismaal.
- [Boris Ninemäe. För mycket snö för trädfällning / Puude langetamiseks on liiga palju lund. Õli. Lõuend. 40 x 50 cm.](https://vernissage.ee/toode/boris-ninemae-for-mycket-sno-for-tradfallning-puude-langetamiseks-on-liiga-palju-lund-oli-louend-40-x-50-cm/)
- [Enn Põldroos. Uneveski. 2020.a. Digimaal. Lõuend 100 × 93 cm.](https://vernissage.ee/toode/enn-poldroos-uneveski-2020-a-digimaal-louend-100-x-93-cm/)
- [Märt Bormeister. Hommikune Silla talu ait (Linnuse küla, Muhu). 1969.a. Õli. Papp, 33 x 48 cm.](https://vernissage.ee/toode/mart-bormeister-hommikune-silla-talu-ait-linnuse-kula-muhu-1969-a-oli-papp-33-x-48-cm/)
- [Alvar Reisner. Hiiumaa, 2024. Akrüül, Õli. Lõuend. 60 x 80 cm.](https://vernissage.ee/toode/alvar-reisner-hiiumaa-2024-akruul-oli-louend-60-x-80-cm/)
- [Vive Tolli. Vene 2. Graafika. Sügavtrükk. Kõrgtrükk. 2004.a. Lm 93 x 67 cm.](https://vernissage.ee/toode/vive-tolli-vene-2-graafika-sugavtrukk-korgtrukk-2004-a-lm-93-x-67-cm/)
- [Vive Tolli. “Veeloom”. Graafika. Söövitus. I plm 57,7 x 49,5 cm, II plm 12,4 x 15 cm](https://vernissage.ee/toode/vive-tolli-veeloom-graafika-soovitus-i-plm-577-x-495-cm-ii-plm-124-x-15-cm/) - Veeloom“, söövitus A.P. I plm 57,7 x 49,5 cm, II plm 12,4 x 15 cm
- [Vive Tolli. Täidan, Täidan laeva. Graafika. Söövitus. Metsotinto. 2001.a. Lm 106 x 77.7 cm.](https://vernissage.ee/toode/vive-tolli-taidan-taidan-laeva-graafika-soovitus-metsotinto-2001-a-lm-106-x-77-7-cm/)
- [Valli Lember-Bogatkina (1921 - 2016).  Sadamas, 1967a, akvarell](https://vernissage.ee/toode/valli-lember-bogatkina-1921-2016-sadamas-1967a-akvarell/) - lm 41 x 29.8 cm
- [Valli Lember-Bogatkina (1921 - 2016). Sadamas.1955.a. Akvarell. Paber. Km 27.5 x 37 cm.](https://vernissage.ee/toode/valli-lember-bogatkina-1921-2016-sadamas-1955-a-akvarell-paber-km-27-5-x-37-cm/) - Lm 29.8 x 41 cm.
- [Enn Põldroos. Püromiidid, Diptühhon I osa 2023. a. Digimaal. Lõuend 110 x 68 cm](https://vernissage.ee/toode/enn-poldroos-puromiidid-diptuhhon-i-osa-2023-a-digimaal-louend-110-x-68-cm/) - Digimaaling lõuendil 110 x 68 cm nr 3/10
- [Enn Põldroos. Trikoloor, mu arm 2020. a. Digimaal. Lõuend 87×100](https://vernissage.ee/toode/enn-poldroos-trikoloor-mu-arm-2020-a-digimaal-louend-87x100/) - Digimaaling lõuendil 87 x 100 cm nr 1/5
- [Valdur Ohakas. Kollased tulbid. Õli. Lõuend. 46.5 x 49 cm.](https://vernissage.ee/toode/valdur-ohakas-kollased-tulbid-oli-louend-46-5-x-49-cm/)
- [Eduard Wiiralt. Illustratsioon G. Boccaccio novellikogule „Dekameron“. 1929. Ofort (pruun toon), paber. Km 18 x 13 cm.  Alghind: 2500 € Müüdud](https://vernissage.ee/toode/eduard-wiiralt-illustratsioon-g-boccaccio-novellikogule-dekameron-1929-ofort-pruun-toon-paber-km-18-x-13-cm-alghind-2500-e/) - 1927. aastal tekkisid Wiiraltil suhted Pariisi kirjastusega Editions du Trianon, mis andis välja bibliofiilseid raamatuid. Pärast illustratsioone Puškini „Gabrieliidile“ ja Mauriaci esseele „Lisa Bossuet’ traktaadile himurusest“ (1928) tahtis kirjastus kunstnikult 100 illustratsiooni Giovanni Boccaccio „Dekameronile“, ent teinud kaks illustratsiooni prooviks, loobus Wiiralt tellimusest, pidades seda liiga töömahukaks ja aeganõudvaks. Katku ajal 10 päeva jooksul jutustatud lugudest kujutab see gravüür kolmandal päeval jutustatud esimest lugu aednikust nunnakloostris. ML All vasakul plaadil: 1929 Wiralt. All vasakul tol ajal lisatud arvatavasti omaniku tekst: Eau forte aquatint 1929 Epr. D’artiste. (Ofort, akvatinta, 1929, Kunstniku tõmmis) All paremal kunstniku poolt ehtne signatuur pliiatsiga: E. Wiiralt
- [Leonhard Lapin. Emased IV.1995/2021. Graafika. Siiditrükk. Paber. Km 22 x 79.7 cm.](https://vernissage.ee/toode/leonhard-lapin-emased-iv-1995-2021-graafika-siiditrukk-paber-km-22-x-79-7-cm/) - Lm 35 x 92 cm. Nr. 14/40
- [Enn Põldroos. PST! 2021. a. Digimaal. Lõuend 90×67 cm](https://vernissage.ee/toode/enn-poldroos-pst-2021-a-digimaal-louend-90x67-cm/) - Digimaaling lõuendil 90 x 67cm nr 3/25
- [Enn Põldroos. ÕEKESE LAUPÄEV. 2004. Digimaal, lõuend 56 x 85 cm](https://vernissage.ee/toode/enn-poldroos-oekese-laupaev-2004-digimaal-louend-56-x-85-cm/) - Digimaaling lõuendil 56x 85cm nr 7/25
- [Enn Põldroos. ADAGIO . 2019. Digimaal, lõuend 49 x 85 cm](https://vernissage.ee/toode/enn-poldroos-adagio-2019-digimaal-louend-49-x-85-cm/) - Digimaaling lõuendil 49 x 85cm nr 8/25
- [Enn Põldroos. SIMSON JA DELILA. 2019. Digimaal, lõuend 85 x 60,7](https://vernissage.ee/toode/enn-poldroos-adagio-2019-digimaal-louend-85-x-49/) - Digimaaling lõuendil 85 x 60,7 cm
- [Enn Põldroos. VARJUD. 2021 Digimaal, lõuend. 90 X 62 cm](https://vernissage.ee/toode/enn-poldroos-simson-ja-delila-samson-and-delilah-2019/) - Digimaaling lõuendil 90 X 62 cm 3/25
- [Raul Meel. Taeva all CS 180/ CM +0“ SP1/RS serigraafia, 1973](https://vernissage.ee/toode/raul-meel-taeva-all-cs-180-cm-0-sp1-rs-serigraafia-1973/) - vm 65 x 63 cm (sinine taust) raamitud
- [Lea Malin (a1957) Puhkaja, 2021. akvarell](https://vernissage.ee/toode/lea-malin-a1957-puhkaja-2021-akvarell/) - Ilma raamita 37,5 x 56,5 cm
- [Aleksander Litvinov. Seagle. Skulptuur. 2015 a. Pronks.  44 x 40 x 12 cm.](https://vernissage.ee/toode/aleksander-litvinov-seagle-skulptuur-2015-a-pronks-44-x-40-x-12-cm/)
- [Aleksander Litvinov. Blue Sky. Skulptuur. 2014.a. Pronks.  47 x 26 x 26 cm.](https://vernissage.ee/toode/aleksander-litvinov-blue-sky-skulptuur-2014-a-pronks-47-x-26-x-26-cm/) - Nr. 1/5
- [Jüri Arrak (1936- 2022). Kellamees. 1991. Graafika. Siiditrükk.](https://vernissage.ee/toode/juri-arrak-1936-2022-kellamees-1991-graafika-siiditrukk/) - Siiditrükk, 22/140
- [Endel Kõks. Mexico. Graafika. 1972.a.](https://vernissage.ee/toode/endel-koks-mexico-graafika-1972-a/) - Nr. 10/50
- [Jaan Grünberg. Majad inimestega. Monotüüpia. Paber. 1939.a. Lm 39.2 x 45.4 cm. ;  Km 23.5 x 40.5 cm.](https://vernissage.ee/toode/jaan-grunberg-majad-inimestega-monotuupia-paber-1939-a-lm-39-2-x-45-4-cm-km-23-5-x-40-5-cm/)
- [Jaan Grünberg. Pargis. Monotüüpia. Paber. Lm 44 x 32.5 cm. ; Km 35 x 27 cm.](https://vernissage.ee/toode/jaan-grunberg-pargis-monotuupia-paber-lm-44-x-32-5-cm-km-35-x-27-cm/)
- [Valdur Ohakas. Natüürmort vaasiga. 1995. Akrüül, pealekleebitud heegeldatud pits, lõuend. 120 x 180.2 cm. Alghind: 9000 € Haamrihind:](https://vernissage.ee/toode/valdur-ohakas-natuurmort-vaasiga-1995-akruul-pealekleebitud-heegeldatud-pits-louend-120-x-180-2-cm-alghind-9000-e/) - NB! Antud teost ei saa osta e-poest. Kunstiteos tuleb enampakkumisele ainult kunstioksjonil 20 novembril 2021.
- [Kaljo Põllu. Pettekoetis. 1995. 39 x 50.5 cm.](https://vernissage.ee/toode/kaljo-pollu-pettekoetis-1995-39-x-50-5-cm/) - Suurus raamiga: 42.5 x 53.5
- [Evi Tihemets. Sügis Lohusalus. 1965a. õli, paber kleebitud pappile 43.3 x 49 cm.](https://vernissage.ee/toode/evi-tihemets-sugis-lohusalus-1965a-oli-paber-kleebitud-pappile-43-3-x-49-cm/)
- [Valve Janov. Vaade minu aknast III.1961. Õli, papp. 40,8 x 49,5 cm. Alghind: 2600 €](https://vernissage.ee/toode/valve-janov-vaade-minu-aknast-iii-1961-oli-papp-408-x-495-cm-alghind-2600-e/) - Valve Janov on Tartu Karlova linnaosa põnevaks maalinud, nagu Toomas Kalve on Supilinna põnevaks pildistanud. Väljad linna taga on lumega kaetud, akendes põlevad elektrituled, talvises poolhämaruses ja külmas õhus värvub vabrikusuits roosaks. Pilt mõjub nagu väike jutustus elust äärelinnas. ML All paremal: Janov. All vasakul: 1961 märts VJ. Pöördel ülal vasakul: Valve janov- moss.“Vaade minu aknast III 1961 õli, papp 42 x 50
- [René Kari. Kompositsioon. 1987. Õli, masoniit. 50 x 50 cm.](https://vernissage.ee/toode/rene-kari-kompositsioon-1987-oli-masoniit-50-x-50-cm/) - René Kari hakkas näitustel esinema 1978. aastal ning kohe küpse, väljakujunenud käekirjaga, sürrealismihõngulises abstraktses laadis voolavate, samas selgepiiriliste vormidega, oma meeliskoloriidiga, milles domineerisid veinpunased ja hallikassinised toonid. Esteetilise korrastatuse, stiilsuse poolest oli tema laad lähedane Tõnis Vindi koolkonnale, sobides ühtlasi 1980ndatel levinud uusmanerismiga. ML René Kari kompositsioonid on kui lõputud variatsioonid ühest ja samast ainesest – masinlikkusega segatud kehalisusest või kehalisusega segatud masinlikkusest, olgu siis tegu naise või mehega. Umbes samasugused seeriad olid ju Leonhard Lapinil, kuid Kari omad on üldistatumad, erootilisust võib otsida tikutulega (kes otsib, see leiab) ning fookus nihkub värvile. Ka sel puhul ehk koloriidi juures on Kari kvaliteedimärk kindel – need on alati justkui ühe paleti pealt pärit sinine, roheline ja punane, kuid jällegi mitte kunagi puhtalt, vaid varjundirikkal kujul. Sõltumata sellest, millise numeratsiooniga kompositsioon parasjagu kõne all on, on igaüks neist tükike fanaatilise järjepidevuse ja pühendumisega töötava kunstniku fenomenist. TS All paremal: RK87. Alusraamil: René Kari „Kompositsioon“ XX 1987 õli, kartong (50 x 50) 1987
- [Enno Ootsing. Pärgamine. 1969. Õli, lõuend. 50,7 x 59,8 cm.](https://vernissage.ee/toode/enno-ootsing-pargamine-1969-oli-louend-507-x-598-cm/) - Enno Ootsingu varajastes töödes peegeldub tolleaegne noorte inimeste elu mitte selle konkreetsuses, vaid vaimses, emotsionaalses elevuses, mis iseloomustab noorust küllap praegugi. Ning maalikunstis oli vaja seda elevust väljendada värvi kaudu. ML All paremal: E. Ootsing 69. Alusraamil: ENNO OOTSIN „PÄRGAMINE“ õli 1969
- [Ilmar Malin. Üks päev I–III“, triptühhon. 1979. Õli, masoniit.](https://vernissage.ee/toode/ilmar-malin-uks-paev-i-iii-triptuhhon-1979-oli-masoniit/) - Triptühhon on kunstniku jaoks võrratu vahend jutustada lugu, mille iga osa kõneleb korraga iseenda eest ja terviku nimel. Ilmar Malin kui sürrealist on kasutanud seda võtet, et fragmentide kaupa luua läbi aja kulgev narratiiv, mis on püütud ühte ja samasse päeva. Justkui hommik, lõuna ja õhtu. Esmalt piiluvad täitmata lehekülgede alt ja lilleõite vahelt noored lapsejalad. Seejärel alustavad leheküljed teekonda, lendavad tuulde, tunnistajaks puutüve toksiv rähn. Viimaks puhkab krobeline vanurikäsi sellega harmoneeruval kännujuurikal, millelt saetud puust võib olla saanud juba kellegi järgmise eluraamat. Uus tabula rasa ootab täitmist ja lugemist. TS Nagu kunstiteosed sageli juba hiliskeskajal, nii on ka Malini kolmikmaal pühendatud inimese kolmele eale – noorusele, keskeale ja vanadusele, mida tähistavad sümbolid: lapse jalad, rauga käsi, küpse inimese vaim linnu kujul, mis jälgib mööduvate aastate kui tühjade paberilehtede lendu. ML I – 56,5 x 56,5 cm. All paremal: Malin 79. Pöördel: I. Malin 79 57 x 57 „Üks päev“ I II – 56,5 x 56,5 cm. All paremal: IM 79. Pöördel: IMalin 79. 57 x 57 Üks päev II III – 56,5 x 56,5 cm. Paremal keskel: IMalin 79. Pöördel: I. Malin 79 57 x 57 „Üks päev“ III
- [Jüri Arrak. Mannekeenid. 1969. Ofort, värvipliiats, paber. Plm 22,7 x 34,9 cm.](https://vernissage.ee/toode/juri-arrak-mannekeenid-1969-ofort-varvipliiats-paber-plm-227-x-349-cm/) - Üks 2010. aastate lõpus või 2020. aastate algul koloreeritud varaseid Jüri Arraku graafilisi lehti, mida ta nimetas eritõmmisteks. Leht näitab inimese üldistatud kuju otsinguid Arraku loomingus enne maivide ilmumist isikunäitusele Tallinna Kunstisalongis 1970. aasta sügisel ja kirjastuse „Kunst“ poolt väljaantud lasteraamatusse „Panga-rehe jutud“ 1975. aastal. ML All vasakul: „Mannekeenid“ ofort, eritõmmis, värvipliiats All paremal: J. Arrak 69
- [Raivo Korstnik. Lõuna-Eesti vaade. 1986. Õli, papp. 69 x 50 cm.](https://vernissage.ee/toode/raivo-korstnik-louna-eesti-vaade-1986-oli-papp-69-x-50-cm/) - Teos võib olla maalitud koos Pedagoogilise Instituudi üliõpilastega suvepraktikal viibides. Selle teeb huvitavaks püstformaat, mis on võimaldanud maalijal keskenduda esiplaanil olevale lõigule heinamaast ja eriti metsamassiivile erinevais rohelistes toonides puudega. ML All paremal: RK86 Pöördel Kunstifondi lipik.
- [Evald Okas. Sügis. 1998. Õli, paber. Vm 58 x 75 cm.](https://vernissage.ee/toode/evald-okas-sugis-1998-oli-paber-vm-58-x-75-cm/) - 1990. aastatel maalis Evald Okas palju aktimaale, sest žanr oli muutunud erakordselt populaarseks. Valmisid nii suuremad viimistletumad lõuendid kui ka väiksemad ja eskiislikumad tööd, nagu käesolev, mis võib olla maalitud modelli järgi. ML All paremal: EOkas 1998. Pöördel ülal vasakul: Evald Okas „Sügis“ Õli p. 1998. Pöördel ülal paremal: 60 x 77
- [Jüri Arrak. Rännak. 1991. Kõrgtrükk, paber. Km 24,7 x 31 cm.](https://vernissage.ee/toode/juri-arrak-rannak-1991-korgtrukk-paber-km-247-x-31-cm/) - Teos on lihtsustatud parafraas kunstniku 1971. aasta värvilise linoollõike „Sammujad“ motiivil. Nagu paljud kunstnikud, leidis Arrak küpses eas ja vanameistrina inspiratsiooni mitte ainult ümbritsevast elust ja kunstist, vaid ka enese varasemast loomingust. ML All vasakul: „Rännak“ kõrgtrükk, 7/15 All paremal: J.Arrak 1991
- [Jüri Arrak. Rõõm. 1969. Akvatinta, ofort, paber. Plm 25,8 x 25,8 cm.](https://vernissage.ee/toode/juri-arrak-room-1969-akvatinta-ofort-paber-plm-258-x-258-cm/) - Lõpetanud 1966. aastal ERKI metallehistöö alal, äratas J.Arrak tähelepanu eelkõige fantaasiarikaste ehetega, sealhulgas maalitud ripatsitega. ANK’64 liikmena oli ta juba instituudipäevil teinud ka arvestatavat tahvelmaali ja graafikat. Tema 1960. aastate teise poole graafika esindab sürrealismi, mis hakkas eesti kunstis kiiresti levima. Samas ei puudu tema sürrealistlikel töödel ka huumor, heatahtlik pilge inimese aadressil. ML All vasakul: „Rõõm“ akvatinta, ofort 9/15 All paremal: J. Arrak 69.
- [Martin Taevere. Natüürmort lilledega. 1937. Õli, papp. 40 x 50 cm.](https://vernissage.ee/toode/martin-taevere-natuurmort-lilledega-1937-oli-papp-40-x-50-cm/) - Kunstnik on meisterlikult edasi andnud peegeldusi klaasvaasil ja valgel kannul. Teos on tervikuna paeluv, huvitav on õhuke, pappalust paista lastev maalimisviis. Taevere õppis Riia vaimulikus seminaris ikoonimaali ning hakkas 1910. aastatel Jaan Vahtra ning Konrad Mäe õhutusel tegelema kohtuniku töö kõrval maalimisega. Maastiku kõrval viljeles ta ka lillemaali ja natüürmorti. ML All paremal pliiatsiga: M. Taevere 1937. Pöördel all vasakul Tartu Kunstimuuseumi lipik: TKM aj 1/7 – 1949. Pöördel all vasakul: TKM 584 M
- [Einar Vene. Žonglöör. 2009. Akrüül. Õli, lõuend. 80 x 100 cm.](https://vernissage.ee/toode/einar-vene-zongloor-2009-akruul-oli-louend-80-x-100-cm/) - Einar Vene on Vernissage’i oksjonil Kiwa kõrval samuti debütandiks ning nagu Kiwa puhul, on Venegi juures korduvalt kerkinud küsimus õigest kunstist ja heast maitsest. Kuigi lisaks arvutusmasinate eriala omandamisele on ta õppinud ka maalikunstnik-pedagoogiks, ei taha ta kohaliku maalikunstipildiga justkui haakuda ning tema looming žanrilise määratlemisega on alatasa raskusi – on see siis nüüd naivism või sürrealism, dekoratsioon või illustratsioon? Või miks mitte kõike korraga. Ja see kõik teebki Vene loomingu eriliseks. Võtkem või käesolev žonglöör, kes tähistaevast meenutavast laest alla rippudes korraga järgib ja eirab gravitatsioonireegleid; ning mitte kuhugi viival trepil teda lambi all jälgiv mõtlik mehike. Kes ihkab tubast tsirkust ja maagilist realismi, saab selle maaliga kindlasti tabatud mitu kärbest korraga. TS Žonglöör, kes, pea alaspidi, loobib palle, mis lendavad üles, aga ei kuku alla, on muidugi sümbol. Seda imestunult-mõtlikult jälgiv vaataja väljendab võib-olla autoripositsiooni maailma asjade suhtes. Teos on Einar Vene loomingule iseloomulik fantastiline kompositsioon. ML All paremal: EV. Alusraamil: Žonglöör“ Einar Vene 2009
- [Eerik Haamer. Põdrad. u 1962–63. Õli, lõuend. 78 x 100,5 cm.](https://vernissage.ee/toode/eerik-haamer-podrad-u-1962-63-oli-louend-78-x-1005-cm/) - Oluline teos Härjedaleni ja Jämtlandi mitmetuhandepealisi põhjapõdrakarju kujutavate maalide reas, mida kroonib umbes 3 meetri laiune „Põtrade lahutamine“ (1960. aastate II pool, erakogu). Teos on Reeli Kõivu Haameri- monograafia kataloogis (2008, maal nr 311). Teose mõju rajaneb maalilisel plekil, samas on selles meisterlikult kujutatud loomi liikumises. Esiplaanil paremal on kaks laplast. ML Eerik Haamer maalis võluvaid piltmõistatusi, mis esimesel hetkel paistavad abstraktsioonidega, kus süvenes hakkavad ilmuma detailid – põhjapõdrad ja karjused neid ajamas või valmistumas talviseks rändeks. Stseen on kirju ja rahutu, liikuv ja elav, ent samas meeldivalt soe ja hõõguv. Haamerile omaselt ei ole tema vabalt liikuva pintslikirja eesmärk mitte niivõrd dokumenteerida, kuivõrd edastada atmosfääri ja tunnet. Ent märgakem veel midagi – karjused ei ole lihtsalt karjused, punased tutid nende mütsidel viitavad saamidele, Lapi põliselanikele, kes elavad ka Norras, mida Haamer sageli külastas. Nii saab maalist mitte üksnes üks tundeline hetktõmmis, vaid ka põliskultuuri ja -traditsiooni kaardistus ja jäädvustus. TS All vasakul: Haamer
- [August Künnapu. Läti iluuisutajad 2. 2009. Akrüül, lõuend. 60 x 50 cm.](https://vernissage.ee/toode/august-kunnapu-lati-iluuisutajad-2-2009-akruul-louend-60-x-50-cm/) - August Künnapu on pälvinud publiku poolehoiu mitte ainult tänu elurõõmsale koloriidile ja vaimsusele, vaid ka tänu huumorile. Iluuisutamise teemalised tööd pilavad pisut selle spordiala suurt populaarsust. ML August Künnapu eriomases, kaugelt äratuntavas käekirjas värvierksates maalides on keskmes ikka mõni lõbus figuur või mitu – olgu siis kass Santorini katustelt, mõni perekondlik või lihtsalt argine stseen. Lähtudes põhimõttest “terves kehas terve vaim” on tema portreteeritute hulgas olnud juba aastaid ka erinevad sportlased fookusega nende dünaamilisusel, aga ka miimikal. Või nagu Mare Joonsalu on kirjutanud: “Neid tegelasi ühendab igast poorist purskav entusiasm. Pole tähtis, et liigutused on sageli kohmakad. Künnapu on oma irooniaga maitsestatud huumorit täiel rinnal rakendanud ja võimlejad või mitmesugused muud tegelased pole sugugi vähem naljakad.“ TS Pöördel lõuendil: AK. Alusraamil: AUGUST KÜNNAPU „LATVIAN FIGURE-SKATERS“ 2 ACRYLIC ON CANVAS 60 x 50 2009
- [August Matthias Hagen. Maastik. 1860. Õli, lõuend. 60,5 x 50 cm.](https://vernissage.ee/toode/august-matthias-hagen-maastik-1860-oli-louend-605-x-50-cm/) - August Hagen, Tartu Ülikooli joonistusõpetaja aastail 1838–1851, oli 19. sajandi algupoole tähtsamaid maastikumaalijaid ja -joonistajaid, kes oma loomingus liikus romantismilt biidermeierliku vararealismi suunas. Ta on maalinud Eesti looduse kõrval ka Soome, Saksa- ja Böömimaa, Austria ja Itaalia maastikke. Kuna tema õlimale on vähe säilinud, on igaüks neist huvitav. Käesolev maal, mis paelub vanameisterliku hoolika detailsusega, on säilinuist hiliseim, loodud ilmselt 1846. ja 1851.–53. aastal tehtud välisreisidel loodud skitside alusel kas Saksa- või Böömimaa motiivil. ML All vasakul: A.Hagen 1860
- [Peeter Allik. Kõige suurem sõber. 1988. Õli, papp. 70,5 x 129,5 cm. Alghind: 5000 €   MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/peeter-allik-koige-suurem-sober-1988-oli-papp-705-x-1295-cm-alghind-5000-e/) - Teos pärineb Kursi koolkonna asutamise aastast. Nimetus on võetud ETV lastesaatest, kujutatud stseen viiuldaja ja kukega mõjub ühtaegu naljakalt ja melanhoolselt ning peegeldab perestroikaaegseid meeleolusid. Teos on reprodutseeritud Joanna Hoffmanni koostatud kataloogis „Peeter Allik“ (Tartu Kunstimuuseumi 2017). ML Peeter Alliku sellel maalil võime ära tunda just needsamad tema 1980ndate perioodile omased kvaliteedid: väändunud ja moondunud kehavormid ja ilmed, kerge grotesk ja soe huumor. Antud juhul võime teda ehk pidada isegi oma ajast ees olevaks popkunstnikuks, kes remiksis ajastuomaseid kultuurisümboleid – teose pealkiri “Kõige suurem sõber” viitab ilmselgelt toonasele lastesaatesarjale, kus olid tegelasteks teiste seas punases karvakasukas Leopold ja postikana. Kuidas täpselt suhestuvad selle sümboolikaga tegelased Alliku tõlgenduses, jäägu juba dekodeerimiseks tema talendi tõelistele austajatele. TS Pöördel: Peeter Allik 1966 Kõige suurem sõber 88 73 x 143
- [Eduard Maaser. Natüürmort mandoliiniga. 1942. Õli, vineer. 38, 1 x 48,1 cm. Alghind: 1700 €  MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/eduard-maaser-natuurmort-mandoliiniga-1942-oli-vineer-38-1-x-481-cm-alghind-1700-e/) - Eduard Maaser astus 1934. aastal Pallasesse ja lõpetas 1948. aastal Tartu Riikliku Kunstiinstituudi tahvelmaali alal. Teda tuntakse kui omapärast ja stiilset akvarellisti, ent ta on maalinud üsna palju õlimaale. Käesolev „muusikaline“ natüürmort nootide ja mandoliiniga Kõrgematel Kujutava Kunsti Kursustel Ado Vabbe käe all õppimise ajast on samas prantsuslik-hilispallaslikus vaimus, nagu maalisid tollal Kits, Kõks, Mikko jt. ML All vasakul: Maaser 1942. Pöördel: Vanema mehe portree. Õli. 48,1 x 38,1
- [Kristjan Raud. Kalevipoja laul. 1924–33. Pliiats, guašš, tušš, paber, kleebitud aluspaberile. Lm 17,3 x 21,8 cm (aluse mõõt 31 x 38,2 cm). Alghind: 3500 € Müüdud 3500 €](https://vernissage.ee/toode/kristjan-raud-kalevipoja-laul-1924-33-pliiats-guass-tuss-paber-kleebitud-aluspaberile-lm-173-x-218-cm-aluse-moot-31-x-382-cm-alghind-3500-e/) - Joonistus on Kristjan Raua enda poolt viimastel eluaastatel alusele kleebitud. Tema abikaasa Elvira Raud on aluse tagaküljele kirjutanud tema ja teose nimed ning numbri 1946. aastal Kadrioru lossis korraldatud Kristjan Raua mälestusnäituse kataloogis. Mõõdud, tehnika ja signatuur langevad kokku „Kalevipoja laulu“ (nr 656, lk 189) andmetega Lehti Viiroja monograafia „Kristjan Raud 1865–1943. Looming ja mõtteavaldused“ kataloogiosas (Tallinn, 1981). Tollal oli teos Elvira Raua kogus. Osa sarnaseid kompositsioone kannab nime „Kalevipoja vennad ta laulu kuulamas“ (vendade seisvate figuuridega). Joonistus on Rauale omases lakoonilises, aga väga väljendusrikkas stiilis, mille rafineeritud naivism sobib hästi eepose iseloomuga. Sellest stiilist oli vaimustatud Wiiralt, kes leidis selle olevat ainulaadse Euroopas. ML All paremal: K:RAUD. Alusel taga Elvira Raua käega: K. Raud „Kalevipoja laul“ RN 129 ja selle all 154 (nr.3)
- [Vello Vinn. Kass. 1968. Ofort-kõrgtrükk, paber. Lm 54,9 x 72 cm. ; Plm 49,6 x 64,5 cm. Alghind: 1800 €  MÜÜDUD 1800 €](https://vernissage.ee/toode/vello-vinn-kass-1968-ofort-korgtrukk-paber-lm-549-x-72-cm-plm-496-x-645-cm-alghind-1800-e/) - Kõrgtrükis ofordi valge joonepitsiga mustal pinnal köitsid Vello Vinna varasemad tähelepanu äratanud tööd – „Vähk“ ja „Kass“ (1968), milles juba selgelt avaldus noore kunstniku sümbolistlik-sürrealistlik loomesuund. Meediast ammutatakse seda informatsiooni, mida tahetakse, näib see töö meile ütlevat. Juba 1971. aastal tõi Vinna ofort „Liivakell“ (1970) Ljubljana graafikabiennaalilt ära preemia. Sellele järgnes rida teisi rahvusvahelisi ja kodumaiseid tunnustusi, kaasa arvatud tänavune Wiiralti preemia. ML All vasakul: „Kass“ (ofort). All paremal: Winn 68
- [Silvia Jõgever. Abstraktsioon. 1968. Akvarell, guašš, kollaaž, paber. Vm 41,1 x 29,5 cm. Alghind: 1400 €  MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/silvia-jogever-abstraktsioon-1968-akvarell-guass-kollaaz-paber-vm-413-x-295-cm-alghind-1400-e/) - Silvia Jõgever alustas õpinguid sõja ajal Kõrgematel Kujutava Kunsti kursustel ning lõpetas ERKI 1952. aastal. Ta kuulus Ülo Soosteriga tihedalt suhtlevasse nn Tartu sõpruskonda ja oli 1960. aastal üks selle grupi näituse organiseerijaid Tartu 8. Keskkoolis, kus ta töötas joonistusõpetajana. Ta tegi juba 1958. aastal abstraktseid kollaaže. Käesolev teos kuulub 1960ndatele tüüpiliste sürrealistlike kollaažide hulka. ML All vasakul: SJ 68
- [Karl Burman sr. Karksi maastik. Põllud. 1946. Akvarell, guašš, paber. Vm 36,7 x 61,8 cm. Alghind: 1700 €  MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/karl-burman-sr-karksi-maastik-pollud-1946-akvarell-guass-paber-vm-365-x-616-cm-alghind-1700-e/) - Karl Burman seenior on Eesti akvarelli raudvara. Tema tee akvarellistina, arhitektuuri kõrval, algas juba 20. sajandi algul. Linnavaadete kõrval paelus eriti vanemas teda eas Eesti maastik ja taluelu. Viimast andis ta edasi isikupärases, maalilises ja mõnusalt naivismi kalduvas laadis. Tarvitseb vaadata stafaaži sellel akvarellil! 1957. aastal Tallinna Kunstihoones korraldatud Karl Burman vanema isikunäituse kataloogis on teos nr 51. ML All paremal: Karl Burman KARKSI/NUIA 1946. Pöördel all: Karl Burman akvarell Karksi maastik/põllud hind 2000.- 49 x 70 cm
- [Silva Eher. „Valguslaigus“ sarjast „Sireenid“. 1995. Õli, lõuend. 131 x 82 cm. Alghind: 2000 €  MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/silva-eher-valguslaigus-sarjast-sireenid-1995-oli-louend-131-x-82-cm-alghind-2000-e/) - Silva Eher töötas 1970. aastatel, enne kunstiinstituuti astumist Tallinnfilmi joonisfilmigrupis. ERKI lõpetas ta maalijana 1983. aastal, paistes silma figuraalse kompositsiooni alal. Antud töö on huvitav, antiiksest vaasimaalist ja dekoratiivkunstist lähtuv stiliseering. ML Kummalisel kombel on Silva Eheri picassolik figuurikompositsioon omamoodi dialoogis oksjonil esineva Silvia Jõgeveri omaga, kuigi nende vahelt laiutab ligi kolm aastakümmet. Siingi aimame täiskuupaistet ja avarat merd – teos kuulub tema sarja “Sireenid”. Kui Jõgeveri muusa oli kivisse tahutud, nurgeline ja staatiline, siis Eheri sireenid on dünaamilised ja voogavad. Üks neist sirutub kätega taeva poole, viies läbi justkui rituaali, teised saadavad teda justkui tantsiskledes. Eheri sürrealistlikele maalidele, mille keskmes ongi tihti naisolendid, on omistatud tugevat sisendusjõudu ja salapära kui katset pageda argipäevasusest. Käesoleval teosel on see kindlasti õnnestunud. TS All vasakul: EHER 1995. Alusraamil ülal: 131 x 82 SILVA EHER „VALGUSLAIGUS“ ÕLI. L.,1995. Alusraamil keskel: SILVA EHER SARI“SIREENID“
- [Raivo Korstnik. Tütarlaps tagasivaatega. 1970. aastad. Õli, lõuend. 62 x 48 cm. Alghind: 3500 €  MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/raivo-korstnik-tutarlaps-tagasivaatega-1970-aastad-oli-louend-62-x-48-cm-alghind-3500-e/) - Teoses on kunstnik püüdnud leida kujundit, milles oleks väljendatud inimese vajadus heita aeg-ajalt pilk enda minevikku – vahel nostalgiline, vahel edasiminekuks pidepunkti otsiv. Me ei tea, kas kunstnik pidas selle kujundi leituks, ent igatahes on teose kontseptsioon küllalt selge. ML Alusraamil all: Tütarlaps tagasivaatega
- [Johannes Võerahansu. Lõuna-Eesti motiiv Pühajärvelt. 1947. Õli, vineer. 40 x 60,5 cm. Alghind: 7000 €  MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/johannes-voerahansu-louna-eesti-motiiv-puhajarvelt-1947-oli-vineer-40-x-605-cm-alghind-7000-e/) - Johannes Võerahansu alustas kunstiõpinguid Ants Laikmaa ateljees juba 1919. aastal, kuid pidi õpingud katkestama. 1932–36 õppis ta Pallases Ado Vabbe ateljees maalimist, kooli täieliku kursuse lõpetas 1940. aastal. Pärast seda töötas õppejõuna Tartus, 1957–66 oli Tallinna kunstiinstituudis professor ja maalikateedri juhataja. Teos on fikseeritud Vaike Tiigi poolt koostatud Johannes Võerahansu isikunäituse kataloogis (Tartu Kunstimuuseum 1958, nr. 239), mis on seni soliidsemaid väljaandeid Võerahansu kohta. Pöördel Sõna „etüüd“ nimetuse taga tähendas ilmselt, et kunstnik kavatses töö alusel maalida suurema maastiku. Töötades 1940. aastatel „Pallase“ jätkukoolides õppejõuna, on Võerahansu palju liikunud Lõuna-Eestis ja maalinud hulgaliselt kuppelmaastiku vaateid. All vasakul: Võerahansu Pöördel all vasakul punase pliiatsiga: I nim 48 Lõuna-Eesti m. Pühajärvelt ja musta pliiatsiga: 1945 40 x 60,5
- [Lepo Mikko. Rannal. 1943. Õli, masoniit. 38,5 x 47,5 cm. Alghind: 12000 € Haamrihind: 27000 €](https://vernissage.ee/toode/leppo-mikko-rannal-1943-oli-masoniit-385-x-475-cm-alghind-12000-e/) - Maalikunstnik ja pedagoog Lepo Mikko sündis Viljandimaal taluniku perekonnas. Aastatel 1927–30 õppis ta August Janseni ja Roman Nymani juhendusel Tallinna Riigi Kunsttööstuskoolis dekoratsioonimaali, hiljem Pallases Nikolai Triigi ateljees maalimist. 1944 siirdus Tallinna, oli samast aastast ERKI maaliõppejõud. Tema loomelaadi kujunemist mõjutas enim Triigi vormi loov joonistus ja sünteesitaotlus, ka prantsuse kunstnike looming. Maaligurmaanidele pakub palju sõjaaegne prantsuslik Pallas, mille rafineeritus vormis ja värvis oli omamoodi vastuseis natside kunstipoliitikale, mida püüti läbi viia ka okupeeritud maades. Trio Kits – Kõks – Mikko kõrval oli teisigi sellesuunalisi maalijaid. Mikko maalis sellal hulga hõrgus lakoonilises stiilis kompositsioone väheste naisfiguuridega, selles töös kaladega tegelevate rannanaistega. ML Esmapilgul võib tunduda, et kuldkiharais kaunitarid Lepo Mikko maalil valmistavad end ette supluseks või päikesevanniks. Kuid asi on hoopis argisem – näitsikud näivad puhastavat kalu, sealjuures silmapiir nende selja taga on tugevas nihkes. Äärmisel intrigeeriv motiiv, kus üheks saavad töö ja jõudehetk. Murduvad taevas, meri ja maa, unelm ja reaalsus. TS All paremal: MIKKO 43.
- [Johannes Võerahansu. Kallaste motiiv punase kaldaga. Kavand. U. 1948 - 1949. Õli, papp. 52,5 x 70,9 cm. Alghind: 15000 € Haamrihind: 25000 €](https://vernissage.ee/toode/johannes-voerahansu-kallaste-motiiv-punase-kaldaga-kavand-u-1948-1949-oli-papp-525-x-70-9-alghind-15000-e/) - Teos on fikseeritud Vaike Tiigi poolt koostatud Johannes Võerahansu isikunäituse kataloogis (Tartu Kunstimuuseum 1958, nr. 262). Kunstnik on ilmselt kavatsenud antud teose põhjal maalida suurema maastiku. J. Võerahansu oli tollal Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud ning käis üliõpilastega mitmel pool Eestis maalimas. Peipsi ääres oli üks ligitõmbavamaid paiku Kallaste oma punaka liivakivipaljandiga. ML Siinne killuke Kallaste
- [Paul Allik. Kompositsioon.1989. Akrüül, lõuend. 85 x 95 cm. Alghind: 4800 €](https://vernissage.ee/toode/paul-allik-kompositsioon-1989-akruul-louend-85-x-95-cm-alghind-4800-e/) - Rõõmsavärvilise maali kerges improviseerivas joonises eristab silm veekogusid, taimi ja nende vahel figuure ning nägusid, üldmulje teosest on aga abstraktne. Tartu Kunstikoolis Alfred Kongo käe all õppinud kunstnik sai 1970. aastatel tuntuks poplauljana, ent naases 1980ndatel kunsti juurde ning astus 1989. aastal Eesti Kunstnike Liitu. ML All paremal: Paul Allik. Alusraamil: 95 x 85 cm KOMPOSITSIOON . 1989. Paul Allik
- [Ilmar Malin. Truuta. 1960. Õli, lõuend. 60 x 80 cm. Alghind: 1500 € Haamrihind: 5600 €](https://vernissage.ee/toode/ilmar-malin-truuta-1960-oli-louend-60-x-80-cm-alghind-1500-e/) - 1954. aastal ERKI lõpetanud Ilmar Malin võitis kiiresti tunnustuse kui portretist. Oma 1950. aastate portreedes on ta modelli sageli asetanud tollele iseloomulikku olustikulisse miljöösse, nt „Ain Kaalepi portree“ (1957, Eesti Kunstimuuseum), 1960. aastate algul aga pigem sobivasse maalilisse miljöösse. Käesolev portree on otsekui nende kahe lahenduse süntees. ML All vasakul: Malin. Alusraamil: „Truuta“ 60 x 80 I. Malin 1960 õli. Alusraamil tušiga: Dep 9/17 – 1996
- [Richard Kaljo. Akt. 1957. Linoollõige, paber. Lm 54,5 x 40,2 cm. ; Km 46 x 33,5 cm. Alghind: 1000 € Haamrihind: 2000 €](https://vernissage.ee/toode/richard-kaljo-akt-1957-linoolloige-paber-lm-545-x-402-cm-km-46-x-335-cm-alghind-1000-e/) - Richard Kaljo „Akt“ on 1950. aastate tuntumaid töid, üks ilusamaid aktigravüüre eesti graafikas üldse. Seda eksponeeriti sageli eesti sõjajärgse graafika näitustel ja Kaljo isikunäitustel, sh isikunäitusel Moskvas 1964. aastal. ML All vasakul: Linoleum 1957. All paremal: RKaljo. Tagapapil venekeelne tekst: Кальо Рихард Род.1914 «Лежащая натурщица» Линогравюра. 1957 45,5 x 33,5
- [Evald Okas. Vana kalur tütrega.1958. Kahevärviline litografia, paber. Km 63,5 x 48 cm. Alghind: 3400 € Haamrihind: 3800 €](https://vernissage.ee/toode/evald-okas-vana-kalur-tutrega-1958-kahevarviline-litografia-paber-km-635-x-48-cm-alghind-3400-e/) - Aadu Hindi tetraloogia „Tuuline rand“ illustreerimine (1951–1966) ja üldine huvi kaluriteema vastu kutsus Evald Okase loomingus aastail 1957–58 esile kalureid kujutavate maalide ja iseäranis graafika tulva. Antud lehe on ta rajanud karakteriküllase mehise kaluritüübi ja noore naise kontrastile, kelle pearätil ilutseb valge tuvi. Käsitluslaadi jõulisus kõneleb karmi stiili mõjust. Tollal nimetati põhjendatult autori poolt kivile joonistatud litot autolitoks, eristamaks seda ofsettlitost. ML Teos pärineb Evald Okase muuseumi kogust ja oli eksponeeritud Evald Okase näitusel Vernissage galeriis septembris 2023. aastal. All vasakul: Vana kalur tütrega. Autolito. All paremal: EOkas 1958
- [Boris Ninemäe. Et olla koos…,1960.–1970. aastad. Õli, lõuend. 55,2 x 105 cm. Alghind: 1500 € Haamrihind: 5800 €](https://vernissage.ee/toode/boris-ninemae-et-olla-koos-oli-louend-552-x-105-cm-alghind-1500-e/) - Malmös tegutsenud eesti kunstnik on tuntud maalide poolest, mis käsitlevad üldistav-primitivistlikus laadis eesti talu- ja rannarahva kunagist elu. Ent kunstnik on oma maalides kajastanud ka inimlikke suhteid – antud maal pole tal ses vallas ainuke. ML All paremal: NINEMAE Alusraamil, ülal vasakul: …att vara tillsammans…
- [Richard Sagrits. Männid mererannas. 1958. Õli, papp. 35 x 49,7 cm. Alghind: 4800 € Haamrihind: 4800 €](https://vernissage.ee/toode/richard-sagrits-mannid-mererannas-1958-oli-papp-35-x-497-cm-alghind-4800-e/) - Standardformaadis papile maalitud etüüd on maalitud looduses ja sellest õhkub suvepäeva meeleolu. Selliste etüüdide alusel valmisid ateljees suuremad maastikukompositsioonid. Sagritsa maastikes on eriline koht põhjaranniku suurepärastel männimetsadel. Ta on mändide kujutajana õlimaalis ja akvarellis võrreldav Günther Reindorffiga joonistuses. ML All paremal: R. Sagrits 58
- [Richard Sagrits. Tormine päev. 1963. Õli, papp. 49,5 x 70 cm. Alghind: 4800 € Haamrihind: 14500 €](https://vernissage.ee/toode/richard-sagrits-tormine-paev-1963-oli-papp-495-x-70-cm-alghind-4800-e/) - Pallaslase staatus ning rida nimekaid õpetajaid (Ardo Sivardi, Roman Nyman, Günther Reindorff, Nikolai Triik, AdoVabbe) garanteerivad Richard Sagritsale kvaliteedimärgi, mis justkui lahti- seletamist enam ei vajagi, ent ometi pakub tema loominguline pärand ja selle kõikvõimalikud kombinatsioonid avastamis- ja nautimisrõõmu kõigepealt kunstioksjonitel ja seejärel juba väärikates erakollektsioonides. Tema vaieldamatu visiitkaart on maastiku- ja meremaalid. ML All paremal: RSagrits 63. Pöördel keskel pliiatsiga (Alice Sagrits): Tormine päev juuni 1963 Karepa. Pöördel ülal paremal: masinakirjas lipik andmetega autori ja töö kohta
- [Karl Burman sr. Tallinna vaade Piritalt.1959. Guašš, tempera, paber. Vm 26 x 42,5 cm. Alghind: 1100 € Haamrihind: 3000 €](https://vernissage.ee/toode/karl-burman-sr-tallinna-vaade-piritalt-1959-guass-tempera-paber-vm-26-x-425-cm-alghind-1100-e/) - Karl Burman vanem oli neid kunstnikke, kes käisid oma maalikastiga Tallinnas ka vanaduspäevil ringi. Käesolev vaade linnale üle lainevahus mere on ilmselt looduses maalitud. Spontaanses etüüdis on peategelaseks mitte Tallinna “kilukarbisiluett“, vaid meri. ML All paremal: Karl Burman 1959
- [Richard Uutmaa. Kiviõli. 1965. Akvarell, paber. Lm 50,4 x 72,6 cm. ; Vm 49,5 x 71,5 cm. Alghind: 2800 € Haamrihind: 5200 €](https://vernissage.ee/toode/richard-uutmaa-kivioli-1965-akvarell-paber-504-x-726-cm-alghind-2800-e/) - Teos on fikseeritud monograafias „Richard Uutmaa. Armastades Eestimaad“ (2008, kataloogis A 145) ning galerii Vernissage näitusekataloogis „Eestimaa looduse võlu Richard Uutmaa akvarellides“ (2025, repro lk 16). Kuigi Uutmaa pühendus alates 1950. aastate keskpaigast eelkõige maastiku- ja meremaalile, ei puudu tema hilisemas loomingus ka kalandusega seotud või industriaalsed motiivid. Teoses on kujutatud karjääride rajamist Kiviõlis, mis meenutab praegusi Rail Balticu ehitustandreid. ML All paremal: R. Uutmaa. 1965.a.
- [Richard Uutmaa. Õhtune rand. 1969. Akvarell, paber. Vm 48 x 67,8 cm. Alghind: 2800 € Haamrihind: 5600 €](https://vernissage.ee/toode/richard-uutmaa-ohtune-rand-1969-akvarell-paber-vm-48-x-678-cm-alghind-2800-e/) - Taeva ja mere pidevalt muutuv koosmäng huvitas Uutmaad kui tõelist marinisti aastatega järjest enam. Pilvede vahelt veele langev loojanguvalgus sellel akvarellil mõjub müstiliselt. ML All paremal: R.Uutmaa 1969.a. Pöördel, vana tagapapi tükil: R.Uutmaa. „Õhtune rand“ 1969.a. Õhtune rand. 1969. Akvarell, paber.
- [Richard Uutmaa. Motiiv Eisma rannast. 1969. Akvarell, paber. Vm 40,9 x 61,8 cm. Alghind: 3800 € Haamrihind: 3800 €](https://vernissage.ee/toode/richard-uutmaa-motiiv-eisma-rannast-1969-akvarell-paber-vm-487-x-618-cm-alghind-3800-e/) - Eisma suvekodu ümbrusest leidis Uutmaa rohkesti meelepäraseid motiive. Sellel akvarellil on ta kujutanud võrgumaju nende ette püstitatud mõrravaiade püramiidiga. Käsitluslaad jätab mulje tuulest haaratud pilvedest, mis heidavad maale võbelevaid varje. ML All paremal: R. Uutmaa. 1969.a.
- [Lepo Mikko. Hiiumaa. Heltermaa rand. 1964. Õli, papp. 49,3 x 69,8 cm. Alghind: 14000 € Haamrihind: 15500 €](https://vernissage.ee/toode/lepo-mikko-hiiumaa-heltermaa-rand-1964-oli-papp-493-x-698-cm-alghind-14000-e/) - Lepo Mikko üheks loomuomaduseks ja ka tema kunsti karakteristikuks peeti olümposlikku tasakaalukust. Ent talle polnud algusest peale võõrad ka tumedamad meeleolud ja rahutum maalimisviis, mille vallandumisele aitas kaasa 1950. aastate lõpupoolel levinud karm stiil, mille omapärasemaid ja tugevamaid viljelejaid ta Eesti kunstis oli. See rannamaastik on hea näide Mikkole omasest ekspressiivsusest. ML All paremal: MIKKO 64. Taga ülal paremal: MIKKO – HIIUMAA – ELTERMAA RAND.- 1964. Pöördel NSV Liidust väljaviimise loa tempel
- [Silvia Jõgever. Perekond I.1968. Segatehnika, papp. 49,5 x 80 cm. Alghind: 6400 € Haamrihind: 6400 €](https://vernissage.ee/toode/silvia-jogever-perekond-rannas-1963-oli-papp-68-x-48-cm-alghind-6400-e/) - Võibolla Ellinor Aiki mõjul hakkas Jõgeveri 1960. aastate lõpul huvitama paksem ja krobelisem faktuur, mis tekitab huvitava, isegi müstilise valguse mõju. Selle faktuuriga omandab ka antud eluline stseen unenäolise idülli iseloomu. ML Silvia Jõgeveri käesolev teos pärineb perioodist, mil ta ise kunstiõpetajana oli ainsana valmis vastu võtma ja eksponeerima oma koolis Ülo Soosteri ja teiste represseeritud kunstiuuendajate avangardseid teoseid. Samuti maalis Silvia Jõgever ise, kuid mitte ainult ei maalinud, vaid katsetas erinevate vormilahenduste ja mustritega (kollaaž jm). TS All paremal: SJ 68. Pöördel, ülal vasakul : Perekond I 1968 (segatehnika, papp) SJõgever Pöördel, all vasakul: TKM DEP
- [Silvia Jõgever. Igaviku hingus. 1963. Õli, papp. 68 x 48 cm. Alghind: 4800 € Haamrihind: 4800 €](https://vernissage.ee/toode/silvia-jogever-igaviku-hingus-1963-oli-papp-68-x-48-cm-alghind-4800-e/) - Silvia Jõgever astus 1942 Kõrgemate Kujutava Kunsti Kursuste nime kandnud kunstikooli Tartus, mis 1943. aasta septembris nimetati taas Kõrgemaks Kunsti kooliks Pallas. Ta kuulus samasse sõpruskonda selliste säravate kunstnikega nagu Ülo Sooster, Lembit Saarts, Valdur Ohakas, Valve Janov, Kaja Kärner, Lüüdia VallimäeMark jt. 1952 lõpetas ta ERKI (Tartu osakonna). Silvia Jõgever oli ka Tartu kunstielu üks aktiivsemaid tegelasi. Kompositsioon skulptuuri ja arhitektuurifragmentidega päikeselisel mererannal meenutab oma valgusvarju kontrastide ja staatilisusega Giorgio de Chirico nägemuslikke maale. Kahtlemata oli Kreekas sündinud itaalia maalija, metafüüsilise koolkonna rajaja ning sürrealismi ühe eelkäija looming Tartu sõpruskonnale tuttav. ML All vasakul: SJ 63. Pöördel: 211
- [Lepo Mikko. Natüürmort vaasi ja piibuga. 1943. Õli, vineer. 48,2 x 38,4 cm. Alghind: 11000 € Haamrihind: 15000 €](https://vernissage.ee/toode/lepo-mikko-natuurmort-vaasi-ja-piibuga-1943-oli-vineer-482-x-381-cm-alghind-14000-e/) - Mikko natüürmordid on omaette peatükk eesti kunstis, neist on Eesti Kunstimuuseumis 1975. aastal tehtud erinäituski. Sõjaaegsed natüürmordid paistavad silma eriti peenetundelise esteetilisusega. Natüürmort oli hea tanner mängudeks tasapinnalisuse ja ruumilisusega, vormide ja värvide vastandamise ja tasakaalustamisega – mängudeks, mis paeluvad ka selles maalis. ML All keskel: MIKKO 43. Pöördel ülal vasakul: 119 – 33 9 – Madis ja Mait
- [Valve Janov. Kala. 1960. aastad. Guašš, õli, papp. 40,7 x 56,8 cm. Alghind: 3200 € Haamrihind: 4400 €](https://vernissage.ee/toode/valve-janov-kala-1960-aastad-guass-oli-papp-407-x-568-cm-alghind-3200-e/) - Kalamotiivil on Valve Janovi loomingus võib-olla tähtsamgi roll kui tema õpingu- ja aatekaaslase Ülo Soosteri omas. Paljud Janovi tööd selle motiiviga on tänu viimasel ajal korraldatud näitustele ja publikatsioonidele üldtuntud. Enamasti on tema kaladel sürrealistlik nüanss, nagu sellelgi, kel silm uime all. Tundub, et teos on maalitud pigem 1960. aastate teisel poolel. ML Teos oli eksponeeritud Vernissage kunstigaleriis näitusel „Tartu sõpruskond. Tüdrukud. Valve Janov, Silvia Jõgever, Kaja Kärner“ kevadel 2025. aastal. Pöördel ülal paremal: 50
- [Kaljo Põllu. Meeleolu. 1971. Metsotinto, akvatinta, paber. Lm 52,7 x 41,9 cm. ; Plm 41,6 x 31,8 cm. Alghind: 1500 € Haamrihind: 2400 €](https://vernissage.ee/toode/kaljo-pollu-meeleolu-1971-metsotinto-akvatinta-paber-lm-527-x-419-cm-plm-416-x-318-cm-alghind-1500-e/) - Kaljo Põllu oli 1960. ja 1970. aastate vahetusel Eesti kunsti üks radikaalsemaid neoavangardiste. Ta lõi kaasaegseid väljendusvahendeid kasutades märgilisi töid nii maalikunstis, kolmemõõtmelistes objektides kui ka graafikas. Popilikke võtteid graafikas kasutades rõhutas ta oma teostes kajastuvate teemade aktuaalsust ning avas erinevate tähendusväljade nihestamisega ka keerulisi ühiskondlikke alltekste. Psühholoogiliselt pingestatud teoses ”Meeleolu” on esiplaanil tumedal taustal kaks nägu ‒ kurb ja naeratav. Nägude maskitaolisus vihjab ühelt poolt Antiik-Kreeka teatritegelaste meelolu maskidele, mis on nutva ja naervana tänapäevani kasutusel teatri sümbolina. Teisalt räägib teos ühiskonnas turvaliselt rollimängureeglitest kinnipidamise vajadusest ja julgusest või selle puudumisest omi meeleolusid ja mõtteid avalikult väljendada. Või pigem siiski maski taha peituda. Teose ülaosas, puulatvade kohal helendaval foonil on elegantne lennutiivuline kiil avatud läbipaistvate raamide vahel tardunud. Mitmetähenduslike putukate ja raamistuse motiivi metafoori kasutas Põllu sel perioodil mitmes töös. KK Eesti Kunstimuuseumi näitusekataloogis „Kaljo Põllu graafika“ (1979) on teose akvatintavariant (plm 38,1 x 32,1 cm). Tavaliselt teatrit sümboliseerivad kurb ja lõbus mask näivad siin sümboliseerivat inimeste erinevaid reageeringuid tühistele asjadele – sääse pirinale. ML All vasakul: Meeleolu, metsotinto, akvatinta. All paremal: K. Põllu 71
- [Kaljo Põllu. Eesti maastik. 1992. Metsotinto, paber. Lm 43,3 x 54,9 cm. ; Plm 33 x 44,9 cm. Alghind: 1500 € Haamrihind: 2500 €](https://vernissage.ee/toode/kaljo-pollu-eesti-maastik-1992-metsotinto-paber-lm-433-x-549-cm-plm-33-x-449-cm-alghind-1500-e/) - Oma rahva kultuuri lätete tundmaõppimiseks korraldas Kaljo Põllu Tartu ülikooli kunstikabineti juhatajana tudengite iga-aastaseid õppereise Eesti eri paikadesse. Sellest sai alguse sari „Eesti maastikud”, mis koosneb alates 1971. aastast peaaegu veerand sajandi jooksul loodud rohkem kui 30 looduspildist. Põllu ei kujutanud neil kindlaid paiku, vaid sünteesis üldistavalt Eesti maastikuvorme, looduslikke kooslusi ja ilmastiku märke. Põllu ”Eesti maastikud” on justkui eesti mõtte ja maailmapildi kristalliseerunud kogumid. Antud töös on kunstnik suurejoonelise panoraamsusega kujutanud tumeda tormitaeva all mäslevat merd taamal paistva rannaribaga. Teose pingelist tundenooti süvendab taevast laskuv ähvardav võimsate küünistega kotkas, kelle haardest valged kajakad elegantselt eemale liuglevad. 1992. aastal loodud leht on ka üks viimaseid ”Eesti maastiku” sarja töid. Arvestades Põllu tundlikku ühiskondlikku närvi, võib teoses lisaks looduspildile näha ka kotka eest vabadusse lendavates lindudes sümboolset kummardust Eesti taasvabanemisele. KK 1992. aastal tähistas Kaljo Põllu 20 aasta möödumist sarja algusest maastikuga, milles kujutab kulli küüsist pääsenud linde mere ääres, mõeldes ilmselt taasiseseisvunud Balti riikidele. ML All vasakul: Eesti maastik. Metsotinto 4/50. All paremal: Kaljo Põllu 1992
- [Kaljo Põllu. Nelja tuule poole I. 1969. Kartongtrükk, valmiskujundid. Plm 34,5 x 33,2 cm. ; Lm 41,4 x 39,4 cm. Alghind: 1500 € Haamrihind: 2700 €](https://vernissage.ee/toode/kaljo-pollu-nelja-tuule-poole-i-1969-kartongtrukk-valmiskujundid-plm-345-x-332-cm-lm-414-x-394-cm-alghind-1500-e/) - 1969. aastal valmis kunstnikul laulupeo 100. juubeliaastale pühendatud sari. Põllu ei kasuta neis töödes tüüpilisi laulupeoga seotud sümboleid, vaid esitab sügavamaid sissevaateid meie esivanemate talupoeglikku eluolustikku ja mõttemaailma. Pisut pruunika tooniga mustvalgete talutarede, maakirikute, külatuulikute arhailine unistuslik meeleolu tõi tundeehtsalt esile sajanditaguse ajastu – selle kandepinna, kust laulupeo traditsioon võrsus. Lehel „Nelja tuule poole I“ on keskseks kujundiks pukktuulikud. Ühelt poolt kindlasti meenutus kunstniku lapsepõlve Hiiumaalt, teisalt aga laiemalt elujõulise eesti küla sümbol, mis seotud igapäevase leiva lauale saamisega. Ühtseks sarjaks seob lehed sinises toonis fototrükirida pärjaga neiu korduvkujundiga, luues nii julgelt nõukogude ajal keelatud, kuid rahva südameis elava sinimustvalge kombinatsiooni. Rahvuslike arhetüüpsete teemade kajastamine popkunstist tuntud võtete abil, nagu korduvkujundi kasutus, toob hästi välja aegade seose – esivanematelt tänapäevani kanduvate traditsioonide elujõu, mida meie laulupeodki esindavad. Nii teos „Nelja tuule poole“ kui kogu laulupeole pühendatud sari oli oma minevikku suunatusega Põllule oluliseks astmeks teel avangardistlikust popkunstist soomeugrilikku omajuurset pärandit mõtestavate monumentaalsete sarjade juurde. KK Teos on fikseeritud Eesti Kunstimuuseumi näitusekataloogis „Kaljo Põllu graafika“ (1979). See on suhteliselt vähenähtud leht sarjast, mis valmis üldlaulupidude 100. juubeliaasta puhul ja mille lehti ühendab klišeetrükkide rida tütarlapsest – esimesi fotokasutuse näiteid eesti graafikas. ML All vasakul: Nelja tuule poole I. Kartongtrükk – ready-made 2/50. All paremal: Kaljo Põllu, 1969
- [Kaljo Põllu. „Polaarpäev“ sarjast „Põhjala“. 1977. Kuivnõel, paber. Plm 40,8 x 47 cm. ; Lm 46,8 x 55,4 cm. Alghind: 1500 € Haamrihind: 1500 €](https://vernissage.ee/toode/kaljo-pollu-polaarpaev-sarjast-pohjala-1977-kuivnoel-paber-plm-408-x-47-cm-lm-468-x-554-cm-alghind-1500-e/) - Kaljo Põllu on kõige suurejoonelisem soome-ugri ja põhjala rahvaste käsitleja Eesti kunstis. Hästi tuntud on ta eepilised metsotinto tehnikas suursarjad „Kodalased“ ja „Kalivägi“, kuid väga põneva peatükina oli kunstnikul kavandatud ka Koola poolsaare saamide elule pühendatud sari „Põhjala“, millest valmisid vaid üksikud graafilised lehed aastatel 1976–77. Koola saamide juures käis kunstnik juba 1964. aastal koos Tartu ülikooli geograafidega ja 1967. ja 1969. aastal korraldas ta sinna ka esimesed TRÜ kunstikabineti uurimisreisid. Sinna sõitis ta taas ka esimese kunstiinstituudi ekspeditsiooniga 1978. aastal ning samuti 1987. aastal. Põllule pakkusid erilist huvi sealsed kivilabürindid, kaljujoonised ja pärandkultuur, aga ka inimeste ehe ja loodusega kooskõlas olev elulaad. Teosel „Polaarpäev“ kujutab kunstnik südamesoojusega saami põdrakarjuse elu. Väga dünaamiliselt on kujutatud põtrade ajamise stseen. Esiplaanil on traditsioonilises saami rõivaid noormees koos oma truu kaaslase karjakoeraga. Tagaplaanil on markeeritud saamide eluasemed ja põdrakarja hoogne liikumine. Meeleolukal lehel „Polaarpäev“ loob kunstnik kuivnõelatehnika joonekasutusega põhjamaise karge külmuse ja jääkristallide murdumise tunde. KK Teos on 6-lehelisest kuivnõelasarjast „Põhjala“ (1976/77). See on fikseeritud Eesti Kunstimuuseumi näitusekataloogis „Kaljo Põllu graafika“ (1979). Kaljo Põllu kuivnõelatehnika käsitlus oli isikupäraselt jõuline nagu tema metsotintokäsitluski. Teos paelub ehtpõhjamaise süžee ja elava kompositsiooniga. ML All vasakul: Polaarpäev – „Põhjala“ kuivnõel 22/50. All paremal: K. Põllu 1977
- [Kaljo Põllu. „Esimene hommik“ sarjast „Taevas ja maa“. 1988. Värviline metsotinto, paber. Lm 57,6 x 69 cm. ; Plm 49,7 x 60 cm. Alghind: 2500 € Haamrihind: 2500 €](https://vernissage.ee/toode/kaljo-pollu-esimene-hommik-sarjast-taevas-ja-maa-1988-varviline-metsotinto-paber-lm-576-x-69-cm-plm-497-x-60-cm-alghind-2500-e/) - Kaljo Põllu metsotintosari „Taevas ja maa“ (1987–91) koosneb 40 gravüürist. Vaatamata sellele, et ta oli kaugete esivanemate maailmapilti püüdnud rekonstrueerida eelnevates ulatuslikes sarjades „Kodalased“ ja „Kalivägi“, leidis ta üha uusi kujundeid, milles väljendub selle maailmapildi sügav seos loodusega. Käesolev leht on otsekui ood Päikesele, mida kümneid tuhandeid aastaid on austatud ning jäädvustatud kontsentriliste ringidena. ML Kaljo Põllu kolmas suur mütoloogiline metsotintosari ”Taevas ja maa” valmis aastatel 1987–91. Sarja töödes jätkas Põllu juba ”Kodalastes” ja ”Kaliväes” alustatud lugu, kuid ta ei keskendunud enam nii kindlapiiriliselt soome-ugri temaatikale. Sarjas ”Taevas ja maa” mõtiskleb kunstnik laiemalt inimese ja maailmakõiksuse üle. Mõjusat lakoonilist vormikõnet ning realistlikke motiive ja unenäolisust koos kasutades tegeles Põllu selle sarja mitmes töös maise ja taevaliku suhetega, kõige alguse müsteeriumi ja maailma loomise teemadega ”Esimene hommik” on äärmiselt intensiivse tundeväljaga töö. Esiplaanil on otsekui äsja tumedast ürgmerest kerkinud rohelisusega kaetud mägismaastik. Selle kohal on pimeduse piirilt õhetavasse hommikuvalgusesse sirutunud kolm kätepaari, mis toetavad taevalaotusse tõstetud päikest. Nii käed kui ka päike on Kaljo Põllu loomingu ühed kesksed motiivid. Päikesekujund kui maailma toimimise ja ülesehituse mudeli olulisim osa on omane peaaegu kõigile kultuuridele. Päike kui valgus, elu andja, ööpäeva ja aastaaegade rütmi määraja. Päikese liikumine kui ilmakaarte määraja ja meie esivanematele geograafilise orientatsiooni andja. Päike kui lootus ja soojus, mida kirgas päevatõus kaasa toob ja pimeduse hirm, mis päikese loojudes maha jääb. Nagu mitme „Taeva ja Maa“ sarja lehel on Põllu „Esimese hommiku“ päikest kujutanud punase labürindina, lisades niigi tugevale päikese motiivile veel ka labürindi kõneka sümboolika. Nii antud lehel kui ka kogu ”Taevas ja maa” sarjas on Põllu kasutanud äärmiselt meisterlikult värvilist metsotintot. Traditsioonilisele sametisele sügavmustale lisavad mõjusust rohekad, punakad ja sinakad toonid. KK All vasakul: Esimene hommik. Värviline metsotinto. 1/50. All paremal: Kaljo Põllu, 1988
- [Kaljo Põllu. „Teekonna algus“ sarjast „Kalivägi“. 1978. Värviline metsotinto, paber. Plm 40 x 45,5 cm. ; Lm 46 x 54,8 cm. Alghind: 2500 € Haamrihind: 6800 €](https://vernissage.ee/toode/kaljo-pollu-teekonna-algus-sarjast-kalivagi-1978-varviline-metsotinto-paber-plm-40-x-455-cm-lm-46-x-548-cm-alghind-2500-e/) - Oma teise metsotintotehnikas suursarja „Kalivägi“ lõi kunstnik aastatel 1978–84. Sarjas on 65 tööd ning nii oma mahukuse kui ka sisulise haarde poolest on „Kalivägi“ üks võimsamaid sarju eesti graafika ajaloos. Seda võib nimetada ka pildikeeles loodud eeposeks, mis vaatleb laiemalt oma rahva pikka arenguteed ja põliste väärtuste kujunemist läbi inimpõlvede. Ka selle sarja eest pälvis Põllu Kristian Raua nimelise kunstipreemia. Kui „Kodalaste“ sarjas tegeles kunstnik laiemalt soome-ugri muistse maailma mõtestamisega, siis „Kaliväe“ tööd on loodud enim Eestile mõeldes. Sari on jagatud mitmeks mõtteliseks osaks vaadeldes teemasid maailma loomisest kuni viimaste sajandite sündmusteni. Sarja kandvaks teljeks on meie rahva – sümboolse Kalirahva või Kaliväe lugu: „Kust me tuleme? Kes me oleme? Kuhu läheme?“. Mõtisklusi, kust me tuleme, millised hingemaastikud meid sel teel on saatnud, visualiseerib hästi „Teekonna algus“. Kaljukunsti ajalugu aastakümneid kirglikult uurinud ja sellest põhjaliku raamatu kirjutanud Põllu on väitnud, et otseselt kaljujooniste motiive on tema töödes vähe. Kõnealuse lehe temaatika arhailise mõjususe loob kunstnik aga just Põhjala kaljukunstist tuttavlike paadisõudjate kujutamisega. KK Tuntud graafiline teos on reprodutseeritud mapis „Kaljo Põllu. 25 reproduktsiooni metsotintosarjast „Kalivägi“. 1978–1984“ (kirjastus Kunst 1988), millele eessõna kirjutas Ene Asu-Õunas ning teoste reproduktsioonide pöördele Jaan Kaplinski. Kaljo Põllu on ainulaadne on oma sarjade tagasivaates meie kirjutamata ajalukku, milleks metsotinto tehnika suurepäraselt sobib. ML All vasakul: Teekonna algus – „Kalivägi“, metsotinto. All paremal: K. Põllu 1978
- [Kaljo Põllu. Ürgorg. 1971. Akvatinta, paber. Lm 44 x 52 cm. ; Km 32,5 x 43,8 cm. Alghind: 1100 € Haamrihind: 1450 €](https://vernissage.ee/toode/kaljo-pollu-urgorg-1971-akvatinta-paber-lm-44-x-52-cm-km-325-x-438-cm-alghind-1100-e/) - Üks Kaljo Põllu varasemaid loodusest inspireeritud estampe, mille ta tõstab mõne linnu või putuka keskset osa teoses esile, raamistades teda geomeetrilise joonisega. Teos on fikseeritud Eesti Kunstimuuseumi näitusekataloogis „Kaljo Põllu graafika“ (1979). ML Linnu motiiv on Kaljo Põllu loomingus üks armastatumaid kujundeid. Ta on kujutanud looduse erinevaid elupaiku rõhutavaid metsa ja veelinde ning on ka väga meisterlikult oma teostesse põiminud linnu sümbolistlikke tähendusi. Käesoleval teosel on metsamaastiku ja Kaljo Põllule nii omaste ümmarguste pilvetupsude taustal kujutatud lähivaates hapral oksal istuvat pika nokaga jäälindu meenutavat tiivulist. Meil rändlinnuna peatuv jäälind on imetlusväärne oma kiiruse ja sukeldumise täpsuse poolest. Kreeka legendides on tal võime juhtida nii tuult kui ka laineid. Põllu on kogu pildipinna keskmes olevat lindu kujutanud suurelt lähivaates, mis muudab nii metsamassiivi kui ka pilved linnuga võrreldes väga väikesteks. Selline lähenemine annab pildile sügava tunnetusvälja, näidates, et igas linnukeses, loomas või taimes on kogu looduskeskkonna tähendus. Samas on lind kätketud nähtamatute seinte vahele. See on mõtteid ja küsimusi tekitav metafoorne motiiv, mida Põllu toona palju kasutas. Väga võluv on ka kunstniku meisterlik akvatinta tehnika kasutus ning kogu töö nüansirohke ainult roheline koloriit. On ju rohelisel nii sõnas kui värvis üldtuntud loodushoiu tähendus. KK All vasakul: Ürgorg, akvatinta. All paremal: K. Põllu 71
- [Juhan Nõmmik. St Agnan (Dordogne maastik). 1955. Õli, lõuend. 60,5 x 73,5 cm. Alghind: 5600 € Haamrihind: 5600 €](https://vernissage.ee/toode/juhan-nommik-st-agnan-dordogne-maastik-1955-oli-louend-605-x-735-cm-alghind-5600-e/) - Saint-Agnan ei asu Provence’is, nagu on märgitud Eevi Endi raamatus Juhan Nõmmikust (Stockholm 1985), vaid Dordogne’i departemangus. Hautefort on sealsamas paiknev keskaegne loss, mis paistab pildil tagaplaanil paremal. Maal on ilus ja mõjub värskelt. Selle aluseks on olnud akvarell, mis on reprodutseeritud eespoolmainitud raamatus lk 51. ML Juhan Nõmmiku inspiratsioonireisid viisid teda korduvalt ka Lõuna-Prantsusmaale. Antud teose pealkiri viitab täpsemalt Dordogne’i piirkonnale, mida iseloomustavad idüllilised keskaegsed külad ja lossid, eelajaloolised koopad ja rahulik, maaliline maastik. Võrreldes geomeetrilise stiliseeringuga Hispaania motiiviga on Prantsuse oma impressionistlikum, aga ka ekspressiivsem, elegantselt lohaka, hoogsa ja maahõngule omaselt rustikaalse pintslilöögiga. Esiplaanil kulgeb liivane külavahetee taha punaste kivikatustega majakeste suunas, seda palistavad sihvakad küpressid, kuldsed päikesekuldse väljad ning selline helesinine taevas, mida võib nautida vaid Lõuna-Prantsusmaal. Või siis sellel Juhan Nõmmiku maalil, aastaringi, sõltumata ilmateatest. TS All paremal: Nõmmik – 55. Alusraamil ülal vasakul: St. Agnan, Hauteforte, Dordogne J. Nõmmik 1955
- [Juhan Nõmmik. Agaavid. 1962. Õli, lõuend. 60 x 73 cm. Alghind: 3500 € Haamrihind: 7500 €](https://vernissage.ee/toode/juhan-nommik-agaavid-1962-oli-louend-60-x-73-cm-alghind-3500-e/) - 1929. aastal Pallase lõpetanud Nõmmik oli Cézanne’ist lähtuva suuna markantsemaid esindajaid eesti maalis. Tema kindlakäeliselt vormitud maastikesse tõi sõjajärgne aeg rohkete loomematkadega Lõuna-Prantsusmaale ja Hispaaniasse värvierksust ja veelgi julgemat üldistust. „Agaavid“ on inspireeritud Alteast Hispaanias Vahemere rannikul. ML Rootsisse pagenud Juhan Nõmmik maalis sealseid kalurikülasid niisama innukalt kui kodumaiseid, kuid reisid eksootilisematesse piirkondadesse tõid vürtsikamaid noote ka tema maaliloomingusse. Siinkohal on Nõmmik külastanud ilmselt Lõuna-Hispaaniat ning seadnud kokku heas mõttes täidlase ja sügavates toonides kompositsiooni tumerohelistest agaavidest esiplaanil ning valgeks lubjatud minimalistlikest eluhoonetest taustal – kõik geomeetriliselt lihtsustatud ja pisut nurgelised. Vaade mõjub kuumalt, jõuliselt ja eneseküllaselt, värvid lõõskavad päikese käes, loodus lokkab. Nõmmiku ühe eeskuju Paul Cézanne’i mõju on taas märgata, kuid ka sarnasust vahemere koolkondade töödega modernistlikust perioodist. TS All vasakul: Nõmmik -62. Alusraamil: Agaavid 1962 J. Nõmmik
- [Sigrid Uiga. Loode rannik. 1982. Õli, lõuend. 73 x 92 cm. Alghind: 1500 € Haamrihind: 3300 €](https://vernissage.ee/toode/sigrid-uiga-loode-rannik-1982-oli-louend-73-x-92-cm-alghind-1500-e/) - 1961. aastal kunstiinstituudis õpingud lõpetanud Sigrid Uiga viljeles esialgu üsna agaralt figuraalset kompositsiooni, ent aastatega muutus tema loomingus ikka tähtsamaks maastik – nii õlimaalis kui ka akvarellis. Tema lähenemine loodusele on selle suurust ja võimsust respekteeriv, mida on tunda ka käesolevas meremaalis. ML All paremal: S.Uiga 82 Pöördel ülal vasakul: UIGA SIGRID 1922 „LOODE RANNIK“ 1982 73 x 92 Alusraamil ülal: Uiga Sigrid (1922) „Loode rannik“ 1982
- [Agu Pihelga. Muhu motiiv. 1958. Õli, lõuend. 54 x 73 cm. Alghind: 6400 € Haamrihind: 6400 €](https://vernissage.ee/toode/agu-pihelga-muhu-motiiv-1958-oli-louend-54-x-73-cm-alghind-6400-e/) - Kui 1950. aastate algupoolel oli Kihnu kunstnike lemmiksaar, siis 1950. aastate teisel poolel olid selleks Saaremaa ja Muhu. Sündis suur hulk hästi maalitud idüllilisi saaremaastikke tuulikute ja kadakatega. Paljude vanemate ja keskealiste kunstnike loomingus tähistas 1950. aastate teine pool järjekordse õitseaja algust. Nii ka Agu Pihelgal. ML All paremal: A.Pihelga 58
- [Richard Uutmaa. Äikese eel. 1953. Õli, papp. 50 x 69 cm. Alghind: 12000 € Haamrihind: 12000 €](https://vernissage.ee/toode/richard-uutmaa-aikese-eel-1953-oli-papp-50-x-69-cm-alghind-12000-e/) - Richard Uutmaa lõpetas Kõrgema Kunstikooli Pallas 1935 Nikolai Triigi meistri ateljees. Ta sai 1938. aastal Tartu Ülikooli juures õppides joonistus ja joonestus õpetaja kutse ning 1939 KKSKV maalistipendiumi. 1944–50 oli Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi õppejõud, pärast seda tegutses vabakunstnikuna. Loodusseisundi tabamine on siin olnud ehtimpressionistlik eesmärk. Vaatamata väljenduslaadi teatud kammitsetusele eelneva perioodi pärandina mõjub teos värskelt. ML Looduse seisund pärast vihma või äikese eel võib näida üsna sarnane, kuid ainult Richard Uutmaa suudab lisada stseenidesse nüansse, mis panevad need mõjuma ähvardavalt, lootusrikkalt või hoopis mõlemat korraga – nii, et neis on nii pinget kui ka rahu. Õhk on paks ja soe, justkui hoiaks maailm hinge kinni; valgus viivitab veel veepinnal nagu teaks, et peagi tuleb tuul; puud seisavad tardunult, vaid varjud liigutavad tasa. Hetk enne helki, kui vihm lööb klaariks õhu, mõtted ja tunded. TS All paremal: R. Uutmaa 53 a. Pöördel ülal paremal: R. Uutmaa „Äikse eel“
- [Valerian Loik. Motiiv Tallinnast. 1980. aastad. Õli, lõuend. 63,2 x 50,8 cm. Alghind: 1800 € Haamrihind: 1800 €](https://vernissage.ee/toode/valerian-loik-motiiv-tallinnast-1980-aastad-oli-louend-632-x-508-cm-alghind-1800-e/) - V. Loik lahkus septembris 1986, nii et see võib olla kunstniku viimaseid etüüde vanast Tallinnast, mille õuesid ja tänavaid ta nii hästi tundis. 1935. aastal „Pallase“ lõpetanud kunstniku loomingut tunneb laiem publik eelkõige selliste etüüdide järgi, ent see on vaid osa tema üpris mitmekesisest loomingust. ML All paremal: Loik Pöördel, all paremal: õnnitlus 17.VI 1986
- [Valerian Loik. Peegli ees. 1970. aastad. Õli, lõuend. 101,5 x 76 cm. Alghind: 5000 € Haamrihind: 10250 €](https://vernissage.ee/toode/valerian-loik-peegli-ees-1970-aastad-oli-louend-1015-x-76-cm-alghind-5000-e/) - Valerian Loik tundis loomulikult Pierre Bonnard’i arvukaid maale vannist tulnud naistega buduaaris peegli ees. Selles teoses on ta pakkunud köitva versiooni sellest motiivist oma laadis. Kunstnikud jätavad teosed sageli signeerimata, kui need jäävad lähedastele inimestele. ML
- [Kristjan Teder. Tartu vaade Emajõega. 1926-29. Õli, jämedatoimne lõuend. 65,5 x 42 cm. Alghind: 8000 € Haamrihind: 15000 €](https://vernissage.ee/toode/kristjan-teder-tartu-vaade-emajoega-1926-29-oli-jamedatoimne-louend-655-x-42-cm-alghind-8000-e/) - Kristjan Teder õppis aastail 1919-25 „Pallases“ maali Konrad Mäe juhendamisel ning täiendas end 1933 – 34. aastal Ado Vabbe ateljees. 1926-28. aastal oli ta Pariisis, kus käis joonistamas Vassili Šuhhajevi stuudios koos Aleksander Vardi ja Adamson-Ericuga. 1939. aastal toimus Tallinna Kunstihoones kuue maalija näitus, kus olid peale nimetatute esindatud ka Kaarel Liimand, Karl Pärsimägi ning Jaan Grünberg. Sten Karling valis Tederi muidugi tolle vapustava värvimeele pärast. Teder oli loomuldasa naivismi kalduv, ent 1920. aastatel oli uusasjalik naivism eesti kunstis üsna laialt levinud. Käesolev teos on selle markantne näide. Olles maalinud 1927. aastal naivistliku „Raspail’ bulvari“ (Tartu Kunstimuuseum), otsustas Teder nähtavasti maalida ka naivistliku Emajõe puiestiku. Värvisära poolest on teos lähedane samuti Tartu muuseumis olevale maalile „Õitsev Pariis“ (1926-28). ML All paremal: KT
- [Aleksander Möldroo. Veneetsia. 1934. Monotüüpia, lakitud; paber, aluspapile kleebitud. Aluspapp 43,1 x 51,3 cm. ; Lm = km 39,2 x 48 cm. Alghind: 1500 € Haamrihind: 5400 €](https://vernissage.ee/toode/aleksander-moldroo-veneetsia-1934-monotuupia-lakitud-paber-aluspapile-kleebitud-aluspapp-431-x-513-cm-lm-km-392-x-48-cm-alghind-1500-e/) - Aleksander Möldroo käänakuterohke elu viis ta 1930. aastate algul tööle Belgradi riigiteatrisse. Tal on terve rida töid Jugoslaavia motiividega, mille kultuurile vajutas pitseri pikk Türgi võimu all olemine. Sealt oli hõlbus külastada ka Veneetsiat. Möldroo oli üks varasemaid monotüüpia viljelejaid juba aastail 1922–23 Pallases õppides. ML Aleksander Möldroo monotüüpiad kuuluvad Eesti Kunstimuuseumi graafikakogusse ning on esinenud ka Vernissage’i oksjonil. Kui tema talvine vanalinna vaade jäi ehk veidi sombuseks ja kahvatuks, siis käesoleva vaade Veneetsiast on lausa dramaatiliselt koloriitne, et mitte öelda palavikuline. Esiplaanil gondlid, millest mõnes võis ka kunstnik ise istuda; keskplaanil San Marco väljak, mida on kasutanud tegevuskohana ka Shakespeare oma “Veneetsia kaupmehes”; ning tagaplaanil mäsleb taevas nagu van Goghil. See on ilmselgelt tulise päikese jahtumise tund, kuid kummal pool väljakut ta õigupoolest loojub – selle taga, nagu viitaks taevakuma, või hoopis ees, sest hoonete aknaklaasidel näib samuti peegelduvat midagi põlevat. Keda huvitab, võib ju sõita Veneetsiasse ise järele vaatama, või siis lahendada mõistatust Möldroo tõlgenduse ees, mis on kahtlemata võluv ja erakordne. TS All vasakul, aluspapil tindiga: Veneetsia. Monotüüpia. All paremal, aluspapil tindiga: Aleksander Möldroo 1934.
- [Evald Okas. Neegertantsijanna sarjast „Pariis“. 1962. Kuivnõel, akvatinta, paber. Plm 49,3 x 31,5 cm. Alghind: 2500 € Haamrihind: 6200 €](https://vernissage.ee/toode/evald-okas-neegertantsijanna-sarjast-pariis-1962-kuivnoel-akvatinta-paber-plm-493-x-315-cm-alghind-2500-e/) - 1961. aastal käis Evald Okas Pariisis. Reisi tulemusel valmis 1962. aastal graafiline sari, millesse kuulub 34 teost kuivnõel/akvatinta või ofort/akvatinta tehnikas, mis kajastavad erinevaid elukülgi suurlinnas. Üks sarja väljendusrikkamaid lehti on „Neegertantsijanna“ – Okast on alati kaasa kiskunud lõunamaiste tüüpide ere ilu. Teos on ka tehniliselt väga efektne. ML Plaadil all vasakul: EO62. All vasakul: Neegertantsijanna. Kuivnõel, akvatinta. All paremal: E.Okas 1962
- [Evald Okas. Jaapanlanna.1964. Lito, paber. Lm 56,9 x 35,8 cm. ; Km 40,6 x 26,1 cm. Alghind: 2500 € Haamrihind: 5200 €](https://vernissage.ee/toode/evald-okas-jaapanlanna-1964-lito-paber-lm-569-x-358-cm-km-406-x-261-cm-alghind-2500-e/) - Alates 1940. aastate teisest poolest märkisid kunstnikud enda poolt kivile joonistatud ja sellelt trükitud litodele tehnikaks „autolito“, et eristada neid trükikojas tehtavaist ofsettlitodest. „Jaapanlanna“ on esimesi pärast Okase 1963. aasta sügisest Jaapani-India reisi tehtud graafikatehnikas töid. Aastanumbrit 1963 kannab õlimaal „Jaapanlanna lilledega“ Tartu Kunstimuuseumis, millel kujutatu on mõnevõrra erinev, ent samuti profiilis paremale. ML All paremal, plaadil: EO64. All vasakul: Jaapanlanna. Autolito. All paremal: E.Okas 1964
- [Joann Voldemar Saarniit. Caspée Que / Sandy Beach /.1963. Õli, masoniit. 49 x 76 cm. Alghind: 1600 € Haamrihind: 6000 €](https://vernissage.ee/toode/joann-voldemar-saarniit-caspee-que-sandy-beach-1963-oli-masoniit-49-x-76-cm-alghind-1600-e/) - Gaspé – linn Quebeci osariigis Kanadas. Aastast 1948 Kanadas elanud Saarniit oli väga huvitav romantiline kunstnikuisiksus, kelle maalidel loodusmuljed transformeeruvad ekstaatilisteks visioonideks. Julgelt musta ja valgega opereerides on ta siin saavutanud efektse maalilise mõju. ML All paremal: John Saarniit. Pöördel kiri: Caspée Que (Sandy Beach) 1963 ja lipik kunstniku trükitud biograafiaga
- [Joann Voldemar Saarniit. Mariin purjekaga.1972. Õli, masoniit. 60,9 x 32,3 cm. Alghind: 1500 € Haamrihind: 5400 €](https://vernissage.ee/toode/joann-voldemar-saarniit-mariin-purjekaga-1972-oli-masoniit-609-x-323-cm-alghind-1500-e/) - Joann Voldemar Saarniit sündis Venemaal. Aastast 1925 õppis Riigi Kunst tööstuskoolis August Janseni ja Kristjan Raua juures ning lõpetas kooli dekoratiivmaali erialal 1932. aastal. Ta mobiliseeriti sõja algul Punaarmeesse, võitles vahepeal ka sakslaste poolel, sattus siis uuesti punaväe kätte ning mõisteti 15 aastaks sunnitööle. 1943. aastal õnnestus tal teel vangilaagrisse põgeneda ning ligi aasta kestnud põgenemisteekonna lõpuks pääseda Rootsi, kust ta asus 1948. aastal Kanadasse. Romantilist visiooni „valgest laevast“ võimendab kerge kullatis taevapartiil. Saarniidu isiksust iseloomustab isegi signatuuri hoogne kalligraafia maalide tagaküljel. ML All vasakul: Joann Saarniit. Pöördel: Joann Saarniit 1972 Original ja lipik kunstniku trükitud biograafiaga
- [Ernst Hallop. Harju tänava haljasala Niguliste kirikuga. 1951. Õli, papp. 33 x 46 cm. Alghind: 1300 € Haamrihind: 1900 €](https://vernissage.ee/toode/ernst-hallop-harju-tanava-haljasala-niguliste-kirikuga-1951-oli-papp-33-x-46-cm-alghind-1300-e-2/) - 1934. aastal „Pallase“ lõpetanud Ernst Hallopi loomingus olid 1950-70. aastad viljakas aeg. Tema loomingut on kunstimuuseumides, märkimisväärne osa pärandist - Võrumaa Muuseumis. Vaade sõjast räsitud Harju tänavale Nigulistega on nähtud ilmselt Vana-Posti tänava nurgal säilinud maja ülakorruselt. Taastamistöödest annab tunnistust üks pildil kujutatud tellinguis maja Rüütli tänaval. ML All paremal: EHallop 1951 Pöördel, ülal vasakul osalt ära rebitud Kunstifondi lipik. Maal on olnud riiklikus müügis, millest annab tunnistust ИЗО tempel pealekirjutustegaТаллин 28.8.52
- [Ants Murakin. Tallinn. 1930. aastate algus. Õli, papp. 46,5 x 36 cm. Alghind: 3000 € Haamrihind: 5000 €](https://vernissage.ee/toode/ants-murakin-tallinn-1930-aastate-algus-oli-papp-465-x-36-cm-alghind-3000e/) - 1932. aastal asus seni Viljandis tütarlaste gümnaasiumi joonistusõpetajana ja Ugala dekoraatori ning dramaturgina tegutsenud Murakin Tallinna, kuna tema abikaasa, näitleja ja laulja Marina Mikk-Murakin hakkas tööle Estonias. Tallinnas kirjutas Murakin kunstikriitilisi artikleid ajalehtedele, toimetas EKKKÜ „Kunsti albumeid“ ning tõlkis peamiselt ungari keelest. Seda muutust kunstniku elus kajastab antud Tallinna vaade tema laadile omases sinkjashallis leebes valguses. ML Taga ülal: A. Murakin – Tallinn –
- [Lydia Mei. Lilled klaaskannus. 1960. Akvarell, paber. Vm 38 x 32 cm. Alghind: 1400 € Haamrihind: 1400 €](https://vernissage.ee/toode/lydia-mei-lilled-klaaskannus-1960-akvarell-paber-vm-38-x-32-cm-alghind-1400-e/) - Lydia Mei on üks 1920.–30. aastate huvitavamaid akvarelliste, ent ta säilitas oma positsiooni, oma stiilse meisterlikkuse ka sõjajärgsetel kümnenditel. Akvarellistile avab vesi klaasanumas võimaluse hiilata oma virtuooslikkusega valgusemängu ja läbipaistvuse edasiandmisel ning Mei on selle antud töös täiel määral ära kasutanud. ML All paremal: LYDIA MEI 1960
- [Marju Mutsu. Vanade müüride vahel. 1977. Ofort, paber. Plm 20,8 x 23,3 cm. Alghind: 1300 € Haamrihind: 1300 €](https://vernissage.ee/toode/marju-mutsu-vanade-muuride-vahel-1977-ofort-paber-plm-208-x-233-cm-alghind-1300-e/) - Teos on fikseertud Marju Mutsu 1981./82. aastal Eesti Kunstimuuseumis toimunud mälestusnäituse kataloogis. See kujutab Tallinna raekoja kaaristut mõne kergelt skitseeritud figuuriga otsekui arhitektuurist inspireeritud mõtetega. Marju Mutsu oli üks 1970. aastate säravamaid ja mõjukamaid graafikuid. ML All vasakul: „Vanade müüride vahel“, ofort. All paremal: M. Mutsu ’77
- [Marju Mutsu. Noorus. 1971. Ofort, paber. Lm 32,1 x 40,5 cm. ; Plm 19,8 x 31,2 cm. Alghind: 1300 € Haamrihind: 1300 €](https://vernissage.ee/toode/marju-mutsu-noorus-1971-ofort-paber-lm-321-x-405-cm-plm-198-x-312-cm-alghind-1300-e/) - Teos on fikseeritud Kadrioru lossis toimunud kunstniku mälestusnäituse kataloogis (Eesti Kunstimuuseum 1982). Noorus oli 1969. aastal ERKI lõpetanud graafiku Marju Mutsu diplomitöö teema ning noorusele, selle avatusele ja elurõõmule on pühendatud mitmed tema varasemad ofordid. ML All vasakul: „Noorus“ ofort. All paremal: Marju Mutsu 71
- [Marju Mutsu. Suvi on punane. 1971. Ofort, paber. Plm 38,5 x 34,5 cm. Alghind: 1800 € Haamrihind: 3400 €](https://vernissage.ee/toode/marju-mutsu-suvi-on-punane-1971-ofort-paber-plm-32-x-48-cm-alghind-1800-e/) - Marju Mutsu võlus eesti graafikasse tulles oma vahetu emotsionaalsusega. Tema graafika keskmes on noor naine oma avatuses ja tundlikkuses. Kunstniku varasematele lehtedele on 1960. aastate lõpu – 1970. aastate alguse graafika reministsentsina veel omased sümbolistlikud kujundid. Nii selleski lehes, mis on reprodutseeritud tema 1981/82. aastal Eesti Kunstimuuseumis toimunud mälestusnäituse kataloogis ning Elnara Taidre kirjutatud monograafias (2009). ML All vasakul: „Suvi on punane“, ofort. All paremal: Marju Mutsu 1971
- [Jüri Arrak. Kurnimäng. 1974/2005. Linoollõige, akvarell, paber. Km 20, 8 x 24,6 cm. Alghind: 900 € Haamrihind: 4200 €](https://vernissage.ee/toode/juri-arrak-kurnimang-1974-2005-linoolloige-akvarell-paber-km-20-8-x-246-cm-alghind-900-e/) - 1974. aastal valmis kunstnikul kahevärviline linoollõige „Kurnimäng“, 1979. aastal – samanimeline lito sarjast „Eesti rahvamänge“. 2005. aastal on ta linoollõiget akvarelliga koloreerinud. Mäng ähvardab siin üle minna löömaks, nagu sageli eluski. ML All vasakul: „Kurnimäng“ linool, akvarell I 9/22 All paremal: J. Arrak 1974/2005
- [Jüri Arrak. Tuba keskpäeval. 1972. Värviline linoollõige, paber. Km 37,9 x 46,5 cm. Alghind: 2500 € Haamrihind: 2500 €](https://vernissage.ee/toode/juri-arrak-tuba-keskpaeval-1972-varviline-linoolloige-paber-km-379-x-465-cm-alghind-2500-e/) - Üks Jüri Arraku varasemaid vaimukaid linoollõikeid, mis kirjeldavad maivide elu. Siin mängivad nad doominot, jõude olevate vanameeste tollast lemmikmängu. Reprodutseeritud Jüri Haini raamatus „Jüri Arrak estampgraafikuna“ (Varrak 2006, lk 86). ML All vasakul:„Tuba keskpäeval“ linool 11/25. All paremal: J. Arrak 72.
- [Jüri Arrak. Koos lõviga. 2015. Litograafia, paber. Km 33,8 x 44,5 cm. Alghind: 1800 € Haamrihind: 1800 €](https://vernissage.ee/toode/juri-arrak-koos-loviga-2015-litograafia-paber-km-338-x-445-cm-alghind-1800-e/) - Lõvi ilmus Arraku loomingusse 1980. aasta paiku ning jäi sinna püsima. Kunstnik on sageli teda kujutanud koos inimesega, nagu Wiiralt on kujutanud inimest koos kassiga. Sel tööl on nad müüri väravas, mis on laotud inimnägusid kätkevatest tellistest. Need tellismüüri kammitsetud kujud on massiinimesed, mees lõviga nähtavasti üliinimene. ML All vasakul: „Koos lõviga“ lito 36/70 All paremal. J.Arrak 2015.
- [Jüri Arrak. Tänav. 1968. Sügavtrükk, värvipliiats, paber. Plm 24,5 x 24,5 cm. Alghind: 900 € Haamrihind: 900 €](https://vernissage.ee/toode/juri-arrak-tanav-1968-sugavtrukk-varvipliiats-paber-plm-245-x-245-cm-alghind-900-e/) - 2021. aastal oli Pärnu Raekojas J.Arraku suur näitus „Kuus kümnendit graafikuna“ , kus eriti üllatas tema varasema graafika rohkus ja ideerikkus. Tähelepanu äratas ka koloreering värvipliiatsi või akvarelliga nii varasema kui ka hilisema graafika puhul, mis andis tõmmistele individuaalsema ilme. Koloreeritud lehti on autor nimetanud eritõmmisteks. ML All vasakul: „Tänav“ sügavtrükk, eritõmmis värvipliiats All paremal: J. Arrak 68.
- [Vello Vinn. Tööle II.1980. Söövitus, paber. Lm 54,5 x 52,1 cm. Plaadi diam. 48,9 cm. Alghind: 1600 € Haamrihind: 2400 €](https://vernissage.ee/toode/vello-vinn-toole-ii-1980-soovitus-paber-lm-545-x-521-cm-plaadi-diam-483-cm-alghind-1600-e/) - Vello Vinn armastas graafikas harva kasutatud ovaali- või sõõrikujulist formaati. 1970. aastatest levinud fotosöövituse integreerimine graafikasse haaras ka teda. Tema loomingut läbib iroonia tollaste ühiskondlike olude ja loosungite suhtes. ML Plaadil all keskel: W80. All keskel: Tööle II. Söövitus 11/20. Winn-80
- [Vello Vinn. „Põud“ sarjast „Tiivad“. 1972. Ofort, paber. Plm 44,5 x 49,4 cm. Alghind: 1800 € Haamrihind: 2200 €](https://vernissage.ee/toode/vello-vinn-poud-sarjast-tiivad-1972-ofort-paber-plm-445-x-494-cm-alghind-1800-e/) - Sarja kuuluvad veel lehed „Aeg“ I ja II. Ljubljana graafikabiennaalil premeeritud ofort „Liivakell“ (1970) tähistas Vello Vinna tõusu eesti graafika esirinda. 1970. aastad olid tema loomingus väga viljakas ja sisukas periood, mil tema fantastiline graafika kajastas läbi iroonilise prilli ühiskondlikke probleeme. Nii ka „Põud“ konveieritaoliste kaetud laudadega. ML Plaadil all keskel: 7VV2. All vasakul: Põud (ofort) sarjast „Tiivad“ 10/20. All paremal: VVinn – 72
- [Illimar Paul. Hommikupoolik Lääne-Euroopas. 1977. Serigraafia, paber. Lm 69 x 60. Km 55,9 x 53,9 cm. Alghind: 1200 €  Haamrihind: 1500 €](https://vernissage.ee/toode/illimar-paul-hommikupoolik-laane-euroopas-1977-serigraafia-paber-lm-69-x-60-km-559-x-539-cm-alghind-1200-e/) - Üks markantsemaid hüperrealismi näiteid 1970. aastate graafikas, mis stseeni kaudu lennujaamas näitab kaasaegse elutempo kiirust ja vastavalt rutakat elustiili. Popkunst tõi plakatlikult löövad lahendused tahvelmaali ja vabagraafikasse, kus need ei reklaami midagi, vaid konstateerivad olukorda või kätkevad koguni kriitilist tähendust. ML Kuigi ainult ühe teose pealkiri viitab sinisele taevale, on Paul seda värvi kasutanud kõigis seekordsetes oksjonitöödes. Selles liigub taevas ka lennumasin ning üld- koloriidis konkureerib punane. On võimatu mitte märgata siin poliitilist allteksti, mis pakub Pauli loodusmotiividele intrigeeriva kontrasti. TS All vasakul: Hommikupoolik. Lääne-Euroopas. Serigraafia 15/17 All paremal: IPaul 77
- [Illimar Paul. Sinine taevas. 1977. Serigraafia, paber. Lm 69,5 x 60. Km 55,8 x 53,8 cm. Alghind: 1200 € Haamrihind: 1900 €](https://vernissage.ee/toode/illimar-paul-sinine-taevas-1977-serigraafia-paber-lm-695-x-60-km-558-x-538-cm-alghind-1200-e/) - 1970. aastate graafikas andis, nagu maalikunstiski, tunda kaasaegset linnaelu otsekui kaameraga jäädvustava hüperrealismi ja reklaamikunsti mõju. Selle markantseks näiteks on Illimar Pauli, 1971. aastal Leipizigi kõrgema graafika ja raamatukunsti kooli lõpetanud graafiku tööd sellest aastakümnest, eriti antud leht tollal uudses serigraafias-siiditrükis. ML Kui enamasti võlub Illimar Pauli loodus, mille vaikelulist tihedust ta fotorealistliku täpsusega graafiliselt peegeldab, siis sedapuhku on ta kujutanud hoopis linnakeskkonda ja dünaamilisi inimfiguure. Need on niisamuti tihedad, kuid tihedus väljendub mitte detailipeensuses, vaid argielu saginas, pidevas liikumises, asjaajamises. Kuigi ainult ühe teose pealkiri viitab sinisele taevale, on ta seda värvi mõlemas, kuid teises liigub seal ka lennumasin ning üldkoloriidis konkureerib punane. On võimatu mitte märgata siin poliitilist allteksti, mis pakub Pauli loodusmotiividele intrigeeriva kontrasti. Mõlemad teosed kuuluvad ka Eesti Kunstimuuseumi kogusse. TS All vasakul: Sinine taevas, serigraafia 2/20 IPaul 77
- [Illimar Paul. See oht. 1977. Serigraafia, paber. Lm 69 x 60 cm. Km 55,8 x 53,9 cm. Alghind: 1200 €  Haamrihind: 1200 €](https://vernissage.ee/toode/illimar-paul-see-oht-1977-serigraafia-paber-lm-69-x-60-km-558-x-539-cm-alghind-1200-e/) - Kui enamasti võlub Illimar Pauli loodus, mille vaikelulist tihedust ta fotorealistliku täpsusega graafiliselt peegeldab, siis sedapuhku on ta kujutanud hoopis linnakeskkonda ja dünaamilisi inimfiguure. Need on niisamuti tihedad, kuid tihedus väljendub mitte detailipeensuses, vaid argielu saginas, pidevas liikumises, asjaajamises. Kõik seekordsed Pauli oksjonitööd teosed kuuluvad ka Eesti Kunstimuuseumi kogusse. TS All vasakul: See oht. Serigraafia 19/20 All paremal: IPaul 77
- [Jüri Ristna. Naine sinise salliga. 1980.–90. aastad. Õli, papp. 108,5 x 104 cm. Alghind: 18000 € Haamrihind: 27500 €](https://vernissage.ee/toode/juri-ristna-naine-sinise-salliga-1980-90-aastad-oli-papp-1085-x-104-cm-alghind-18000-e/) - Jüri Ristna ei ole õppinud kunsti küll akadeemilisel tasemel, kuid osalenud kaugõppekursustel ja praktiseerinud Valdur Ohaka suvekodus Kütiorus. Tema maalide muusaks on alatihti üksik naine või neidis, kelle suletud silmad või vaataja poole pööratud selg viitab ühemõtteliselt, et modell on kuskil ära, viibib eemal, omas siseilmas, unistab ehk kellestki või millestki, kuid samas naudib iseennast. Et Ristna ise on kõrgeimas sfäärides rändav müstik, ei saa välistada, et maalidel kujutatud on peegeldused tema enda alter egost – seda on üks tema muusadest väitnud varemgi ja autor pole saanud teha muud, kui muheledes muiata. TS Pärnus alates 1980. aastatest esinenud harrastuskunstnik on oma romantiliste naiskujude ja maastikega võitnud laiema publiku poolehoiu. ML
- [Evald Okas. Pärast maskiballi. 2007. Akrüül, lõuend papil (USA Fredrixi firma standardpapp). 32,8 x 23,8 cm. Alghind: 2500 € Haamrihind: 4200 €](https://vernissage.ee/toode/evald-okas-parast-maskiballi-2007-akruul-louend-papil-usa-fredrixi-firma-standardpapp-328-x-238-cm-alghind-2500-e/) - Aktist paremal vuntsidega mask. Võluv peenekoeline väike maal, milles on nauditavad niihästi akti kujutamise meisterlikkus kui ka käsitluslaad. Nii 1990-ndatel kui ka 2000-ndatel lõi Okas ohtralt suuri ja väikseid aktimaale. NB! All paremal: EOkas2007 Signatuur pöördel, visandi juures lamavast aktist: E.Okas Tagakülge kaunistavate visandite, aga võibolla ka maali kohta esiküljel võib kehtida Mari Roosvalti pandud daatum lamavat akti kujutava visandi juures tagaküljel: 05.10. 2004
- [Andres Tolts. Fragmendid CV. 1994. Akrüül, lõuend. 70,5 x 49 cm. Alghind: 2300 € Haamrihind: 2300 €](https://vernissage.ee/toode/andres-tolts-fragmendid-cv-1994-akruul-louend-70-x-49-cm-alghind-2300-e/) - Andres Toltsi on sageli nimetatud Eesti ainsaks tõeliseks popkunstnikuks, kes kasutas oskuslikult ümbritsevat maailma visuaalse andmepangana, mis pakkus ohtralt toormaterjali loomingulisteks tõlgendusteks. Teemad, mida Tolts oma loomingus käsitles, ühendasid endas sageli nii triviaalsusi kui ka eetilisi ja esteetilisi väärtusi. Kunstnik armastas realistliku maastiku või realistlikult kujutatud eseme kontrasti mingi banaalse mustrilise taustaga. ML All keskel: TOLTS 94. Tagakülg kaitstud plastikuga. Tagaküljel: Andres Tolts Fragmendid CV akrüül/lõuend 1994 70 x 49
- [KIWA (Jaanus Kivaste, 1975). Lydia Koidula. 2009. Akrüül, lõuend. 201 x 100 cm. Alghind: 6600 € Haamrihind: 6600 €](https://vernissage.ee/toode/kiwa-jaanus-kiviste-1975-lydia-koidula-2009-akruul-louend-201-x-100-cm-alghind-6600-e/) - Multikunstnik Kiwa teeb Vernissage’i oksjonil oma avangardi, kuid kunsti- ja oksjonimaastik teab teda juba ennegi. Ajaloost ja popkultuurist pärit ikoonilisi sümbolite remiksimine ja tõlgendamine on tema puhul samuti varasemast tuttav – meenutagem kasvõi Johann Köleri “Truu valvuri” ainetel loodud taiest nimega “1 on nulli turvamees” või Twiggy rasterstiilis versiooni “Twiggy twist”. Tema nägemust Lydia Koidulast võiks vast kõige ilmekamalt illustreerida Sven Kivisildniku kunagiste sõnadega: “Kiwa pole modernistlikus mõttes mingi õige kunstnik, vaid paras tagurlane. Nimelt teeb ta pilte, muuhulgas ilusaid. Pildi peal on Lydia Koidula, aga joonistatud nagu mõni Mikihiir või supipurk – popilt, ühesõnaga. Õige kunst ei ole aga popp, pole populaarne.” Kivisildnik püstitab neis sõnades tänagi aktuaalse küsimuse sellest, mis on kunst ja mis ei ole, kuid eks just seda piiri Kiwa oma loomingus muuhulgas ka kompab ning kollektsioneerimisväärilise fenomeni teeb seda temast kindlasti. TS Poetessi kuju tõlgendas väljakutsuva vabadusega, ent sisuliselt õigustatult juba 1974. aastal Peeter Mudist, sestap pole Kiwa tõlgendus – nooruke lillelaps – nii üllatav. Samas on tema teos omamoodi liigutav osutus sellele, et igal ajastul on oma poeesia ja omad poetessid. ML All paremal pliiatsiga: KIWA 2009
- [Edgar Valter. Linn. 1966. Õli, papp. 79,5 x 100 cm. Alghind: 6000 € Haamrihind: 6400 €](https://vernissage.ee/toode/edgar-valter-linn-1966-oli-papp-795-x-100-cm-alghind-6000-e/) - Korraga abstraktne ja kubistlik maal on stiliseeritud geomeetriliste kujundite kaudu ainult nii, nagu Edgar Valter seda suudab. Vormid on killustatud, kujundid murduvad nurkadeks ja tasapindadeks. Soojad pruunid, kollased ja oranžid toonid loovad maise, sügisehõngulise atmosfääri, monokroomne värvigamma seob teose tervikuks ning lisab nostalgilisi noote. Värvipind ise on hoolega läbi töötatud – justkui oleks värve kihiti peale kantud ja maha kraabitud, lisades omakorda sügavust ja visuaalset pinget. Dünaamilised figuurid hõljuvad justkui tuult kandvate vihmavarjude abil, sümboliseerides korraga nii tormi käes heitlemist kui ka vabadust, kergust ja rõõmu. Arhitektuursed vormid taustal meenutavad linnamiljööd, nende killustatus annab aimu mälestuste ja aja lagunemisest. Maali dateering viitab modernistlikule perioodile, kus vormi lagundamine oli ka tehniliselt taotluslik ning sõjajärgsetest meeleoludest kantuna võib siin aimata ka inimese püüdlust kindlustunde järele ebakindlas maailmas. TS Hea poeetiline teos 1960ndate vaimus: Tallinna vanalinnast inspireeritud kompaktne linnapilt sellesse sulanduvate noorte inimestega. ML All vasakul. EW66
- [Uno Roosvalt. Kihnu paat. 2023. Õli, akrüül, lõuend. 80 x 80 cm. Alghind: 2300 € Haamrihind: 2400 €](https://vernissage.ee/toode/uno-roosvalt-kihnu-paat-2023-a-oli-akruul-louend-80-x-80-cm-alghind-2300-e/) - Kihnu lappajapaat on olnud aastakümneid üks Uno Roosvalti lemmikmotiive – ta on maalinud selle üheks saare ja rannaelu sümboliks. Mõnel juhul viib selle juurde üle kadakase välja triibuline Kihnu vaip. Üllatavalt värskelt maalitud ja sugestiivsed variandid motiivist on vanameister loonud viimastel aastatel. ML All paremal: U. ROOSVALT 2023. Pöördel ülal vasakul: U. ROOSVALT s. 1941 „KIHNU PAAT 2023 AKRÜÜL L. 80 x 80
- [Anna Kõuhkna. Valgust pimedusse. („Taevaköiel“). 2025. Õli, lõuend. 60 x 80 cm. Alghind: 1800 €  Haamrihind: 2300 €](https://vernissage.ee/toode/anna-kouhkna-valgust-pimedusse-taevakoiel-2025-oli-louend-60-x-80-cm-alghind-1800-e/) - Balti Filmi ja Meediakooli kunstiosakonnas, Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas õppinud ning EKA-s ja Tallinna Ülikoolis kunstihariduse magistrikraadi saanud Anna Kõuhkna on aastast 2019 maalikunstnike liidu liige, niisiis kunstielus juba tuntud nimi. Teos on meisterlik, efektselt dekoratiivne. ML Tänase noorema põlvkonna tõusev täht Anna Kõuhkna on heas mõttes dekorativist, nagu seda omal ajal võis küllap öelda näiteks Endel Kõksi kohta. Mõlema loomingus on art decolikke ja vitraažilikke elemente, kuid Kõhkna omas veel lisaks annus muinasjutulist ja maagilisust. Tema tüüpiliseks teemaks nii maalis, illustratsioonis kui ka fotograafias ongi looduse ja naispsüühe kohtumised. Nii võime käesoleval teosel aimata lugu öökuningannast, kes taimeväätide vahel embab tähistaevast ja kuusirpi, mis pimedusse oma sooja valgust heidavad. Eraldi tähelepanu värvib Kõuhkna värvikäsitlus – sügavad sinine ja roheline, lilla ja kollane, mille träpsulised pinnad lisavad dekoratiivsust ja ruumilisust. Investeerimisvääriv autor, kes saavutab oma töödes iga aastaga uusi kihte nii tehniliselt kui ka tähenduslikult. TS All paremal: ANNA KÕUHKNA. Pöördel: „VALGUST PIMEDUSSE“ („Taevaköiel“) 60 x 80 Õli lõuendil Anna Kõuhkna 2025
- [Kaljo Põllu. Kehastumine. 2008. Õli, papp. 60,5 x 71,5 cm. Alghind: 2000 € Haamrihind: 8250 €](https://vernissage.ee/toode/kaljo-pollu-kehastumine-2008-oli-papp-oli-605-x-715-cm-alghind-2000-e/) - 1960. aastate teisel poolel oli Kaljo Põllu eesti kunstis üks radikaalsemaid neoavangardiste, kes eksperimenteeris kaasaegse kunsti uute väljendusvahenditega. Suurt huvi pakkus talle nii teoreetilisel tasandil kui ka oma loomingus opkunst ning ta lõi mitmeid väga põnevaid tajupsühholoogiast lähtuva optilise illusiooniga teoseid. Põllu oli toona kirjavahetus ka Pariisis elava opkunsti rahvusvahelise korüfee Victor Vasarelyga (1906–1997), kes talle oma pühendusega monograafia saatis. ”Kehastumine” on elegantselt dünaamiline abstraktne kompositsioon, kus Põllu teeb põneva edasiarendusena kummarduse oma noorepõlve tugevale opkunsti huvile. Teos paelub oma õhulisuse ja optilise mitmeplaanilisusega. Kunstnik on erinevatest vaatepunktidest mõneti muutuva mulje loonud valgel taustal tugeva tumeda fookusringiga ning sel taustal dünaamiliselt hõljuvate erisuuruste punaste kuulidega. KK Teos on loodud opkunsti vaimus, mida Põllu viljeles 1960. aastatel ning milles geomeetriliste kujundite (siin kerade-punktide) dünaamika loob teatavaid nägemisaistinguid, mõjudes nende kaudu emotsioonidele. Analoogilise „punktiekspressiooniga“ tegeles oma 1970.–80. aastate loomingus ka Tõnis Vint. ML All paremal: K. Põllu, 2008. Pöördel ülal: K. Põllu Kehastumine. Õli. 2008 (60,0 x 71,5 cm). Pöördel vasakul kleebing teose seletusega, juhisega pildi vaatamiseks
- [Kaljo Põllu. Ilmelav. 2006. Õli, papp. 70 x 69,6 cm. Alghind: 2000 € Haamrihind: 6200 €](https://vernissage.ee/toode/kaljo-pollu-ilmelav-2006-oli-papp-70-x-696-cm-alghind-2000-e/) - Põllu suurtes eepilistes soome-ugri teemalistes ja mütoloogilistes sarjades on inimesega koos võrdselt olulisel kohal loodus, hingemaastikud, maa ja taevas ning vetesügavused ja ilmastikumärgid. Põllu oli tegus liige ka 1966. aastal loodud Eesti Looduskaitse Seltsis, mis keskkonna kaitse ideede levitajana kujunes laiapõhjalise võrgustikuga eesti identiteedi hoidjaks. Oma loometee viimastel kümnenditel tegeles Põllu aktiivselt maalimisega. Teoses ”Ilmelav” on kunstnik kujutanud kaugustesse ulatuvat maastike maailma. On pilvi ja päikest ning kõike siduvat vikerkaart. On oma värvikate vagudega rahvariide seelikutriipe meenutavat avarat põldu, kus esiplaanil klassikalises perspektiivis kaugenevad vaod ühtäkki hoopis teistsuguseid optilisi kujundeid loovad. Teos on ülimalt mõjus oma suurejoonelise avara mastaapsusega ning pakub mitmeplaanilistes kihistustes palju mõtteruumi. KK „Ilm elav, elav ilm“ on nimetuses vanal luulelisel kombel kokku kirjutatud. Üle mere ja maa, üle veripunastes vaotriipudes põllu, mis assotsieerub Kaljo Põllu enda loominguga, kerkib vikerkaar. Sellest täiuslikuks peetavas ruuduformaadis tööst hoovab elujaatavat paatost – see mõjub kunstniku credona. ML All vasakul: K. Põllu, 2006. Pöördel ülal: Kaljo Põllu. Ilmelav. Õli. 2006 (69,8 x 69,8). Pöördele kleebitud silt: Ilmelav. Õli. 2006
- [Kaljo Põllu. Ausammas. 1996. Õli, papp. 96,4 x 80,8 cm. Alghind: 3500 € Haamrihind: 6600 €](https://vernissage.ee/toode/kaljo-pollu-ausammas-1996-oli-papp-964-x-808-cm-alghind-3500-e/) - Pildipinna tajuoptiliste efektide ja nihestustega mäng ning mitmedimensiooniliste ruumiefektide, nn võimatute ruumide ja kujundite loomine ja selleteemaline teoreetiline ajalugu köitis Põllut aastakümneid. Tema 1960. aastate tõsine opkunsti huvi tõusis taas päevakorda 1990. ja 2000. aastatel. Sel perioodil pühendus ta kirglikult ja mänguliselt nn võimatute ruumide ja võimatute kujundite maalimisele ning korraldas oma selleteemalisest kunstist mitmeid suuri näitusi. Ka teos „Ausammas“ oli tihti eksponeeritud. Võimatud objektid on joonistatud või maalitud ülimalt täiuslikult, kuid reaalsuses pole selliseid objekte ega ruume olemas. Neid saabki luua vaid kahemõõtmelisel pildipinnal inimtaju optilist visuaalse illusiooni loomise võimet kasutades. Kaljo Põllu oli Eesti kunstis selliste objektide ja ruumide kujutamise tõeline meister. Teos „Ausammas“ on Põllu sellelaadse loomingu väga heaks näiteks. Kunstnik on kujutanud kõrguvale astmestikule paigutatud suurejoonelist modernset triumfikaart tingliku maastiku ja päikesest kullatud kollase taeva taustal. Optilist efekti lisavad ka läbi kaare paistva päikese tekitatud varjud. Lähimal vaatlusel on põnev jälgida kogu geomeetrilist kujundit, kus igal sammul kohtab võimatut ruumilist nihestatust. Erakordselt hästi on kunstnik sel moel tabanud ka ausamba kui ajas tihtipeale tugevalt muutuva tähendusega objekti sümboolikat. KK Kaljo Põllu tavatses oma mõtteid selgelt väljendada. Antud maalis väljendas ta seda, et ausammastele võib läheneda nii või teisiti, otse või küljetsi, tõustes nende juurde mööda paraadlikke või kõrvalisi treppe. ML All paremal: K. PÕLLU 1996. Pöördel ülal: Kaljo Põllu. Ausammas. Õli. 1996 (96,5 x 81,0 cm)
- [Kaljo Põllu. Tiivuline. 1999. Õli, papp. 51,5 x 72 cm. Alghind: 2500 € Haamrihind: 9500 €](https://vernissage.ee/toode/kaljo-pollu-tiivuline-1999-oli-papp-515-x-72-cm-alghind-2500-e/) - Ka selles pingelise tundeväljaga teoses mängib Kaljo Põllu väga elegantselt nn võimatu objektiga. Kunstnik on siin taas kasutanud oma 1960. aastate popkunsti perioodil armastatud võtet kujutada ajakirjandusest ja koomiksitest laenatud tegelaskujusid. Kompositsiooni rõhutatud diagonaalil näeme paremal all hämmastunult ja ehmunult hinge kinni hoidvat lipsustatud meest, kes jälgib vasakul ülal olevat ülikonnastatud mehe kätt, mis hoiab kergelt sõrmede vahel tasakaalus ristkülikutest objekti, mille ühele haarale on maandunud väike tiivuline putukas. Põllu viitab siin väga peenelt nn liblika tiivalöögi efekti metafoorile, mis tähistab tundlike süsteemide tasakaalu nihestamise prognoosimatuid võimalusi. Kui vaadelda ristikujulist helesinise unistuse värvi objekti lähemalt, näeme taas, kuidas kunstnik on kasutanud tahuka erinevatel külgedel võimatu ruumi muutumise efekti. KK Pop-artlik vaimukas maal kärbsepüüdmise stseeniga – nähtavasti igavesti aktuaalne allegooriline kujund. Kaljo Põllu maalijana näib veel ootavat oma uurijat. ML All paremal: 1999 K. Põllu. Pöördel ülal paremal: Kaljo Põllu Tiivuline. Õli. 1999 (51,5 x 72,0 cm). Etiketil pöördel ülal vasakul: Kaljo Põllu TIIVULINE. Õli. 1999
- [Kaljo Põllu. Palgid. 1999. Õli, papp. 63,5 x 83 cm. Alghind: 5000 € Haamrihind: 9000 €](https://vernissage.ee/toode/kaljo-pollu-palgid-1999-oli-papp-635-x-83-cm-alghind-5000-e/) - Kaljo Põllu varasemat loomingut mõjutas suurel määral popkunst, mil installatsioonide kõrval valmis tal ka maale. Hilisperioodil pöördus ta teataval määral selle maalilaadi poole tagasi, millega reageeris 1980. aastate lõpu – 1990. aastate neopopile. ML Panoraamsel, pingestatud diagonaalsusele ülesehitatud kompositsioonil näeme silmapiiril heleda pilvitu taeva taustal uhket ühepereelamu uusehitist ning all paremas nurgas hoogsalt suurele palgivirnale osutavat meest. Mehe tüpaaž viitab taas Põllu 1960. aastate popkunsti perioodil paljukasutatud koomiksitegelase kujutamise viisile. Maali keskses fookuses on laitmatule rohelisele muruvaibale laotatud suured kollased palgid. Esimesel pilgul seostuvad need mõistagi ehituse ja arenduse temaatikaga. Lähemal vaatlusel näeme, kuivõrd peenelt ja mänguliselt on Põllu palkide ristkülikutest maalinud nn võimatu ruumilisusega võimatuid objekte. Põllu oli 1990. ja 2000. aastatel selliste võimatute ruumide ja kujundite loomise meister. Teda huvitas kirglikult tajuoptiline aspekt, mis võimaldas kahemõõtmelisel pildipinnal luua ruumilisust, mis reaalses kolmemõõtmelises maailmas pole võimalik. Ühelt poolt oli ehitusprusside geomeetriline vorm selleks väga hea algmaterjal. Teisalt avas kunstnik nii vaatajale tõlgendusvõimaluste rohkuse mõtisklemaks keskkonna, planeeringute, ehitamise ja arenduste teemal. KK All vasakul: K. PÕLLU 1999. Pöördel keskel: Kaljo Põllu. Palgid. Õli. 1999 (63,5 x 83,0 cm). Etiketil taga ülal vasakul: Kaljo Põllu PALGID. Õli. 1999
- [Leonhard Lapin. Ring X. 1978. Kõrgtrükk, paber. Vm 57 x 56 cm. Km diam. 14,8 cm. Alghind: 1500 € Haamrihind: 3000 €](https://vernissage.ee/toode/leonhard-lapin-ring-x-1978-korgtrukk-paber-vm-57-x-56-cm-km-diam-148-cm-alghind-1500-e/) - 1975. aastal kohtus Lapin suprematismi rajaja Kasimir Malevitši õpilase Pavel Kondratjeviga. Kohtumise mõjul süvenes ta Malevitši loomingusse ja lõi aastail 1979–84 tolle pärandile mõeldes sarja „Märgid“, mis koosnes lehtedest „Ring“, „Rist“, „Ruut“ ja „Viisnurk“. Veel alustas ta sarju „Ring“ ja „Rist“, milles nimetatud algvormid on ühendatud erootilise sümboolikaga. ML All vasakul: Ring X. All keskel: 11/40. All paremal: Leonhard Lapin 1978
- [Leonhard Lapin. Rist II. 1976. Kõrgtrükk, paber. Lm 57 x 51,1 cm. ; Km 41,8 x 39,8 cm. Alghind: 1500 € Haamrihind: 2000 €](https://vernissage.ee/toode/leonhard-lapin-rist-ii-1976-korgtrukk-paber-lm-57-x-511-cm-alghind-1500-e/) - 1975. aastal kohtus Lapin suprematismi rajaja Kasimir Malevitši õpilase Pavel Kondratjeviga. Kohtumise mõjul süvenes ta Malevitši loomingusse ja lõi aastail 1979–84 tolle pärandile mõeldes sarja „Märgid“, mis koosnes lehtedest „Ring“, „Rist“, „Ruut“ ja „Viisnurk“. Veel alustas ta sarju „Ring“ ja „Rist“, milles nimetatud algvormid on ühendatud erootilise sümboolikaga. Käesolev töö „ovaalide“ sarjast on selle näiteid. ML All vasakul: RIST II. KÕRGTRÜKK 26/40. All paremal: Lapin 1978
- [Leonhard Lapin. Naine - masin XXII. 1978. Kõrgtrükk, paber. Km 40 x 37.8 cm. ; Lm 46 x 44 cm. Alghind: 1200 € Haamrihind: 2600 €](https://vernissage.ee/toode/leonhard-lapin-naine-masin-xxii-1978-korgtrukk-paber-km-40-x-37-8-cm-lm-46-x-44-cm-alghind-1200-e/) - “Naine-masin” on Leonhard Lapini populaarsemaid sarju, mis ühendab konstruktiivsuse sensuaalse elemendiga. All vasakul: naine-masin XXII All keskel: Kõrgtrükk All paremal: Leonhard Lapin 1978.
- [Leonhard Lapin. Naine – masin XXIII. 1978. Kõrgtrükk, paber. Km 40.1 x 38 cm. ; Lm 46 x 44 cm. Alghind: 1200 € Haamrihind: 2000 €](https://vernissage.ee/toode/leonhard-lapin-naine-masin-xxiii-1978-korgtrukk-paber-km-39-9-x-37-9-cm-lm-46-x-44-cm-alghind-1200-e/) - Leonhard Lapini ja Tõnis Vindi, aga ka mitmete keskmise generatsiooni kunstnike loomingus võib 1970. aastatel näha erootilise ainese osatähtsuse tõusu, mis oli üks kaasaegse lääne kunstiga (ja elutunnetusega) suhestumise teid, teisalt reaktsioon selle ainese tõrjutusele nõukogude kultuuris. ML All vasakul: Naine-masin XXIII. All keskel: kõrgtrükk All paremal: Leonhard Lapin 1978.
- [Leonhard Lapin. Naine-masin XVII.1977. Kõrgtrükk, 2-värviline, paber. Lm 45,9 x 43,8 cm. ; Km 39,9 x 38 cm. Alghind: 1200 € Haamrihind: 2200 €](https://vernissage.ee/toode/leonhard-lapin-naine-masin-xvii-1977-korgtrukk-2-varviline-paber-lm-459-x-438-cm-km-399-x-38-cm-alghind-1200-e/) - 1973. aastal saavad alguse Leonhard Lapini nn masinasarjad: „Masin“, „Naine-masin“, „Mees-masin“, „Masin-masin“ jt, mis kajastavad järjest tehnilisemaks muutuva keskkonna mõju n-ö pehmetele väärtustele. Esialgu kandis Lapin oma tušijoonistused üle litograafiasse, hiljem kõrgtrükki. Sarja „Naine-masin“ populaarsemaid lehti on käesolev, milles mustvalget täiendab kas punane või hall toon. ML All vasakul: Naine – masin XVII. All keskel: kõrgtrükk. All paremal: Leonhard Lapin 1977
- [Vladimir Taiger. Susanna suplemas. 2025. Õli, lõuend. 84,5 x 137 cm. Alghind: 25000 € Haamrihind: 41000 €](https://vernissage.ee/toode/vladimir-taiger-susanna-suplemas-2025-oli-louend-845-x-137-cm-alghind-25000-e/) - Vladimir Taiger on tuntud kui graafik ja Eesti kroonide kujundaja, ent juba 1975. aastal maalis ta hüperrealismi ühe esimestest pääsukestest eesti kunstis – „Barracuda“. Hüperrealism on püsivalt mõjutanud tema laadi, ehkki nüüdseks juba teravuse kaotanud kujul. Sellest kõnelevad tema akte kujutavad graafilised tööd, aga ka selge vormikõnega Susanna õhtuse mere taustal. ML Vladimir Taiger lõpetase toonase Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1978. aastal, misjärel sai ka kunstnike liidu liikmeks, tegutses pedagoogina ning 1990. aastal võitis Eesti krooni kavandikonkursi. Eelkõige ongi ta tuntud äärmiselt filigraanse ja realistliku graafikuna, “Susanna suplemas” esitleb autorit nüüd ka hüperrealistliku maalijana. Maal ise mõjub magus-müstiliselt, hoolimata natuurilähedusest ebamaisena, kombinatsioonina loodusfotograafiast ja Pirelli kalendritüdrukust. Stiilselt sensuaalne teos puhast ilu hindavale kogujale kultuuriloolise tähendusega autorilt. TS All paremal: TAIGER 2025
- [Henrik Hürden. Sekkumine. 2025. Akrüül, linasel lõuend. 49,3 x 39,3 cm. Alghind: 800 € Haamrihind: 4200 €](https://vernissage.ee/toode/henrik-hurden-sekkumine-2025-akruul-linasel-louend-39-x-49-cm-alghind-800-e/) - Henrik Hürden, kes alustas oma kunstikarjääri esmapilgul üsna klassikalise fotorealistina, on samm-sammult lisanud tehnilisele arsenalile tähenduslikke kihte ja nüansse – meenutagem kasvõi märgilist teost, kus tavalisele udusele vanalinnavaatele Oleviste kirikust oli paari pisikese sildi lisamise abil tehtud hingede kokkukogumispunkt. Stsenograafiataustaga autoril jagub nii teatraalsust kui ka musta huumorit, aina enam ka sürreaalseid ilminguid – mõelgem nüüd järgmiseks kuskil olematuses (kui midagi sellist üldse olemas olla saab) rahulikult ujuvatest kaladest, kuni sekkub kellegi karvane käsi ja ühe neist kinni püüab. TS TS 2011. aastal EKA stsenograafia alal lõpetanud kunstnik elab Järvamaal ning on juba aastaid esinenud näitustel töödega, mida võiks nimetada uusrealistlikeks. 2020. aastal oli tal Tallinnas galeriis Staapli 3 näitus „Ühe kilu lugu“. Omapärase sümbolina mõju parvest kala haaranud käsi antud töös. ML Kunstniku enda kinnitusel on tegemist esimese teosega samanimelisest seeriast. Teoses „Sekkumine” on kujutatud kätt, mis assisteerib ujuvaid kalu. Ühtpidi üle- liigne sekkumine, aga teistpidi inimesele omane süütu uudishimu, mis on pigem hea ja edasiviiv omadus. All paremal: HH 2025 Pöördel: „SEKKUMINE“ HENRIK HÜRDEN 2025 39 x 45 cm AKRÜÜL LINANE LÕUEND H.H.
- [Ilmar Malin. Valge lind. 1980. Värvipliiatsid, guašš, süsi, paber. Vm 28,8 x 38,8 cm. Alghind: 800 € Haamrihind: 800 €](https://vernissage.ee/toode/ilmar-malin-valge-lind-1980-akvarell-guass-susi-paber-vm-288-x-388-cm-alghind-800-e/) - 1978. aastal toimus Tallinna Kunstisalongis Ilmar Malini sürrealistlike joonistuste-akvarellide näitus „Volens nolens“ (nolens volens – lad. k. tahes-tahtmata). Selles kunstiliigis mõjub Malini sürrealism eriti veenvalt. Malini sümbolitest on lind isiklikumaid – see on otsekui hing või vaim. Teos on reprodutseeritud raamatutes „Ilmar Malin. Inimesed, sümbolid, olevused“ (tekstid Ain Kaalep, Tamara Luuk, 1988 , repro 70) ning „Himu. Ilmar Malini teoste nimekiri 1930–1994” (2024, lk 120). ML Linnud, eriti veelinnud ja sealhulgas haigrud, on Malini loomingus sagedased külalised. Nagu üldse sürrealistidel, kelle jaoks lind sümboliseerib vabadust, unenäolisust ja eriti ning eelkõige kellegina, kes toob sõnumeid alateadvusest. Paljud sürrealistid, sealhulgas Max Ernst, kasutasid linde metamorfoosi ning reaalsuse ja fantaasia vahelise piiri hägustamise sümbolina. Oma toonastes joonistustes lisab Ilmar Malin linnule tihti omakorda fragmendi inimkäest, mida võib samuti tõlgendada üleminekuna ühest vormist teise. Samanimelistest litodest ühe palus Malin oma haiglasviibimise ajal kinkida tema südamearstile. TS Ülal paremal: IM 80
- [Ludmilla Siim. Õhtune eleegia Viinistus. 2022. Õli, lõuend. 105,5 x 120.2 cm. Alghind: 6600 € Haamrihind: 8750 €](https://vernissage.ee/toode/ludmilla-siim-jahisadam-2022-oli-louend-1055-x-120-2-cm-alghind-6600-e/) - 1970. aastate legendi Ludmilla Siimu viimaseaegseid töid eenduva keskosaga, mis toob esile jahisadamale paistva müstilise valguse. Viimane annab omakorda sadamamotiivile sinna jõudnud ja purjed langetanud paatidega sümboli mõju. ML Õhtune eleegia Viinistus“ kujutab hetke, mil päev teeb oma viimase hingetõmbe. Viimane päikesekiir libiseb aeglaselt üle merepinna – justkui püüdes põgeneda igavikku, kuid jäädes ometi igaveseks nähtavaks valgusjäljeks. Loojuv taevas avaneb tulvaveena, kus kuldsed, roosad ja sinised toonid põimuvad üksteisesse nagu hetked, mis sulavad mälestuseks. Meri peegeldab seda värvide sulamist oma rahuliku, ent sügava helgiga. Esiplaanil seisvad paadid, vaikuses reas, on nagu tunnistajad sellele valguse kadumisele. Kai, mida valgustab viimase päikesekiire soe kuma, ulatub merre kui piir päeva ja tuleva öö vahel. Maalis on tunda tagasihoidlikku nukrust, kuid samas ka helgust - teadmist, et miski kaob vaid näivalt. Valgus, mis põgeneb igavikku, ei kao, vaid jääb igaveseks tajutavaks: kord peeglis, kord mälus, kord värvina lõuendil All paremal (2 korda): L.SIIM 2022
- [Andro Kööp. Rand XI („Beach XI“). 2025. Akrüül, lõuend. 120 x 120 cm. Alghind: 4600 €  Haamrihind: 9750 €](https://vernissage.ee/toode/andro-koop-rand-xi-beach-xi-2025-akruul-louend-120-x-120-cm-alghind-4600-e/) - Andro Kööp lõpetas Tallinna Kunstiülikooli (EKA) 1996. aastal moe erialal, ent on peale disaini viljakalt tegutsenud ka maalijana. Ta on töötanud nii Tartu Kõrgemas Kunstikoolis kui ka EKA-s õppejõuna. Kunstnik tunneb ennast vabalt nii ekspressiivses abstraktses kui ka figuratiivses laadis. Muretut suvist meeleolu hoovab sellest maalist paariga sillerdava mere taustal. ML Andro Kööpi seeria rannaliival jalutavast paarist on fotorealismi ainuomane edasiareng ja stiliseering – tegu on justkui vastu valgust pildistatud võtetega, mida fotodena ei peetaks vast kõige õnnestunumaks, kuid mis maali kujul saavutab täiesti uue kvaliteedi ja mastaabi, arvestades ka mõõtmeid. Rahulikule merepinnale peegelduvad kiired on mitmekordselt ülevõimendatud, tekitades optilise illusiooni liikuvast sillerdusest, justkui tuhandeid päikesejänkud hüpleksid reaalajas sinna ja sinna, edasi ja tagasi. Nii pole ime, et maal mõjub mitte üksnes silmipimestavalt, vaid lausa keha ja südant soojendavalt. Vee ja maa piiril jalutav paar, õigemini selle siluett lisab liikuvust ja filmilikust veelgi ning liivariba nende taldade all toob stseeni sõna otseses mõttes maa peale tagasi. Tulemuseks läbimõeldud ja tasakaalustatud kompositsioon, mille esimene võlu seisneb siiski ikka ja jälle selles ebamaises sillerduses. TS All paremal: ANDRO
- [Endel Kõks. Punane abstraktsioon.1965. Õli lõuend. 41 x 82 cm. Alghind: 9750 € Haamrihind: 9750 €](https://vernissage.ee/toode/endel-koks-punane-abstraktsioon-1965-oli-louend-41-x-82-cm-alghind-9800-e/) - Kui Endel Kõksi teine tänavune oksjoniteos pärineb 1950ndate aastat lõpust ning seal võis täheldada veel geometrismi ja abstraktsionismi segunemist, nende piiripeal pendeldamist, siis 1960ndate keskpaigaks hakkavad abstraktsed nähud aina enam võimust võtma, ületama kujundite piire ning võtma vabamaid vorme. Just neil aastail oli Kõks esimesi Rootsis pesitsevaid eesti pagulaskunstnikke, kes sellega kätt proovis ning ka värvidele erksust lisas. Kuid nii nagu tema varasemad figuratiivsed kohvikustseenid, säilis abstraktsioonideski alati ülim dekoratiivsus. Kõks, kes on kõige lisaks olnud ka sõnaosav sulesepp, on tegelikult juba 1950ndate alguses avaldanud “Tulimullas” arvamust: „Kuid on täiesti kindel, et lühema või pikema aja jooksul on abstraktsionism niisama konventsionaalne, nagu seda on realism ja impressionism.” TS All paremal: EKoks65
- [Endel Kõks. Metaformoos. 1958. Õli, masoniit. 68 x 49,5 cm. Alghind: 13000 € Haamrihind: 18000 €](https://vernissage.ee/toode/endel-koks-metaformoos-1958-oli-masoniit-685-x-50-cm-alghind-13000-e/) - Teos on märgitud ja reprodutseeritud monograafias „Endel Kõks.Vapruse, vabaduse ja rõõmuga“ (Tartu Kunstimuuseum 2013, maal lkl. 245). Endel Kõks on siin mängelnud sõnaga „metamorfoos“. Pildil on tema nauditav improvisatsioon Picasso „Kolme muusiku“ teemal (1921), mis asub New Yorgi moodsa kunsti muuseumis (variant Philadelphias). Analoogilisi peaaegu abstraktseid muusikute gruppe ilmus Elmar Kitse loomingusse 1960. aastate keskel. ML Endel Kõksi „Metaformoos” pärineb perioodist, mil tema loomingus domineeris abstraktsionism, sealhulgas just geomeetriline abstraktsionism. Selline sõnapaar ja kombinatsioon kõlab mõneti vastuoluliselt, justkui katse raamistada raamistamatut, ohjata ohjeldamatut. Ometi on see omane nii Malevitši kui ka Mondriani loomingule. Kõksi abstraktsioonid eristuvad neist enamdekoratiivsusega, isegi vitraažilikkusega. Ja lõppude lõpuks ei tähendametamorfoos ju midagi muud kui muundumist, miks mitte siis ka üleminekut ühest vastandist teise. TS All paremal: EKõks 58 Pöördel: Endel "Kõks Metaformoos" 1958
- [Liisi Örd. Vaatlus. 2018. Õli, lõuend. 220 x 140 cm. Alghind: 12000 € Haamrihind: 18500 €](https://vernissage.ee/toode/liisi-ord-vaatlus-2018-oli-louend-220-x-140-cm-alghind-12000-e/) - Liisi Örd üllatab seekordsel oksjonil ka aktimaaliga, kuid mitte sugugi klassikalises mõttes. Tema modell ei pärine moeajakirjast, ei vasta “90-60-90 cm” liivakella ideaalile ega võrguta vaatajat. Tegu on lihtsa ja loomuliku, anonüümseks jääva naisega, kelle kehavorme kasutab Örd oma eriomase tehnika rakendamiseks ilmselt umbes samamoodi nagu mistahes veevaadet. Pastoosne värv, hoogne pintslitöö, ekspressiivne ja samas dekoratiivne viimistlus ja tulemus. Kunstnik on modelli – miks mitte iseenda – võtnud tõepoolest vaatluse alla, kuid mitte niivõrd anatoomilisest, kuivõrd maalilisest huvist, rakendanud keha oma nägemuse teenistusse ja mitte vastupidi. TS Põhjalikult modelleeritud ja läbi maalitud naisakt esindab seda suunda nüüdiskunstis, mis tegeleb inimkeha ja selle retseptsiooniga. Käesolevast, rõhutatult plastilisest aktimaalist hoovab elujõudu, oma suuruses ja lihtsuses mõjub see majesteetlikult. ML All Paremal: LÖ18 Pöördel ülal vasakul: LIISI ÖRD (s. 1984) „VAATLUS“ 2018 ÕLI LÕUENDIL 220 x 140 cm
- [Liisi Örd. Hajumine. Vesi. 2025. Õli, lõuend. 90,5 x 120,5 cm. Alghind: 3500 € Haamrihind: 9750 €](https://vernissage.ee/toode/liisi-ord-hajumine-vesi-2025-oli-louend-905-x-1205-cm-alghind-3500-e/) - Tartu Ülikooli maaliosakonna magistrikraadiga 2011. aastal lõpetanud Liisi Örd on pälvinud ka laiema publiku tähelepanu oma valgustundliku nüansirikka laadiga, mille eriline pastoossus teeb temast otsekui Ann Audova või Ellinor Aiki paralleelnähtuse kaasaegses kunstis. Käesolev maal esindab tema meisterlikkust omas laadis täiel määral. ML Kui varasematel Vernissage’i oksjonitel on noorema põlvkonna lootustandev autor Liisi Örd esinenud pigem postkaardilike ja eemalt heidetud vaadetega erinevatele veekogudele keset metsasalusid, siis sedapuhku on tegemist talle omasema “lähikaadriga”. Fragment veepinnast, kus peegelduvad nii taimestik kui ka taevas, sunnib vaataja järge pidama, kust algab üks ja lõpeb teine. Erinevad pinnad hajuvad ja nii hajub lõpuks ka pilk, mis leiab puhkuse ja meelerahu sellelt samalt maalil, mida ta alles pingsalt põrnitsenud oli. Ördi loodusmaalidel on kahtlemata just selline kahesuunaline, korraga ärksusele kutsuv ja meditatiivne toime. TS All paremal: LÖ 25. Pöördel ülal vasakul: LIISI ÖRD „HAJUMINE.VESI“ 2025 ÕLI LÕUENDIL
- [Heli Kase. Emme värvipoti juures. 1983. Õli, masoniit. 88, 5 x 122 cm. Alghind: 4600 € Haamrihind: 8250 €](https://vernissage.ee/toode/heli-kase-emme-varvipoti-juures-1983-oli-masoniit-88-5-x-122-cm-alghind-4500-e/) - Heli Kase-Jürissaar on pärit Jõhvist. Ta käis Kohtla-Järvel kunstiringis, kuid astus peale põhikooli esialgu Kohtla-Järve mäetehnikumi. 1973. aastal otsustas ta kunstiinstituudi kasuks, mille lõpetas maali alal 1979. aastal. Ta esines näitustel aastatel 1975 – 91, siis sundis haigus teda aktiivsest kunstielust tagasi tõmbuma. Teda inspireeris õpetajate E.Põldroosi ja T. Pääsukese looming. Käesolev südamlik maal, nagu H. Kase tööd üldse, esindab 1970. aastatest eesti kunstis levinud uusrealistlikku suunda. ML Heli Kasest pole meile palju teada, kuigi 1970ndatel ja 1980ndatel aastatel osales ta aktiivselt toonastel noorte kunstnike näitustel nii Tallinna Kunstihoones kui ka Tartu Kunstimuuseumis. 2024. aastal oli üks tema teoseid aga osa Eesti Kunstiakadeemia galeriis toimunud näitusest, mille teemaks figuuriõppe ajalugu. Käesolevgi teos on figuratsioon – soe ja südamlik stseen väikelapsest, kes, pintsel ühes käes ja teise käe sõrm osutavalt maali suunas sirutatud, uurib lõuendil valmivaid loomakesi ja kivikesi. Järjekordne pilt pildis teos, kus kohtuvad kaks maailma – väljamõeldis ja reaalsus –, mis võluvalt segunevad ja üheks saavad. Lõuendi ja lapse vahel paiknevad pintslid ja värvipotid viitavad pooleli olevale tööle, teose pealkiri aga ema ja lapse vahelisele nostalgilisele sidemele. Küllap on taoline lapsemeelne uudishimu värvilise maailma vastu ajendiks ka igale juba täiskasvanud kunstnikule. TS All paremal: 83 HELI KASE-J. Taga ülal paremal lipik: HELI KASE (JÜRISSAAR) 1948 a EMME VÄRVIPOTI JUURES 1983 a. 122 x 88,5 cm ÕLI, PAPP
- [Miljard Kilk. Dionysose triumf. 2011/12. Õli, lõuend. 121 x 172 cm. Alghind: 39000 € Haamrihind: 43000 €](https://vernissage.ee/toode/miljard-kilk-dionysose-triumf-2011-12-oli-louend-121-x-172-cm-alghind-39000-e/) - Reprodutseeritud „Miljard Kilk – kuidas kõnelda kunstnikust“ – raamatus „Miljard Kilk“ (Tallinn 2021, repr nr 84). Miljard Kilk oli alates 1970. aastate lõpust, maalist „Let’s go“ (1979, Eesti Kunstimuuseum) slaidimaal väljapaistev viljeleja Tartus, ent pöördus 1990ndatel, mil ennustati järjekordselt maalikunsti lõppu, vanameisterlikult maalilise, sürrealistlik-fantastilise laadi poole, mis kajastab kaasakiskuvalt heaoluühiskonna apokalüpsisehõngulist hedonismi. ML Tantsiv Salome, merekoletisest Skylla, Leda luigega – need on vaid mõned viimased näited Miljard Kilgi mütoloogiliste tegelaste plejaadist, mis Vernissage’i oksjonitel pilke püüdnud ja südameid võitnud. Seekord on suurmeister ettevõtnud Dionysose ehk Antiik-Kreeka veinijumala, kes hoolitses viljapuuaedade ja puuviljade, saagikuse ja viljakuse eest. Kui viljad valminud ja veiniks pressitud-kääritud, seisis jumalus hea selle eest, et toime oleks tuntav – järgnesid peod koos rituaalse hullumeelsuse ja religioosse ekstaasiga otse elu enda teatrilaval. Just sellist poolorgastilist tulevärki ja issanda kirjut loomaaeda illustreerib ka Kilk. Sokud, tiigrid, linnu- ja loomamaskides inimfiguurid, peekrid ja puuviljad, leekivad punased ja purpursed linnad värvimassiivid – korraga kaunis ja vastupandamatult paheline triumf elule. TS All paremal: Miljard
- [Valdur Ohakas. Kolm naist. 1980. Õli, papp. 31,8 x 26 cm. Alghind: 1800 € Haamrihind: 1800 €](https://vernissage.ee/toode/valdur-ohakas-kolm-naist-1980-oli-papp-318-x-26-cm-alghind-1800-e/) - Aastatel 1942–43 õppis Valdur Ohakas Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Koolis Eerik Haameri ja Johannes Greenbergi käe all, 1944–48 Tartu Riiklikus Kunsti- instituudis Johannes Võerahansu ja Elmar Kitse juhatusel. Kool jäi tal aga lõpetamata, kuna 1949. aastal ta arreteeriti koos rühma kunstitudengitega ja saadeti Vorkuta vangilaagrisse, kust vabanes 1956. aastal. Valdur Ohakas oli hea kompositsioonitunnetusega suurepärane improviseerija. Üks Ohaka rohketest väikestest improvisatsioonidest – teatraalne stseen naistega erinevates tualettides. ML All vasakul: V. Ohakas 80
- [Mall Nukke. Kunstiköök. 2017. Õli, akrüül, lõuend. 60,5 x 73 cm. Alghind: 3800 € Haamrihind: 3900 €](https://vernissage.ee/toode/mall-nukke-kunstikook-2017-oli-akruul-louend-605-x-73-cm-alghind-3800-e/) - Natüürmort, mille punaste ja mustjate, rohekasvalkja ja sinkja kooslusel, läiklevatel metallkandikutel ja klaaskannul sellesse torgatud ketšupivärvilise lillega on vähe ühist vanaaegsete natüürmortide „naudingute aiaga“. Kaasaegne kunstiköök on üpris askeetlik. ML Mall Nukke lavastab ja pildistab oma hüperrealistlike maalide vaikelud ise üles, huvitudes sealjuures võrdväärselt nii vormist kui ka sisust. Peegeldused pliidiplaadil ning kumeratel metall- ja klaasnõudel on kogemust nõudev väljakutse, kuid tähelepanu tasub pöörata ka punastele peategelastele – popkunstilikule ketšupipurgile ning tulistele tšillikaunadele. Hoopis märkamata võib esialgu jääda viide kunstikriitikutele, kellest ühe ehk siinkirjutaja sulest on teose kohta kirja pandud järgnev: “Maalikunsti ajaloost, selle teemadest, stiilidest, motiividest ja ka valupunktidest inspireeritud väljapanekul väljendab just see töö kunstiteose valmistamise ja valmimise protsessi kui kokakunsti meistriklassi. Nukkele omases delikaatselt iroonilises kastmes kujutatakse isuäratava teose retsepti osiseid: põhikomponente, maitseaineid, serveerimisaluseid, aga ka kunstikriitikut, kelle võimuses on kogu kompott vahtu või segamini lüüa.” TS All paremal: MN’17. Alusraamil ülal: „KUNSTI KÖÖK“ ÕLI- JA AKRÜÜLMAAL MALL NUKKE 2017
- [Enn Põldroos. Jalutajad. 2001. Õli, lõuend. 114 x 97 cm. Alghind: 11500 € Haamrihind: 17000 €](https://vernissage.ee/toode/enn-poldroos-jalutajad-2001-oli-louend-114-x-97-cm-alghind-11500-e/) - Teos on ekspressiivses, lahtise vaba pintslikäsitlusega maalilaadis, mis hakkas valitsema Põldroosi loomingus alates 1970. aastatest. Spontaansena mõjuva maalimisviisi taga on aga küllalt keerulised mõttekäigud, nagu näitab maha tõmmatud nimetuski lipikul. Kogu maalipinda katvad täpid omamoodi ühendavad üksteisest isoleeritud figuure. ML Kesksed tegelased sellel Põldroosi maalil on justkui kahekesi ja justkui ei ole ka. Võib-olla soodustab seda tunnet fakt, et teose algne pealkiri viitab “rääkijatele, pealtkuulajale ja komistajale”, mis on mingil hetkel siiski maha tõmmatud ja asendatud neutraalsemate “jalutajatega”. Nii või teisiti pole tegu päris harmoonilise seltskonnaga, õhus on tunda draamat ja pinget. Kes kellega tegelikult räägib? Mis on nende jutust pealtkuulamise väärilist? Kas kaabustatud härra komistab koera otsa juhuslikult või teeb sellest ettekäände? Võib-olla leiame kaudse vastuse Põldroosi enda sõnadest (ja küsimustest), millega ta iseloomustab oma selle perioodi maale: “Hingerahul võivad olla kahesugused vanemad. Inimene võib jõuda sisemise rahuni, sulgedes kramplikult silmad kõige ebameeldiva ja räpase ees, mida elu talle soovib näidata. Küll aga, avades silmad pärani, võib ta jõuda ka kõikeületava mõistmise ja selguseni, oskuseni näha ja ära tunda head. Kas aga suudame mõista, kumba teed oleme läinud?” TS All paremal: Enn Põldroos 2001. Pöördele üles vasakule kleebitud lipikul: ENN PÕLDROOS Jalutajad (maha tõmmatud: Rääkijad, pealtkuulaja ja komistaja) 2001.a. õli ning signatuur: EnnPõldroos
- [Olev Mikiver. Kajakad. 1975. Õli, lõuend. 70,3 x 55 cm. Alghind: 3800 € Haamrihind: 5600 €](https://vernissage.ee/toode/olev-mikiver-kajakad-1975-oli-louend-703-x-55-cm-alghind-3800-e/) - Olev Mikiverile omases säbrulises laadis looduslähedane rannapilt valge linnuparvega. Malmös elanud kunstnik kinkis selle Göteborgi Eesti Majale tänutäheks seal korraldatud näituse eest, mis avati 19. märtsil 1976. ML All paremal: O.Mikiver Pöördel keskel: Olev Mikiver 1975 Masar Pöördel keskel all: Göteborgi Eesti Majale tänuga 6.apr. 1976 Olev Mikiver
- [Jüri Palm. Gemm. 1975. Õli, lõuend. 121 x 90 cm. Alghind: 9000 € Haamrihind: 22500 €](https://vernissage.ee/toode/juri-palm-gemm-1975-oli-louend-121-x-90-cm-alghind-9000-e/) - Gemm on mitmekihilisse kivisse lõigatud piltkujutis, milliseid loodi massiliselt antiikajal. Siis olid erootilised motiivid levinud ka tarbekunstis. Ovaal, millesse on paigutatud läbi vee astuva naise alakeha kujutis, on tugeva erootilise maiguga. Palmi loomingus esineb erootika rõhutamist sageli. ML Jüri Palm on viimaste hooaegade oksjonitel osutunud üheks favoriitidest – tema kevadine “Infantaasia” haamrihind tõusis alghinnaga võrreldes üle viie korra ning eelmisedki teosed on saavutanud mitmekordse tõusu. Kui “Infantaasia” oli vormistatud ümaralt, siis mõni aasta hiljem valminud “Gemm” ovaalselt, viidates kõige muu hulgas Palmi geomeetriahuvile. Ent tema peamine huvi viitab endiselt sürreaalsusele, antud juhul siis veepinnale, kust sulpsatuse saatel astuvad välja päevitud ja nõtked naisejalad, kus peegeldub sinitaevas ja mille all paistab peituvat tume põhi. Võime muuta perspektiivireegleid viisil, et üldpilt paistab siiski ruumiline ja usutav, on justnimelt sürrealistidele omane, ning Palmi võib siinkohal taas võrrelda ühe selle žanri maailmanime René Magritte’iga. TS All paremal: JP. ’75. Pöördel keskel: Gemm. Jüri Palm 1975.a. Õli, lõuend. 120 x 90 cm
- [Paul Kormašov. Köögis. 2025. Akrüül, lõuend. 99,5 x 84,5 cm. Alghind: 2500 € Müüdud: 2500 €](https://vernissage.ee/toode/paul-kormasov-koogis-2025-akruul-louend-995-x-845-cm-alghind-2500-e/) - Paul Kormašov pärineb tuntud kunstnikeperekonnast. 2013. aastal lõpetas ta Kõrgema Kunstikooli Pallas Tartus ning veetis seejärel kümmekond aastat Berliinis, kus on teinud rea isikunäitusi, paralleelselt ka Eestis, nt näitus „Leiud ja avastused“ Viimsi Artiumis (2025). Kaleidoskoopi meenutava dünaamilise struktuuriga heledates jahedates toonides maalid kätkevad elu- ja maalimisrõõmu, mis äratab huvi, nagu ka samasugust loomulikku kergust hoovava figuratiivse elemendi lülitamine seni valdavalt abstraktsena püsinud laadi. ML Paul Kormašov on noorema põlvkonna maalikunstnik, kes lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli Pallas, elab ja töötab tänaseks Berliinis ning esineb näitustel nii Eesti- kui ka Saksamaal. Tema maalijakäekiri on justkui fragmenteeritud, killustunud, kaleidoskoopiline – kuid mitte niivõrd erksates ja kiiskavates kontrastvärvides, vaid pigemini pastelsetes toonides ja varjundites. Sagedamini esineb tema loomingus välisvaateid, hoonete eksterjööre, mistõttu siinne sissevaade kellegi privaatsesse kööki on kindlasti eristuv. Tegu ei ole moodsa kataloogiköögiga, vaid boheemlaaslikku tudengielu iseloomustava eklektilise sööginurgaga, kus potid-pannid ei ole kappi peidetud ning retrokülmikut ilmestavad reisidelt toodud magnetid. Elulist ja dünaamikat ei lisa mitte üksnes rippuv potitaim, vaid ka üle ukse visatud köögipõll ning piidale nõjatuv figuur. Kerge argine ning ühel hetkel kindlasti juba nostalgiline hetk, mis jääb ajatult stiilseks. TS All paremal: P. Kormašov 25. Pöördel ülal vasakul:„Köögis“ Akrüül 2025 Paul Kormašov
- [Marje Üksine. Läheb koju. 2018. Akvarell, paber. Lm 86,7 x 106,9 cm. Alghind: 2600 € Haamrihind: 3300 €](https://vernissage.ee/toode/marje-uksine-laheb-koju-2018-akvarell-paber-lm-867-x-1069-cm-alghind-2600-e/) - 1970. aastal kunstiinstituudi lõpetanud Marje Üksine on silmapaistvamaid eesti graafikuid, kes valdab meisterlikult sügavtrükitehnikaid ja litot. Aga ta on ka tugev joonistaja ning viimastel aastakümnetel esile tõusnud huvitavamaid akvarelliste. Tema akvarelle, nagu graafikatki, iseloomustab selge vorm ja ülesehitus, mis toonitavad teosesse kätketud romantilist meeleolu, detailipeenust ja tundlikkust. Pildil kujutatul on kaenlas värvirikas saak, midagi kaunist vaimule, mille ümber tiirlevad tema mõtted. ML Kuna Üksine on tuntud ja tunnustatud eelkõige graafikuna, väärib fakt, et ta seekordsel oksjonil on esindatud akvarelliga, juba eraldi väljatoomist, kuigi lisaks graafikute liidule kuulub ta ka akvarellistide omasse. On ju graafika ja akvarell olemuslikult vastandlikud – üks range ja kindla joonega, teine voolab vabalt ja sobib kontrollivajadusestki vabanemiseks. Lisaks on Üksine akvarellid võrreldes tema graafikaga muidugi tunduvalt koloriitsemad ning mõõtmeteltki suuremad. Nii mõnigi kord näeme neil justnimelt taolist üksikut naisterahvast kuhugi mõtlikult astumas, kaasas hoomamatu kandam, või nagu Mai Levin on täheldanud – värvikuhjatis kui “küllusesarv kaenlas või kübar peas.” Üksine esimene akvarellinäitus toimus tänavu kevadel Draakoni galeriis. TS Paremal allpool: Üksine 2018. Pöördel: M. ÜKSINE LÄHEB KOJU GOES HOME 2018 akvarell
- [Toomas Vint. Madal silmapiir. 1976. Õli, lõuend. 50 x 50 cm. Alghind:  9000 € Haamrihind: 9000 €](https://vernissage.ee/toode/toomas-vint-madal-silmapiir-1976-oli-louend-50-x-50-cm-alghind-9000-e/) - Vint nagu Vint ikka, võiks ju öelda – rütmilised pilve- ja põõsaansamblid, haljendav aas, kõikjal kumav igavesti põlev päike, mis ei näigi iial loojuvat ja on peatanud aja. Püüdnud selle kinni polaroidselt ruudukujulisse hetktõmmisesse. Kuid pangem tähele midagi pisut tavatumat, pealkirjaski viidatud madalat silmapiiri, mis muudab kompositsiooni mitmemõõteliseks ja -mõtteliseks. Tõmbab korraga maadligi ja tõstab taevasse. Pilved pole enam lihtsalt rahulikult möödasõudvad padjakesed, vaid moodustavad pealetungiva massi, täites pildipinnast pea neli viiendikku. Otse silmapiiri kohal pilved tumenevad, kusagil kilomeetrite kaugusel ehk juba sajabki? Selles vaates ei ole Vint kunagi “nagu Vint ikka”, sest nüansid igal tema maastikul räägivad igal puhul erineva loo. TS Toomas Vindi varasematel töödel on pigem kõrge horisont. Siin on ta jätnud rohkem ruumi taevalaotusele. Suhetest maa- ja taevapartii vahel sõltub suurel määral teose meeleolu. Toomas Vint oskab neid suhteid timmida. ML All paremal: TV 76. Alusraamil: „MADAL SILMAPIIR“ 76 a õli TOOMAS VINT (50 x 50) ning NSVLiidust väljaveo loa tempel
- [Mari Roosvalt. Meenutusi Helmut Newtonist. 2006. Õli, kollaaž, lõuend. 56,7 x 109,5 cm. Alghind: 2000 € Haamrihind: 3900 €](https://vernissage.ee/toode/mari-roosvalt-meenutusi-helmut-newtonist-2006-oli-kollaaz-louend-567-x-1095-cm-alghind-2000-e/) - Helmut Newton (Helmut Neustädter, 1920–2004) oli tuntud Saksa-Austraalia moe-, portree- ja aktifotograaf. Alates 1990ndatest kasvas foto osatähtsus Eesti kujutavas kunstis tunduvalt ning oluliseks muutus ka nüüdisfotograafia tundmine. Samal ajal hakati rohkem tähelepanu pöörama kollaažile, 20. sajandi algul kubistide poolt kasutusele võetud tehnikale. Mari Roosvalt on sestpeale kollaaži, eriti fotokollaaži edukalt integreerinud oma maalidesse. ML All paremal: MRoosvalt 2006. Pöördel ülal vasakul: MARI ROOSVALT „MEENUTUSI HELMUT NEWTONIST“ ÕLI L. SEDATEHNIKA 2006 57 x 110
- [Tiiu Kirsipuu. Kohtumine. 1989. Pronks. 19,3 x 9 x 15,3 cm. Alghind: 2700 € Haamrihind: 2700 €](https://vernissage.ee/toode/tiiu-kirsipuu-kohtumine-1989-pronks-193-x-9-x-153-cm-alghind-2700-e/) - Tiiu Kirsipuu lõpetas kunstiinstituudi skulptorina 1983. aastal, mil eesti skulptuuri oli veel „pronksiaeg“. Ta on mitmete tuntud monumentaalsete teoste autor ( nt „Eduard Vilde ja Oscar Wilde“ Tartus, 1999), töötanud erinevates kammerlikes žanrites. Kohtumine sümboliseerib kerge huumoriga inimese hingelist ja füüsilist avatust. Üks teose valand on omandatud Eesti Kunstimuuseumile. ML Taga all vasakul: 8 TK 9
- [Peeter Mudist. Taevane teeviit. 1999. Akvarell, paber. 153 x 142,5 cm. Alghind: 15000 € Haamrihind: 53000 €](https://vernissage.ee/toode/peeter-mudist-taevane-teeviit-1999-akvarell-paber-153-x-1425-cm-alghind-15000-e/) - Samal aastal on kunstnik maalinud õlimaali „Saaremaa maastik ehk Näpp taevasse“ (57 x 150 cm), mis on reprodutseeritud „Illustreeritud Tobiases“ (selle kaasandes „Riita laotud Mudist“, Hilana 2004). „Taevane teeviit“ on 1960. aastal hävinud 17. sajandi tuletorni asemele püstitatud 52 m kõrgune tuletorn Sõrve sääre tipus. Akvarell on iseseisev teos, ebatavaliselt suur akvarelli kohta, ja paelub oma õhulisuse ning avaruse- tundega. Kunstnik oli originaalne ka selles tehnikas. ML Vernissage’i varasemalt oksjonilt ühte Peeter Mudist tuletorni juba mäletame, nüüd kohtume järgmisega. Kui toonane torn pärines tema varasemast perioodist ehk õpinguaastatest ning oli tulvil elujõudu ja päikesepaistet, siis seekordne, hoopis hilisemast perioodist on kuidagi kahvatu ja üksik. Õigupoolest ongi tuletorn tinglik ning olulisemaks saab loojangukuma taevas, kolletuv taimestik esiplaanil ning kahelt küljelt lainetest paitatud poolsaarelike vormide dünaamika. See tuletorn pole enam üksnes meremeeste teenäitaja, vaid justkui ka kellatorn ja ausammas, mida mandri poolt kummardada. Mudisti hilisemas loomingus said üha tähtsamaks enam mitte realistlikkus, vaid tunnetuslikkus ning arvestades käesoleva teose mastaapseid mõõtmeid, on tunnetusruumi tekkimine selle sees ja ümber mitte üksnes vältimatu, vaid vajalik ja pühalik. TS All paremal: Mudist 99
- [Andrus Kasemaa. Kompositsioon. 1984. Pastell, süsi, paber. 80 x 80 cm. Alghind: 1800 € Haamrihind: 1800 €](https://vernissage.ee/toode/andrus-kasemaa-kompositsioon-1984-pastell-susi-papp-80-x-80-cm-alghind-1800-e/) - Andrus Kasemaa lõpetas kunstiinstituudi 1972. aastal skulptorina ning ta on esinenud väga huvitavate, vahel Elmar Kitse vaimus poolabstraktsete skulptuuridega. Kuid tema peamiseks väljendusvahendiks kujunes spontaanne, dünaamiline, peamiselt sürrealistlikult nägemuslik, tehnikate – süsi, sangviin, pastell, kriit – kasutuselt maaliline joonistus 1970.–90. aastad näivad olevat parim aeg tema loomingus. Käesolev teos esindab seda perioodi vääriliselt. ML Andrus Kasemaad ei tasu segi ajada nimekaimust kirjanikuga, kuigi ka esimese loomingut kujutava kunsti vallas võib lugeda poeetiliseks ja literatuurseks. Lõpetanud toonase Eesti Riikliku Kunstiinstituudi skulptorina, on ta tegutsenud nii kunstikabineti juhatajana kui ka vabakunstnikuna, nii kodu- kui ka välismaal, pälvinud preemiaid ja stipendiume, aga ka vabariikliku teenetemärgi. Kasemaa figuratiivsed joonistused peegeldavad mütoloogilisi ja arhetüüpilisi allegooriaid, need on jõulised ja väljendusrikkad, iseloomulikult stiliseeritud. Omaaegne kunstikriitika on nimetatud Kasemaa tohutuid pannoosid ka kui “vastuhakuks”, kuigi ta ise peab seda pigem lihtsalt “põhijoonest kõrvalekaldumiseks”, aga ka filosoofiliselt “inimarmastuseks” – elusuuruses figuuride kaudu tunneb ta lähedust lihast ja luust inimestega, keda muidu võib-olla pisut pelgab. “Vibulaskjates” on nii ühte kui ka teist – jõulist ja sõjakat poosi ja kompositsiooni, aga ka pastelset pehmust ja sumedat soojust. TS All paremal: AKasemaa 1984
- [Tõnis Vint. Voodis lamav tüdruk. 1973. Litograafia, paber. Km 42,9 x 42,7 cm. Alghind: 1600 € Haamrihind: 1900 €](https://vernissage.ee/toode/tonis-vint-voodis-lamav-tudruk-1973-litograafia-paber-km-429-x-427-cm-alghind-1600-e/) - Tõnis Vindi laad oli 1970. aastate algupoolel mõjutatud sümbolismi ja art nouveau taasavastamisest, Aubrey Beardsley joonistustest, Jaapani traditsioonilisest arhitektuurist. Sümbolismi ja art nouveau’ga, kaudselt aga ka üldisema trendiga kaasaegses, sealhulgas eesti kunstis oli seotud erootilise elemendi sugenemine tema graafikasse. Tõmmis on olemas ka Eesti Kunstimuuseumis. ML All vasakul: „Voodis lamav tüdruk“ lito 17/35. All paremal: Tõnis Vint 73
- [Tõnis Vint. Vaikus.1980. Lito, paber. Km 42.8 x 43 cm. Alghind: 1800 € Haamrihind: 1800 €](https://vernissage.ee/toode/tonis-vint-vaikus-1980-lito-paber-km-42-8-x-42-8-cm-alghind-1800-e/) - Reas 1970. aastate lõpupoole ja 1980. aastate alguse litograafiates kujutab Tõnis Vint elegantseid naisfiguure kahekõnes tingliku loodusega. See on omaette grupp tema loomingus, mis jääb 1970. aastate algupoole „jaapanlike“ ja kergelt erootiliste aktikompositsioonide ning 1982.–83. aastal alguse saanud maneristlike naisfiguuride – „haldjate“ – vahele. Tõmmis on olemas ka Eesti Kunstimuuseumis. ML Tõnis Vindi lemmikmotiiviks oli salapärane naine, loomeprotsessi peamine inspireerija, kes aina kordudes ja kordudes, ühesuguse näoga ühelt mustalt pilditaustalt teisele astudes omandas eraldiseisva sümboli staatuse. Stiili ja elegantsi lisavad neile piltidele peened jooned nii taustal kui ka tihti naiste rüüdel. Kunstiajaloolane Krista Piirimäe meenutab üht Vindi näitust kui üllatust, et kõik need naised on seekord kurguaugust jalatallani riides, just nagu siingi. „Tema erakordselt põneva jaapanipärase kunsti tõmbenumbriteks on õrnajoonelised seisvad aktid. Nad on oma hapruses süütud ja ühtaegu erootilised, peitnud end osaliselt rüüsse ja paljastanud seda enam.“ TS All vasakul: “Vaikus” lito 21/30. All paremal: Tõnis Vint 80.
- [Tõnis Vint. Mask. 1977. Lito, paber. Diam. 20,5 cm. Alghind: 800 € Haamrihind: 3600 €](https://vernissage.ee/toode/tonis-vint-mask-1977-lito-paber-diam-205-cm-alghind-800-e/) - Teos on reprodutseeritud Jüri Haini koostatud albumis „Eesti graafika 1976 1977 1978“ (kirjastus Kunst 1980). Tõnis Vint, aga ka nt Malle Leis on armastanud tondo-formaati, mis sunnib vaatamisel oma tähelepanu kontsentreerima kesksele motiivile. 1970ndate keskel valmis Tõnis Vindil hulk lakoonilise, aga hõrgu kujundikeelega aktikompositsioone. ML All paremal: Vint 77
- [Valeri Vinogradov. Kaks naist. 1983. Õli, lõuend. 110 x 100 cm. Alghind: 2200 € Haamrihind: 2300 €](https://vernissage.ee/toode/valeri-vinogradov-kaks-naist-1983-oli-louend-110-x-100-cm-alghind-2200-e/) - Valeri Vinogradov alustas kunstiõpinguid Moskvas, viis need aga lõpule aastail 1980–86 Tallinnas kunstiinstituudis. Temast kujunes üks huvitavamaid vene päritoluga maalijaid Eestis, kes on leidnud abstraktses laadis oma tee. Head maalikultuuri ilmutas ta juba õpiaegsetes figuratiivsetes töödes, nagu käesolev prantsuse fovismist mõjutatud maal. ML Teine õpinguaegne figuratsioon Valeri Vinogradovilt on samuti eksperimentaalne ning malbusest pole enam jälgegi järel – modellid on edasi antud ekspressiivselt ja toorelt, justkui tegu polekski inimeste, vaid väljalõigatud pabernukkude, skulptuuride või lõuenditena, mille peale pintslijooni tõmmata. Nendegi näole langeb sinakas poolvari, kuid valguse ja varju dünaamika taandub siiski robustsete värvipindade ees, milles väljendub autori loomupärane temperament. Kui Vinogradovi abstraktsed maastikud püsivad vähem või rohkem samades esteetilistes raamides, siis aktid, mida ta hiljemgi viljelenud on, on igaüks ise nägu ja tegu. TS All paremal: B.B. Pöördel ülal vasakul: VVinogradov 1983
- [Allex Kütt. Liblikad.1968. Värviline söövitus, paber. Plm 38,8 x 40 cm. Alghind: 1100 € Haamrihind: 1100 €](https://vernissage.ee/toode/allex-kutt-liblikad-1968-varviline-soovitus-paber-plm-388-x-40-cm-alghind-1100-e/) - Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi 1949. aastal lõpetanud Allex Kütt kujunes juba 1950. aastatel silmapaistvaks graafikuks. Tema tehniliselt keerukas, mitmekülgne ja fantaasiarikas looming oli kõrgel tasemel ka järgnevatel aastakümnetel. 1960. aastatel oli ta üks olulisi eesti graafika tehnilise arsenali ja kujundikeele rikastajaid, sh aastakümne lõpupoole sümbolistlik-dekoratiivsete, värvilises söövitustehnikas lehtedega. ML All vasakul: „Liblikad“ / söövitus / 14/25. All paremal: AKütt 68 a
- [Allex Kütt. Suvi. 1982. Ofort, paber. Plm 39 x 40,5 cm. Alghind: 1100 € Haamrihind: 1100 €](https://vernissage.ee/toode/allex-kutt-suvi-1982-ofort-paber-plm-39-x-405-cm-alghind-1100-e/) - Allex Kütt oli aastail 1949–85 ERKI joonistus- ja graafikakateedri õppejõud. Tema meisterlikku joonistust võib nautida selles stseenis, mis on kujutatud 1970.–80. aastatel moodsas, fotolikku efekti taotlevas realistlikus laadis. Laevast välja valguvast noorte inimeste massist suvises päiksevalguses hoovab nüüdisaja tormakat elurütmi. ML All vasakul: „Suvi“ / ofort / a.p. All paremal: AKütt 82
- [Allex Kütt. Peegel. 1981. Akvatinta, paber. Plm 45 x 38 cm. Alghind: 1100 € Haamrihind: 1100 €](https://vernissage.ee/toode/allex-kutt-alghind-1100-e/) - Kõneldes uusrealistlikust lainest 1970.–80. aastate graafikas mainitakse enamasti nooremate põlvkondade graafikuid, kuid huvitavalt ja erinevatel viisidel taotlesid fotolikku efekti ka keskmise generatsiooni meistrid, eeskätt Allex Kütt, kes on käesolevas mitmeplaanilises stseenis selle saavutanud traditsioonilises akvatintas. Peegli sissetoomine on kunstnikel võimaldanud luua oma teostes mitmeplaanilist ruumimõju alates 15. sajandist. ML All vasakul: „Peegel“ / akvatinta / 1/50. All paremal: AKütt 81
- [Evi Tihemets. Punane kuninganna. 1967. Värviline litograafia, paber. Km 74,1 x 53,6 cm. Alghind: 1800 € Haamrihind: 2300 €](https://vernissage.ee/toode/evi-tihemets-punane-kuninganna-1967-varviline-litograafia-paber-km-741-x-536-cm-alghind-1800-e/) - Evi Tihemetsa 1960. aastate loomingu tippteose aluseks on inglise kirjaniku Lewis Carrolli jutustus „Läbi peegli ja mida Alice leidis seal“ (1871, eesti keeles 1993). Voogava dünaamilise siluetiga „Punase kuninganna“ järel lõi Tihemets mõtliku ja kargema „Valge kuninganna“ (1968). 1971. aastal ilmus eesti keeles Lewis Carrolli „Alice imedemaal“ Vive Tolli värviliste illustratsioonidega. ML Evi Tihemets on Eesti graafikakunsti üks olulisemaid autoreid, kelle loomingut iseloomustavad tugev värvikasutus ja maaliline lähenemine graafikale. 1960. aastatel oli Tihemets üks esimesi, kes Eestis rakendas järjekindlalt värvilist litograafiat, tuues sellesse popkunstist tuntud värvid ja julged kompositsioonid. „Punane kuninganna“ on inspireeritud Lewis Carrolli teosest „Läbi peegli“ ning kujutab peeglitaguse maailma valitsejannat – kujundit, mida võib tõlgendada allegooriana võimule, kontrollile ja ühiskondlikele struktuuridele. Teos on valminud väga väikeses tiraažis (15 + autorieksemplarid). Üks tõmmis kuulub Eesti Kunstimuuseumi kogusse. Käesolev teos on Tihemetsa loomingus märgiline. See on reprodutseeritud Vappu Thulowi raamatus „Evi Tihemets“ (2022), lk 79, ning väljaandes „Eesti Kunstimuuseum. 100 aastat kunstiga“ (2019), lk 249. All vasakul: „Punane kuninganna“ L. Carrolli „Läbi peegli järgi“. All paremal: ETihemets, 67 a
- [Valeri Vinogradov. Naise portree.1982. Õli, lõuend. 92,5 x 73,2 cm. Alghind: 1600 € Müüdud 1600 €](https://vernissage.ee/toode/valeri-vinogradov-naise-portree-1982-oli-louend-925-x-732-cm-alghind-1600-e/) - Tuntud maalija Valeri Vinogradovi töö õpiajast ERKI-s (1980–86). See on ilmselt maalitud instituudi 1981. aastal maali erialal lõpetanud Heli Todi töö või lõuendi peale. Ühtlaselt pinda kattev, sulavate varjudega maneer, summutatud, monokroomia poole kalduv koloriit meenutab Itaalia novecento maalijaid, aga ka hilisemat Olav Maranit. ML 1980.–1986. aastail Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis õppinud Valeri Vinogradovit on pärjatud nii Konrad Mäe medali kui ka Kristjan Raua preemiaga. Õpinguaegadest pärit portree erineb tunduvalt tema hilisemast, peamiselt abstraktsest loomingust. Maali tagaküljel on viidatud maalikunstnikule Heli Todile, kelle õpinguaastad instituudis osaliselt Vinogradovi omaga kattusid, kuid muusa tuvastamisest olulisem on teose puhul selle teostus – nägu kattev poolvari, mis osaliselt langeb ja murtud toonis helekollasele pluusile ning jõulistele, ent pehmetele kätele. Vinogradov on olnud julgelt katsetuslik, kuid säilitanud seejuures modelli malbuse ja emalikkuse. TS Ülal paremal:- Виноградов. Pöördel ülal: VVinogradov, 1982. Pöördel ülal vasakul: TODI HELI 77. A.
- [Toomas Vint. Varane hommik. 1990. Õli, lõuend. 100 x 105 cm. Alghind: 20000 € Haamrihind: 36000 €](https://vernissage.ee/toode/toomas-vint-varane-hommik-1990-oli-louend-100-x-105-cm-alghind-20000-e/) - Teos on reprodutseeritud Marina Šaškina monograafias „Toomas Vint“ (kirjastus Kunst, 1993). Toomas Vindile väga iseloomulik teos. Tema oskust luua oma hämarates maastikes salapärane ja pingeline atmosfäär võib võrrelda Belgia sürrealistide, nt R. Magritte’i omaga. ML Toomas Vindi maastike kõrval on alati huvitavaks leiuks vähemesinevad linnavaated, mille puhul tekib muidugi alati kiusatus tuvastada nende täpne asukoht. Käesoleva teose puhul võime ju fantaseerida Kanuti aiast, Toompargist või mõnest muust linnamüüri äärsest rohealast, mille treppidel kulgeb tänagi läbi nii mõnigi teekond läbi uduse ja varase hommiku – koju mõnelt mõnusalt olemiselt vanalinnas või hoopis asjalikult tööle. Olgu selle täpse asukohaga kuidas on, sest küllap ongi Vindi metafüüsiliste linnaruumitõlgenduste eesmärk jätta vaataja fantaasiale ruumi just nii palju, kui kellelgi vaja. Alati võib lasta end kanda ka üksnes puhta ruumi ja anonüümse figuuri enda esteetikast ja sügavusest. TS All paremal: TV90. Alusraamil ülal: TOOMAS VINT. S 1944 a 100 x 105 õli l. „VARANE HOMMIK“ 1990 a. 100 x 105
- [Evald Okas. Sügis. 1998. Õli, paber. Vm 58 x 75 cm. Alghind: 8500 €](https://vernissage.ee/toode/evald-okas-sugis-1998-oli-paber-595-x-759-cm-alghind-8500-e/) - 1990. aastatel maalis Evald Okas palju aktimaale, sest žanr oli muutunud erakordselt populaarseks. Valmisid nii suuremad viimistletumad lõuendid kui ka väiksemad ja eskiislikumad tööd, nagu käesolev, mis võib olla maalitud modelli järgi. ML All paremal: EOkas 1998. Pöördel ülal vasakul: Evald Okas „Sügis“ Õli p. 1998. Pöördel ülal paremal: 60 x 77
- [Richard Uutmaa. Rannal. 1954. Õli, lõuend. 46 x 54,7 cm. Alghind: 25000 €](https://vernissage.ee/toode/richard-uutmaa-rannal-1954-oli-louend-46-x-547-cm-alghind-25000-e/) - Hele suvine valgus tugevdab kontrasti tüüne mere ja tumedamates toonides rannaroheluse vahel. Ühtlane, otse pimestav kesksuvine valgus valitseb paljudes 1950. aastate maastikes, sealhulgas tema järgmisel aastal maalitud üldtuntud teoses „Puise neemel“. Kümnendi algupoolel on kunstniku pintslikäsitlus veel rahulikult detailiseeriv, alates kümnendi teisest poolest muutub see üha lahtisemaks, lopsakamaks ja hoogsamaks. ML All paremal: R.Uutmaa 54 a. Alusraamil: (55 x 46) R.Uutmaa „Rannal“
- [Richard Uutmaa. Lõuna-Eesti maastik. 1961. Õli, lõuend. 73 x 100 cm. Alghind: 29000 €](https://vernissage.ee/toode/richard-uutmaa-louna-eesti-maastik-1961-oli-louend-73-x-100-cm-alghind-29000-e/) - 1960. aastate algupoolel valmis Uutmaal eriti palju Lõuna-Eesti maastikke. Sagedased on lõikuskuised vaated rukkihakkides põldudele siniste järvede ääres. Sellel maalil paelub rahutu tumedates pilvedes taevas, vihma- või äikeseeelne meeleolu. Esinduslik teos oli eksponeeritud vabariiklikul sügisnäitusel 1961. aastal ja üleliidulisel näitusel sama aasta lõpul Moskvas. ML All paremal: R.Uutmaa. 1961 a. Alusraamil ülal: R Uutmaa „Lõuna-Eesti maastik“ 73 x 100 cm 1961 a.
- [Ado Vabbe. Õu Lõuna-Itaaliast. 1956–61. Õli, paber. 39,8 x 62,5 cm. (koos papiga 40 x 62,5 cm). Alghind: 25000 €](https://vernissage.ee/toode/ado-vabbe-ou-louna-itaaliast-1956-61-oli-paber-398-x-625-cm-koos-papiga-40-x-625-cm-alghind-25000-e/) - Teos on märgitud Tiiu Talvistu monograafias „Ado Vabbe Wunderbar“ kataloogiosas (Eesti Kunstimuuseum 2020, maal nr 438). Teos on märgitud Ado Vabbe kataloogis 1962. aastal, nr 295, lk 42. Väike rahvarohke väljak purskkaevuga majade vahel mõjub otsekui stseen mõnest neorealistlikust Itaalia filmist. Nagu Vabbe žanrimaalides tavaliselt, käib tegelaste vahel elav suhtlus. Esiplaanil keskel koondavad endale tähelepanu istuv naine, naine punases seelikus ja ettekandja. Taamal valendavad lumised mäed. Teose lahtiraamimisel avastati selle pöördel senitundmatu Ado Vabbe teos: „Jahinatüürmort põdra peaga“, 1930. aastate teine pool. Õli, lõuend, kleebitud kõvale papile. 50,6 x 65 cm. Natüürmort jahipüssi, jahipauna, padrunite ja põdrapeaga, lisaks karahvin, klaas punase joogiga ja sibulad tundub Vabbe puhul üsna loomulikuna, sest tema süžeede kohta kehtib üldiselt sõna „wunderbar“ – imekspandav, üllatav. Laadilt näib see oma karmivõitu realismis kuuluvat 1930. aastate lõpupoolde, Tartu Kunstimuuseumi 1937. aasta „Natüürmordi“ (TKM M 2939) lähedusse. ML Ado Vabbe, üks Pallase asutajaid, särab antud teosel tõelise avangardistina mitte üksi vormilises, vaid ka sisulises plaanis. Tegu on tõeliselt vabameelse ja tiheda atmosfääriga, kus kujutatud naudivad üksteist ja iseennast, keskustelu ja lihtsalt elu. Märgata võib mitmeid erinevaid seltskondi, kuid piirid nende vahel on hägused. Mõni soliidselt riides, mõni eelistab sootuks vähem riideid, mõni seisab, mõni istub, mõni mõtlikum, mõni joviaalsem – abiks kindlasti ka mõni lõunamaine naps või kokteil, mida ettekandja figuuride vahel nagiveerides sujuvalt ette kannab. Ka arhitektuurselt on kompositsioon dünaamiline – esiplaanil kapp vaasiga ja väike purskkaev, keskel uksed ja aknad, nišid ja pilastrid, taamal mägine maastik ja sumenev õhtutaevas. Näib, et Vabbegi naudib nähtut, sest kõigest eespool kirjeldatust räägib sõnatult üle intensiivne emotsioon ja elujanu. Teos on reprodutseeritud Ado Vabbe kataloogis 1962. aastal, nr 295, lk 42. TS Tagapapil ülal pliiatsiga: Õu Lõuna-Itaaliast õli, paber 39,8 x 62,4 A. Vabbe kataloog 1962 a. NR. 295 1956 – 1961. a. Tagapapil all vasakul pastapliiatsiga: „Õu Lõuna-Itaaliast“ õli, paber, 39,8 x 62,4. On märgitud A. Vabbe kataloogis (TRK, märts-mai 1962.a.) nr. 295 all, lk 92 Müüdud Oskar Vaiglale 3. I. 74.a. Ning nurgas P Vabbe. Paul Vabbe (1930–2007) – Ado Vabbe poeg
- [Einar Vene. Anna mulle õnnistust. 2009. Akrüül ja õli, lõuend. 80 x 100 cm. Alghind: 3400 €](https://vernissage.ee/toode/einar-vene-anna-mulle-onnistust-2009-akruul-ja-oli-louend-80-x-100-cm-alghind-3400-e/) - Einar Vene on lõpetanud 1971. aastal Tallinna Polütehnkumi ning 1984. aastal kunstiinstituudi. Näitustel esineb ta 1977. aastast, on aastast 1987 Eesti Kunstnike Liidu liige. Ta on esindanud uusmaneristlik-fantastilist ja ühtaegu sümbolistlikku suunda, mis levis eriti Ida-Euroopa maade kunstis 1970.–80. aastatel, ning töötab selles vaimus siiani. ML Sarnaselt“Žonglöörile” domineerib siingi maalil kesksel kohal punapäine femme fatale, kellele sekundeerib väiksem mehike, üks mängib pilli ja teine näib tantsivat, mõlemad muinasjutuliselt baroksetes kostüümides. Naisfiguurid on Vene töödes üldse tihti justkui pühad kujud ja altarile asetatud; samal ajal kui religioossus, kitsamalt kristlus on tema loomingut läbiv teema, olgu siis otse või kaude. Et mõista käesolevagi töö pealkirja, tasub ehk järgida Juta Kivimäe soovitust: “Kunstnikuga kaasamängimiseks oleks hea omada pisutki teadmisi nii kristlikust sümboolikast kui ka maailma rahvaste mütoloogiast, paha ei teeks ka kiirkursus unenäosümboolikast. Maalid köidavad pilku ja tekitavad huvi nii oma filosoofiliste allusioonide, muinasjutulise reaalsuse kui ka quattrecento pärandit meenutavate elegantsete kostüümide ja fantaasiaküllaste tähenduslike detailidega.” TS All paremal: EV Alusraamil: „Anna mulle õnnistust“ Einar Vene 2009 80 x 100 akr + õli/lõuend
- [Peeter Mudist. Kirjutuslaua valvur. 1979/2005. Pronks. 9 x 21,2 x 18,6 cm. Alghind: 8000 €](https://vernissage.ee/toode/peeter-mudist-kirjutuslaua-valvur-1979-2005-pronks-9-x-212-x-186-cm-alghind-8000-e/) - Teos on niisiis mõeldud kirjutuslauale nagu kabinettskulptuurid sageli vanastigi. Raamatus „Illustreeritud Mudist ehk Tobias“ ( Hilana 2004) on teos reprodutseeritud lk. 153 ning lk. 152 on Mudisti tekst, millest selgub, et teos kujutab üht vana naist, kel enam raamatuid lugeda pole tarvis, ning kelle ta on modelleerinud selleks, et end kirjutuslaua taga mitte üksildasena tunda. „Tobiase“ juurde kuulub ka kataloog „Riita laotud Mudist“, kus teos on fiksseritud lk. 29. 1991. aastal toimus Tarbekunstimuuseumis Mudisti skulptuuride näitus „Maailma tahe kivis ja valus“, sest juba siis oli selge, et ta on skulptuuris niisama eriline kui maalis. Teos on autor 2005. aastal lasknud uuesti valada. ML Tagaküljel all: PM 2005
- [Jüri Arrak. Mannekeenid. 1969. Ofort, värvipliiats, paber. Plm 22,7 x 34,9 cm. Alghind: 1800 €](https://vernissage.ee/toode/juri-arrak-mannekeenid-1969-ofort-varvipliiats-paber-plm-227-x-349-cm-alghind-1800-e/) - Üks 2010. aastate lõpus või 2020. aastate algul koloreeritud varaseid Jüri Arraku graafilisi lehti, mida ta nimetas eritõmmisteks. Leht näitab inimese üldistatud kuju otsinguid Arraku loomingus enne maivide ilmumist isikunäitusele Tallinna Kunstisalongis 1970. aasta sügisel ja kirjastuse „Kunst“ poolt väljaantud lasteraamatusse „Panga-rehe jutud“ 1975. aastal. ML All vasakul: „Mannekeenid“ ofort, eritõmmis, värvipliiats All paremal: J. Arrak 69
- [Nikolai Kormašov. Võrumaa. 1988. Õli, masoniit. 52 x 62 cm. Alghind: 7250 €](https://vernissage.ee/toode/nikolai-kormasov-vorumaa-1988-oli-masoniit-52-x-62-cm-alghind-7250-e/) - Tagasihoidliku formaadiga maalis on Kormašov tabanud avarust ja ühtaegu intiimsust, mis iseloomustab Lõuna-Eesti kuppelmaastikku sellesse hajutatud taludega, mis eriti talvel sulavad loodusega ühte. ML All paremal: НКорм. 88
- [Nikolai Kormašov. Natüürmort kangaga. 1986. Akrüül, lõuend. 50 x 40 cm. Alghind: 4800 €](https://vernissage.ee/toode/nikolai-kormasov-natuurmort-kangaga-1986-akruul-louend-50-x-40-cm-alghind-4800-e/) - Natüürmordil oli oluline koht Kormašovi loomingus. See väljendas vahetumalt kui kompositsioon tema avatust kõigele kaunile, mida pakub tegelikkus, mida pakub ka lihtne motiiv argielust. Sellele lisandub isikupärane maalijakäekiri, kunstilise üldistuse sündimine imeteldava loomulikkuse ja kergusega. ML All paremal: НКорм 86
- [Agu Pihelga. Lilled. 1960. Õli, lõuend. 81 x 100 cm. Alghind: 19000 €](https://vernissage.ee/toode/agu-pihelga-lilled-1960-oli-louend-81-x-100-cm-alghind-19000-e/) - Suvine vaade kunstniku korteri aknast Tallinna Kunstihoones Vabaduse väljakule Jaani kiriku ja Gloriaga. Aknaesisel laual on vaasid rooside ja muude lilledega – võimalik, et sünnipäevalilledega (Agu Pihelga sünnipäev oli 3. augustil). Ilus, nauditav maal. Sama aasta sügistalvel maalis kunstnik pisut suurema õhtuse vaate veidi teistsuguse nurga all, nii et on näha praegune linnavalitsuse maja, mille akendes põlevad elektrituled („Vaade aknast“, Eesti Kunstimuuseum). ML All paremal: A.Pihelga 60 Alusraamil ülal: A.Pihelga „Lilled“ õli 1960 81 x 100
- [Kaljo Polli. Skulptorid. Eskiis, 1970-ndate aastate algus. Õli, papp. 50 x 69,5 cm. Alghind: 2300 €](https://vernissage.ee/toode/kaljo-polli-skulptorid-eskiis-1980-aastad-oli-papp-50-x-695-cm-alghind-1800-e/) - Kaljo Polli oli tugev kompositsioonimaalija, kuid viimastel elukümnenditel jäid tellimused harvemaks. „Skulptoreid“ lootis ta maalida suuremas formaadis. Huvitav eskiis, mis on nähtavasti inspireeritud skulptorite ühisateljeest Raja tänaval, annab loomingulist atmosfääri edasi müstilise valgusega ja dünaamiliselt figuure vormiva pintslikäsitlusega. Kiviraiumisega ametis olevatele kujuritele on seltsiks modell või muusa. ML Kaljo Polli on loonud rohkelt suuremõõtmelisi figuratiivseid kompositsioone, nagu nagu teinegi oksjonil esinev autor Andrus Kasemaa. Kuid kui Kasemaa “modellid” pärinevad pigem fantaasiamaailmast, siis Polli omade seas leidub mitmeid kultuuritegelasi, sealhulgas skulptor Anton Skarkopf, ning seda võib aimata ka käesolevalt stseenilt ateljees. Ometi on seegi justkui pooleldi unenäoline, kihiline. Vasakul alumises nurgas tahub üks meister haamri ja peitliga midagi alles kivist välja, ülal keskel viimistleb teine keraamilist vaasi. Paremas servas varjuv figuur – muusast modell või valmis skulptuur? – võib jääda esialgu märkamata, peituda pimedasse sinisesse või paista hoopiski läbi, kuid seda salapärasemalt ja kohalolevamalt ta mõjub. Polli pole skulptorite juures tabanud mitte üksnes nende töövõtteid ja tegevust, vaid ka seda tabamata imet – loomingulise keskkonna müstilist ja sõnulseletamatut aurat, mida saadavad pilti peidetud üksikud kirjaread. Jäägu nende dešifreerimine juba selle võrratu taiese uue omaniku tabada. TS Ülal vasakul: Kaljo. Pöördel ülal vasakul: K. POLLI. „SKULPTORID“ orient.suurus.120 x 150
- [Martin Taevere. Natüürmort lilledega. 1937. Õli, papp. 40 x 50 cm. Alghind: 2800 €](https://vernissage.ee/toode/martin-taevere-natuurmort-lilledega-1937-oli-papp-40-x-50-cm-alghind-1700-e/) - Kunstnik on meisterlikult edasi andnud peegeldusi klaasvaasil ja valgel kannul. Teos on tervikuna paeluv, huvitav on õhuke, pappalust paista lastev maalimisviis. Taevere õppis Riia vaimulikus seminaris ikoonimaali ning hakkas 1910. aastatel Jaan Vahtra ning Konrad Mäe õhutusel tegelema kohtuniku töö kõrval maalimisega. Maastiku kõrval viljeles ta ka lillemaali ja natüürmorti. ML All paremal pliiatsiga: M. Taevere 1937. Pöördel all vasakul Tartu Kunstimuuseumi lipik: TKM aj 1/7 – 1949. Pöördel all vasakul: TKM 584 M
- [Jaan Grünberg. Maastik. 1943. Õli, õhuke kartong. Lm 50 x 65,1 cm. ; Vm 49,1 x 63,8 cm. Alghind: 2800 €](https://vernissage.ee/toode/jaan-grunberg-maastik-1943-oli-ohuke-kartong-50-x-651-cm-alghind-2800-e/) - See maastik varieerib monotüüpiat „Maastik järvega“ (1942, Eesti Kunstimuuseum) – värvid esiplaanil on teised, lillakas pind puude vahel ei mõju enam niivõrd järvena. Ent värvikooskõla tervikuna on ikkagi paeluv ja meenutab, nagu pinnaline kompositsioongi, tollal põhjamaalastest maalijaidki mõjutanud Pierre Bonnardi maastikke Le Cannet’st, kus nüüd asub tema muuseum. ML All vasakul: J.Grünberg 43. Pöördel ülal vasakul: N – 4
- [Richard Uutmaa. Küntud põld. 1976. Akvarell, paber. Lm 43,4 x 63 ; Vm 41,8 x 61,5 cm. Alghind: 3500 €](https://vernissage.ee/toode/richard-uutmaa-kuntud-pold-1976-akvarell-paber-434-x-63-cm-alghind-3500-e/) - Oma hilisperioodi suureformaadilistes akvarellides kujutab Uutmaa korduvalt värskelt küntud rammusaid põlde. Mulla sügav, lillakas toon inspireeris maal üles ja sellega ühte kasvanud kunstnikku. Käesolev teos, millest hoovab varasügise värskust, on üks selliseid akvarelle. Ta on reprodutseeritud galerii Vernissage näitusekataloogis „Eestimaa looduse võlu Richard Uutmaa akvarellides“ (2025, lk 32) ja fikseeritud ka monograafias „Richard Uutmaa. Armastades Eestimaad“ (2008, kataloogis A 50). ML All paremal: R. Uutmaa. 1976.a.
- [Malle Leis. Läheb taeva. 2001. Õli, valge lõuend. 100,2 x 150,2 cm. Alghind: 12000 €](https://vernissage.ee/toode/malle-leis-laheb-taeva-2001-oli-valge-louend-101-x-150-cm-alghind-12000-e/) - Kui Sagritsa lemmikpuu oli mänd, siis Malle Leisil oli selleks kask, mida ta on kujutanud paljudes töödes nii kaug- kui ka lähivaates, uurides koore mustrit ning aastaringe kännul. Käesoleval tööl näeme pilti pildis – rulluvate otstega poognal või lõuendil mustvalget kujutist kännust, kusjuures selle pildi taga on tükike sinitaevast ja rohelust. Omamoodi tõdemus sellest, et kunst on küll kaunis, aga loodus on kaunim veel. ML Vöödilised kasetüved ja nende kõrged õhulised võrad on Malle Leisi portfoolios ilmselt sama tuttav element nagu vaskpotid ja plekk-kannud Olav Marani omas. Vernissage’i oksjonitele oleme näinud neid lähikaadris kaelakuti kohevate kuuskega metsas, aga ka kaugvaates aedlinnas, nii sügisel lehti heitmas kui ka talvel lumme mattumas. Leis pidas end puu-usku olevaks ning kaskede osaks sai tema eriline sümpaatia. Sedapuhku kohtume selle kauni puuga aga hoopis ootamatul kujul – mahasaetult, väljajuuritud kännuna, millest lahtilööv tohukiht paljastab, et põhipuuga kõrvu on kasvanud väiksemgi. Veelgi enam – emalikust kännust on saanud pilt pildis, see on maalitud süngele, musta värvi lõuendile, mis tohu kombel servadest keerdub. Keeru taga aga sinab tükike taevast ja haljendab juba uue kase latv. Leisi puise modelli taevaminek on allegooriline, viidates nii puuhinge lahkumisele kui ka vanale tõele: mullast oled sa võetud ja mullaks pead sa saama. TS Ülal paremal: LEIS 2001. Alusraamil ülal vasakul: MALLE LEIS TALLINN (ALUMINE OSA) 100 x 150 Õli, lõuend 2001
- [Ado Lill. Vrakk rannas. 1981. Õli, lõuend. 90,2 x 80,5 cm. Alghind: 15000 €](https://vernissage.ee/toode/ado-lill-vrakk-rannas-1981-oli-louend-90-x-80-cm-alghind-15000-e/) - 1970. aastate teisel poolel näitustel esinema hakanud kunstnik oli hariduse ja ameti poolest jurist. Ta oli neid iseõppinuid, keda ei saa pidada diletantideks. Lill väljendas end abstraktses laadis peaaegu algusest peale professionaalselt. Esialgset laadi võib nimetada abstraktseks ekspressionismiks, kuigi selles oli vahel vihjeid figuratiivsusele. ML Ado Lille abstraktsioonide keskne kuju, kui nii võib öelda, on must värv, millest võib kasvada veripunane plahvatus või millele langeda mõni valge pitsiline loor. Igal juhul on tegu teatraalsete kompositsioonidega, mis tihti jäävadki justkui värvimängu vormi ja midagi enamat endast ei kipu välja lobisema. Käesolev teos kujutab randa uhutud laevavrakki ja nii saab must värv siin justkui endale figuraalse konkurendi. Võime piirjoonte järgi aimata, kus on mast ja purjeribad; võime pragunenud pintslipinnalt tunnetada, kuidas laevakere sai karidele sõites teravasti kriipida. Me võime tunda vraki valu, nii kummaline kui see ka tundub. Lill on loonud purpurse taevakuma ja mürkroheliste vetikatega maastikumaali, mille solistiks on hukkumise ja lagunemise esteetika, ülevuse ülim kategooria. TS All paremal: Lill. Alusraamil keskel: „VRAKK RANNAS“ õli, lõuend, 1981. A. Lill
- [Peeter Allik. Ikaros. 1991. Õli, lõuend. 50,8 x 65 cm. Alghind: 2500 €](https://vernissage.ee/toode/peeter-allik-ikaros-1991-oli-louend-508-x-645-cm-alghind-2500-e/) - Peeter Allik lõpetas Eesti Kunstiakadeemia Tartu osakonna 1993. aastal. 1988. aastal oli ta üks Kursi koolkonna asutajaliikmeid. Absurdihuumori viljelemise poolest meenutab Kursi koolkond I maailmasõja aegset dada-liikumist. Ikarose langev lennumasin meenutab mingit lille, tema tiivuline vari näib maja peale kukkununa. ML Peeter Allikut jäeme mäletama eelkõige tema must-valge groteskse ja sotsiaalkriitilise graafika poolest. Ka tema maalidel on tihti moondunud figuurid ja näod. Seevastu käesolevat maali võib pidada hoopis heas mõttes naivistlikuks. Multifilmilikus vaates kerkib pastelsete katustega paarismaja, katuste kohal helge helesinine taevas, maapinda kaunistavad lihtsad lillekujulised templijäljendid – sellised, nagu lapsed neid teevad. Raagus puuvõrasse on aga maandunud Ikaros ehk traagiliselt lõppenud lennuga tegelane Vana-Kreeka mütoloogiast – päike sulatas tema vahast tiivad. Ikaros on inspireerinud nii kirjanikke kui ka kunstnikke alates Ovidiusest ja Pieter Brueghelist. Nüüd siis ka Peeter Allikut. TS All paremal: PA 91. Alusraamil: PEETER ALLIK IKAROS 1991
- [Jüri Arrak. Rõõm. 1969. Akvatinta, ofort, paber. Plm 25,8 x 25,8 cm. Alghind: 900 €](https://vernissage.ee/toode/juri-arrak-room-1969-akvatinta-ofort-paber-plm-258-x-258-cm-alghind-900-e/) - Lõpetanud 1966. aastal ERKI metallehistöö alal, äratas J.Arrak tähelepanu eelkõige fantaasiarikaste ehetega, sealhulgas maalitud ripatsitega. ANK’64 liikmena oli ta juba instituudipäevil teinud ka arvestatavat tahvelmaali ja graafikat. Tema 1960. aastate teise poole graafika esindab sürrealismi, mis hakkas eesti kunstis kiiresti levima. Samas ei puudu tema sürrealistlikel töödel ka huumor, heatahtlik pilge inimese aadressil. ML All vasakul: „Rõõm“ akvatinta, ofort 9/15 All paremal: J. Arrak 69.
- [Jüri Arrak. Rännak. 1991. Kõrgtrükk, paber. Km 24,7 x 31 cm. Alghind: 900 €](https://vernissage.ee/toode/juri-arrak-rannak-1991-korgtrukk-paber-km-247-x-31-cm-alghind-900-e/) - Teos on lihtsustatud parafraas kunstniku 1971. aasta värvilise linoollõike „Sammujad“ motiivil. Nagu paljud kunstnikud, leidis Arrak küpses eas ja vanameistrina inspiratsiooni mitte ainult ümbritsevast elust ja kunstist, vaid ka enese varasemast loomingust. ML All vasakul: „Rännak“ kõrgtrükk, 7/15 All paremal: J.Arrak 1991
- [Adamson-Eric. Pea etüüd. Teosele „Eesti naised Jüriöö ülestõusus“. 1943. Õli, paber. Lm 22,5 x 17,1 cm. Alghind: 1500 €](https://vernissage.ee/toode/adamson-eric-pea-etuud-teosele-eesti-naised-jurioo-ulestousus-1943-oli-paber-lm-225-x-171-cm-alghind-1500-e/) - Ligi kahe meetri laiune kompositsioon „ Eesti naised Jüriöö ülestõusus“ kuulub Eesti Kunstimuuseumile. Etüüd on tehtud selle kesksele figuurile. Kompositsioon, nagu Adamson-Ericu sõjaaegne looming üldse, on maalilis- koloristlikust aspektist – ta armastas kõrvutada vanahõbe tooni halli ookrite ja pruunidega - huvitav. See on loodud Jüriöö ülestõusu algust 1343. aastal tähistava näituse jaoks Moskvas. ML Pöördel, ülal vasakul: Adamson-Eric 1943 Pöördel, all: „Pea etüüd“ õli, paberil „Eesti naised Jüriöö ülestõusus“ 1943 a.
- [Andres Tolts. Tabel I. 2006. Akrüül, lõuend. 105 x 120 cm. Alghind: 5800 €](https://vernissage.ee/toode/andres-tolts-tabel-i-2006-akruul-louend-105-x-120-cm-alghind-5800-e/) - Andres Toltsi hilisperioodi maalisarjad põhinevad erineva faktuuriga pindade vastandusel – neile ning joonistuslikule elemendile ehitab ta pildiruumi. Maastikulistele fragmentidele vaatamata on sarjad põhiliselt abstraktsed. ML All keskel: TOLTS 2006. Lõuendil pöördel ülal: ANDRES TOLTS. Alusraamil ülal vasakul: TABEL I 1006 akrüül/lõuend 105 x 120
- [Kalju Nagel. Põhjarannik.1981. Õli, masoniit. 60 x 91,5 cm. Alghind: 3200 €](https://vernissage.ee/toode/kalju-nagel-pohjarannik-1981-oli-masoniit-60-x-915-cm-alghind-3200-e/) - Tartu maalijad, nende seas Kalju Nagel, ei piirdunud Tartumaa ja Lõuna-Eesti kuppelmaastikuga. Nende loomingus on motiive ka Peipsi äärest, saartelt, põhjarannikult. Tema maastikke iseloomustab 1950. aastatel ja osalt 1960ndatelgi tagasihoitud koloriit ja käsitluslaad, kuid alates 1960ndate lõpust haaras tedagi kaasa üldine suund suuremale ekspressiivsusele ja värvikusele. ML All vasakul: Kalju Nagel. Pöördel ülal paremal: Rõhjarannik 60 x 92 1981
- [Ilmar Malin. Üks päev I–III“, triptühhon. 1979. Õli, masoniit. Alghind: 8000 €](https://vernissage.ee/toode/ilmar-malin-uks-paev-i-iii-triptuhhon-1979-oli-masoniit-alghind-8000-e/) - Triptühhon on kunstniku jaoks võrratu vahend jutustada lugu, mille iga osa kõneleb korraga iseenda eest ja terviku nimel. Ilmar Malin kui sürrealist on kasutanud seda võtet, et fragmentide kaupa luua läbi aja kulgev narratiiv, mis on püütud ühte ja samasse päeva. Justkui hommik, lõuna ja õhtu. Esmalt piiluvad täitmata lehekülgede alt ja lilleõite vahelt noored lapsejalad. Seejärel alustavad leheküljed teekonda, lendavad tuulde, tunnistajaks puutüve toksiv rähn. Viimaks puhkab krobeline vanurikäsi sellega harmoneeruval kännujuurikal, millelt saetud puust võib olla saanud juba kellegi järgmise eluraamat. Uus tabula rasa ootab täitmist ja lugemist. TS Nagu kunstiteosed sageli juba hiliskeskajal, nii on ka Malini kolmikmaal pühendatud inimese kolmele eale – noorusele, keskeale ja vanadusele, mida tähistavad sümbolid: lapse jalad, rauga käsi, küpse inimese vaim linnu kujul, mis jälgib mööduvate aastate kui tühjade paberilehtede lendu. ML I – 56,5 x 56,5 cm. All paremal: Malin 79. Pöördel: I. Malin 79 57 x 57 „Üks päev“ I II – 56,5 x 56,5 cm. All paremal: IM 79. Pöördel: IMalin 79. 57 x 57 Üks päev II III – 56,5 x 56,5 cm. Paremal keskel: IMalin 79. Pöördel: I. Malin 79 57 x 57 „Üks päev“ III
- [Raivo Korstnik. Lõuna-Eesti vaade. 1986. Õli, papp. 69 x 50 cm. Alghind: 2000 €](https://vernissage.ee/toode/raivo-korstnik-louna-eesti-vaade-1986-oli-papp-69-x-50-cm-alghind-2000-e/) - Teos võib olla maalitud koos Pedagoogilise Instituudi üliõpilastega suvepraktikal viibides. Selle teeb huvitavaks püstformaat, mis on võimaldanud maalijal keskenduda esiplaanil olevale lõigule heinamaast ja eriti metsamassiivile erinevais rohelistes toonides puudega. ML All paremal: RK86 Pöördel Kunstifondi lipik.
- [Enno Ootsing. Pärgamine. 1969. Õli, lõuend. 50,7 x 59,8 cm. Alghind: 2500 €](https://vernissage.ee/toode/enno-ootsing-pargamine-1969-oli-louend-507-x-598-cm-alghind-2500-e/) - Enno Ootsingu varajastes töödes peegeldub tolleaegne noorte inimeste elu mitte selle konkreetsuses, vaid vaimses, emotsionaalses elevuses, mis iseloomustab noorust küllap praegugi. Ning maalikunstis oli vaja seda elevust väljendada värvi kaudu. ML All paremal: E. Ootsing 69. Alusraamil: ENNO OOTSIN „PÄRGAMINE“ õli 1969
- [Peeter Mudist. Avanemine.1960. aastate II pool. Õli, vineer. 34,7 x 38,4 cm. Alghind: 10000 €](https://vernissage.ee/toode/peeter-mudist-avanemine-1960-aastate-ii-pool-oli-vineer-347-x-384-cm-alghind-10000-e/) - Peeter Mudist lõpetas kunstiinstituudi 1967. aastal maali alal. Kuna õhkkond oli nii instituudis kui ka eesti kunstis üldse rahutu ja otsinguline, võis ta katsetada ka abstraktses laadis, nagu tema tolleaegne sõber ja töökaaslane Eesti Kunstimuuseumis Sulev Sukmit. Kuid näitustel 1969. aastal esinema hakates pani ta välja figuratiivseid töid. ML Peeter Mudistit tunneme ja mäletame peamiselt tema tundlike loodus- ja lillemaalide ning jutustavate figuratsioonide järgi, abstraktse joonega tema töödes peame niisiis end justkui mõneti ümber häälestama ja harjutama. Mudist muutub siis üldistavaks, tinglikuks, kutsub vaataja süvenema, lähenema ja samas kaugenema maalist, et aimata, kas ja mida ta seekord öelda tahab. Nagu mitmes teiseski seekordses oksjoniteoses, näiteks Malle Leisi ja Heli Kase puhul, võime ehk rääkida järjekordsest pildile maalitud pildist, sest hoolimata ekspressiivsest abstraktsusest leiab silm tagaplaanilt justkui lahtise kapiukse ja selle eest kandilise maali, millel justkui samuti rida kahte lehte avanevaid uksi ning isegi pisike sinimustvalge? Kes poleks 1960ndate suletud süsteemi tingimustes ometi avatud ihanud, kuid sellest vaid vargsi mõelda söandas. Abstraktne kunst võis olla selle unelma manifesteerimisel üks turvalisi lahendusi. TS All paremal: P.M. Pöördel: 39 / 7 2 … Bopoнин (?)
- [Agu Pihelga. Tallinna vanalinn. 1970. Õli, lõuend. 60 x 81 cm. Alghind: 7250 €](https://vernissage.ee/toode/agu-pihelga-tallinna-vanalinn-1970-oli-louend-60-x-81-cm-alghind-7200-e/) - 1920.–30. aastatel Riigi Kunsttööstuskoolis ja Ateneumis õppinud Agu Pihelgat võib pidada n-ö Tallinna koolkonna esindajaks, mida iseloomustab kindel professionalism, samas kargem lähenemine tegelikkusele, võrreldes seda poetiseeriva Pallase koolkonnaga. Ent argisus ja sompus päevad kuuluvad samuti elu juurde ning loovad meeleolu selles ülalt vaates talvisele Tallinnale, mis tekitab küsimuse, kust see on nähtud. ML All paremal: A. Pihelga 70. Alusraamil: Agu Pihelga „Tallinna vanalinn“ õli, lõuend 60 x 81 cm 1970
- [Einar Vene. Žonglöör. 2009. Akrüül. Õli, lõuend. 80 x 100 cm. Alghind: 3400 €](https://vernissage.ee/toode/einar-vene-zongloor-2009-akruul-oli-louend-80-x-100-cm-alghind-3400-e/) - Einar Vene on Vernissage’i oksjonil Kiwa kõrval samuti debütandiks ning nagu Kiwa puhul, on Venegi juures korduvalt kerkinud küsimus õigest kunstist ja heast maitsest. Kuigi lisaks arvutusmasinate eriala omandamisele on ta õppinud ka maalikunstnik-pedagoogiks, ei taha ta kohaliku maalikunstipildiga justkui haakuda ning tema looming žanrilise määratlemisega on alatasa raskusi – on see siis nüüd naivism või sürrealism, dekoratsioon või illustratsioon? Või miks mitte kõike korraga. Ja see kõik teebki Vene loomingu eriliseks. Võtkem või käesolev žonglöör, kes tähistaevast meenutavast laest alla rippudes korraga järgib ja eirab gravitatsioonireegleid; ning mitte kuhugi viival trepil teda lambi all jälgiv mõtlik mehike. Kes ihkab tubast tsirkust ja maagilist realismi, saab selle maaliga kindlasti tabatud mitu kärbest korraga. TS Žonglöör, kes, pea alaspidi, loobib palle, mis lendavad üles, aga ei kuku alla, on muidugi sümbol. Seda imestunult-mõtlikult jälgiv vaataja väljendab võib-olla autoripositsiooni maailma asjade suhtes. Teos on Einar Vene loomingule iseloomulik fantastiline kompositsioon. ML All paremal: EV. Alusraamil: Žonglöör“ Einar Vene 2009
- [Ilmar Kruusamäe. Näitajad. 1985. Õli, lõuend. 86 x 115 cm. Alghind: 9500 €](https://vernissage.ee/toode/ilmar-kruusamae-naitajad-1985-oli-louend-86-x-115-cm-alghind-9500-e/) - Ilmar Kruusamäe on lõpetanud TÜ majandusteaduskonna, ent tegutsenud vabakunstnikuna, olles kunstiga lähemalt kokku puutunud Andrus Kasemaa juhitud TÜ kunstikabinetis. 1988. aastal oli ta sürrealistliku Kursi koolkonna asutajaid Tartus; samast aastast kuulub ta kunstnike liitu. Varasemad teosed kajastavad sageli absurdistlikus vormis absurdseid nähtusi tegelikkuses, nii ka lõuend „Näitajad“. ML Teos “Näitajad” pärineb Ilmar Kruusamäe varajasest perioodist ehk samast aastast, kui mõni aeg tagasi oksjonil esinenud “Lõikus”. Ometi on tegu laadilt ja stiililt täiesti erinevate lahendustega. Kui “Lõikust” võib pidada Kruusamäe hüperrealismi esindajaks või vähemasti eelkäijaks, siis “Näitajad” on pärit hoopis justkui kuskilt maavälisest paralleelreaalsusest või düstoopiliselt tühermaalt, kus moondunud figuurid valguvaid laiali, pole neil nägu ega tegu. Võib-olla ongi nad justkui tühjad kestad, kõigest kummitused, kelle maine keha on lõpetanud lõikuse surilina all või kellel ainult keha ongi, sest identiteet ja põhimõtted on maha müüdud? Kellegi punane sõrm näitab nende suunas näpuga, näitab neile justkui koha kätte, karistab. Kruusamäe teos on tähelepanuväärne nii sisult oma ajastu kontekstis kui ka vormis tema teada-tuntud portfoolios. TS Ülal vasakul: Ilmar Kruusamäe 1985. Ülal paremal: Näitajad. Alusraamil ülal: Ilmar Kruusamäe (s. 1957) NÄITAJAD. Pöördel: 116 x 85 õli lõuend
- [August Matthias Hagen. Maastik oja ääres. 1849. Õli, lõuend. 34,4 x 47,8 cm. Alghind: 7500 €](https://vernissage.ee/toode/august-matthias-hagen-maastik-oja-aares-1849-oli-louend-344-x-478-cm-alghind-7500-e/) - 19. sajandi algupoole silmapaistvaima maastikumaalija, Tartu Ülikooli joonistusõpetaja August Matthias Hageni teose motiiv pärineb mitte Liivimaalt või Soomest, kus Hagen on palju rännanud ja materjali kogunud, vaid Saksamaalt. See baseerub 1846. aastal Böömimaale Marianske Laznesse, aga ka Saksamaale tervise parandamiseks ette võetud reisi muljetel. 1851. aastal esitas Hagen näitusele maale Liivimaa, Soome, Böömi, Saksi Šveitsi ja Salzburgi ümbruskonna vaadetega. Teos köidab oma detailipeenusega, meisterlikult on edasi antud esiplaani puudegruppide vahelt avanevad kaugused. Maalitehniliselt vastab teos Hageni käsitluslaadile. Autori signatuuriks olevad initsiaalid, nende teostamise viis ja väline kuju on kunstniku loomingus 1840. aastatel üks sagedamini esinevaid variante. Teos on restaureeritud Eesti Kunstimuuseumis. ML All paremal, kaljul: AMH.1849
- [Aleksander Remmel. Natüürmort moonidega.1946. Õli, vineer. 68,8 x 80 cm. Alghind: 2200 €](https://vernissage.ee/toode/aleksander-remmel-natuurmort-moonidega-1946-oli-vineer-688-x-80-cm-alghind-2200-e/) - Aastail 1920–23 ja 1935–37 Pallases õppinud maalija on töötanud Tartu Naisühingu kutsekooli õppejõuna ning 1951–62 Tartu Kunstikooli direktorina. Galeriid on toonud unustusest välja tema lopsakalt-pallaslikult maalitud natüürmordid-lillemaalid. Laud lillevaaside ja punaste sõstardega taldrikul on taustaga maaliliseks tervikuks seotud. Ka pöördel olev maal on viimistletud ja eksponeeritav. ML All paremal: ARemmel 46 – Pöördel: Sirelid . 80 x 68,6
- [Indrek Hirv. Linnar Priimäe portree. 1980. aastate algus. Õli, lõuend. 73 x 92 cm. Alghind: 6400 €](https://vernissage.ee/toode/indrek-hirv-linnar-priimae-portree-1980-aastate-algus-oli-louend-73-x-92-cm-alghind-6400-e/) - Kui kunstnik Andrus Kasemaa puhul tuli igaks juhuks toonitada, et tegu pole tema kirjanikust nimekaimuga, siis Indrek Hirv on tõepoolest ühtlasi nii kunstnik kui ka kirjanik ehk täpsemini luuletaja. Ka tema portreteeritud kunstiajaloolasel Linnar Priimäel on luuletusi ette näidata ning Karl-Martin Sinijärv ongi nende luulekogusid arvustades ja kõrvutades meelde tuletanud, et esimene on viimasest portree maalinud. Kuigi siinkohal oleks kiusatus emma-kumma värssidest portreed sobivasti saatvaid ridu leida, piirdugem kunstilise vaatega. Tegu on tehniliselt maitseka ja sisuliselt huvitava maaliga. Ühest küljest selle fragmenteeritud peegliefekt, teisest küljest fakt, et maali loomise ajal olid mõlemad mehed oma esimeses nooruses ja parimais aastais, sirvimas ilmselt mõnd kunstiraamatut või -albumit. Kunstnik maalimas kunstiteadlast on kindlasti midagi, mis väärib kohta kohalikus kultuuriajaloos. TS Hirv on kasutanud oma isa, kunstnik Louis Paveli (1915–77) maali alusraami. Portrees kohtuvad kaks huvitavat ja mitmekülgset loovisiksust – autor, kes on poeet, esseist, kunstnik, ja modell, kes on filoloog, tõlkija, kultuurikriitik ja -filosoof, Tallinna Ülikooli kauaaegne õppejõud. Modelli on kujutatud poolpöördes ja profiilis ning esinevana – seda on Priimägi palju teinud, ka eetris. ML Alusraamil ülal vasakul: INDREK HIRV (s 1956) „Linnar Priimäe portree“ 73 x 92. Alusraamil ka: LOUIS PAVEL „KALASUITSUTAJAD“ ÕLI L (73 x 91)
- [René Kari. Kompositsioon. 1987. Õli, masoniit. 50 x 50 cm. Alghind: 3500 €](https://vernissage.ee/toode/rene-kari-kompositsioon-1987-oli-masoniit-50-x-50-cm-alghind-3500-e/) - René Kari hakkas näitustel esinema 1978. aastal ning kohe küpse, väljakujunenud käekirjaga, sürrealismihõngulises abstraktses laadis voolavate, samas selgepiiriliste vormidega, oma meeliskoloriidiga, milles domineerisid veinpunased ja hallikassinised toonid. Esteetilise korrastatuse, stiilsuse poolest oli tema laad lähedane Tõnis Vindi koolkonnale, sobides ühtlasi 1980ndatel levinud uusmanerismiga. ML René Kari kompositsioonid on kui lõputud variatsioonid ühest ja samast ainesest – masinlikkusega segatud kehalisusest või kehalisusega segatud masinlikkusest, olgu siis tegu naise või mehega. Umbes samasugused seeriad olid ju Leonhard Lapinil, kuid Kari omad on üldistatumad, erootilisust võib otsida tikutulega (kes otsib, see leiab) ning fookus nihkub värvile. Ka sel puhul ehk koloriidi juures on Kari kvaliteedimärk kindel – need on alati justkui ühe paleti pealt pärit sinine, roheline ja punane, kuid jällegi mitte kunagi puhtalt, vaid varjundirikkal kujul. Sõltumata sellest, millise numeratsiooniga kompositsioon parasjagu kõne all on, on igaüks neist tükike fanaatilise järjepidevuse ja pühendumisega töötava kunstniku fenomenist. TS All paremal: RK87. Alusraamil: René Kari „Kompositsioon“ XX 1987 õli, kartong (50 x 50) 1987
- [Eerik Haamer. Põdrad. u 1962–63. Õli, lõuend. 78 x 100,5 cm. Alghind: 10000 €](https://vernissage.ee/toode/eerik-haamer-podrad-u-1962-63-oli-louend-78-x-1005-cm-alghind-10000-e/) - Oluline teos Härjedaleni ja Jämtlandi mitmetuhandepealisi põhjapõdrakarju kujutavate maalide reas, mida kroonib umbes 3 meetri laiune „Põtrade lahutamine“ (1960. aastate II pool, erakogu). Teos on Reeli Kõivu Haameri- monograafia kataloogis (2008, maal nr 311). Teose mõju rajaneb maalilisel plekil, samas on selles meisterlikult kujutatud loomi liikumises. Esiplaanil paremal on kaks laplast. ML Eerik Haamer maalis võluvaid piltmõistatusi, mis esimesel hetkel paistavad abstraktsioonidega, kus süvenes hakkavad ilmuma detailid – põhjapõdrad ja karjused neid ajamas või valmistumas talviseks rändeks. Stseen on kirju ja rahutu, liikuv ja elav, ent samas meeldivalt soe ja hõõguv. Haamerile omaselt ei ole tema vabalt liikuva pintslikirja eesmärk mitte niivõrd dokumenteerida, kuivõrd edastada atmosfääri ja tunnet. Ent märgakem veel midagi – karjused ei ole lihtsalt karjused, punased tutid nende mütsidel viitavad saamidele, Lapi põliselanikele, kes elavad ka Norras, mida Haamer sageli külastas. Nii saab maalist mitte üksnes üks tundeline hetktõmmis, vaid ka põliskultuuri ja -traditsiooni kaardistus ja jäädvustus. TS All vasakul: Haamer
- [Alo Hoidre. Abstraktne. 1991. Õli, paber, kleebitud masoniidile. 58,5 x 84,5 cm. Alghind: 2900 €](https://vernissage.ee/toode/alo-hoidre-abstraktne-1991-oli-paber-kleebitud-masoniidile-585-x-845-cm-alghind-2900-e/) - 1980. aastate lõpul ja 1990. aastate algul sattus küll 1960. aastatel ka maalinud, kuid seni siiski eelkõige graafikuna tuntud Alo Hoidre suurde maalimishoogu. Ateljee täitus lõbusate aktikompositsioonide ja abstraktsioonidega. Palju sellal loodust on käsitletav pigem eskiisidena. ML Alo Hoidre abstraktne kompositsioon koosneb pastelsetes toonides lapikestest ja plaatidest, mille keskmesse pritsitud ja niristatud täiendav kiht värvi. Nii võibki silm peatuma jääma sellesse huvitavasse värvi- ja vormimängu ning jätta märkamata, et maali servadest paistab veel midagi – selle alla kleebitud kollaažilikud väljalõiked, kollase-musta ruuduline fragment ning tükike roosat kalendrit novembri- ja detsembrikuust. Sügisoksjoni kontekstis igati sobiv, kuigi küllap juhuslik detail, mis ometi tekitab küsimuse, kui juhuslikult autor ise seda plaanis? Kas võibki tegu olla varasemalt kollaažiga, mille kunstnik 1990ndate kitsikuses ja materjalipuuduses lihtsalt üle maalis, või on see taotluslik vihje ja peitepilt? TS All paremal: HOIDRE. Pöördel: ABSTRAKTNE (ÕLI) Alo Hoidre 1991
- [Olav Maran. Vaikelu juustu ja munaga. 2002. Õli, lõuend. 65 x 92 cm. Alghind: 5800 €](https://vernissage.ee/toode/olav-maran-vaikelu-juustu-ja-munaga-2002-oli-louend-65-x-92-cm-alghind-5800-e/) - Olav Marani pikas loomingulises elus on olnud käänakuid, mis kõrvaltvaatajatele võivad tunduda ootamatuna, aga ometi on kõik ajajärgud ja laadid omavahel seotud. Üks tema loomingut kõige silmatorkavamalt läbiv liin on natüürmort. Kunstnik püstitab endale alati mingeid vormialaseid eesmärke, eriti tehakse seda loometee algul. Marani „Natüürmort mansetinööbiga“ põhjustas 1961. aasta noorte kunstnike näitusel suure diskussiooni. 1960. aastate algupoolel kirjutas Enn Põldroos, et Maran maalib tavalised köögipotid pühalikuks. Osutamine mitte ainult lihtsate asjade esteetilisusele, vaid ka nende elulisele tähtsusele, tänulikkuse väljendamine selle eest, et nad on olemas ja teevad võimalikuks meie elu – see on sõnum, mida Maran on läbi aastakümnete kätkenud oma vaikeludesse. ML Olav Maran ja tema vaikelud kohalikul oksjonimaastikul ilmselt tutvustamist ei vaja – igaüks neist esindab ikka ja jälle sedasama vanameisterlikku väärikust, madalmaade natüürmordi traditsiooni kohalikku ekvivalenti. Lihtsad plekist, vasest ja savist kööginõud on Maran laenanud peamiselt sõpradelt ning neil on tema jaoks eelkõige sümboolne väärtus, kuigi kahtlemata maalib ta need sama suursuguseks kui portselanserviisid või kristallkarahvinid; üksik õun või puuvili veab oma karakteriga välja vaagnalt üleajavate viinamarjakobarate mõõtmed ja maitsegi. Ka keedetud kanamuna soleerib Marani vaikeludes järjepanu, päts ahjusooja rukkileiba ja tükk kuldkollast juustu aga mitte nii tihti. Lisagem kirsiks tordile veel väikese redise ning meie meeltele valmib puidust lõikelaual täiuslik võileib – vahel võib elu malbe võlu peituda just niisama lihtsates ja tuttavates asjades. Rahu, tasakaal ja harmoonia kui Maranile meelepärased religioossed väärtused kajavad tagasi ka tema vaikeludelt. TS All paremal: OM02. Pöördel ülal paremal kunstniku autograaf: Olav Maran Vaikelu juustu ja munaga 2002 õli 65 x 92
- [August Künnapu. Läti iluuisutajad 2. 2009. Akrüül, lõuend. 60 x 50 cm. Alghind: 1900 €](https://vernissage.ee/toode/august-kunnapu-lati-iluuisutajad-2-2009-akruul-louend-60-x-50-cm-alghind-1900-e/) - August Künnapu on pälvinud publiku poolehoiu mitte ainult tänu elurõõmsale koloriidile ja vaimsusele, vaid ka tänu huumorile. Iluuisutamise teemalised tööd pilavad pisut selle spordiala suurt populaarsust. ML August Künnapu eriomases, kaugelt äratuntavas käekirjas värvierksates maalides on keskmes ikka mõni lõbus figuur või mitu – olgu siis kass Santorini katustelt, mõni perekondlik või lihtsalt argine stseen. Lähtudes põhimõttest “terves kehas terve vaim” on tema portreteeritute hulgas olnud juba aastaid ka erinevad sportlased fookusega nende dünaamilisusel, aga ka miimikal. Või nagu Mare Joonsalu on kirjutanud: “Neid tegelasi ühendab igast poorist purskav entusiasm. Pole tähtis, et liigutused on sageli kohmakad. Künnapu on oma irooniaga maitsestatud huumorit täiel rinnal rakendanud ja võimlejad või mitmesugused muud tegelased pole sugugi vähem naljakad.“ TS Pöördel lõuendil: AK. Alusraamil: AUGUST KÜNNAPU „LATVIAN FIGURE-SKATERS“ 2 ACRYLIC ON CANVAS 60 x 50 2009
- [August Künnapu. Eesti ilusuisutajad. Vaike Paduri. 2009. Akrüül, lõuend. 60 x 50 cm. Alghind: 1900 €](https://vernissage.ee/toode/august-kunnapu-eesti-ilusuisutajad-vaike-paduri-2009-akruul-louend-60-x-50-cm-alghind-1900-e/) - Lustakas maal meenutab iluuisutajat, võimlejat ja treenerit Vaike Padurit (1911–1995), kes tegeles iluuisutamisega juba 1920. aastatel ning sai esimese naissportlasena 1945. aastal NSV Liidu meistriks. ML Kuivõrd August Künnapu maali- ja spordifilosoofia tuli tema “Läti iluuisutaja” juures juba jutuks, on asjakohane keskenduda nüüd hoopis Läti kolleegile ehk Eesti iluuisutajale Vaike Padurile, keda peetakse Eesti iluuisutamise esiemaks – ta on tulnud korduvalt meistriks nii üksik- kui ka paarissõidus ja jäätantsus. Kas selline sangarlikkus oligi see, mis Künnapud võlus ja Padurist tema muusa tegi? Ei ole neil ju ometi olnud õnne elada ühel ja samal ajal, mistõttu tuleb seletust otsida mujalt. Nimelt on Künnapu – kuigi tema stiil on kaugel foto- või hüperrealismist – kasutanud oma stiliseeritud portreede inspiratsioonina ajaloolisi fotosid ja postkaarte, huvitudes eriti karakteersetest poosidest ja situatsioonidest. Nii võime kergesti tuvastada, et käesoleva maali aluseks olev foto on tehtud aastal 1946 ning kuulub Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi fotokogusse. TS Pöördel lõuendil: AK. Alusraamil: AUGUST KÜNNAPU „ESTONIAN ICE-SKATERS“ VAIKE PADURI ACRYLIC ON CANVAS 60 x 50 2009
- [Viktor Karrus. Külalised kaugelt. 1974. Õli, lõuend. 117,3 x 170,2 cm. Alghind: 15000 €](https://vernissage.ee/toode/viktor-karrus-kulalised-kaugelt-1974-oli-louend-1173-x-1702-cm-alghind-15000-e/) - 1940. aastal Pallase lõpetanud Viktor Karruse varane looming on prantsuslikult värvipeen ja hillitsetud. Ta oli üks 1950. aastate teise poole impressionismi markantseid esindajaid. 1960. aastate lõpupoolel haaras teda, nagu temaga ühel ajal lõpetanud Alfred Kongotki, üldine ekspressiivsuspuhang, tema pintslikäsitlus muutus uljaks, koloriidis pääsesid särama puhtad sinised, punased, rohelised toonid, nagu nähtub käesolevast sadamavaatestki. ML Kui Viktor Karrust tunneme paljuski sotsrealistlike kodumaa motiivide järgi, siis käesoleval teosel üllatab ta vaatajat abstraktse kompositsiooniga, kus tunneme ära elemente tööstusmaastikult ja sadamamelust. Randunud on ilmselt kaubalaev või mitu, millele viitavad lipud – Argentiina, Brasiilia, Kuuba, Saksamaa, Prantsusmaa, Poola. Sellises kombinatsioonis on need paljutähenduslikud sümbolid, viidates nii rahvusvahelistele kaubandussuhetele kui ka liitlassuhetele sõja- või koloniaalajaloo kontekstis. Nii saab ka sõnapaar “külalised kaugelt” mitmetähenduslikuks – kas on tegu vaid sõbralike koostööpartnerite või hoopis anastajate ja anastatutega? Värvikirev ja tehniliselt mitmekülgselt lahendatud motiiv pakub ka palju sisulist mõtteainet ning ajaloolist perspektiivi. TS All paremal: V. Karrus. Pöördel alusraamil all: VIKTOR KARRUS 2066. Pöördel alusraamil ülal: ENSV Kunstifondi lipik.
- [Olga Terri. Jõgi. 1987. Õli, lõuend. 73 x 53,5 cm. Alghind: 4400 €](https://vernissage.ee/toode/olga-terri-jogi-1987-oli-louend-73-x-535-cm-alghind-4400-e/) - Vaatajale vajub vastu pimeduses helklev voog. Kunstnikku on paelunud stiihia, millele on raske vastu seista. Alates 1960. aastate teisest poolest köitis teda üha enam loodus kui midagi vägevat, inimesest sõltumatut. Seda annab ta edasi kujundeis, mis pole oma sümboolsuses pealetükkivad. ML Olga Terri lai jõemotiiv on tõeliselt unenäoline – tume, läbi uduvine, voogav, kergelt kärestikuline, salapäraselt käänaku taga suunduv või hoopis sealt suunast algav, korraga minimalistliku koloriidiga ja täis tõlgendatavaid sümboleid. Veevahus peidab end aga meisterlik, Terri õpetajale Erik Haamerilegi omane pintslitöö, mis haarab ja neelab endasse mitte ainult visuaalselt, vaid lausa füüsiliselt. Siin mõistame – nagu selgitas Jan Vermeer –, et nagu pilved taevas ei ole kunagi lihtsalt valged, ei ole jõevesi kunagi lihtsalt sinine. Voogudesse on keerdunud ka kollast ja rohelist, halli ja musta. Unenäos sümboliseerib vesi emotsionaalset seisundit. Terri jõgi võiks selles võtmes sümboliseerida sellist tunnetevoolu, mis on üldjoontes küll avar ja rahulik, kuid natuke ja kõdistab ja näpistab. Ning ikkagi – kust algab ja kuhu kulgeb see unustuste jõgi? TS Pöördel lõuendil: O. Terri 1987 „Jõgi“ 74 x 54
- [Karl Burman sr. Talu õu. 1956. Akvarell, paber. Vm 20,4 x 21,9 cm. Alghind: 1050 €](https://vernissage.ee/toode/karl-burman-sr-talu-ou-1956-akvarell-paber-vm-204-x-219-cm-alghind-1050-e/) - Tundub, et see on Tabasalus asuva Peedupere talu õu vana aidaga, mida kunstnik on maalinud korduvalt. Karl Burman vanemat kui arhitekti on taluarhitektuur algusest peale huvitanud – tarvitseb meenutada spordiseltsi Kalev palkmaja Pirital (1912, hävinud). Tema sõjajärgses loomingus kohtame sageli mõnusalt lihtsameelset huvi nii taluehitiste kui ka taluolustiku vastu. ML All vasakul: Karl Burman 56
- [August Matthias Hagen. Maastik. 1860. Õli, lõuend. 60,5 x 50 cm. Alghind: 9000 €](https://vernissage.ee/toode/august-matthias-hagen-maastik-1860-oli-louend-605-x-50-cm-alghind-9000-e/) - August Hagen, Tartu Ülikooli joonistusõpetaja aastail 1838–1851, oli 19. sajandi algupoole tähtsamaid maastikumaalijaid ja -joonistajaid, kes oma loomingus liikus romantismilt biidermeierliku vararealismi suunas. Ta on maalinud Eesti looduse kõrval ka Soome, Saksa- ja Böömimaa, Austria ja Itaalia maastikke. Kuna tema õlimale on vähe säilinud, on igaüks neist huvitav. Käesolev maal, mis paelub vanameisterliku hoolika detailsusega, on säilinuist hiliseim, loodud ilmselt 1846. ja 1851.–53. aastal tehtud välisreisidel loodud skitside alusel kas Saksa- või Böömimaa motiivil. ML All vasakul: A.Hagen 1860
- [Sergei Inkatov (1971). Old Town. 54 x 50 cm. Õli. Lõuend. 2003.a](https://vernissage.ee/toode/sergei-inkatov-1971-old-town-54-x-50-cm-oli-louend-2003-a/)
- [Tõnis Vint. Z26.1996. Kõrgtrükk. Paber. Raamitud. Plm 22 x 22 cm.](https://vernissage.ee/toode/tonis-vint-z26-1996-korgtrukk-paber-raamitud-plm-22-x-22-cm/) - Nr. 22/50. Suurus raamiga: 64 x 54 cm.
- [Malle Leis. Üle metsa ja maa IV. 1990.a. Graafika. Serigraafia. Plm 53 x 53 cm.](https://vernissage.ee/toode/malle-leis-ule-metsa-ja-maa-iv-1990-a-graafika-serigraafia-plm-53-x-53-cm/) - Lm 60 x 62.5 cm. nr 25/55
- [Sergei Inkatov. Favorites 2. 2025. Õli. Lõuend. D: 40 cm.](https://vernissage.ee/toode/sergei-inkatov-favorites-2-2025-oli-louend-d-40-cm/)
- [Regina-Mareta Soonsein. Graatsia II. 2022.a. Graafika. Linoollõige.](https://vernissage.ee/toode/regina-mareta-soonsein-graatsia-ii-2022-a-graafika-linoolloi/) -  ¼ , plm 29,9 x 29 cm
- [Viktor Turp. „Maastik“. 1965. Õli. Lõuend. 86 x 116 cm. Alghind: 8000 € MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/viktor-turp-maastik-1965-oli-louend-86-x-116-cm-alghind-8000-e/) - Viktor Turp lõpetas Tartu Kõrgema Kunstikooli Pallas 1929. aastal joonistusõpetajana ning teenis selles ametis ka leiba, kuid veel enne seda omandas oskusi ja harjutas kätt nii Eduard Ole käe all Rakvere Õpetajate Seminaris kui ka Jaan Koorti juhendamisel Riigi Kunsttööstuskoolis. Nii kujunes temast eelkõige maalikunstnik, aga ka karikaturist – need kaks äärmust on nii mõnigi
- [Peeter Allik. Kunstnik ja tema kana. 1998. Graafika. Linoollõige. Paber. Nr. 37/50. Lm 64 x 90 cm. Plm 51 x 76 cm.](https://vernissage.ee/toode/peeter-allik-kunstnik-ja-tema-kana-1998-graafika-linoolloige-paber-nr-37-50-lm-64-x-90-cm-plm-51-x-76-cm/) - Peeter Allik oli 1988. aastal Tartus moodustunud rühmituse Kursi koolkond juhtiv figuur, võrdselt intrigeeriv nii maalija kui ka graafikuna. Tema väljenduslaadi mõjutasid nii sürrealism kui ka neopop. Linoollõige osutus tema absurdihuumori paindlikuks vahendajaks. (Mai Levin)
- [Peeter Allik. Kuidas saada rikkaks ja ilusaks. 2006. Graafika. Linoollõige. Nr. 9/20. Lm 64 x 90 cm. Plm 47.5 x 77 cm.](https://vernissage.ee/toode/peeter-allik-kuidas-saada-rikkaks-ja-ilusaks-2006-graafika-linoolloige-nr-9-20-lm-64-x-90-cm-plm-47-5-x-77-cm/) - Peeter Allik oli 1988. aastal Tartus moodustunud rühmituse Kursi koolkond juhtiv figuur, võrdselt intrigeeriv nii maalija kui ka graafikuna. Tema väljenduslaadi mõjutasid nii sürrealism kui ka neopop. Linoollõige osutus tema absurdihuumori paindlikuks vahendajaks. (Mai Levin)
- [Peeter Allik. Ajupesumasin. 2005. Graafika. Linoollõige. Paber. Nr. 28/30. Lm 66.2 x 97.5 cm. Plm 50.6 x 76.5 cm.](https://vernissage.ee/toode/peeter-allik-ajupesumasin-2005-graafika-linoolloige-paber-nr-28-30-lm-66-2-x-97-5-cm-plm-50-6-x-76-5-cm/) - Peeter Allik oli 1988. aastal Tartus moodustunud rühmituse Kursi koolkond juhtiv figuur, võrdselt intrigeeriv nii maalija kui ka graafikuna. Tema väljenduslaadi mõjutasid nii sürrealism kui ka neopop. Linoollõige osutus tema absurdihuumori paindlikuks vahendajaks. (Mai Levin)
- [Malle Leis. Mallorca oliivipuud. 1993.a. Signeeritud. Akvarell. Paber. Vm 47.5 x 63 cm. ; Suurus raamiga: 51.5 x 67 cm.](https://vernissage.ee/toode/malle-leis-mallorca-oliivipuud-1993-a-signeeritud-akvarell-paber-vm-47-5-x-63-cm-suurus-raamiga-51-5-x-67-cm/)
- [Malle Leis. Mallorca vaade II. 1993.a. Signeeritud. Akvarell. Paber. Vm 47.8 x 63 cm. ; Suurus raamiga: 52 x 67 cm.](https://vernissage.ee/toode/malle-leis-mallorca-vaade-ii-1993-a-signeeritud-akvarell-paber-vm-47-8-x-63-cm-suurus-raamiga-52-x-67-cm/)
- [Hilda Mikkelsaar. Pojengid. Akvarell. Lm 38 x 56 cm. Raamitud.](https://vernissage.ee/toode/hilda-mikkelsaar-1906-1969-pojengid-akvarell-lm-38-x-56cm/)
- [Vano Allsalu (1967). Aeg. Õli. Lõuend. 2006.a. 60x80 cm.](https://vernissage.ee/toode/vano-allsalu-1967-aeg-oli-louend-2006-a-60x80-cm/)
- [Vano Allsalu (1967). Elüüsiumi väljad. Sügis. Õli. Lõuend. 1996.a. 75x90 cm.](https://vernissage.ee/toode/vano-allsalu-1967-eluusiumi-valjad-sugis-oli-louend-1996-a-75x90-cm/)
- [Malle Leis. Maikellukesed, 2000a. Akvarell. Paber. Lm 70 x 103 cm.](https://vernissage.ee/toode/malle-leis-maikellukesed-2000a-akvarell-paber-lm-70-x-103-cm/)
- [Regina-Mareta Soonsein. Uni. 2022.a., graafika, linoolõige, lm 44.7 x 25 cm., plm 35 x 13 cm.](https://vernissage.ee/toode/regina-mareta-soonsein-uni-2022-a-graafika-linooloige-lm-44-7-x-25-cm-plm-35-x-13-cm/) - nr. 1/6
- [Marje Üksine (1945). Suvi on lõppemas. Graafika. Segatehnika. 2000.a. MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/marje-uksine-1945-suvi-on-loppemas-graafika-segatehnika-2000-a/) - Nr. 4/20 Lm 25.3 x 29.6 cm., plm 15 x 19.7 cm.
- [Enno Lehis. Kalastaja. 1962.a. Akvarell. Paber. Vm 41.2  x 29.7 cm.](https://vernissage.ee/toode/enno-lehis-1962-a-akvarell-paber-vm-41-2-x-29-7-cm/) - Suurus raamiga: 59.5 x 46.8 cm.
- [Endel Kõks. Theme-timide. Graafika. Paber. 1968.a. Plm 17.4 x 14.7 cm.](https://vernissage.ee/toode/endel-koks-theme-timide-graafika-paber-1968-a-plm-17-4-x-14-7-cm-2/) - nr. 60/90 Suurus raamiga: 44 x 39 cm.
- [Ants Murakin. „Norrköpingi vaade“. 1940. aastate lõpp - 1950. aastate algus. Õli. Masoniit. 64,3 x 76,5 cm.](https://vernissage.ee/toode/ants-murakin-norrkopingi-vaade-1940-aastate-lopp-1950-aastate-algus-oli-masoniit-643-x-765-cm/) - Aastast 1920 kuni 1930ndate alguseni Viljandis elanud Õisust pärit maalija, teatrikunstnik ja tõlk Ants Murakin asus Rootsi, emigreerudes Norrkõpingisse – linna Motala jõe ääres. Käesolev linnavaade jõe ja Norrköpingi raekoja torniga on maalitud veel suurejoonelis- dekoratiivses stiilis, mis on lähedane tema 1930.–1940. aastate alguse töödele. (Mai Levin) Kui Aleksander Remmelist sai pedagoog Rakvere Õpetajate Seminaris,
- [Kristiina Kaasik. Äng. 2022.a. Akrüül, lõuend. 100 x 120 cm. MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/kristiina-kaasik-ang-2022-akruul-louend-100-x-120-cm-broneeritud/) - Kristiina Kaasik lõpetas aastal 1967 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi teatridekoratsiooni ja maali erialal. Kristiina Kaasik kuulub Eesti kunstiajaloos teada-tuntud legendaarsesse kunstirühmitusse ANK 64, mis tegutses 1960-ndate aastate keskpaigas ja kuhu kuuluvad veel sellised tuntud meistrid nagu Malle Leis, Marju Mutsu, Tõnis Vint, Aili Vint, Jüri Arrak, Enno Ootsing, Tõnis Laanemaa, Vello Tamm ja Tiiu Pallo-Vaik. Tema
- [Enn Põldroos. Hommik linnas. 1958. Õli, lõuend. Vm 92 x 61 cm.](https://vernissage.ee/toode/enn-poldroos-hommik-linnas-1958-oli-louend-vm-92-x-61-cm/) - Sel aastal lõpetas Põldroos kunstiinstituudi. Tema diplomitööks olid kolm väga head portreed Leo Soonpääst, Valerian Loigust (EKA muuseumis) ja Voldemar Pansost (lavakunstikoolis). Tugevat maalijat on tunda ka selles töös vastu valgust aknale istuma seatud aktiga. Nii modellist kui ka maalist tervikuna hoovab nooruslikku värskust. ML Vanameister Enn Põldroos ütleb, et „naise ilu ei peitu vaid
- [Malle Leis. Spring potatoes. 1998.a. Graafika. Serigraafia. Lm 48.2 x 67 cm.](https://vernissage.ee/toode/malle-leis-spring-potatoes-1998-serigraafia-lm-482-x-67-cm/) - lm 48,2 x 67 cm serigraafia 11/24
- [Enn Põldroos. Kahestumine. 1993. Akrüül, masoniit. Vm 106 x 135 cm. MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/enn-poldroos-kahestumine-1993-akruul-masoniit-vm-106-x-135-cm-alghind-20000-e/) - Mõtisklusi, mida inimese murdejooned ja piirsituatsioonid Enn Põldroosis tekitavad ja käesolevat maaligi hästi kirjeldavad, sobib edasi anda tema enda sõnadega: „Mind huvitavad meis peituvate erisuunaliste, tihti vastandlike impulsside olemus ja koostoime. Iga mõte, toiming või seisukohavõtt sisaldab endas juba algusest peale ja vältimatult ka oma vastandit. Hea ja halb, vari ja valgus – mida tahes.
- [Richard Uutmaa. Vaikelu rooside ja kalladega.1974. Õli, lõuend. 81 x 65 cm. Alghind: 8000 € MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/richard-uutmaa-vaikelu-rooside-ja-kalladega-1974-oli-louend-81-x-65-cm-alghind-8000-e-2/) - Teos on maalitud Eismal, suvekodu ateljees, kus tolleaegsed vaasid seisavad siiani. See on ilus tundeline õnnitlusvorm. Maal iseloomulik näide Uutmaa rohketest erksatoonilistest, spontaanselt sündinud lillemaalidest 1970-ndatel. Teos on fikseeritud Richard Uutmaa 2008. aastal ilmunud monograafia kataloogis (nr 349, lk 317). All paremal: R.Uutmaa16. V 74
- [Malle Leis. Loojang. 2002. Õli. Lõuend. 90 x 90 cm.](https://vernissage.ee/toode/malle-leis-loojang-2002-oli-louend-90-x-90-cm/) - Malle Leis, meie legendaarne maalija, akvarellist ja graafik, omandas kunstihariduse Tartu Kunstikoolis ning Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis. Leisi loomingut iseloomustavad fragmentaarne struktuur ja erksad värvid. Graafikuna on ta tuntud serigraafia arendajana. Kujutatud objektid on maalitud ülimalt täpselt, kuid säilitavad samas plastilisuse. Leis flirdib osavalt popkunsti esteetikaga, tema ühtaegu jõulisse ja õrna maailma kuuluvad erinevad objektid,
- [Malle Leis, Kollased liiliad . 2007a, akvarell, paber. 54,5 x 74,5 cm](https://vernissage.ee/toode/malle-leis-kollased-liiliad-2007a-akvarell-paber-545-x-745-cm/)
- [Peeter Allik. Sõdurid. 2006. Graafika. Linoollõige. Paber. Nr. 29/50. Lm 64 x 90 cm. Plm 50.7 x 78 cm.](https://vernissage.ee/toode/peeter-allik-sodurid-2006-graafika-linoolloige-paber-nr-29-50-lm-64-x-90-cm-plm-50-7-x-78-cm/) - Peeter Allik oli 1988. aastal Tartus moodustunud rühmituse Kursi koolkond juhtiv figuur, võrdselt intrigeeriv nii maalija kui ka graafikuna. Tema väljenduslaadi mõjutasid nii sürrealism kui ka neopop. Linoollõige osutus tema absurdihuumori paindlikuks vahendajaks. (Mai Levin)
- [Peeter Allik. Tõde Reaalsusest. 2009. Graafika. Linoollõige. Paber. Lm 34  x 36 cm. Plm 30  x 30 cm.](https://vernissage.ee/toode/peeter-allik-tode-reaalsusest-2009-graafika-linoolloige-paber-lm-34-x-36-cm-plm-30-x-30-cm/) - Peeter Allik oli 1988. aastal Tartus moodustunud rühmituse Kursi koolkond juhtiv figuur, võrdselt intrigeeriv nii maalija kui ka graafikuna. Tema väljenduslaadi mõjutasid nii sürrealism kui ka neopop. Linoollõige osutus tema absurdihuumori paindlikuks vahendajaks. (Mai Levin)
- [Malle Leis. Üle metsa ja maa I. 1989. Graafika. Km 52.5 x 52.7 cm.](https://vernissage.ee/toode/malle-leis-ule-metsa-ja-maa-i-1989-graafika-km-52-5-x-52-7-cm/) - Aastatel 1989-1990 on kunstnik sellise nimetuse all loonud neli tööd. Käesolev kujutab üle puudesalu lendlevaid kollaseid lillherne õisi ja hernekaunu. Kunstniku loomingule tüüpiline efektselt dekoratiivne ja looduslähedane töö. All vasakul: Üle metsa ja maa I serigraafia 10/60 All paremal: M.Leis 1989.a. Km 52.5 x 52.7 cm. Suurus raamiga: 78.2 x 76.6 cm.
- [Katrin Karu (1975). Istuv akt selgvaates. Õli. Lõuend. 2018.a., 150 x 150 cm. Raamitud.](https://vernissage.ee/toode/katrin-karu-1975-istuv-akt-selgvaates-oli-louend-2018-a-150-x-150-cm-raamitud/)
- [Viktor Sinjukajev. Enne tormi. 2002.a. Õli. Lõuend. 45 x 55 cm. Raamitud.](https://vernissage.ee/toode/viktor-sinjukajev-enne-tormi-2002-a-oli-louend-45-x-55-cm-raamitud/)
- [Viktor Sinjukajev. Meremaastik. 2000.a. Õli. Lõuend. 45 x 55 cm. Raamitud.](https://vernissage.ee/toode/viktor-sinjukajev-meremaastik-2000-a-oli-louend-45-x-55-cm-raamitud/)
- [Kristiina Kaasik. Abstraktsioon II. 1967  Alvarell, paber. Avamõõt 23 x 34 cm  MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/kristiina-kaasik-abstraktsioon-ii-1967-alvarell-paber-avamoot-23-x-34-cm/) - Kristiina Kaasik lõpetas aastal 1967 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi teatridekoratsiooni ja maali erialal. Kristiina Kaasik kuulub Eesti kunstiajaloos teada-tuntud legendaarsesse kunstirühmitusse ANK 64, mis tegutses 1960-ndate aastate keskpaigas ja kuhu kuuluvad veel sellised tuntud meistrid nagu Malle Leis, Marju Mutsu, Tõnis Vint, Aili Vint, Jüri Arrak, Enno Ootsing, Tõnis Laanemaa, Vello Tamm ja Tiiu Pallo-Vaik. Tema
- [Kristiina Kaasik. Abstraktsioon VIII. 1967  Alvarell, paber. Avamõõt 23 x 34 cm MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/kristiina-kaasik-abstraktsioon-viii-1967-alvarell-paber-avamoot-23-x-34-cm/) - Kristiina Kaasik lõpetas aastal 1967 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi teatridekoratsiooni ja maali erialal. Kristiina Kaasik kuulub Eesti kunstiajaloos teada-tuntud legendaarsesse kunstirühmitusse ANK 64, mis tegutses 1960-ndate aastate keskpaigas ja kuhu kuuluvad veel sellised tuntud meistrid nagu Malle Leis, Marju Mutsu, Tõnis Vint, Aili Vint, Jüri Arrak, Enno Ootsing, Tõnis Laanemaa, Vello Tamm ja Tiiu Pallo-Vaik. Tema
- [Eduard Wiiralt. Naine lillega. 1930. Akvatinta, pehmelakk ( must-valge toon). Plm 23 x 18,2 cm](https://vernissage.ee/toode/eduard-wiiralt-naine-lillega-1930-akvatinta-pehmelakk-must-valge-toon-plm-23-x-182-cm/) - All paremal: Edouard Wiiralt
- [Erich Pehap. „Piknik“. 1940. Ofort. Paber. Plm 46 x 33,6 cm.](https://vernissage.ee/toode/erich-pehap-piknik-1940-ofort-paber-plm-46-x-336-cm/) - Erich Pehap õppis 1932–33 Pallases Nikolai Triigi juures maalimist, 1933–1934 Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Koolis keraamikat ja tarbegraafikat, 1934–39 Arkadio Laigo ning Roman Vaheri juures graafikat. Teise maailmasõja ajal Rootsi emigreerunud kunstnik leidis lõpliku elupaiga 1949. aastal Kanadas, kus ta osales aktiivselt kohalikus kunstielus, korraldades sealsete eesti kunstnike grupi- ja isikunäitusi. Pehap on viljelenud kõrgtrükitehnikate
- [Ado Lill. Mustvalge. 1960. aastate lõpp. Õli, papp. 92,5 x 74 cm.](https://vernissage.ee/toode/ado-lill-mustvalge-1960-aastate-lopp-oli-papp-925-x-74-cm/) - Selle varajases töös on kunstnik püüdnud musta ja valget näidata täisväärtuslike värvidena, panna nad elama, omavahel võitlema, nii et musta värvi lausa niriseb. Ado Lille varasem loomeperiood – 1960 – 70. aastad – kuuluvad abstraktsionismi ekspressionistlikumasse tiiba, vaatamata sellele, et meil domineeris tollal geomeetrilis-konstruktiivne suund. ML All paremal: Lill
- [Silvia Jõgever. Magav neiu. 1968. Õli, paber. 45 x 59,5 cm. Alghind: 1500 € MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/silvia-jogever-magav-neiu-1968-oli-paber-45-x-595-cm-alghind-1500-e/) - Punane seelik särab rõõmsalt keset rohelust. S.Jõgeveri vorme lihtsustav, suuremate värvipindadega opereeriv maalikäsitlus meenutab selles efektses teoses prantsuse foove. ML All vasakul: SJ 68
- [Enn Põldroos. Hommik linnas. 1958. Õli, lõuend. Vm 92 x 61 cm. Alghind: 12000 €](https://vernissage.ee/toode/enn-poldroos-hommik-linnas-1958-oli-louend-vm-92-x-61-cm-alghind-12000-e/) - Sel aastal lõpetas Põldroos kunstiinstituudi. Tema diplomitööks olid kolm väga head portreed Leo Soonpääst, Valerian Loigust (EKA muuseumis) ja Voldemar Pansost (lavakunstikoolis). Tugevat maalijat on tunda ka selles töös vastu valgust aknale istuma seatud aktiga. Nii modellist kui ka maalist tervikuna hoovab nooruslikku värskust. ML Vanameister Enn Põldroos ütleb, et „naise ilu ei peitu vaid
- [Kristiina Kaasik. Ühendamiskatse, 2011 Akrüül, lõuend. 140 x 140 cm MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/kristiina-kaasik-uhendamiskatse-2011-akruul-louend-140-x-140-cm/) - Kristiina Kaasik lõpetas aastal 1967 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi teatridekoratsiooni ja maali erialal. Kristiina Kaasik kuulub Eesti kunstiajaloos teada-tuntud legendaarsesse kunstirühmitusse ANK 64, mis tegutses 1960-ndate aastate keskpaigas ja kuhu kuuluvad veel sellised tuntud meistrid nagu Malle Leis, Marju Mutsu, Tõnis Vint, Aili Vint, Jüri Arrak, Enno Ootsing, Tõnis Laanemaa, Vello Tamm ja Tiiu Pallo-Vaik. Tema
- [Kristiina Kaasik. Ajad tuule tiivul tõttavad. 2012 Akrüül, lõuend. 140 x 85 cm MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/kristiina-kaasik-ajad-tuule-tiivul-tottavad-2012-akruul-louend-140-x-85-cm/) - Kristiina Kaasik lõpetas aastal 1967 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi teatridekoratsiooni ja maali erialal. Kristiina Kaasik kuulub Eesti kunstiajaloos teada-tuntud legendaarsesse kunstirühmitusse ANK 64, mis tegutses 1960-ndate aastate keskpaigas ja kuhu kuuluvad veel sellised tuntud meistrid nagu Malle Leis, Marju Mutsu, Tõnis Vint, Aili Vint, Jüri Arrak, Enno Ootsing, Tõnis Laanemaa, Vello Tamm ja Tiiu Pallo-Vaik. Tema
- [Malle Leis. Vaade Läände, 1994a. Õli. Lõuend  50 x 150 cm](https://vernissage.ee/toode/malle-leis-vaade-laande-1994a-oli-louend-50-x-150-cm/) - Malle Leis õppis 1958–61 Tartu Kunstikoolis ning 1961–67 ERKI-s algul metallikunsti, lõpetas aga lavakujunduse alal. Kuulus üliõpilasrühmitusse ANK’64. Leis on viljelnud lillede ja puuviljadega natüürmorti, maastikumaali ja portreed. Tema tööde mõju ei ole seletatav ainuüksi kunstniku meisterlikkusega, dekoratiivse talendi ja värvijulgusega, vaid ka tõelise kiindumusega loodusesse.
- [Eduard Wiiralt. Eesti neiu. 1942. Värviline akvatinta, paber. Plm 39,5 x 32,3. Lm 54,9 x 41 cm. Alghind: 6000 €  MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/eduard-wiiralt-eesti-neiu-1942-varviline-akvatinta-paber-plm-395-x-323-lm-549-x-41-cm-alghind-6000-e/) - Ada Sullingust tehtud joonistuste alusel valmisid 1942. aastal suvel kaks portreed – üks pehmelakis ja teine värvilises akvatintas. Need on üldistused maalähedasest, oma lihtsuse ja eneseteadlikkusega köitvast inimtüübist. Värvilisest akvatintast on 5 värvidelt erinevat seisundit, ka iga seisundi tõmmised erinevad üksteisest kasvõi pisut. Käesolev teos on 9. tõmmis viiendast ehk lõplikust seisundist, mida kunstnik hakkas
- [Silvia Leitu. Tütarlaps ahju juures.1955. Akvarell, paber. Vm 55,3 x 42,8 cm.](https://vernissage.ee/toode/silvia-leitu-tutarlaps-ahju-juures-1955-akvarell-paber-vm-553-x-428-cm/) - Silvia Leitu õppis aastail 1931 ja 1934–39 Pallases Nikolai Triigi juures ning 1934–36 Tartu Ülikoolis farmaatsiat. Alustanud oma karjääri kodumaal kostüümikunstnikuna Vanemuises ja Estonias, töötas ta viljakalt ka pärast sõda paguluses Saksamaal ja Rootsis, kus oli hinnatud eelkõige kui virtuooslik ja tundlik, süžeedes sarmikalt mänglev akvarellist. Antud töös vastandab ta toredasti raudahju ja nõtke roosa
- [Ferdinand Adolf Kask. Maastik. 1910. aastate lõpp-1920. aastate algus. Akvarell, guašš, paber. Vm 34,5 x 46 cm. Alghind: 2300 €  MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/ferdinand-adolf-kask-maastik-1920-aastad-akvarell-guass-paber-vm-345-x-46-cm-alghind-2300-e/) - Kunstnik õppis aastail 1915 – 1919 üheaegselt Wiiraltiga Tallinna Kunsttööstuskoolis. Mõlemad esinesid esmakordselt I eesti kunsti ülevaatenäitusel 1919. aastal. Wiiralt on sel suvel joonistanud Ferdinand Kase ning Peeter Singi portreed, mis säilivad Eesti Kunstimuuseumis, nagu ka F. Kase akvarellportree Peeter Singist. Seni juugendlikult stiliseerivat laadi viljelenud Kask hakkas 1920. aastate keskpaiku vormi geometriseerima ja kuulus
- [Silvia Leitu. Kaks akti raamatuga. 1950. Akvarell. Vm 45,7 x 28,7 cm.](https://vernissage.ee/toode/silvia-leitu-kaks-akti-raamatuga-1950-akvarell-vm-457-x-287-cm/) - Silvia Leitu maalis akvarellis palju elegantseid stseene naiste ja tütarlaste elust, mis võluvad alati oma rafineeritud värvikäsitluse ja meisterliku teostusega. Aastal 1950 oli Leitu veel Münchenis, kus töötas kostüümikunstnikuna. Sealt asus ta 1951. aastal Rootsi, kus tema looming kunstipubliku poolt samuti hästi vastu võeti. ML All keskel: Silvia Leitu 1950
- [Illimar Paul. Stereo III. 1972. Tušš, tempera, paber. Lm 53,5 x 50 cm. Km 43,5 x 39,9 cm.](https://vernissage.ee/toode/illimar-paul-stereo-iii-1972-tuss-tempera-paber-lm-535-x-50-cm-km-435-x-399-cm/) - Illimar Paul õppis 1966–68 ERKI-s, seejärel Leipzigi kõrgemas graafika ja raamatukunsti koolis, mille lõpetas 1971. aastal. Leipzigis tehti huvitavat graafikat. Pauli noorpõlvelooming sündis selle kooli mõju ristudes Eesti noorema kunstnikepõlvkonna pürgimustega. Muareeviirutusega joonistus annab kujundlikult edasi tehniliste uuenduste vältimatut mõju kujutavale kunstile. ML All vasakul: Stereo III, tušš, tempera. All paremal: IPaul ’72
- [Woldemar Tank. Päikeseloojang. 1947. Õli, valge lõuend. 45,3 x 65,5 cm.](https://vernissage.ee/toode/woldemar-tank-paikeseloojang-1947-oli-valge-louend-453-x-655-cm/) - Kunstnikule on lage põld suurte saadudega õhtuses leebes valguses mõjunud nägemuslikuna ja ta on selle niimoodi ka jäädvustanud. Voldemar Tankil on kindel koht väliseesti maastikumaalis. ML All vasakul: WTank 1947 Pöördel, all vasakul: Woldemar Tank 1947 „Päikeseloojang“ (Vasatorp)
- [Aleksander Eisvald. Tallinna vanalinna motiiv. 1920.–30. aastad. Õli, papp. 37,3 x 48,5 cm.](https://vernissage.ee/toode/aleksander-eisvald-tallinna-vanalinna-motiiv-1920-30-aastad-oli-papp-373-x-485-cm/) - Aleksander Eisvald, nagu ka tema abikaasa Ellen Aliide (sünd. Ventsel, luuletajanimega Muia Veetamm), viljelesid nüansirikast, maalimisnuga või väikest pahtlit kasutavat maalilaadi. Eisvald õppis 1920. aastate algul lühikest aega Ants Laikmaa juures, alates 1940. aastast Pallases. Ta emigreerus 1944. aastal Rootsi. ML All paremal värvikihti kraabitud: EISVALD
- [Lembit Saarts. Natüürmort. 1989. Õli, masoniit. 25,7 x  21,5 cm. Alghind: 800 €](https://vernissage.ee/toode/lembit-saarts-natuutmort-1989-oli-masoniit-257-x-215-cm-alghind-800-e/) - Lembit Saartsi õpetajaiks Pallases ning sõjajärgses Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis olid Ado Vabbe ja Johannes Võerahansu, lühikest aega ka Elmar Kits, kelle lemmikõpilaste hulka olevat kuulunud ka Lembit Saarts. 1949. aastal Saarts vahistati, süüdistuseks osalemine nõukogudevastases liikumises, ning aastani 1956 viibis ta Kasahstanis vangilaagris. Sealt naasis ta Tartusse, kus töötas joonistusõpetajana ja katseremonditehase kunstnikuna. Saartsi loominguline
- [Kristiina Kaasik. Ekspressioon, 2021 Akrüül, lõuend. 100 x 120 cm MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/kristiina-kaasik-ekspressioon-2021-akruul-louend-100-x-120-cm/) - Kristiina Kaasik lõpetas aastal 1967 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi teatridekoratsiooni ja maali erialal. Kristiina Kaasik kuulub Eesti kunstiajaloos teada-tuntud legendaarsesse kunstirühmitusse ANK 64, mis tegutses 1960-ndate aastate keskpaigas ja kuhu kuuluvad veel sellised tuntud meistrid nagu Malle Leis, Marju Mutsu, Tõnis Vint, Aili Vint, Jüri Arrak, Enno Ootsing, Tõnis Laanemaa, Vello Tamm ja Tiiu Pallo-Vaik. Tema
- [23. Lepo Mikko. Otepää maastik. 1962. Õli. Lõuend. 65 x 92 cm. Alghind: 6000 € Haamrihind: 33 000 €](https://vernissage.ee/toode/23-lepo-mikko-otepaa-maastik-1962-oli-louend-65-x-92-cm-alghind-6000-e-haamrihind-e/) - Alghind: 6000 € Haamrihind: 33 000 € NB! Antud teost ei saa osta e-poest. Kunstiteos tuleb enampakkumisele ainult kunstioksjonil 12 novembril 2022.
- [Valdur Ohakas (1925-1998). Nõjatuv naine. 1992.a. Õli. Papp. 38 x 25.4 cm.](https://vernissage.ee/toode/valdur-ohakas-1925-1998-nojatuv-naine-1992-oli-papp-38-x-254/) - Ekspertiisiga Valdur Ohaka improvisatsioonid paeluvad tema hea kompositsiooni - ja värvitunnetusega. Antud töö on hea näide tema peenest värvimulest.
- [Valdur Ohakas. Maastik naisfiguuriga. 1984.a.. Akvarell. Paber. 29.6 x 38.4 cm.](https://vernissage.ee/toode/valdur-ohakas-maastik-naisfiguuriga-1984-akvarell-paber-29-6-x-384/) - Ekspertiisiga Valdur Ohakas oli suurepärane improviseerija hea kompositsioonitunnetusega ja romantilise meelelaadiga.
- [Kristiina Kaasik. Liikuvad kujundid, 1966 Õli, lõuend kleebitud papile. 36 x 48 cm MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/kristiina-kaasik-liikuvad-kujundid-1966-oli-louend-kleebitud-papile-36-x-48-cm-muudud-2/) - Kristiina Kaasik lõpetas aastal 1967 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi teatridekoratsiooni ja maali erialal. Kristiina Kaasik kuulub Eesti kunstiajaloos teada-tuntud legendaarsesse kunstirühmitusse ANK 64, mis tegutses 1960-ndate aastate keskpaigas ja kuhu kuuluvad veel sellised tuntud meistrid nagu Malle Leis, Marju Mutsu, Tõnis Vint, Aili Vint, Jüri Arrak, Enno Ootsing, Tõnis Laanemaa, Vello Tamm ja Tiiu Pallo-Vaik. Tema
- [Kristiina Kaasik. Kompostitsioon.1966 Õli, lõuend kleebitud papile. 36 x 48 cm MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/kristiina-kaasik-liikuvad-kujundid-1966-oli-louend-kleebitud-papile-36-x-48-cm-muudud/) - Kristiina Kaasik lõpetas aastal 1967 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi teatridekoratsiooni ja maali erialal. Kristiina Kaasik kuulub Eesti kunstiajaloos teada-tuntud legendaarsesse kunstirühmitusse ANK 64, mis tegutses 1960-ndate aastate keskpaigas ja kuhu kuuluvad veel sellised tuntud meistrid nagu Malle Leis, Marju Mutsu, Tõnis Vint, Aili Vint, Jüri Arrak, Enno Ootsing, Tõnis Laanemaa, Vello Tamm ja Tiiu Pallo-Vaik. Tema
- [Kristiina Kaasik. Kompositsioon. 1966 Õli, lõuend kleebitud papile . 36 x 48 cm MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/kristiina-kaasik-kompositsioon-1966-oli-louend-kleebitud-papile-36-x-48-cm-muudud/) - Kristiina Kaasik lõpetas aastal 1967 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi teatridekoratsiooni ja maali erialal. Kristiina Kaasik kuulub Eesti kunstiajaloos teada-tuntud legendaarsesse kunstirühmitusse ANK 64, mis tegutses 1960-ndate aastate keskpaigas ja kuhu kuuluvad veel sellised tuntud meistrid nagu Malle Leis, Marju Mutsu, Tõnis Vint, Aili Vint, Jüri Arrak, Enno Ootsing, Tõnis Laanemaa, Vello Tamm ja Tiiu Pallo-Vaik. Tema
- [Kristiina Kaasik. Kompositsioon. 1966 Õli, lõuend kleebitud papile . 36 x 48 cm MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/kristiina-kaasik-kompositsioon-1966-oli-louend-kleebitud-papile-36-x-48-cm-muudud-2/) - Kristiina Kaasik lõpetas aastal 1967 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi teatridekoratsiooni ja maali erialal. Kristiina Kaasik kuulub Eesti kunstiajaloos teada-tuntud legendaarsesse kunstirühmitusse ANK 64, mis tegutses 1960-ndate aastate keskpaigas ja kuhu kuuluvad veel sellised tuntud meistrid nagu Malle Leis, Marju Mutsu, Tõnis Vint, Aili Vint, Jüri Arrak, Enno Ootsing, Tõnis Laanemaa, Vello Tamm ja Tiiu Pallo-Vaik. Tema
- [Kristiina Kaasik. Palves, 2017 Akrüül, lõuend. 100 x 80cm MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/kristiina-kaasik-palves-2017-akruul-louend-100-x-80cm-muudud/) - Kristiina Kaasik lõpetas aastal 1967 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi teatridekoratsiooni ja maali erialal. Kristiina Kaasik kuulub Eesti kunstiajaloos teada-tuntud legendaarsesse kunstirühmitusse ANK 64, mis tegutses 1960-ndate aastate keskpaigas ja kuhu kuuluvad veel sellised tuntud meistrid nagu Malle Leis, Marju Mutsu, Tõnis Vint, Aili Vint, Jüri Arrak, Enno Ootsing, Tõnis Laanemaa, Vello Tamm ja Tiiu Pallo-Vaik. Tema
- [Kristiina Kaasik. Pööripäev. 2006 Akrüül, lõuend. 55 x 39 cm MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/kristiina-kaasik-pooripaev-2006-akruul-louend-55-x-39-cm-muudud/) - Kristiina Kaasik lõpetas aastal 1967 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi teatridekoratsiooni ja maali erialal. Kristiina Kaasik kuulub Eesti kunstiajaloos teada-tuntud legendaarsesse kunstirühmitusse ANK 64, mis tegutses 1960-ndate aastate keskpaigas ja kuhu kuuluvad veel sellised tuntud meistrid nagu Malle Leis, Marju Mutsu, Tõnis Vint, Aili Vint, Jüri Arrak, Enno Ootsing, Tõnis Laanemaa, Vello Tamm ja Tiiu Pallo-Vaik. Tema
- [Kristiina Kaasik. Diffusio I (Valgus levib), 2007  Akrüül, lõuend. 100 x 140 cm MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/kristiina-kaasik-diffusio-i-valgus-levib-2007-akruul-louend-100-x-140-cm-muudud/) - Kristiina Kaasik lõpetas aastal 1967 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi teatridekoratsiooni ja maali erialal. Kristiina Kaasik kuulub Eesti kunstiajaloos teada-tuntud legendaarsesse kunstirühmitusse ANK 64, mis tegutses 1960-ndate aastate keskpaigas ja kuhu kuuluvad veel sellised tuntud meistrid nagu Malle Leis, Marju Mutsu, Tõnis Vint, Aili Vint, Jüri Arrak, Enno Ootsing, Tõnis Laanemaa, Vello Tamm ja Tiiu Pallo-Vaik. Tema
- [Kristiina Kaasik. Hingus 20017-2022  Akrüül, lõuend.  100 x 80 cm MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/kristiina-kaasik-hingus-20017-2022-akruul-louend-100-x-80-cm-muudud/) - Kristiina Kaasik lõpetas aastal 1967 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi teatridekoratsiooni ja maali erialal. Kristiina Kaasik kuulub Eesti kunstiajaloos teada-tuntud legendaarsesse kunstirühmitusse ANK 64, mis tegutses 1960-ndate aastate keskpaigas ja kuhu kuuluvad veel sellised tuntud meistrid nagu Malle Leis, Marju Mutsu, Tõnis Vint, Aili Vint, Jüri Arrak, Enno Ootsing, Tõnis Laanemaa, Vello Tamm ja Tiiu Pallo-Vaik. Tema
- [Kristiina Kaasik. Äramaa, 2015 Akrüül, lõuend. 123 x 140 cm MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/kristiina-kaasik-aramaa-2015-akruul-louend-123-x-140-cm-muudud/) - Kristiina Kaasik lõpetas aastal 1967 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi teatridekoratsiooni ja maali erialal. Kristiina Kaasik kuulub Eesti kunstiajaloos teada-tuntud legendaarsesse kunstirühmitusse ANK 64, mis tegutses 1960-ndate aastate keskpaigas ja kuhu kuuluvad veel sellised tuntud meistrid nagu Malle Leis, Marju Mutsu, Tõnis Vint, Aili Vint, Jüri Arrak, Enno Ootsing, Tõnis Laanemaa, Vello Tamm ja Tiiu Pallo-Vaik. Tema
- [Kristiina Kaasik. Pro et contra. 2020  Akrüül, lõuend. 100 x 120 cm MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/kristiina-kaasik-pro-et-contra-2020-akruul-louend-100-x-120-cm-muudud/) - Kristiina Kaasik lõpetas aastal 1967 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi teatridekoratsiooni ja maali erialal. Kristiina Kaasik kuulub Eesti kunstiajaloos teada-tuntud legendaarsesse kunstirühmitusse ANK 64, mis tegutses 1960-ndate aastate keskpaigas ja kuhu kuuluvad veel sellised tuntud meistrid nagu Malle Leis, Marju Mutsu, Tõnis Vint, Aili Vint, Jüri Arrak, Enno Ootsing, Tõnis Laanemaa, Vello Tamm ja Tiiu Pallo-Vaik. Tema
- [Kristiina Kaasik. Dimension Verticale (Selgus) II. 1995. Õli, lõuend. 100 x 65 cm. Alghind: 8000 € MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/kristiina-kaasik-dimension-verticale-selgus-ii-1995-oli-louend-100-x-65-cm-alghind-8000-e/) - Kristiina Kaasik lõpetas aastal 1967 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi teatridekoratsiooni ja maali erialal ning oli legendaarse kunstirühmituse ANK’64 asutajaliige. Tema julgelt ekspressiivne ja omanäoline maalijakäekiri ning tundlik värvimeel on lahutamatult seotud loomingu mõtestamise ning vaimsete otsingutega. Kaasikut huvitasid sisemine vabadus ja vastuse otsimine küsimusele, kuidas jõuda puhtamasse ajatusse maailma, mis on meis endis ja väljaspool meid.
- [Kristiina Kaasik. Dimension Verticale (Stuudium) II. 1996. Õli, lõuend. 100 x 65 cm. Alghind: 8000 € MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/kristiina-kaasik-dimension-verticale-studium-i-1996-oli-louend-100-x-65-cm-alghind-8000-e/) - Kristiina Kaasik lõpetas aastal 1967 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi teatridekoratsiooni ja maali erialal ning oli legendaarse kunstirühmituse ANK’64 asutajaliige. Tema julgelt ekspressiivne ja omanäoline maalijakäekiri ning tundlik värvimeel on lahutamatult seotud loomingu mõtestamise ning vaimsete otsingutega. Kaasikut huvitasid sisemine vabadus ja vastuse otsimine küsimusele, kuidas jõuda puhtamasse ajatusse maailma, mis on meis endis ja väljaspool meid.
- [Kristiina Kaasik. Dimension Verticale. 2000. Õli, lõuend. 100 x 65 cm. Alghind: 8000 € MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/kristiina-kaasik-dimension-verticale-2000-oli-louend-100-x-65-cm-alghind-8000-e/) - Kristiina Kaasik lõpetas aastal 1967 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi teatridekoratsiooni ja maali erialal ning oli legendaarse kunstirühmituse ANK’64 asutajaliige. Tema julgelt ekspressiivne ja omanäoline maalijakäekiri ning tundlik värvimeel on lahutamatult seotud loomingu mõtestamise ning vaimsete otsingutega. Kaasikut huvitasid sisemine vabadus ja vastuse otsimine küsimusele, kuidas jõuda puhtamasse ajatusse maailma, mis on meis endis ja väljaspool meid.
- [Karl Burman sr. Tallinna hipodroom. 1953 – 56. Akvarell, guašš, paber, kleebitud papile. Lm 22,8 x 70,5 cm. Alghind: 1300 €  MÜÜDUD 1300 €](https://vernissage.ee/toode/karl-burman-sr-tallinna-hipodroom-1953-56-akvarell-guass-paber-kleebitud-papile-lm-228-x-705-cm-alghind-1300-e/) - Karl Burman jagas oma venna Paul Burmani kiindumust hobustesse ja huvi hipodroomil toimuva vastu. Ta on sageli maalinud traavlisõitu nt 1950. aastate keskpaiku. Neis stseenides on palju dünaamikat. Antud töös on taustaks Toompea, millele tollal ei olnud kõrgeid hooneid ette ehitatud. ML Pöördele kleebitud akvarell pilvedest, lehemõõduga 20,6 x 64,3
- [Ants Laikmaa. Kapre metsavahi. 1920. Pastell, paber. Lm 23,8 x 32 cm. Alghind: 6000 €  MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/ants-laikmaa-kapre-metsavahi-1920-pastell-paber-lm-238-x-32-cm-alghind-6000-e/) - Linnamäe küla Lääne-Nigula kihelkonnas on moodustunud Piilama ja Kapre (Kapri) küladest. Laikmaa on jäädvustanud hulgaliselt põldude ja metsade piirile jäävaid talusid Läänemaal. 1910. aastate lõpupoolel ja 1920. aastate algul olid Laikmaa tööd tugeva ekspressionistliku hõnguga, nii ka käesolev maastik. Teos on fikseeritud A. Laikmaa 100. sünniaastapäevale pühendatud näituse kataloogis (Tallinna Riiklik Kunstimuuseum, 1966, koostaja Eerik
- [Jüri Arrak. Mees koos kujuga. 2021. Õli, lõuend. 50 x 60 cm. Alghind: 5000 €   MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/juri-arrak-mees-koos-kujuga-2021-oli-louend-50-x-60-alghind-5000-e/) - Tõenäoliselt on see kujutatud mehe enda büst või tema poolt imetletava isiku büst. Iidolikummardamisega on tegu mõlemal juhul. See maal, mis on Arraku viimaseid, kätkeb võibolla ka kübeke eneseirooniat. ML All paremal: J. Arrak 2021 Tagapapil, ülal: Jüri Arrak „Mees koos kujuga“ 2021.a.
- [Malle Leis. Sukmiti aed XV. 1996. Õli, lõuend. 90 x 89,8 cm. Alghind: 25000 €  MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/malle-leis-sukmiti-aed-xv-1996-oli-louend-90-x-898-cm-alghind-25000-e/) - Lillekülas, kus oli Malle Leisi ateljee, elas ka ERKI-s õppinud Sulev Sukmit, kelle aiast on ta maalinud terve seeria lummavaid maastikke. Ta oskas erilise hingestatusega kujutada puid, antud juhul kaski, eri aasta- ja päevaaegadel. ML Sukmiti aed on Leisi loomingus lõputu inspiratsiooniallikas, kus jälgida aastaaegade vaheldumist, looduse eluringi, värvide ja vormide moondumisi ja muutumisi. Vaated
- [Vello Vinn. Aeg II. Sarjast Tiivad. 1973. Ofort, paber. Plm 44 x 49 cm. Alghind: 2100 € MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/vello-vinn-aeg-ii-sarjast-tiivad-1973-ofort-paber-alghind-2100-e/) - Ofort Vello Vinna varasemast loomeperioodist, mil talle iseloomulik sürrealistlik-sümbolistlik ja sümmeetriliselt korrastatud kujundikeel oli juba välja kujunenud. Tema laadi vahedus ja pitsiline peenus on vahest tulenenud tema klaasikunstniku ettevalmistusest ERKI-is. Teos on reprodutseeritud Elnara Taidre koostatud näitusekataloogis „Vello Vinn“ (Kumu 2020). ML All vasakul: Aeg II (ofort) Sarjast „Tiivad“ 19/20 All paremal: Winn – 73
- [Leonhard Lapin. Fallos III. 1976. Kõrgtrükk, paber. Lm 57 x 50,5 cm. Km 32,1 x 29,9 cm. Alghind: 1100 € Haamrihind: 1450 €](https://vernissage.ee/toode/leonhard-lapin-fallos-iii-1976-korgtrukk-paber-lm-57-x-505-cm-km-321-x-299-cm-alghind-1100-e/) - Leonhard Lapin tõi oma geomeetrilises vormis sensuaalsete motiividega 1970. aastate kunstiellu suurt elevust, rikkus nimetustegagi n-ö head tooni. Teisalt lähendasid need publikule geomeetrilist abstraktsionismi ja konstruktivismi. Lehe aluseks olnud tušijoonistus (1974) on reprodutseeritud Sirje Helme koostatud näitusekataloogis „Leonhard Lapin. Tühjus ja ruum. 1967–2017“ (Kumu 2018). ML Mida aasta edasi, seda enam liikus Leonhard Lapin oma
- [Leonhard Lapin. Ovaal X. 1976. Kõrgtrükk, paber. Km 31,9 x 31,8 cm. Alghind: 1000 € Haamrihind: 3300 €](https://vernissage.ee/toode/leonhard-lapin-ovaal-x-1976-korgtrukk-paber-km-319-x-318-cm-alghind-1000-e/) - Lapin oli üks peamisi erootilise motiivi sissetoojaid eesti kunsti 1970. aastatel, rüütades selle geometriseerivasse vormi. Käesolev töö „Ovaalide“ sarjast on selle näiteid. All vasakul: Ovaal X Kõrgtrükk 9/40 All paremal: Leonhard Lapin 1976
- [Leonhard Lapin. Rist II. 1976. Kõrgtrükk, paber. Lm 57 x 51,4 cm. Alghind: 1200 € Haamrihind: 2400 €](https://vernissage.ee/toode/leonhard-lapin-rist-ii-1976-korgtrukk-paber-lm-57-x-514-cm-alghind-1200-e/) - Töödegrupp nimetusega „Rist“ on sarja „Naine-masin“ derivaat, lülitades naisfiguuri geomeetrilisse kompositsiooni ühe elemendina. Heinz Valgu sõnutsi tegi Lapin graafikas „maskuliinset masinamüra“. Teisalt paelus ka ristimotiiv mässulist Lapinit. ML All vasakul: RIST II KÕRGTRÜKK 21/40 All paremal: Lapin 1976
- [Leonhard Lapin. Naine-masin XXIV. 1976. Kõrgtrükk, paber. Lm 57 x 51,5 ; Km 40 x 38 cm. Alghind: 1200 € Haamrihind: 2700 €](https://vernissage.ee/toode/leonhard-lapin-naine-masin-xxiv-1976-korgtrukk-paber-lm57-x-515-km-40-x-38-cm-alghind-1200-e/) - Üks Lapini populaarsemaid „masinate“-sarju 1970. aastatel oli „Naine-masin“, mis ühendas naisfiguuri ja geomeetrilise laadi pop-kunstile lähedases vaimus. Kaasaegse seksikultuse peegeldus Lapini töödes on ambivalentne. Sari oli oma varjamatult erootilise iseloomu tõttu parasjagu skandaalne ning tõmmised olid kogujate hulgas populaarsed. ML All vasakul: NAINE-MASIN XXIV KÕRGTRÜKK A.E.XIV All paremal: LeonhardLapin 1976
- [Lembit Saarts. Suvitajad. 1980. 317 x 243 cm. Õli. Lõuend. Alghind: 36000 € Haamrihind: 36000 €](https://vernissage.ee/toode/lembit-saarts-suvitajad-1980-243-x-317-cm-oli-louend-alghind-36000-e/) - Lembit Saartsi õpetajaiks Pallases ning sõjajärgses Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis olid Ado Vabbe ja Johannes Võerahansu, lühikest aega ka Elmar Kits, kelle lemmikõpilaste hulka olevat kuulunud ka Lembit Saarts. 1949. aastal Saarts vahistati, süüdistuseks osalemine nõukogudevastases liikumises, ning aastani 1956 viibis ta Kasahstanis vangilaagris. Sealt naasis ta Tartusse, kus töötas joonistusõpetajana ja katseremonditehase kunstnikuna. Saartsi loominguline
- [Raivo Korstnik. Maastik. 1970. Õli, papp. 50,5 x 61 cm. Alghind: 2500 € Haamrihind: 2500 €](https://vernissage.ee/toode/raivo-korstnik-maastik-1970-oli-papp-505-x-61-cm-alghind-2500-e/) - Kunstniku loomingus on erilisel kohal rannamotiivid. Käesolevas töös paistab meri vaevu liivaluidete tagant, mille rahutu reljeef ja taimestik on maalija erilist tähelepanu köitnud kui üks makromaailma peegeldav loodusfragment. ML All vasakul: RK70
- [Lola Liivat. Punase-sinise altarile. 1984. Õli, papp. 149,3 x 118,5 cm. Alghind: 4500 € Haamrihind: 19500 €](https://vernissage.ee/toode/lola-liivat-punase-sinise-altarile-1984-oli-papp-1493-x-1185-cm-alghind-4500-e/) - Punase-sinise altarile on Lola Liivatil asetada väga palju töid 1960-ndatest tänaseni. Temperamentse maalija loomingus on need värvid esinenud kõikvõimalikes kooslustes ja tooninüanssides. ML Lola Liivatit võib vaieldamatult pidada meie esiabstraktsionistiks ning selle aunimetuse ette ei ole vaja lisada isegi liidet nais-, sest olles meie maalimaastikul tegutsenud juba üle poole sajandi on tal nagunii edumaa nii
- [Kaljo Põllu. Objekt nr. 34 C. 1996. Õli, masoniit. 94 x 89 cm. Alghind: 3500 € Haamrihind: 7500 €](https://vernissage.ee/toode/kaljo-pollu-objekt-nr-34-c-1996-oli-masoniit-94-x-89-cm-alghind-3500-e/) - Kunstnik on siin muianud 1990-ndatel valitsenud installatsioonibuumi üle, mil selle žanri reputatsiooni kahjustas mõtteähmasus. Ta ise tegi neid juba 1960-ndatel. ML Pildipinna tajuoptiliste efektide ja nihestustega mäng ning mitmedimensiooniliste ruumiefektide, nn võimatute ruumide ja kujundite loomine ning selleteemaline teoreetiline ajalugu köitis Põllut aastakümneid. Tema 1960. aastate tõsine op-kunsti huvi tõusis taas päevakorda 1990. ja 2000.
- [Kaljo Põllu. Igavik-Taevas ja maa. 1990. Graafika. Km 58 x 45.5 cm. Alghind: 3500 € Haamrihind: 4600 €](https://vernissage.ee/toode/kaljo-pollu-igavik-taevas-ja-maa-1990-graafika-km-58-x-45-5-cm-alghind-3500-e/) - Pärast metsotintosarju "Kodalased" ja "Kalivägi" lõi Kaljo Põllu 40-lehelise sarja "Taevas ja maa" (1987–91), milles arendas edasi oma mõtteid inimese maailmavaate kujunemisest kirjutamata ajaloo aegadel, mütoloogilise maailmapildi reministsentside – nt naiseliku alge, eluandja ülendamise – püsimisest siiani. All vasakul: Igavik- "Taevas ja maa". Värviline metsotinto 3/50 All paremal: K.Põllu,1990 Lm 68 x 52.7 cm. Suurus
- [Kaljo Põllu. Taevalikud sõnumid. Sarjast „Taevas ja Maa“. 1989. Värviline metsotinto, paber. Plm 51 x 49,5 ;Lm 62,5 x 57,3 cm. Alghind: 2500 € Haamrihind: 2500 €](https://vernissage.ee/toode/kaljo-pollu-taevalikud-sonumid-sarjast-taevas-ja-maa-1989-varviline-metsotinto-paber-lm-625-x-573-cm-alghind-2500-e/) - Kaljo Põllu koostas oma metsotintosarjadest repromappe, millele kirjutas eessõnad kunstiteadlane Ene Asu-Õunas ja osale reprodutseeritud teostest on teinud ka luuletused Hando Runnel. 25 reproga mapis“Taevas ja Maa“ (kirjastus Olion 1994) on käesolev teos 13-es ja luuletusega. Taevalikke sõnumeid vastu võttev inimene väraval on ühtaegu lihtsameelne ja ülev kujund. ML Kaljo Põllu kolmas suur, 40 teosest
- [Rein Kelpman. Vaade linnast väljuvale teele. 2010. Õli, segatehnika, akrüül, valge lõuend. 54 x 64,5 cm. Alghind: 2700 € Haamrihind: 4600 €](https://vernissage.ee/toode/rein-kelpman-vaade-linnast-valjuvale-teele-2010-oli-segatehnika-akruul-valge-louend-54-x-645-cm-alghind-2700-e/) - Lummava maali vasak pool agulimajaga meenutab 1980. aastaid, Kelpmani näitustel esinemise algusaega. Paremal poolel on agul oma detailidega kadumas nägemuslikku arhitektuuri, kuskil kaugemal kerkib fatamorgaanalik pilvelõhkujate grupp. ML Lapitekimoodi majafassaadid, üksik aken otsaseinas, müüri taga ei-tea-kuhu tõusev trepp, raagus puude reljeefsed võrad – Rein Kelpmani puust linnade sürreaalne aguliromantika on kaugelt äratuntav ja eristuv. Ainult
- [Silva Eher. Eluteater. 2001. Õli, lõuend. 140 x 105 cm. Alghind: 2500 € Haamrihind: 2500 €](https://vernissage.ee/toode/silva-eher-eluteater-2001-oli-louend-146-x-105-cm-alghind-2500-e/) - 1983. aastal ERKI lõpetanud maalija kerkis esile 1980. aastatel, mil eesti maal oli muutunud sisuliselt üpris ambitsioonikaks ja keeruliseks, püüdes käsitleda igasuguseid (elu-)filosoofilisi teemasid. Seda illustreerib Eheri maal, mis väljendab talle omases neoklassikalis-metafüüsilises stiilis inimese kõikumist eri ideoloogiate ja elustiilide vahel. ML Viimasel Vernissage’i oksjonil ehitas Silva Eher inimfiguuridest üles tehase ja sealse pingelise töö,
- [Kaljo Põllu. Suuniste moondumine.1999. Õli, papp. 97 x 86 cm. Alghind: 3500 € Haamrihind: 4400 €](https://vernissage.ee/toode/kaljo-pollu-suuniste-moondumine-1999-oli-papp-97-x-86-cm-alghind-3500-e/) - Kunstnik maalis hilisemal loomeperioodil üsna palju stiilis, mis mõjub tema 1960. aastate popkunsti versioonina. Nagu toonagi, on tema nüüd juba suuremas formaadis maale sageli inspireerinud ühiskonna- ja kunstielus toimuvad protsessid. ML Teos on üles ehitatud tumedal taustal oleva kahe erineva tähendusväljaga kontrastse pinna dialoogile. Neist ühel näeme Tallinna vanalinna motiivi ja teisel intensiivse dünaamikaga võrgustikku.
- [Kaljo Põllu. Vastasrind. 1999. Õli, lõuend. 97,5 x 104 cm. Alghind: 5000 € Haamrihind: 5000 €](https://vernissage.ee/toode/kaljo-pollu-vastasrind-1999-oli-louend-975-x-104-cm-alghind-5000-e/) - Kaks stiliseeritud figuuri, kuused turjal, sümboliseerivad vaenu ühel Põllu 1976. aasta linoolsügavtrüki tehnikas estambil. Nagu kunstnikel enamasti, nii oli ka Põllul mitmeid kinnismotiive, mis on varieerudes kordunud. ML Kaljo Põllu maalil ”Vastasrind” õhkub erakordselt tugevalt jõupositsioonide ja ideede vastasseisu. Samuti väga jõulist ja kompromissitut oma positsioonide kaitsetahet. Keegi on paadiga tulnud või minemas, keegi on
- [Kristiina Kaasik. Nägemus I. 2011. Akrüül, lõuend. 140 x 85 cm. Alghind: 8000 € Haamrihind: 8000 €](https://vernissage.ee/toode/kristiina-kaasik-nagemus-i-2011-akruul-louend-140-x-85-cm-alghind-8000-e/) - Kristiina Kaasik lõpetas aastal 1967 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi teatridekoratsiooni ja maali erialal ning oli legendaarse kunstirühmituse ANK’64 asutajaliige. Tema julgelt ekspressiivne ja omanäoline maalijakäekiri ning tundlik värvimeel on lahutamatult seotud loomingu mõtestamise ning vaimsete otsingutega. Kaasikut huvitasid sisemine vabadus ja vastuse otsimine küsimusele, kuidas jõuda puhtamasse ajatusse maailma, mis on meis endis ja väljaspool meid.
- [Marion Saarik. Pisarate Emad. 2024 Õli. Lõuend. 100 x 100 cm. Alghind: 2500 € Haamrihind: 2500 €](https://vernissage.ee/toode/marion-saarik-pisarate-emad-2024-oli-louend-100-x-100-cm-alghind-2500-e/) - Marion Saarik on lõpetanud maalikunsti eriala Eesti Kunstiakadeemias. Oma loomingus uurib ta iseenda sisemaailma ning eneseväljenduse keerukaid aspekte. Suhe iseendaga on teekond, mis ei lõppe kunagi. Selle inimkogemuse jaoks on meile määratud koduks keha, mis meid muust maailmast eraldab. Kuid endaga oleme alati koos. Kuidas luua kontakti iseendaga? Mis peitub meie alateadvuse sügavustes? Kuidas olla
- [Kristiina Kaasik. Õhtune soo. 1979. Õli, lõuend. 91 x 125 cm. Alghind: 29000 € Haamrihind: 62500 €](https://vernissage.ee/toode/kristiina-kaasik-ohtune-soo-1979-oli-louend-91-x-125-cm-alghind-29000-e/) - 1967. aastal ERKI maali alal lõpetanud Kristiina Kaasik kuulus rühmitusse ANK’64. Tema laad avaldus küpselt juba 1970. aastatel. Kaasik oli algusest peale tugeva ekspressionistlik-sümbolistliku kallakuga maalija, kelle teosed väljendasid inimhinge rahutust, kataklüsmiaimusi ja transtsendentaalseid pürgimusi. Tema paletti iseloomustasid 1970ndatel lõõmavad punased kontrastis külmade sinistega. „Õhtune soo“ oma loojanguhõõgega on Kristiina Kaasiku esimese õitsenguperioodi tippteoseid. Visioonid
- [Kristiina Kaasik. Kompositsioon. 1970. aastate teine pool. Õli, lõuend. 76,7 x 114,7 cm. Alghind: 12000 € Haamrihind: 12000 €](https://vernissage.ee/toode/kristiina-kaasik-kompositsioon-1970-aastate-teine-pool-oli-louend-767-x-1147-cm-alghind-12000-e/) - Kristiina Kaasiku töid 1970. aastate lõpupoolel ja 1980. aastate hakul iseloomustab pateetiline, ärev tundeväljendus, sage punase kasutamine – isegi lumeväljad kippusid tal hõõguma. Antud töös varjab helepunane eesriie mingit groteskset seltskonda, mõjudes freudistliku metafoorina. ML
- [Raivo Korstnik. Naine päikseprillidega.1960. aastate II pool. Õli, lõuend kleebitud papile. 49 x 34 cm. Alghind: 1400 € Haamrihind: 1400 €](https://vernissage.ee/toode/raivo-korstnik-naine-paikseprillidega-1960-aastate-ii-pool-oli-louend-kleebitud-papile-49-x-34-cm-alghind-1400-e/) - Kunstnikule oli sellal üldse omane valgusküllane ere koloriit ja rannamotiivid, mille lihtsus oli aga näiline. Otsekui olustikust nopitud motiivid omandasid neis intrigeerivalt kummalise nüansi – nii ka see päikeseprillide taha peitunud poolakt. ML
- [Raivo Korstnik. Seisev akt. 1963. Õli, papp. 50,5 x 35,7 cm. Alghind: 1600 € Haamrihind: 2700 €](https://vernissage.ee/toode/raivo-korstnik-seisev-akt-1963-oli-papp-505-x-357-cm-alghind-1600-e/) - Aktietüüde on selle põlvkonna maalijate varasemas loomingus suhteliselt palju. Kunstihoone ühisateljees käidi koos akti joonistamas, õppejõud (Raivo Korstnik õpetas alates 1961. aastast Tallinna Pedagoogilises Instituudis) võisid seda teha üliõpilaste kõrval. Korstniku varasematele, karmi stiili mõju pitserit kandvatele aktimaalidele on iseloomulik selge kontuur, kergelt geometriseeriv vormiliigendus ja intensiivne koloriit. Selles maalis on figuurile rütmi- ja värvikontrastiks
- [Miljard Kilk. Natüürmort tikukarbiga. 1995. Õli, lõuend. 34,5 x 30 cm. Alghind: 9500 € Haamrihind: 23000 €](https://vernissage.ee/toode/miljard-kilk-natuurmort-tikukarbiga-1995-oli-louend-345-x-30-cm-alghind-9500-e/) - Teost võiks nimetada ka „Natüürmordiks absindijoojatega“, sest hämuses taustas aimuvad need tegelaskujud Wiiralti gravüürilt. Selgemalt hakkavad selles väikeses nüansirikkas maalis silma pudel, veiniklaas ja eriti tikukarp. ML Eduard Wiiralti “Absindijoojad”, 1933. aastast pärit must-valge gravüür on justkui lähikaader – kaks klaasi mullitavat koirohtu, kaks sellest joobunud tüüpi, kaks paari kobrutavate laugudega kahestunud silmi. Miljard Kilk
- [Peeter Mudist. Saaremaa rand (Öine rand). 1970. aastad. Õli, papp. Vm 50 x 68 cm. Alghind: 11500 € Haamrihind: 11500 €](https://vernissage.ee/toode/peeter-mudist-saaremaa-rand-oine-rand-1970-oli-papp-vm-50-x-68-cm-alghind-11500-e/) - Suur osa Peeter Mudisti loomingust on seotud tema armastatuima paiga, Saaremaaga – saare kordumatu omapära, sealsete maastikega. Teisteltki kunstniku piltidelt tuttav rannakäär hommikuses, koidueelses hahetuses kätkeb endas ööpäevaringi piirilähedaste hetkede lumma. Võime ette kujutada kunstnikku töötamas, püüdmas poolpimedas pildile just selle koha ja ajahetke meelolu. Kiiresti mööduv viiv on jäädvustatud, kuid autorile omaselt ei ole
- [Peeter Mudist. Torso. 1975-2011/12. Pronks. 61 x 30 x 20 cm. Alghind: 17500 € Haamrihind: 58000 €](https://vernissage.ee/toode/peeter-mudist-torso-1975-2011-12-pronks-61-x-30-x-20-cm-alghind-17500-e/) - Peeter Mudist paistab Eesti kunstis eriliselt silma selle poolest, et viljeles kõrgel professionaalsel tasemel kõiki klassikalisi kujutava kunsti liike – maali, graafikat ja skulptuuri. Tuntud on Mudisti kivist välja raiutud filosoofilised portreed, Eesti Kunstimuuseumi kogusse kuuluvad erakordsed Patsi (1979) ja Küsikivi (1985). Samas on Mudist ka savis modelleerinud, vormi väljaraiumise asemel seda kasvatanud, mis on
- [Andres Tolts. Meri II. 2008. Õli, lõuend, kleebitud masoniidile. 44 x 48 cm. Alghind: 1800 € Haamrihind: 3200 €](https://vernissage.ee/toode/andres-tolts-meri-ii-2008-oli-louend-kleebitud-masoniidile-44-x-48-cm-alghind-1800-e/) - Andres Tolts oli maalikunstnik ja graafik, kes tõusis kunstimaailma huviorbiiti juba 1960. aastatel, mil temast sai üks juhtivaid noori avangardkunstnikke. Ta lõpetas ERKI 1973 .aastal tööstuskunsti erialal ning disaineriharidus andis tema maaliloomingule spetsiifilise värvingu. Oma maalid konstrueeris Tolts võrdlemisi mõistuslikult. Teda on nimetatud ka Eesti ainsaks tõeliseks popkunstnikuks, kes kasutas oskuslikult ümbritsevat maailma visuaalse andmepangana,
- [Andres Tolts. Meri I. 2008. Õli, lõuend, kleebitud masoniidile. 44 x 48 cm. Alghind: 1800 € Haamrihind: 2900 €](https://vernissage.ee/toode/andres-tolts-meri-i-2008-oli-louend-kleebitud-masoniidile-44-x-48-cm-alghind-1800-e/) - Andres Tolts oli maalikunstnik ja graafik, kes tõusis kunstimaailma huviorbiiti juba 1960. aastatel, mil temast sai üks juhtivaid noori avangardkunstnikke. Ta lõpetas ERKI 1973 .aastal tööstuskunsti erialal ning disaineriharidus andis tema maaliloomingule spetsiifilise värvingu. Oma maalid konstrueeris Tolts võrdlemisi mõistuslikult. Teda on nimetatud ka Eesti ainsaks tõeliseks popkunstnikuks, kes kasutas oskuslikult ümbritsevat maailma visuaalse andmepangana,
- [Kristiina Kaasik. Kevad vihma eel. 1985. Õli, lõuend. 73 x 92 cm. Alghind: 8000 € Haamrihind: 17000 €](https://vernissage.ee/toode/kristiina-kaasik-kevad-vihma-eel-1985-oli-louend-73-x-92-cm-alghind-8000-e/) - Üks rühmitusse ANK-64 kuulunud paeluvaid maalijaid on Kristiina Kaasik, kes on algusest peale olnud ekspressionistliku kallakuga nii värvis kui ka käsitluslaadis. Looduslähedasemates maalides väljendub selgemini teatav valuline, katarsisega sarnlev tundeseisund. Kristiina Kaasiku maalide vormikõne on dünaamiline, rahutu, rebitud, otsekui tormist kaasa haaratud. Suurt osa etendab selles paiguti lahvatav valgus. ML Kaheksakümnendate keskel puhkes kevad Kristiina
- [Toomas Vint. Mänd kanarbikus. 1979. Õli, lõuend. 54,3 x 54,8 cm. Alghind: 7000 € Haamrihind: 10250 €](https://vernissage.ee/toode/toomas-vint-mand-kanarbikus-1979-oli-louend-543-x-548-cm-alghind-7000-e/) - Toomas Vindi naivismi tunnusjooni omav, ent üldse mitte naivistlik maalilaad on lähedane magritte’ilikule sürrealismile, väljendades kummalist, sõnastamatut maailmas ja meis endis. ML Toomas Vindi maastikest võiks kokku panna terve dendroloogiaõpiku, miks mitte illustreerida ka õpetust harmooniast – niivõrd filigraanselt maalib ta leht-lehe haaval välja puid ja põõsaid, niivõrd komponeeritult nendest moodustavaid ansambleid ja nende omavahelisi
- [Lembit Saarts. Aktid rombis. 1963. Guašš, paber. Lm 54,5 x 40,7 cm. Alghind: 1000 € Haamrihind: 1000 €](https://vernissage.ee/toode/lembit-saarts-aktid-rombis-1963-akvarell-paber-lm-545-x-407-cm-alghind-1000-e/) - 1960. aastad oli eksperimenteerimine üldse au sees. Lembit Saarts oli pealegi otsiva vaimuga ning proovis kõikvõimalikke lahendusi erinevates žanrites, tehnikates ja laadides. Käesolevas töös suleb ta natuurilähedased figuurid geomeetrilisse struktuuri – üpris efektne kujund, mis jäi ootama suuremaformaadilist teostust. All paremal: L.Saarts 12.11.63.
- [Vladimir Taiger. Akt. 1979. Ofort, akvatinta, paber. Plm 24,6 x 31 cm. Alghind: 1800 € Haamrihind: 4200 €](https://vernissage.ee/toode/vladimir-taiger-akt-1979-ofort-akvatinta-paber-plm-246-x-31-cm-alghind-1800-e/) - Pärnust pärit kunstnik lõpetas ERKI graafika alal 1978. aastal. Tema populaarset hüperrealistlikku maali „Barracuda“ nähti viimati Kumus 2016. aastal korraldatud näitusel Eesti hüperrealismist „Külm pilk“. Hüperrealistlikku selgust ja teatavat reklaamilikkust on ka aktidel tema vabagraafikas. ML All vasakul: „AKT“ (OFORT, AKVATINTA) All paremal: VTaiger 79
- [Vladimir Taiger. Figuuriga tuba. 1988. Ofort, akvatinta, paber. Plm 32,2 x 49,5 cm. Alghind: 2300 € Haamrihind: 4000 €](https://vernissage.ee/toode/vladimir-taiger-figuuriga-tuba-1988-ofort-akvatinta-paber-plm-322-x-495-cm-alghind-2300-e/) - Taiger paelub selles lehes hoolikusega, millega on edasi antud nii figuur kui ka iga üksik ese interjööris, saavutamaks tajutava reaalsuse efekti, kuigi juba loomu poolest tinglikus mustvalges kunstis. Kunstnik on oma meelistehnikas – ofordi-akvatinta kombinatsioonis – loonud aktifiguurile detailiküllase vanamoodsalt õdusa miljöö, muutes akti üheks selle õdususe komponendiks. ML All vasakul: „FIGUURIGA TUBA“ (OFORT, AKVATINTA)
- [Vladimir Taiger. Uni. 1987. Ofort, akvatinta, paber. Plm 33 x 45,5 cm. Alghind: 2500 € Haamrihind: 2700 €](https://vernissage.ee/toode/vladimir-taiger-uni-1987-ofort-akvatinta-paber-plm-43-x-455-cm-alghind-2500-e/) - Vladimir Taigerit võib pidada üheks markantsemaks hüperrealismi esindajaks Eestis. Tema loomingut iseloomustab eelkõige tugev süžee, detailideni läbi mõeldud kompositsioon ja filigraanne tehnika. Taigeri sügavtrükitehnikas (ofort ja akvatinta) graafiliste lehtede peamisteks motiivideks on naisefiguurid, loomad, esemed. Üks Taigeri huvitavamaid lehti, mille sünniks andis ehk tõuke Jüri Palmi linnaüksinduse teemaline maal „Hiline mööduja“ (1985), millel on kujutatud
- [Toomas Vint. Tulikate aegu. 1986. Õli, lõuend. 50 x 60,3 cm. Alghind: 9000 € Haamrihind: 20500 €](https://vernissage.ee/toode/toomas-vint-tulikate-aegu-1986-oli-louend-50-x-603-cm-alghind-9000-e/) - Valged pilved sinises taevas, mis õhulistena pallidena kerkivad kadakate sakiliste siluettide tagant. kollaseid lilli täis tipitud rohi meenutab pisut kunstniku esimest šedöövrit „Sinu liblikas lendab sinu aasale“ (1970, Eesti Kunstimuuseum), ent on mõtlikumas võtmes. ML Toomas Vindi antud oksjoniteos on imeilus ja iseloomulik näide tema tüüpilisemast, suhteliselt sümmeetrilisest või lausa matemaatilisest maastikukäsitlusest – meeleolu on
- [Silvia Jõgever. Munaga I. 1964. Õli, kartong. 70 x 49,3 cm. Alghind: 3500 € Haamrihind: 5000 €](https://vernissage.ee/toode/silvia-jogever-munaga-i-1964-oli-kartong-70-x-493-cm-alghind-3500-e/) - 1956. aastal vangilaagrist vabanenud Ülo Soosterist kujunes Tartu sõpruskonna hing ja innustaja. Seltskond hakkas koos käima Valve Janovi kodus Karlovas. 1950. lõpuaastad olid ka Silvia Jõgeverile „ärkamise aastad“. Ta hakkas looma figuraalseid kompositsioone, mis mõjusid oma värvikate pindadega tookordses kunsti üldpildis väga uudseina. Ka 60-ndate alguses maalis Jõgever palju huvitavaid abstraktseid kompositsioone, kus ta tänu
- [Silvia Jõgever. Munaga II. 1967. Õli, kartong. 48 x 69,5 cm. Alghind: 2800 € Haamrihind: 4400 €](https://vernissage.ee/toode/silvia-jogever-munaga-ii-1967-oli-kartong-48-x-695-cm-alghind-2800-e/) - Heledates pastelsetes värvides selgevormiline konstruktivistlik kompositsioon esindab üht suunda Jõgeveri otsinguvaimust kantud varases loomingus. Niisugused tööd jäid Ülo Soosteri Tartu sõpruskonda kuuluvatel kunstnikel aastateks sahtlisse. ML All vasakul: SJ 67
- [Silvia Jõgever. Tüdruk ja härjad. 1962. Õli, papp. 49,1 x 69,2 cm. Alghind: 5000 € Haamrihind: 6200 €](https://vernissage.ee/toode/silvia-jogever-tudruk-ja-harjad-1962-oli-papp-491-x-692-cm-alghind-5000-e/) - Silvia Jõgever sündis taluniku perekonda. 18-aastaselt siirdus ta Tartus Kõrgematele Kujutava Kunsti Kursustele, 1945 lõpetas Tartu 5. Keskkooli ning 1952 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (Tartu osakonna). Jõgever oli üks viimastest tudengitest, kes jõudsid astuda “Pallase” asemele rajatud kunstikooli. Kool tegutses edasi ka sõja ajal, Elmar Kits õpetajaks ning Ülo Sooster, Valdur Ohakas, Henn Roode jt õpilasteks.
- [Tõnis Vint. Õhtu. 1973. Lito, paber. Km 42,7 x 43 cm. Alghind: 1900 € Haamrihind: 3000 €](https://vernissage.ee/toode/tonis-vint-ohtu-1973-lito-paber-km-427-x-43-cm-alghind-1900-e/) - Lito aluseks on samanimeline tušijoonistus (1972, Eesti Kunstimuuseum). Naisfiguur väheste detailidega määratletud interjööris oli Tõnis Vindile 1970.-ndate algul omane teema, mida ta käsitles elegantses, Beardsley’st ning jaapani kunstist mõjutatud stiilis. Töö esines Tallinna III graafikatriennaalil (1974), on reprodutseeritud Jüri Haini albumis „Eesti graafika 1972-1973“ ( Kunst 1975) ning Elnara Taidre koostatud näitusekataloogis „Tõnis Vint ja
- [Tõnis Vint. Öö hingus. 1980. Lito, paber. Km 43 x 42,6 cm. Alghind: 1800 € Haamrihind: 2800 €](https://vernissage.ee/toode/tonis-vint-oo-hingus-1980-lito-paber-km-43-x-426-cm-alghind-1800-e/) - Naisfiguuri kujutamine muutus Tõnis Vindil aja jooksul. 1970. aastate teisel poolel sünnib tal grupp joonistusi ja litosid riietatud figuurist koos stiliseeritud taimestikuga. Meeleolukas töö on reprodutseeritud Jüri Haini albumis „Eesti graafika 1979, 1980, 1981“ (Kunst 1984) ja Elnara Taidre koostatud näitusekataloogis „Tõnis Vint ja tema esteetiline universum“ (Kumu 2012). ML Tõnis Vindi pildifilosoofia põhimõtted ulatuvad
- [Jüri Palm. Infantaasia. 1972. Õli, lõuend. 75,5 x 75,1 cm. Alghind: 6500 € Haamrihind: 35000 €](https://vernissage.ee/toode/juri-palm-infantaasia-1972-oli-louend-755-x-751-cm-alghind-6500-e/) - Infant on väike laps. Väike laps on pildisõõris silmitsi universumiga. Elu kui ime ning elu haprus suures kõledas maailmas olid teemad, mis läbivad kunstniku loomingut. 1976. aastal valmis üks tema tähtteoseid – „Suur vaikelu I“ (Eesti Kunstimuuseum), kus sõõris on munad kui veel sündimata elu sümbol ning nende kohal universum. „Infantaasia“ on selle teose varasem
- [Toomas Vint. Rannikumaastik. 1981. Õli, lõuend. 58,5 x 70 cm. Alghind: 9000 € Haamrihind: 30000 €](https://vernissage.ee/toode/toomas-vint-rannikumaastik-1981-oli-louend-585-x-70-cm-alghind-9000-e/) - Meri on rohkem aimatav kui nähtav ses maastikus üksiku puuga hallide pilvede all, mis on vabamas, lahtisemas laadis maalitud kui tavaliselt. Korduv üksiku puu motiiv võib väljendada üksindustunnet ka pealtnäha koduses, harjumuspärases miljöös. ML Mitmel sellekevadisel Toomas Vindi oksjoniteosel on eriomaseid tunnuseid ning nii ka siinsel rannikumaastikul. Lisaks ebatavaliselt üksikule puule on ebatavaline ka taevas,
- [Mari Roosvalt. Aknal. 1973. Õli, lõuend. 65 x 81 cm. Alghind: 3800 € Haamrihind: 3800 €](https://vernissage.ee/toode/mari-roosvalt-aknal-1973-oli-louend-65-x-81-cm-alghind-3800-e/) - Mari Roosvalt lõpetas ERKI 1969. aastal. Teos kuulub tema varasemasse loomeperioodi ja paelub maalilise kergusega. Aknavaateid esineb veelgi tema loomingus – see interjööri ja eksterjööri siduv motiiv on olnud maalikunstis läbi aegade populaarne. ML Silindri- ja kolbikujulised klaasvaasid, erikujulised pudelit, pitsid ja kausikesed, nende läbikumavad vormid ja värvid, neisse pistetud kuivanud, närtsinud ja värsked õied,
- [Endel Kõks. Vilepuhuja perekond. 1959. Õli, lõuend. 46,3 x 55,3 cm. Alghind: 9000 € Haamrihind: 10500 €](https://vernissage.ee/toode/endel-koks-vilepuhuja-perekond-1959-oli-louend-463-x-553-cm-alghind-9000-e/) - Kunstnike, muusikute, rändartistide kujutamisel on pikk ajalooline traditsioon, mis jätkus ka 20. sajandi algupoole kunstis ja mida säravalt arendas Picasso. Kõks, kes oli, nagu paljud, 1950. aastatel mõjutatud Picassost, kujutas tollal sageli kunstnikke ja muusikuid ansamblina või perekonnaga. Sissepressitud mustriga hallikas taust rõhutab geometriseeriva laadi pinnalisust, kostüümide värvikust ja ka teema kaugust argipäevast. ML 1950.
- [Tõnis Vint. Hommik. 1982. Lito, paber. Km 23,9 x 21,9 cm. Alghind: 1600 € Haamrihind: 3300 €](https://vernissage.ee/toode/tonis-vint-hommik-1982-lito-paber-km-239-x-219-cm-alghind-1600-e/) - Akt tüükaliste okste vahel lähtub tušijoonistusest, mis on reprodutseeritud Elnara Taidre koostatud näitusekataloogis „Tõnis Vint ja tema esteetiline universum“ (Kumu 2012, lk.164). Sellal algas kunstnikul transavangardi ning ajaloolise manerismi mõjust puudutatud aktikompositsioonide periood. ML Tõnis Vindi pildifilosoofia põhimõtted ulatuvad idamaistesse traditsioonidesse ja minimalismi esteetikasse, kus tühjuse ja geomeetria koostoimel sünnib harmoonia. Keset seda tühjust seisab
- [Tõnis Vint. Tuba. 1973. Lito, paber. Km 45,5 x 44,5 cm. Alghind: 1600 € Haamrihind: 3100 €](https://vernissage.ee/toode/tonis-vint-tuba-1973-lito-paber-km-455-x-445-cm-alghind-1600-e/) - Tõnis Vindi graafika aluseks olid tavaliselt tema tušijoonistused. Antud lito puhul on selleks joonistus „Tuba I“ (1971, Tartu Kunstimuuseum; seal asub ka joonistus „Tuba II“, millel puudub aken). See oli varasemaid kompositsioone alasti naisest buduaaris, mis oli tollal ennekuulmatu süžee. Teos esines Tallinna III graafikatriennaalil (1974) ning on reprodutseeritud Elnara Taidre poolt koostatud näitusekataloogis „Tõnis
- [Olev Subbi. Aegna kivid. 1966. Pastell, paber. Vm 37,8 x 55 cm. Alghind: 3500 € Haamrihind: 7500 €](https://vernissage.ee/toode/olev-subbi-aegna-kivid-1966-pastell-paber-vm-378-x-55-cm-alghind-3500-e/) - 1960. aastate keskpaiku hakkas Subbil kujunema värvihele, argielu poeetiliseks idülliks kujundav laad, mille üheks varasemaks tähelepanu äratanud näiteks oli „Rannanaise pühapäev“ (1966, Eesti Kunstimuuseum). Sellele on koloriidilt üpris lähedane antud pastell. Kuigi ta pastelli ERKI- päevil kindlasti küllalt palju tegi nt suvepraktikate ajal, kasutas ta hiljem seda harva. ML All paremal: Subbi 66 Tagapapil: O.Subbi
- [Toomas Vint. Sügismaastik. 1979. Õli, lõuend. 57 x 60 cm. Alghind: 10000 € Haamrihind: 20500 €](https://vernissage.ee/toode/toomas-vint-sugismaastik-1979-oli-louend-57-x-60-cm-alghind-10000-e/) - Toomas Vindi antud oksjoniteos on imeilus ja iseloomulik näide tema tüüpilisemast, suhteliselt sümmeetrilisest või lausa matemaatilisest maastikukäsitlusest – meeleolu on puhas ja helge, puud ja põõsad on pildipinnal keskjoondatud, pilved lendlevad nendega ühes rütmis, põhitoonid on minimalistlikud roheline-sinine-kollane. Kui “Tulikate aegu” märgib kevadist õidepuhkemist, siis “Sügismaastiku” kuldne kolletus teistpidist loodusprotsessi. Kui esimesel puhul pilved justkui
- [Urmas Pedanik. Punased katused. 1983. Õli, lõuend. 85 x 115 cm. Alghind: 8000 € Haamrihind: 10500 €](https://vernissage.ee/toode/urmas-pedanik-punased-katused-1983-oli-louend-85-x-115-cm-alghind-9000-e/) - Sama motiivi olid mõnigi kord kujutanud vanema põlvkonna maalijad, kuid nooremasse kunstnikepõlvkonda tollal kuulunud Pedanik pole sellele nii vahetult lähenenud. Pealtnäha täpselt kujutatud motiivile annab ta varjudega ja rohelusekäsitlusega mõnevõrra ebatõelise varjundi. ML Urmas Pedanik loob ühtviisi usutavaid, kuigi reaalsust nihestavaid puudutusega vaateid nii kiirest, sigimist-sagimist täis linnaelust kui tühja täis looduslikust tühermaast. Tema käesolevatel
- [Urmas Pedanik. Ülesõit. 1978. Õli, lõuend. 110 x 80 cm. Alghind: 9000 € Haamrihind: 40000 €](https://vernissage.ee/toode/urmas-pedanik-ulesoit-1978-oli-louend-110-x-80-cm-alghind-9000-e/) - https://vernissage.ee/wp-content/uploads/2025/04/Pedanik.mp4
- [Jüri Arrak. Tuba õhtul. 1974. Värviline linoollõige, paber. Lm 47 x 58,2. Km 38 x 48,9 cm. Alghind: 2700 € Haamrihind: 3700 €](https://vernissage.ee/toode/juri-arrak-tuba-ohtul-1974-varviline-linoolloige-paber-lm-47-x-582-km-38-x-489-cm-alghind-2700-e/) - Nagu Daniel Defoel liliputid või Fr. R. Kreutzwaldil kilplased, nii tegutsevad Jüri Arraku piltidel alates 1970. aastast laialivalguva siluetiga maivid, kelle elu on ümbritseva elu groteskne peegelpilt. Aastal 1974 võis see „Tuba“ mõjuda kui väikekodanliku oleskelu võrdkuju. ML All vasakul: „Tuba õhtul“ linool 20/23 All paremal: J.Arrak 74 a.
- [Jüri Arrak. Juhtum. 1971. Värviline linoollõige, paber. Km 30,2 x 44,5 cm. Alghind: 1200 € Haamrihind: 1350 €](https://vernissage.ee/toode/juri-arrak-juhtum-1971-varviline-linoolloige-paber-km-402-x-445-cm-alghind-1200-e/) - Sellal kui üks kunstnik maalib rõõmsalt vabas õhus, istub teine toas ja vahib ennast süngelt peeglist. Jüri Arraku graafika oli, nagu ka tema maalilooming, 1970. aastate algul vaimukas ja ajavaimuga haakuv, ta oli tollal midagi Eesti Banksy taolist. Teos on reprodutseeritud Jüri Haini raamatus „Jüri Arrak estampgraafikuna“ (Varrak 2006). ML Jüri Arraku portfoolios leidub mitu
- [Toomas Vint. Põlluvahetee. 1985. Õli, lõuend. 63,5 x 115,3 cm. Alghind: 15000 € Haamrihind: 26500 €](https://vernissage.ee/toode/toomas-vint-polluvahetee-1985-oli-louend-635-x-1153-cm-alghind-15000-e/) - Maalis lummab hämarduv taevas, mis heidab varju avarale väljale ja seda palistavale metsaribale. Tundub kohasena tsiteerida Tretjakovi galerii teadurit Maria Šaškinat monograafikast „Toomas Vint“ (Kunst 1993): „ Looduse rõhutatud korrastatus ühendub…pahupidisusega, valguse ja varju maagiaga.“ ML Seegi Toomas Vindi maastikukäsitlus on erandlik, eelkõige oma panoraamsuse poolest. Just selline, laiusesse venitatud vaade lubab põlluvaheteel lõigata pildi
- [Valve Janov. Lõuna-Eesti maastik 1958. Õli, papp. Lm 41,5 x 59,7 cm. Alghind: 3000 € Haamrihind: 3300 €](https://vernissage.ee/toode/valve-janov-louna-eesti-maastik-1958-oli-papp-lm-415-x-597-cm-alghind-3000-e/) - Väsimatu koloriidi ja vormimängude otsija Valve Janovi 1958. aastal maalitud „Lõuna-Eesti maastik“ on tundliku silmaga tabatud kaunis stiliseeriv üldistus sealsest kuppelmaastikust. Kunstnikku on paelunud künkliku maastiku peaaegu kollaažlik vormimäng, mis on edasi antud vaba ja hoogsa pintslitööga. Töö võlub dekoratiivsete pinnavormide ja pilvede peaaegu juugendlikult voogava dünaamilise mänguga. Janovile omase kammerliku formaadiga tööd ilmestab peen
- [Valve Janov. Pudelid. 1959. Segatehnika, paber. Vm 47,5 x 32,5 cm. Alghind: 3200 € Haamrihind: 3600 €](https://vernissage.ee/toode/valve-janov-pudelid-1959-segatehnika-paber-vm-475-x-325-cm-alghind-3200-e/) - Valve Janov oli legendaarse Tartu sõpruskonna üks keskseid liikmeid. Ta õppis aastatel 1938 – 1944 Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ja 1944 – 1948 Pallase asemel avatud Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis Ado Vabbe, Aleksander Vardi, Johannes Võerahansu ja Elmar Kitse juhendamisel. Valve Janov kuulus põlvkonda, kes oli valmis astuma kunstiareenile 1940ndate lõpul, mil stalinlikud repressioonid viisid aga osa
- [Sirje Runge. Kollane tee. 1972. Guašš, paber (dubleeritud papile). Lm 60, 4 x 59,7 cm. Alghind: 3000 € Haamrihind: 5600 €](https://vernissage.ee/toode/sirje-runge-kollane-tee-1972-guass-paber-dubleeritud-papile-lm-60-4-x-597-cm-alghind-3000-e/) - Efektne maal ajast, mil hiljem maalikunstile pühendunud Sirje Runge õppis veel ERKI-s disaini. Midagi 1975. aastal lõpetatud õpinguist võttis ta oma maalikunsti kaasa, vähemalt esialgu. ML Kui Sirje Runge õpinguaegsed teosed Nr 2 ja Nr 3 olid monokroomsed ja kaheplaanilised, siis seeria neljanda eksemplari ajaks on lisandunud nii täiendavad värve kui ruumilisi tasandeid. Rohelise eri
- [Vano Allsalu. Maastik järvega. 1987. Õli, papp. 46,2 x 69 cm. Alghind: 3000 € Haamrihind: 3000 €](https://vernissage.ee/toode/vano-allsalu-maastik-jarvega-1987-oli-papp-462-x-69-cm-alghind-3000-e/) - Vano Allsalu lõpetas Tallinna Kunstiülikooli (ERKI) 1991. aastal, nii et tegu on õpilasaegse tööga, mis on spontaanselt, isegi uljalt maalitud. Need jooned on kunstnik säilitanud ka hiljem, abstraktses laadis, millesse ta viimasel ajal poetab figuratiivseid vihjeid. ML Vano Allsalu varajane, õpinguaegadest pärit maastik eristub selgelt hilisematest – see on läbi maalitud, heas mõttes pallaslik, kunstiajalugu
- [Jüri Arrak. Vestlus linnuga. 1988. Lito, paber. Lm 47 x 62,2. Km 29,9 x 37 cm. Alghind: 1800 € Haamrihind: 3800 €](https://vernissage.ee/toode/juri-arrak-vestlus-linnuga-1988-lito-paber-lm-47-x-622-km-299-x-37-cm-alghind-1800-e/) - Arrakule oli omane inimlikustav lähenemine looma- ja linnuriigile. Loomad-linnud olid tal inimestele võrdväärsed partnerid. Mees ja lind on siin kui kaks vana skeptikut, kes teineteist täielikult mõistavad. Teos on reprodutseeritud Jüri Haini raamatus „Jüri Arrak estampgraafikuna“ (Varrak 2006). ML All vasakul: „Vestlus linnuga“ lito 11/100 All paremal: J. Arrak 88
- [Jüri Mildeberg. Kolmtiib. Dekoratiivne mask. 2024. Segatehnika. 35 x 35 cm. Alghind: 1700 € Haamrihind: 1700 €](https://vernissage.ee/toode/juri-mildeberg-kolmtiib-dekoratiivne-mask-2024-segatehnika-35-x-35-cm-alghind-1700-e/) - Mildebergi maskid on omapärane segu maalist ja skulptuurist, mis dekoratiivsuse kõravl paelub vaimuka ideega. ML Jüri Mildeberg on tuntud ja armastatud raamatuillustraator ja -kujundaja, kuid tema vabagraafika, maalid, kollaažid ja assamblaažid on täpselt sama soojad ja humoorikad – kõigis neis tegeleb ta “pisiasjadega, mis omavad tähtsust”, loob fantaasiarikkaid karaktereid ja portreid. Kui Vernissage’i viimasel sügisoksjonil
- [Jüri Arrak. Arlekiin mustas. 1983. Õli, lõuend. 50 x 60 cm. Alghind: 5000 € Haamrihind: 16500 €](https://vernissage.ee/toode/juri-arrak-arlekiin-mustas-1983-oli-louend-50-x-60-cm-alghind-5000-e/) - https://vernissage.ee/wp-content/uploads/2025/04/Arrak.mp4
- [Illimar Paul. Hommikupoolik. Lääne-Euroopas. 1977. Serigraafia, paber. Lm 69 x 60. Km 55,7 x 53,8 cm. Alghind: 1200 € Haamrihind: 3600 €](https://vernissage.ee/toode/illimar-paul-hommikupoolik-laane-euroopas-1977-serigraafia-paber-lm-69-x-60-km-557-x-538-cm-alghind-1200-e/) - Üks markantsemaid hüperrealismi näiteid 1970. aastate graafikas, mis stseeni kaudu lennujaamas näitab kaasaegse elutempo kiirust ja vastavalt rutakat elustiili. Pop-kunst tõi plakatlikult löövad lahendused tahvelmaali ja vabagraafikasse, kus need ei reklaami midagi, vaid konstateerivad olukorda või kätkevad koguni kriitilist tähendust. ML Kui enamasti võlub Illimar Pauli loodus, mille vaikelulist tihedust ta fotorealistliku täpsusega graafiliselt peegeldab,
- [Illimar Paul. Sinine taevas. 1977. Serigraafia, paber. Lm 69 x 60 ; Km 56 x 54 cm. Alghind: 1200 € Haamrihind: 3600 €](https://vernissage.ee/toode/illimar-paul-sinine-taevas-1977-serigraafia-paber-lm-69-x-60-km-56-x-54-cm-alghind-1200-e/) - Hüperrealismi eesmärgiks oli peegeldada olustikufragmentide kaudu kaasaegset linlikku elustiili selle autode ja ametnike voogudega tänavail, suhtelise muretusega ja inimeste võõrandumisega üksteisest inimsummas. Esmapilgul juhuslik olmest väljarebitud motiiv suudab mõtteid ses suunas liikuma panna. ML Kui enamasti võlub Illimar Pauli loodus, mille vaikelulist tihedust ta fotorealistliku täpsusega graafiliselt peegeldab, siis sedapuhku on ta kujutanud hoopis linnakeskkonda
- [Indrek Aava. Anonüümne patsient. 2017. Õli, lõuend. 100,3 x 100,2 cm. Alghind: 4800 € Haamrihind: 5000 €](https://vernissage.ee/toode/indrek-aava-anonuumne-patsient-2017-1003-x-1002-cm-alghind-4800-e/) - Kunstnik hakkas maalima Soomes 2005. aastal ning esineb näitustel alates aastast 2009. Teda on köitnud inimese enesetunne kaasaegses ühiskonnas, mida ta suudab plastiliselt selges assotsiatiivses kujundikeeles mõistetavalt väljendada. ML Indrek Aavat võib pidada kaasaegses kunstiilmas omaette fenomeniks – ta ei ole klassikalise, Eesti Kunstiakadeemia või Pallase taustaga, vaid õppinud algselt Soomes reklaamigraafikat, maalikunstis mõneti pigem
- [Liisi Örd. Valgus. Viljandi järv. 2024. Õli, lõuend. 80 x 100 cm. Alghind: 2600 € Haamrihind: 8000 €](https://vernissage.ee/toode/liisi-ord-valgus-viljandi-jarv-2024-oli-louend-80-x-100-cm-alghind-2600-e/) - Liisi Örd lõpetas Tartu Ülikooli maaliosakonna 2011. aastal magistrikraadiga. Tema loodusmotiivid paeluvad rahutu romantilis-idüllilise heletumeduse käsitlusega, äkiliste valgusesähvatustega, mis kajavad nüanssidena vastu pastoosses faktuuris. Tema maalidest hoovab looduse ürgsuse lummust, samas on nad kodused, intiimsed. ML Liisi Ördi järvevaade oma parimas kvaliteedis, auasi igas auväärt kollektsioonis! Äärmiselt pastoosne värv on veel värske, kergelt kummine, aromaatne.
- [Marju Mutsu. Aias. 1974. Ofort, paber. Plm 17 x 13,5 cm. Alghind: 1100 € Haamrihind: 2100 €](https://vernissage.ee/toode/marju-mutsu-aias-1974-graafika-ofort-paber-plm-17-x-135-cm-alghind-1100-e-2/) - Noorele tüdrukule lähedane töö paelub joone ilu ning naiseliku intiimsuse ja sarmiga. See on reprodutseeritud Herald Eelma-Elnara Taidre raamatus suurepärasest graafikust (Tln. 2009, lk. 154). Varalahkunud andeka graafiku looming paelub oma vahetuse ja intiimsusega. Seda hoovab ka antud ofordist. (Mai Levin) All vasakul: “Aias”, ofort All paremal: MMutsu 74
- [Gori (Georg / Grigori  Tõnisson). Nägemuslik maastik. 1919 – 1920. Akvarell, guašš, paber. Lm 21,3 x 24 cm. Alghind: 1900 € Haamrihind: 2100 €](https://vernissage.ee/toode/gori-georg-tonisson-nagemuslik-maastik-1919-1920-akvarell-guass-paber-lm-213-x-24-cm-alghind-1900-e/) - Iga uus leid armastatud karikaturisti loomingus on teretulnud! Gori õppis joonistamist ja maalimist Rudolf Lepiku juures, kes elas Pärnus 1909 – 1914. Juba 1911 ilmusid tema esimesed karikatuurid ajalehtedes Sädemed ja Meie Mats. I Maailmasõja ajal ta mobiliseeriti ning 1915 – 1918 oli ta Saksa sõjavangis; Päewaleht avaldas tema kohta koguni nekroloogi. 1919. aastal ilmus
- [Günther Friedrich Reindorff. Kaelkirjakud. 1937. Akvatüüpia-aplikatsioon, paber. Lm 19,2 x 24,5 cm. Alghind: 1100 € Haamrihind: 1800 €](https://vernissage.ee/toode/gunther-friedrich-reindorff-kaelkirjakud-1937-akvatuupia-aplikatsioon-paber-lm-192-x-245-cm-alghind-1100-e/) - Väljapaistev maastikujoonistaja ning Riigi Kunsttööstuskooli graafikaosakonna juhataja Günther Reindorff oli ka üks Rakenduskunstnike Ühingu (RaKÜ) asutajaid 1932. aastal. Muuhulgas esines ta ühingu näitustel ja muudel üritustel vesivärvitrükis-akvatüüpias enda trükitud värvilistest paberitest aplikatsioonidega – natüürmortide või mistahes elegantsete artdécolike stseenidega. ML All vasakul: GReindorff All paremal: „RaKÜ“ Ball 1937
- [Arno Vihalemm. Kalur piibuga. 1946. Õli, masoniit. 48 x 39,8 cm. Alghind: 1300 € Haamrihind: 3500 €](https://vernissage.ee/toode/arno-vihalemm-kalur-piibuga-1946-oli-masoniit-48-x-398-cm-alghind-1300-e/) - Vihalemm õppis aastail 1935 – 40 ja 1943 „Pallases“. Elades Rootsis, Ystadis, pühendus ta ühtaegu luulele, maalile ja graafikale. Ta oli kõigil neil aladel nõudliku maitsega, seepärast võib südvestris mehe rinnafiguur tunduda tema loomingus ootamatuna. Ent teostuslaadi süvenemisel märkab teoses vihalemlikke nüansse. ML Ülal vasakul: A.Vihalemm – 46
- [August Pulst. Pirita jahisadam. 1966. Akvarell, paber. Vm 47,8 x 65,9 cm. Alghind: 1300 € Haamrihind: 2300 €](https://vernissage.ee/toode/august-pulst-pirita-jahisadam-1966-akvarell-paber-alghind-1300-e/) - Pirita jõge on August Pulst kujutanud hiljemalt alates 1918. aastast – eri tehnikates, eri aastaaegadel, eri kohtadest. Pirita jahisadam pole alati olnud nii purjekaid täis, nagu praegu. Mõnel suvepäeval võis seal valitseda vaikus, nagu Pulsti akvarellil, mis oma läbipaistvas heleduses on maalijale tüüpiline. Akvarellistid armastavad maalida vett ja siingi võib nautida, kui lihtsalt ja tundlikult
- [Tõnu Mäsak. Soeng. 1975. Õli, lõuend. 92,2 x 73 cm. Alghind: 1500 € Haamrihind: 3000 €](https://vernissage.ee/toode/tonu-masak-soeng-1975-oli-louend-92-x-73-cm-alghind-1500-e/) - Maalikunstnik ja kauaaegne ERKI õppejõud Tõnu Mäsak alustas kunstiõpinguid Tartu kunstikoolis 1950. aastal ja lõpetas selle 1957. aastal joonistamise ja joonestamise õpetaja kutsega. Õpinguid jätkas ta Tallinnas kunstiinstituudis, mille lõpetas 1963. aastal maalikunstniku kvalifikatsiooniga. Tema juhendaja oli Valerian Loik. Mäsak oli peamiselt portretist, kuid samavõrd tähtis oli talle vaba eneseväljendus. Tema loomingut iseloomustab lopsakas koloriit
- [Efraim Allsalu. Maja Tamme puiesteel Tartus. 1953. Õli, lõuend, 42.5 x 55 cm. Alghind: 1300 € Haamrihind: 2200 €](https://vernissage.ee/toode/efraim-allsalu-maja-tamme-puiesteel-tartus-1953-oli-louend-42-5-x-55-cm-alghind-1300-e/) - Efraim Allsalu, Tartu kunsti üks alustalasid 1960.–80. aastatel, lõpetas ERKI 1954. aastal. Käesolev töö on tema esimesi tellimustöid. Linnavaateid on ta maalinud vähe, olles silmapaistev portree- ja lillemaalis ning figuraalkompositsioonis. Teos on hästi maalitud ning pakub erilist huvi motiivi konkreetsuse tõttu. ML All paremal: E. Allsalu 53. Alusraamil ülal: TAMME PST 53 TOHVER
- [Valerian Loik. Natüürmort potililledega. 1970. aastad. Õli, lõuend. 50,5 x 73 cm. Alghind: 1100 € Haamrihind: 1100 €](https://vernissage.ee/toode/valerian-loik-natuurmort-potililledega-1970-aastad-oli-louend-505-x-73-cm-alghind-1100-e/) - Nooruses imetles Valerian Loik August Janseni julget värvikasutust ning olles töötanud pärast Pallase lõpetamist ja 1940. aastatel tagasihoitumas koloriidis, hakkas ta alates 1950. aastate keskpaigast maalima järjest säravamas koloriidis, kõrvutades sageli puhtaid siniseid, rohelisi ja punaseid toone. ML All paremal: Loik
- [Valerian Loik. Vana Tallinn. 1976. Õli, lõuend. 58 x 70 cm. Alghind: 4500 € Haamrihind: 5200 €](https://vernissage.ee/toode/valerian-loik-vana-tallinn-1976-oli-louend-58-x-70-cm-alghind-4500-e/) - Valerian Loik sündis Tallinnas postiametniku perekonnas. Alustas kunstiõpinguid 1920 Rothi erastuudios, aastast 1924 oli (vaheaegadega) Pallases Ado Vabbe õpilane. Pärast kooli lõpetamist 1935 täiendas end Prantsusmaal ja Itaalias. 1950 – 76 ERKI õppejõud. Tema varasema loomeperioodi jutustav käsitluslaad kujunes hiljem üldistavamaks ja jõulisemaks, värvid muutusid intensiivsemaks. Autor on dateeringuga selle Tallinna vaate hulga väiksemate ja
- [Silvia Jõgever. Põldma Manni lambad. 1963. Õli, paber. Vm 42,3 x 55,1 cm. Alghind: 1500 € Haamrihind: 3900 €](https://vernissage.ee/toode/silvia-jogever-poldma-manni-lambad-1963-oli-paber-vm-423-x-551-cm-alghind-1500-e/) - Jõgeveri loomingus on tähtis koht ka etüüdlikel, lausa vabbeliku värviõpetuse näidistena mõjuvail maastikel (Reet Mark). Teos on reprodutseeritud 1972. aastal Tartu Kunstimuuseumis toimunud S.Jõgeveri isikunäituse kataloogis (koostaja Taimo Kuusik). Selle lakooniline laad on iseloomulik Jõgeveri 1960. aastate loomingule. ML All paremal: SJ63 Tagapapil, ülal vasakul: Põldma Manni lambad 1963 (õli, paber) SJõgever Tagapapil ülal paremal:
- [Kaja Kärner. Emajõe ääres. 1987. Akrüül, lõuend. 108 x 146 cm. Alghind: 5000 € Haamrihind: 5000 €](https://vernissage.ee/toode/kaja-karner-emajoe-aares-1987-akruul-louend-108-x-146-cm-alghind-5000-e/) - Kaja Kärner oli Eesti kunstis üks põnevamaid olustiku maalijaid. Kui tema tema 1950. ja 1960. aastate töödes oli peaaegu alati mitmekihilisi ühiskonnairoonilisi vihjeid, siis 1987. aastal maalitud figuratiivses kompositsioonis ”Emajõe ääres” õhkub vaid siirast elurõõmu. Kärner oli läbi oma loometee ka suurepärane Tartu linna ja linnalooduse jäädvustaja. Teosel ”Emajõe ääres” näeme diagonaalse kompositsioonis jõemaastikku ning
- [Illimar Paul. Nõmpa II (Saaremaa). 1979–80. Tušš, paber. Lm 58 x 63,6 cm. Km 48,7 x 57,5 cm. Alghind: 2000 € Haamrihind: 4000 €](https://vernissage.ee/toode/illimar-paul-nompa-ii-saaremaa-1979-80-tuss-paber-lm-58-x-636-cm-km-487-x-575-cm-alghind-2000-e/) - 2016. aastal oli Kumus näitus „Fotorealism. 50 aastat hüperrealistlikku maali“, kus olid hästi esindatud selle suuna esindajad Läänes. 1970. aastatel haaras hüperrealism nii maalis, graafikas kui ka skulptuuris kaasa paljusid eesti kunstnikke, kes reageerisid sellele omamoodi. Nende hulgas oli ka graafik Illimar Paul, kelle joonistuste ja serigraafiate näiliselt kiretud fotolikud motiivid Saaremaa madalatest metsadest ja
- [Kaljo Põllu. Eesti maastik. 1980. Metsotinto, paber. Lm 45 x 55. Plm 33,3 x 44,7 cm. Alghind: 1500 € Haamrihind: 3300 €](https://vernissage.ee/toode/kaljo-pollu-eesti-maastik-1980-metsotinto-paber-lm-45-x-55-plm-333-x-447-cm-alghind-1500-e/) - Kumus korraldati 2013. aastal näitus Kaljo Põllu Eesti maastike sarjast, millega ta alustas 1971. aastal ja mille finaaliks võib vist lugeda värvilist metsotintot „Eestimaa“ (1995). Mitmetes metsotintodes, nt Eesti maastikes aastaist 1974, 1975, 1989 - näeme linnu- või linnupesa motiivi, millele on antud erinev tähendus. Oma puuõõnde rajatud kodu valvavad linnud selles lehes on kõnekas
- [Kaljo Põllu. Eesti maastik. 1979. Metsotinto, paber. Lm 45,3 x 56,3 cm. ; Plm 33,3 x 44,8 cm. Alghind: 1500 € Haamrihind: 4200 €](https://vernissage.ee/toode/kaljo-pollu-eesti-maastik-1979-metsotinto-paber-lm-453-x-563-plm-333-x-448-cm-alghind-1500-e/) - Maastik kosega, mis kuulub 1971. aastal alustatud Eesti maastike sarja, on reprodutseeritud Kersti Kolli koostatud Kaljo Põllu näitusekataloogis „Kaljo Põllu mütoloogiline maailm“ (Adamson-Ericu Muuseum 2020, lk. 84). Seda vaadates meenub eelkõige Keila juga, aga, nagu teisteski Eesti maastikes, pürib Põllu siin üldistuse poole. ML Oma rahva kultuuri lätete tundmaõppimiseks korraldas Kaljo Põllu Tartu Ülikooli kunstikabineti
- [Kaljo Põllu. Põhjanael. 1972. Metsotinto, paber. Plm 32,2 x 49,2 cm. Alghind: 1300 € Haamrihind: 3100 €](https://vernissage.ee/toode/kaljo-pollu-pohjanael-1972-metsotinto-paber-plm-322-x-492-cm-alghind-1300-e/) - Teos on reprodutseeritud Mai Levini koostatud näitusekataloogis „Kaljo Põllu graafika“ (Eesti Kunstimuuseum 1979, lk.6). Juba selles töös on kunstnikku paelunud taeva ja maa reaalsed, aga ka müstilistena tunduvad suhted. ML Hiiumaalt pärit Kaljo Põllu (1934–2010) on üks silmapaistvamaid eesti kunstnikke, kes oli tõeline legend juba eluajal. Ta on Eesti kunstielu tugevalt mõjutanud nii oma suurejoonelise
- [August Matthias Hagen. Maastik karjastega. 1847. Õli, lõuend. 59,5 x 82 cm. Alghind: 18000 € Haamrihind: 20500 €](https://vernissage.ee/toode/august-matthias-hagen-maastik-karjastega-1847-oli-louend-595-x-82-cm-alghind-18000-e/) - https://vernissage.ee/wp-content/uploads/2025/04/Hagen.mp4
- [Elmar Leppik. Lõuna-Eesti maastik. 1944. Õli, lõuend. 73 x 98 cm. Alghind: 7500 € Haamrihind: 9750 €](https://vernissage.ee/toode/elmar-leppik-louna-eesti-maastik-1944-oli-louend-73-x-98-cm-alghind-7500-e/) - Elmar Leppiku õppejõudude seas Tartu Kõrgematel Kujutava Kunsti Kursustel, mille ta lõpetas 1943. aastal, oli peale Aleksander Vardi ka Johannes Võerahansu, kelle pehmes hallis üldtoonis roheliste maastike mõju on Leppiku maalis tunda. Talumotiivile lisab idüllilisust lambakari. ML Lõuna-Eesti maastikud on Elmar Leppiku napiks jäänud loomingulise pärandi vaieldamatu pärl. Erinevalt nt Konrad Mägist ei teinud ta
- [Rein Raamat. Naisakt selgvaates.1965. Õli, papp. 35,5 x 34,5 cm. Alghind: 1000 € Haamrihind: 1000 €](https://vernissage.ee/toode/rein-raamat-naisakt-selgvaates-1965-oli-papp-355-x-345-cm-alghind-1000-e/) - Vaatamata pingelisele kunstnikutööle Tallinnfilmis viljeles 1957. aastal ERKI maali alal lõpetanud Rein Raamat selle kõrval ka tahvelmaali. Ta on töötanud kõikvõimalikes žanrites, nii abstraktses kui ka looduslähedases laadis. Antud hästi maalitud selgvaates aktil on eriline võlu – ta on iseenesega omaette. Seda motiivi armastasid vanad meistrid. Ka 60-ndatel maaliti selliseid etüüde ohtralt, et kätt ja
- [Rein Raamat. Varahommik. Paadid veel.1967. Õli, papp. 35 x 46,1 cm. Alghind: 1000 € Haamrihind: 3300 €](https://vernissage.ee/toode/rein-raamat-varahommik-paadid-veel-1967-oli-papp-35-x-461-cm-alghind-1000-e/) - Filmikunstniku ja animafilmide režissööri töö kõrval on Rein Raamat pidevalt maalinud. Paljud tööd pole jõudnudki näitusele. Eriti käib see väiksemate etüüdide kohta, mis on siiski väga paeluvad oma vahetus ja temperamentses teostuses. Varahommikuse looduse hallikas üldtonaalsuses pääsevad eriti kõlama paatide erksamad toonid ja madal rohetav kallas. ML Maal on reprodutseeritud monograafilises albumis Rein Raamat (2021)
- [Johannes Võerahansu. Metsatöödel. 1947. Õli, papp. 70,3 x 103,7 cm. Alghind: 7000 € Haamrihind: 15000 €](https://vernissage.ee/toode/johannes-voerahansu-metsatoodel-1947-oli-papp-703-x-1037-cm-alghind-7000-e/) - Johannes Võerahansu alustas kunstiõpinguid Ants Laikmaa ateljees juba 1919. aastal, kuid pidi õpingud katkestama. 1932 – 36 õppis ta Pallases Ado Vabbe ateljees maalimist, kooli täieliku kursuse lõpetas 1940. aastal. Pärast seda töötas õppejõuna Tartus, 1957 – 66 oli Tallinna kunstiinstituudis professor ja maalikateedri juhataja. Käesolev teos on fikseeritud J. Võerahansu näituse kataloogis (Tartu Kunstimuuseum
- [Erik Schmidt. Naine mererannas. 1975. Õli, lõuend. 73 x 116 cm. Alghind: 2500 € Haamrihind: 2500 €](https://vernissage.ee/toode/erik-schmidt-naine-mererannas-1975-oli-louend-73-x-116-cm-alghind-2500-e/) - Naissaarel sündinud, 1943. aastal Rootsi põgenenud ja alates 1957. aastast Mallorcal elanud eestirootsi kunstnik ja kirjanik, kelle töid ja materjale on mitmetes muuseumides, viljeles eelkõige meremaali. Tõetruult on maalitud hele tüüne meri selleski vaates rannanaisega. ML All paremal: Erik Schmidt 1975
- [Karl Burman sr. Akt kivi peal. (Tabasalu). 1953. Akvarell, paber, kleebitud papile. Lm 28,5 x 40,1 cm. Alghind: 1000 € Haamrihind: 2200 €](https://vernissage.ee/toode/karl-burman-sr-akt-kivi-peal-tabasalu-1953-akvarell-paber-kleebitud-papile-lm-285-x-401-cm-alghind-1000-e/) - Veest paistev mehe pea annab teosele pisut vallatu iseloomu, seetõttu pole seda aktipilti Karl Burmani 1957. aasta isikunäituse kataloogis. Küll aga leidub seal 1953. aasta all teisi akte – see on kunstniku loomingus küllaltki haruldane žanr. ML All paremal: Karl Burman 53. Pöördel all paremal: 150 rbl
- [Rein Raamat. Roosid kullakas vaasis. 1955. Õli, papp. 50 x 39,7 cm. Alghind: 1000 € Haamrihind: 1000 €](https://vernissage.ee/toode/rein-raamat-roosid-kullakas-vaasis-1955-oli-papp-50-x-397-cm-alghind-1000-e/) - 1950.aastate eesti natüürmort armastas hinnaliselt mõjuvaid esemeid - lauanõusid, vaase ,jne. - mitte nostalgiast endiste aegade järgi, vaid seepärast, et kodudes oligi selliseid esemeid , neid oli võimalik saada ja neid kasutati. R.Raamatu ERKI õpingute aegne lillemaalgi pretendeerib niisugusele hinnalisusele oma kullaka vaasi ja oksüdeerunult roheka fooniga. ML All paremal: RRaamat 55
- [Karl Burman sr. Pärnu. 1951. Akvarell, paber, papile kleebitud. Lm 31,6 x 51,7 cm. Alghind: 1500 € Haamrihind: 2100 €](https://vernissage.ee/toode/karl-burman-sr-parnu-1951-akvarell-paber-papile-kleebitud-lm-316-x-517-cm-alghind-1500-e/) - Karl Burman vanem võttis koos oma venna Pauliga 20. sajandi algul akvarellitunde C. A. von Winklerilt. Tema esimesed teadaolevad Tallinna vaated akvarellis on aastatest 1903 – 04. Õppides aastail 1902 – 09 arhitektuuri Peterburi Kunstide Akadeemias, maalis ta Peterburi vaateid. Arhitektuuriprojektide kõrval viljeles ta akvarelli ka hiljem. Antud teos on reprodutseeritud Karl Burmani 1957. aastal
- [Sigrid Uiga. Õhtusel rannal. 1957. Õli, paber. 46,8 x 58,2 cm. Alghind: 1800 € Haamrihind: 4800 €](https://vernissage.ee/toode/sigrid-uiga-ohtusel-rannal-1957-oli-kartong-468-x-582-cm-alghind-1800-e/) - Kunstniku haridustee oli lünklik ning kulges läbi mitme kunstiõppeasutuse, kuni 1961. aastal sai ta ERKI diplomi. Tema õpetajad olid lisaks Roman Nymanile ja Eerik Haamerile ka Johannes Greenberg, August Jansen ja Johannes Võerahansu. Uiga katsetas õpingute ajal mitmeid laade. Sellesse katsetuste perioodi kuulub käesolev täppetehnikas maal, ilmselt inspireeritud prantsuse maalikunsti väljapanekutest Moskva ja Leningradi muuseumides.
- [Johannes Greenberg. Lilled. 1920. aastate keskpaik. Õli, vineer. 65,3 x 45,7 cm. Alghind: 15000 € Haamrihind: 18500 €](https://vernissage.ee/toode/johannes-greenberg-lilled-1920-aastate-keskpaik-oli-vineer-653-x-457-cm-alghind-15000-e/) - https://vernissage.ee/wp-content/uploads/2025/04/Greenberg.mp4
- [Uno Roosvalt. Kalasadamas. 1965. Õli, papp (dubleeritud). 59,5 x 74,5 cm. Alghind: 3000 € Haamrihind: 5400 €](https://vernissage.ee/toode/uno-roosvalt-kalasadamas-1965-oli-papp-dubleeritud-595-x-745-cm-alghind-3000-e/) - Uno Roosvalt alustas kunstiõpinguid Tartu Kunstikoolis ja lõpetas seal 1962 kunstipedagoogilise osakonna. 1963 – 69 õppis Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis Lepo Mikko, Johannes Võerahansu ja Ilmar Kimmi käe all maali erialal. 1970 – 2011 oli ta Eesti Kunstiakadeemia dotsent, 1985 – 95 maalikateedri juhataja, 1974 – 76 üleliidulise kunstnike liidu stipendiaat. Eesti Kunstnike Liidu liige
- [Elmar Kits. Lilled. 1939. Õli, lõuend. 87 x 67 cm. Alghind: 18000 € Haamrihind: 32000 €](https://vernissage.ee/toode/elmar-kits-lilled-1939-oli-louend-87-x-67-cm-alghind-18000-e/) - Pallases Aleksander Vardi, Kaarel Liimandi, Villem Ormissoni ja Ado Vabbe käe all õppinud Elmar Kits on üks meie andekamaid ja mitmekülgsemaid maalijaid. Kooli tegi Kits läbi kolme aastaga. Suurte kompositsioonide, panoraamsete maastike, poolabstraktsete või abstraktsete improvisatsioonide kõrval maalis ta justkui muuseas lilli, võib-olla tellimisel, kingituseks, tõenäoliselt küllalt sageli ka enda lõbuk. Antud teos on nähtavasti
- [Richard Uutmaa. Talumaastik. 1960. Akvarell, guašš, paber. 16,2 x 21,9 cm. Alghind: 1000 € Haamrihind: 2800 €](https://vernissage.ee/toode/richard-uutmaa-talumaastik-1960-akvarell-guass-paber-162-x-219-cm-alghind-1000-e/) - Nikolai Triigi meistriateljees õppinud Richard Uutmaa akvarellid 1960. aastate algusest on oma hõrkudes, veidi tagasihoitud toonides elegantsed, rõhutades harmoonilist elulaadi keset loodust. Uutmaa oli neid meistreid, kes püsisid stabiilselt heal professionaalsel tasemel. ML Võimalik, et väike maal kujutab kunstniku sünnikodu – Kõrve talu Altjal, mis ajapikku kadus metsa varju. ML All paremal: R.Uutmaa. 1960.a.
- [Richard Uutmaa. Sügisene väli. 1974. Akvarell, paber. Lm 43,5 x 63 cm. Alghind: 2500 € Haamrihind: 3400 €](https://vernissage.ee/toode/richard-uutmaa-sugisene-vali-1974-akvarell-paber-lm-435-x-63-cm-alghind-2500-e/) - Richard Uutmaale meeldisid selged ja karged sügispäevad. Antud teos on fikseeritud monograafia „Richard Uutmaa. Armastades Eestimaad“ kataloogiosas (2008; A 118) ning ka reprodutseeritud (lk.269). Vaimustava vabadusega maalitud akvarell, milles taeva soe hall toon toonitab kaskede säravat kollast. ML All paremal: R. Uutmaa. 1974.a Pöördel, ülal vasakul: T.U. 16
- [Hando Mugasto. Natüürmort (Natüürmort raamatuga).1928. Monotüüpia, paber. Lm = km 45,7 x 38,1 cm. Alghind: 1900 € Haamrihind:  1900 €](https://vernissage.ee/toode/hando-mugasto-natuurmort-natuurmort-raamatuga-1928-monotuupia-paber-lm-km-457-x-381-cm-alghind-1900-e/) - Teos registreeritud Tartu Kunstimuuseumis 1957. aastal korraldatud Hando Mugasto näituse kataloogis (nr. 24) ning reprodutseeritud Irina Solomõkova monograafias „Hando Mugasto. 1907 – 1937. Tema elu, tema looming, tema aeg “ (1984, värvitahvel II). Nagu selgub monograafiast, vajas Mugasto seoses ühe tellitud auaadressiga põhjalikumat tutvumist šrifti ajalooga ning käis Tartu Ülikooli raamatukogus uurimas 15. sajandi hällitrükiseid
- [Richard Uutmaa. Lõuna-Eesti maastik. 1967. Akvarell, paber. Vm 43,7 x 60,1 cm. Alghind: 4300 € Haamrihind: 5000 €](https://vernissage.ee/toode/richard-uutmaa-louna-eesti-maastik-1967-akvarell-paber-vm-437-x-601-cm-alghind-4300-e/) - Juunikuul maalitud, oma küllastunud toonides südasuviselt mõjuv ere ja efektne maastik kunstnikult, kelle meisterlikkust ei jõua küllalt imetleda. ML All paremal: R.Uutmaa. 1967.6.
- [Richard Uutmaa. Õhtumaastik. 1976. Akvarell, paber. Lm 50 x 75 cm. Vm 47,7 x 73,3 cm. Alghind: 3000 € Haamrihind: 3000 €](https://vernissage.ee/toode/richard-uutmaa-ohtumaastik-1976-akvarell-paber-lm-50-x-75-cm-vm-477-x-733-cm-alghind-3000-e/) - Teos on fikseeritud monograafia Richard Uutmaa. Armastades Eestimaad kataloogiosas (Tallinn 2008. lk. 324, A 142) ja reprodutseeritud (lk. 265). Uutmaa viimaste eluaastate akvarellid on heal paberil, suure formaadiga ja eriti värvisäravad. Julgelt on selles Saaremaa motiivis võetud küntud põllu lilla toon, meisterlikult edasi antud õhtuvalgus ja varasügisene meeleolu. ML All paremal: R. Uutmaa. 1976.a. Pöördel:
- [Richard Sagrits. Uus katus Karepal. 1961. Akvarell, paber. Vm 36,3 x 50,2 cm. Alghind: 1500 € Haamrihind: 1900 €](https://vernissage.ee/toode/richard-sagrits-uus-katus-karepal-1961-akvarell-paber-vm-363-x-502-cm-alghind-1500-e/) - Katused valendavad päikese käes, heitlik suveilm loob kontrastse valgusvarju. Õuel seisab auto, taamal paremal paistab sild üle Selja jõe. Sagrits oli 1930-ndail aastail pallaslaste seas üks paremaid akvarelliste Eduard Timbermanni ja Kaarel Liimandi kõrval ning viljeles tehnikat nauditavalt ka hiljem. ML All vasakul: RSagrits 61
- [Richard Uutmaa. Vaikelu rukkilillede ja kollaste karikakardega. 1976. Õli. Lõuend. 81 x 65 cm. Alghind: 5000 € Haamrihind: 5000 €](https://vernissage.ee/toode/richard-uutmaa-vaikelu-rukkilillede-ja-kollaste-karikakardega-81-x-65-1976-olimaal-alghind-5000-e-2/) - Lillemaalide osakaal Richard Uutmaa loomingus tõusis, kui ta rajas endale 1960. aastate algul suvekodu Eismal, mille aiast ja ümbritsevatelt niitudelt korjatud lilli maalis ta sealsamas ateljees. Ta armastas selleski žanris kas lillede valikuga või mõne rahvusliku liniku lisamisega toonitada eestimaist. Teos on fikseeritud Richard Uutmaa 2008. aastal ilmunud monograafia kataloogis (nr 355, lk 318). All
- [Aleksander Pilar. Kalurid Pärnu jõel. 1951. Akvarell, paber. Vm 24 x 34,5 cm. Alghind: 1000 € Haamrihind: 1050 €](https://vernissage.ee/toode/aleksander-pilar-kalurid-parnu-joel-1951-akvarell-paber-alghind-1000-e/) - Aleksander Pilar sündis Sevastoopolis Musta mere laevastiku ohvitseri perekonnas. Eestis elas ta aastast 1922. Aastatel 1938-41 õppis Riigi Kunstööstuskoolis. Tema eriline meisterlikkus avanes just akvarellitehnikas – Pilar olevat võrrelnud akvarelli maalimist vehklemisega: “Maalimine on nagu vehklemine: üks viga ja sa oled kaotanud.” Kunstnik on viljelenud linnavaadet, maastikku, sh tööstusmaastikku, ka natüürmorti ja portreed. Pildil on
- [Richard Uutmaa. Talvemaastik. 1970. Akvarell, paber. Lm 50,4 x 71,8 cm. Alghind: 4000 € Haamrihind: 6000 €](https://vernissage.ee/toode/richard-uutmaa-talvemaastik-1970-akvarell-paber-lm-504-x-718-cm-alghind-4000-e/) - Teos on fikseeritud monograafia „Richard Uutmaa. Armastades Eestimaad“ kataloogiosas (2008, A 87) ja ka reprodutseeritud (lk. 254/255). Uutmaa armastas hilisperioodil maalida säravaid talvepäevi siniste varjudega lumel. Eriti huvitavalt ja meisterlikult on maalitud valendavad kasetüved. ML All paremal: R. Uutmaa. 1970.a. Pöördel, ülal vasakul: NÄITUS 1980 (Kunstimuuseum) Pöördel, all keskel. 51 x 72. Talvemaastik. 1970.
- [Boris Ninemäe. Kohvilauas. 1970. aastad. Õli, lõuend. 80 x 120 cm. Alghind: 1000 € Haamrihind: 1050 €](https://vernissage.ee/toode/boris-ninemae-kohvilauas-1970-aastad-oli-louend-80-x-120-cm-alghind-1500-e/) - Malmös tegutsenud kunstniku peamine ainevaldkond oli rannarahva ja talupoegade kunagine elu, mida ta käsitles tugevasti üldistavas, pastoosses maalilaadis ning napi värvivalikuga karges koloriidis. ML All paremal: NINEMAE
- [Boris Ninemäe. Varahommikusel tunnil. Õli, lõuend. 70 x 110 cm. 1960.–70. aastad. Alghind: 2500 € Haamrihind: 2500 €](https://vernissage.ee/toode/boris-ninemae-varahommikusel-tunnil-oli-louend-70-x-110-cm-alghind-2500-e/) - Malmös tegutsenud kunstniku peamine ainevaldkond oli rannarahva ja talupoegade kunagine elu, mida ta käsitles tugevasti üldistavas, pastoosses maalilaadis ning napi värvivalikuga karges koloriidis. ML Boris Ninemäe rannastseenid on Vernissage’i külalisele tuttavad – kord suunduvad kalurid tormisele merele võrke päästma, siis jälle kannavad neid taeva selginedes veest välja. Kord loevad nad saaki paadisillal skäärides, siis aga
- [Joann Voldemar Saarniit. Esimene lumi. 1968. Õli, masoniit. 50,8 x 81 cm. Alghind: 1300 € Haamrihind: 1300 €](https://vernissage.ee/toode/joann-voldemar-saarniit-esimene-lumi-1950-60-aastad-oli-masoniit-508-x-81-cm-alghind-1300-e/) - Joann Voldemar Saarniit lõpetas Riigi Kunsttööstuskooli dekoratiivmaali alal 1932. aastal. 1948. aastast elas ta Kanadas, osaledes aktiivselt väliseesti kunstielus. Ta oli üks huvitavamaid eesti maalijaid Torontos. Paelub tema siiras romantiline suhe kujutatavaga, millega on kooskõlas hoogne, faktuurilt efektne maalilaad. ML Joann Saarniit näib olevat võlutud mitte üksnes neljast aastaajast, vaid ka nende variatsioonidest ja nende
- [Richard Uutmaa. Pirita-Kose. 1958. Õli, lõuend. 60, 5 x 81,5 cm. Alghind: 20000 € Haamrihind: 46000 €](https://vernissage.ee/toode/richard-uutmaa-pirita-kose-1958-oli-louend-60-5-x-815-cm-alghind-20-000-e/) - https://vernissage.ee/wp-content/uploads/2025/04/Uutmaa.mp4
- [Enn Volmere. Otepää maastik. 1976. Õli, lõuend. 67 x 88 cm. Alghind: 1900 € Haamrihind: 1900 €](https://vernissage.ee/toode/enn-volmere-otepaa-maastik-1976-oli-louend-67-x-88-cm-alghind-1900-e/) - Otepääl tegutsenud andekas maalija oli põhiliselt iseõppija, kuid sai kasulikke näpunäiteid vanadelt pallaslastelt. Ta esines Tartu näitustel järjepidevalt alates 1943. aastast ning sealses Kunstnike Majas toimus mitu ta isikunäitust. Selles kodulinna vaates on ta loobunud tugevatest mustadest kontuuridest, teos on hoogsalt, vabalt maalitud ja värvikas. All paremal: E. Volmere 76
- [Edgar Viies. Naise pea. 1971. Pronks. 24 x 12 x 10 cm. Alghind: 2000 € Haamrihind: 4200 €](https://vernissage.ee/toode/edgar-viies-naise-pea-1971-pronks-24-x-12-x-10-cm-alghind-2000-e/) - Edgar Viies on 1960. aastate põlvkonna andekaim skulptor. Ta alustas õpinguid ERKI-s aastail 1951-52, suunati siis I. Repini nim. kunstiinstituuti Peterburis, mille lõpetas 1958. aastal. Loonud moodsaid abstraktseid skulptuure alumiiniumist, Johann Köleri monumendi Viljandis, dekoratiivskulptuuri „Merineitsi“ Viru väljakul, jne. Ka tema kabinettskulptuurid on huvitavad. ML Skulptuur on kahtlemata meedium, mis kunstiturul ja kollektsioonides rohkem tähelepanu
- [Valdur Ohakas. Naine barokktoolis. 1960. aastate teine pool – 1970. aastate algus. Õli, papp. 49,5 x 35 cm. Alghind: 2500 € Haamrihind: 9750 €](https://vernissage.ee/toode/valdur-ohakas-naine-barikktoolis-1960-aastate-teine-pool-1970-aastate-algus-oli-papp-495-x-35-cm-alghind-2500-e/) - Valdur Ohakas õppis Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Koolis Eerik Haameri ja Johannes Greenbergi käe all ning 1944 – 48 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis Johannes Võerahansu ja Elmar Kitse juures. 1949. aastal ta arreteeriti koos rühma kunstitudengitega ja kuni 1956. aastani viibis Vorkuta vangilaagris. Ohakas osales 1960-ndate eesti kunsti uuenemisprotsessis ning suhtles tihedalt Ülo Soosteri ja paljude
- [Erich Pehap. Ärtu kaardid. 1975. Akvarell, pliiats, paber. Vm 22 x 33,4 cm. Alghind: 500 € Haamrihind: 750 €](https://vernissage.ee/toode/erich-pehap-artu-kaardid-1975-akvarell-pliiats-paber-lm-218-x-37-cm-alghind-500-e/) - Erich Pehap õppis 1932–33 Pallases Nikolai Triigi juures maalimist, 1933–34 Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Koolis keraamikat ja tarbegraafikat, 1934–39 Arkadio Laigo ja Roman Vaheri juures graafikat. Põgenes 1943. aastal Soome ja liikus sealt 1944. aastal Rootsi, kus tegutses tarbegraafikuna ning täiendas ennast Stockholmi Graafikainstituudis. Lõpliku elupaiga leidis kunstnik 1949. a Kanadas, kus ta osales aktiivselt
- [Lydia Mei. Pojengid klaaskannus. 1962. Akvarell, paber. Lm 38,7 x 32,5 cm. Alghind: 900 € Haamrihind: 1600 €](https://vernissage.ee/toode/lydia-mei-pojengid-klaaskannus-1962-akvarell-paber-lm-387-x-325-cm-alghind-900-e/) - Lydia Mei sündis Liepajas Hiiumaalt pärit laevakapteni perekonnas kolmest tütrest teisena. Ta oli suurepärane akvarellist 1920 – 30. aastatel ning nauditav ja hinnatud kunstnik sel alal ka sõjajärgsetel kümnenditel. Imetlusväärselt on maalitud nii lopsakad valged pojengid kui ka klaaskann veega, millel mängib valgus. Kujutatavat objekti esiplaanile tõstes annab kunstnik sellele suurejoonelise mõju. ML All paremal:
- [Lydia Mei. Gladioolid. 1938. Akvarell, paber. Lm 48,9 x 44 cm. Alghind: 1300 € Haamrihind: 2000 €](https://vernissage.ee/toode/lydia-mei-gladioolid-1938-akvarell-paber-lm-489-x-44-cm-alghind-1300-e/) - Lydia Mei on palju maalinud lilli iseäranis sõjajärgsetel aastakümnetel, mis on osalt seotud aiapidamisega õdede Meide 1930-ndate lõpul ehitatud maja juures Nõmmel. Sõjaeelsest ajast on lillemaale muuseumides suhteliselt vähem ning tundub, et need olid rohkem potililled või kaktused. Rokokoolikult valged ja roosad gladioolid on sel akvarellil vaatajale võimalikult lähedal, nii et võib imetleda iga õit,
- [Evald Okas. Neegertantsijanna. 1962. Kuivnõel, akvatinta, paber. Plm 48, 5 x 31,8. Lm 60 x 39,8 cm. Alghind: 2000 € Haamrihind: 6800 €](https://vernissage.ee/toode/evald-okas-neegertantsijanna-1962-kuivnoel-akvatinta-paber-plm-48-5-x-318-lm-60-x-398-cm-alghind-2000-e/) - Tuntumaid ja enim reprodutseeritud lehti Evald Okase graafilisest sarjast „Pariis“ (1962). Pariisi varieteega seostus juba enne sõda tantsija ning laulja Josephine Bakeri nimi, kes oli kreool. Sõjajärgsel ajal jõudis Pariisi lavadele hulgaliselt mustanahalisi artiste. Selle inimtüübi ilu köitis Okast ka varasematel reisidel Madalmaadesse ja Itaaliasse. Signeerides on ta lehele märkinud mitte teose valmimise, vaid reisidaatumi.
- [Evald Okas. Kassipoeg. 1946. Lito, paber. Vm 20,9 x 16,8 cm. Alghind: 600 € Haamrihind: 3000 €](https://vernissage.ee/toode/evald-okas-kassipoeg-1946-lito-paber-alghind-600-e/) - 1945. aastal sündis Okaste perre tütar Mari – tulevane kunstnik Mari Roosvalt. Kahtlemata innustas see Evald Okast tegema lastegraafikat, muuhulgas väikestest loomadest nii mustvalges kui ka värvilises versioonis. Kassipoeg on alles silmad pähe saanud ja vaatab uudishimulikult maailma. All vasakul: Kassipoeg (autolito) All paremal: E.Okas 1946
- [Vello Vinn. Aeg I sarjast „Tiivad“.1973. Ofort, paber. Plm 44 x 49 cm. Alghind: 2100 €](https://vernissage.ee/toode/vello-vinn-aeg-i-sarjast-tiivad-1973-ofort-paber-44-x-49-cm-alghind-2100-e/) - Vello Vinn lõpetas ERKI 1968. aastal klaasikunstnikuna (nagu Kaljo Põllu 1962. aastal), ent leidis sobivama väljundi oma loovusele graafikas. Esimene isikunäitus koos Tõnis Laanemaaga toimus 1970. aastal. Ofort Vello Vinna varasemast loomeperioodist, mil talle iseloomulik sürrealistlik-sümbolistlik ja sümmeetriliselt korrastatud kujundikeel oli juba välja kujunenud. Tema laadi vahedus ja pitsiline peenus on vahest tulenenud tema klaasikunstniku
- [Nikolai Kormašov. Vaikne sadam. 1962. Õli, papp. 68, 5 x 98,5 cm. Alghind: 9000 €](https://vernissage.ee/toode/nikolai-kormasov-vaikne-sadam-1962-oli-papp-68-5-x-985-cm-alghind-9000-e/) - Energiat tulvav maal kunstniku karmi stiili perioodist on loodud noorte kunstnike loomebaasis Lätis, Salacgrivas tehtud etüüdide põhjal. Teos on reprodutseeritud M. Levini monograafias „Nikolai Kormašov – maalija“ (2023, lk.122). ML Nikolai Kormašovi kahest erinevast kümnendist pärit kaks erinevat meremaastikku toovad hästi esile ka tema käekirja variatsioonid. Esimesel juhul, “Vaikses sadamas”, näeme teda tema tuntud headuses,
- [Edgar Valter. Helesinine unistus. 1968. Õli, papp. 86 x 111 cm. Alghind: 15000 €](https://vernissage.ee/toode/edgar-valter-helesinine-unistus-1968-oli-papp-86-x-111-cm-alghind-15000-e/) - Stiliseeritud figuurid mõjuvad moodsate skulptuuridena - 1960. aastatele tüüpilised kujundid. ML Edgar Valteri muinasjutulistest maalidest on kõige võluvamad ja populaarsemad just need, kust õhkub süütuid ja siiraid lembehetki. Just nii, nagu siin stseenil – pearätis ja pikas ürbis piiga vaatamas mõtlikult tõtt puhkehetke pidava noormehega. Üks istub põlvedel, teine lamab, käed kukla taga, mõlemad paljasjalgsed,
- [Jüri Arrak. Kummaline kodu. 2014. Õli, akrüül, lõuend. 54 x 65 cm. Alghind: 5000 €](https://vernissage.ee/toode/juri-arrak-kummaline-kodu-2014-oli-akruul-louend-54-x-65-cm-alghind-5000-e/) - Kodu mõiste assotsieerub tavaliselt turvalisuse, õdususe ja hoolivate suhetega, mille väljendus antud maalis mõjub aga võõristavalt. Jüri Arraku loomingu paatos seisneb suurel määral sellistele võõristama panevatele olukordadele ja nähtustele ostutamises. ML Jüri Arraku “Kummaline kodu” on tõesti kummaline. Helesiniste võlvide vahelt ja alt piiluvad salasilmad, nende kohal või taga näib ka toimuvat massaažiseanss, mille intiimsusele
- [Leida Rives-Elfwén. Vesiroosid. 1950-60. aastad. Õli, lõuend. 44,7 x 65 cm. Alghind: 2500 €](https://vernissage.ee/toode/leida-riives-elfwen-vesiroosid-oli-louend-447-x-65-cm-alghind-2500-e/) - Kunstnik on 1930. aastatel õppinud mõnda aega Riigi Kunsttööstuskoolis ning pärast sõda Stockholmis, Signe Barthi aastail 1940 – 1959 tegutsenud kunstikoolis. Tal oli hea dekoratiivne anne, mis avaldub nii lillemaalides kui ka abstraktsetes kompositsioonides. All vasakul: L.’Rives
- [Kaja Kärner. Maastik lammastega. 1958. Õli, paber. Vm 40,5 x 59 cm. Alghind: 2500 €](https://vernissage.ee/toode/kaja-karner-maastik-lammastega-1958-oli-paber-vm-405-x-59-cm-alghind-2500-e/) - Kaja Kärner oli läbi oma loometee ka suurepärane ja hingestatud maastikumaalija. Valdav osa tema maastikest pärineb siiski 1970. ja 1980. aastatest, mil ta käis regulaarselt suviti Lõuna Eesti kuppelmaastikku jäädvustamas. ”Maastik lammastega” on ta väheseid maastikumaale 1950. aastate lõpust. Tundliku silma ja pintsliga on tabatud tüüne suvepäev ja mereäärne lauge maastik. Kunstnik on stiliseerivalt kujutanud
- [Varmo Pirk. Sinitihased. 1961. Tempera. Lm 43.7 x 32 cm. Alghind: 1500 €](https://vernissage.ee/toode/varmo-pirk-sinitihased-1961-tempera-lm-43-7-x-32-cm-alghind-1400-e/) - Varmo Pirk õppis Pallases aastatel 1938 – 40 Aleksander Vardi, Kaarel Liimandi ja Villem Ormissoni käe all, 1942–44 Kõrgematel Kujutava Kunsti Kursustel ja seejärel kuni 1945. aastani Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis. 1945–54 viibis ta Arhangelski oblastis Molotovski vangilaagris. Pärast vabanemist naasis Pirk Tartusse, 1958. a. kolis Tallinna, kus maalis esialgu hilispallaslik-prantsuslikus vaimus väikeseformaadilisi intiimseid pilte, milliseid
- [Malle Leis. Punane natüürmort. 1967. Akvarell, paber. Lm 60 x 60 cm. Alghind: 5200 €](https://vernissage.ee/toode/malle-leis-punane-natuurmort-1961-akvarell-paber-lm-60-x-60-cm-alghind-5200-e/) - Teos näib kujutavat lauda sellele kuhjatud viljadega ning tooli paremal. Tegelikult on see abstraktsioon – üllatavalt varane, pärit aastast, mil Leis lõpetas Tartu Kunstikooli ja astus ERKI-sse. ERKI ajast on tal teisigi küllastunud intensiivsetes punastes või sinipunastes toonides akvarelle, nt „Punane mask“ (1967, Eesti Kunstimuuseum) ERKI lõpetamise aastast, mil tema stiil oli selgema ilmega. ML
- [Silvia Leitu. Tütarlaps ahju juures.1955. Akvarell, paber. Vm 55,3 x 42,8 cm. Alghind: 1000 €](https://vernissage.ee/toode/silvia-leitu-tutarlaps-ahju-juures-1955-akvarell-paber-563-x-46-cm-alghind-1000-e/) - Silvia Leitu õppis aastail 1931 ja 1934–39 Pallases Nikolai Triigi juures ning 1934–36 Tartu Ülikoolis farmaatsiat. Alustanud oma karjääri kodumaal kostüümikunstnikuna Vanemuises ja Estonias, töötas ta viljakalt ka pärast sõda paguluses Saksamaal ja Rootsis, kus oli hinnatud eelkõige kui virtuooslik ja tundlik, süžeedes sarmikalt mänglev akvarellist. Antud töös vastandab ta toredasti raudahju ja nõtke roosa
- [Eduard Ole. Puhkus. 1927 – 1930. aastate algus. Akvarell, guašš, paber. Lm 23,5 x 22,9 cm. Alghind: 5500 €](https://vernissage.ee/toode/eduard-ole-puhkus-1927-1930-aastate-algus-akvarell-guass-paber-lm-235-x-229-cm-alghind-5000-e/) - Teos on ilmselt inspireeritud parempoolsest figuurist Édouard Manet’ maalil „Eine murul“ (1863, Musée d’Orsay), mida Ole nägi originaalis Luxembourg’i muuseumis Pariisis 1927. aastal. Elamusest, mida ta sellest maalist sai, on ta kirjutanud mälestusteraamatus „Suurel maanteel I“ (Uppsala 1973, lk.176 ja 178). Olet Manet’ maalil paelunud „elegantsetes eevakleitides“ naisfiguuride asemel uitavad tema poolt kujutatud salus mustvalged
- [Silvia Jõgever. Istuv akt. 1990. Õli, õhuke kartong. Lm 61 x 43 cm. Alghind: 1900 €](https://vernissage.ee/toode/silvia-jogever-istuv-akt-1990-oli-ohuke-kartong-lm-69-x-43-cm-alghind-1900-e/) - Jõgeveri sedalaadi aktimaale oli mitmeid Tartu Kunstimuuseumi näitusel „Isekeskis. Naine kujutamas naist“ (2018/19), kus need moodustasid huvitava grupi. See oli nagu naasmine 1950 – 60. aastate lakoonilise impressionismijärgse maalilaadi juurde mingil uuel tasemel. ML All paremal: SJ90
- [Karl Burman sr. Pühad Alatskivil.1949. Akvarell, papile kleebitud. Lm 42,3 x 60,4 cm. Alghind: 1800 €](https://vernissage.ee/toode/karl-burman-sr-puhad-alatskivil-1949-akvarell-papile-kleebitud-lm-423-x-604-cm-alghind-1800-e/) - Karl Burmani 1957. aastal Tallinna Kunstihoones toimunud näituse kataloogis on töö fikseeritud nr 78 all. Kunstnik tundis igapäevase elusagina vastu huvi juba varasemas loomingus, 1900. aastatel Tallinnas ja Peterburis maalitud akvarellides. Rida olustikulisi akvarelle on ta maalinud 1949. aastal Alatskivil. ML All vasakul: Karl Burman ALATSKIVI 1949 a.
- [Silvia Jõgever. Abstraktsioon.1968. Akvarell, tempera, paber. 39 x 52 cm. Alghind: 2000 €](https://vernissage.ee/toode/silvia-jogever-abstraktsioon-1968-akvarell-tempera-paber-39-x-52-cm-alghind-2000-e/) - Olles esinenud oma otsinguliste töödega 1960. aastal näitusel Tartu 8. Keskkoolis koos Ülo Soosteri, Valve Janovi ja teiste uute väljendusviiside poole pürgivate kunstnikega, jätkas Silvia Jõgever hiljemgi abstraktses laadis maalimist paralleelselt figuratiivsega. Vahel meenutavad abstraktsed kujundid midagi reaalset – siin poolikut puuvilja seemnega –, kuid põhiline on neis siiski vormi ja värvi süntees. ML All
- [Karl Burman sr. Alatskivi kolhoosnikud ehitusmetsa vedamas. 1949. Akvarell, guašš, paber, kleebitud papile. 44,1 x 63,9 cm. Alghind: 1800 €](https://vernissage.ee/toode/karl-burman-sr-alatskivi-kolhoosnikud-ehitusmetsa-vedamas-1949-akvarell-guass-paber-kleebitud-papile-441-x-639-cm-alghind-1800-e/) - Karl Burmani 1957. aastal Tallinna Kunstihoones korraldatud näituse kataloogis, mille eessõna kirjutas Villem Raam, on teos fikseeritud nr 81 all. Burman on akvarellis maalinud üllatavalt palju olustikulisi kompositsioone, kusjuures ta on figuuririkaste stseenidega hästi toime tulnud. Inimesed, kes vankrite ümber toimetavad, mõjuvad selles töös väga elavalt. ML All paremal: Karl Burman 1949 a. Pöördel all
- [Valerian Loik. Lilled ja puuviljad.1984. Õli, lõuend. 36 x 46,5 cm. Alghind: 1500 €](https://vernissage.ee/toode/valerian-loik-lilled-ja-puuviljad-1984-oli-louend-36-x-465-cm-alghind-1500-e/) - Lilled ja puuviljad on olnud maalijate meelisobjektid. Nende kõrval on Valerian Loik armastanud kujutada maalitud ja kullatud portselannõusid. Ühte sellisesse tassi on ta torganud kaks nelgiõit. Musta viinamarjakobara kõrval kullendavad alõtša viljad – nende kasvatamine oli tollal moes. Ülal paremal: Loik 84
- [Jüri Arrak. Mängur. 1976. Sügavtrükk, paber. Plm 47,5 x 49,2 cm. Alghind: 4500 €](https://vernissage.ee/toode/juri-arrak-mangur-1976-sugavtrukk-paber-plm-475-x-492-cm-alghind-4500-e/) - Klišee sisse lõigatud sopilised avad jätsid trükkimisel tõmmisele reljeefsed valged laigud. Erinevalt söövitatud pindadega on saavutatud nägemuslik valgusvari. Mängur ei näi märkavat rasket plokki üleval, mis ähvardab ta mängulauale kukkuda. Nagu näitab käsi all paremal, on järjekorras teisigi mängida soovijaid. Sümbolistlik töö, nagu Arrakul paljud. Jüri Hain on seda teost kõrgelt hinnanud oma raamatus „Jüri
- [Jüri Arrak. Illusionist. 1977. Sügavtrükk, paber. Plm 49,6 x 49 cm. Alghind: 4500 €](https://vernissage.ee/toode/juri-arrak-illusionist-1977-sugavtrukk-paber-plm-496-x-49-cm-alghind-4500-e/) - Üks Jüri Arraku tuntumaid graafilisi lehti, mille Jüri Hain reprodutseeris aastaraamatus „Eesti graafika 1976, 1977, 1978“ (1980) ning mida – koos „Mänguriga“ – eksponeeriti Tallinna IV graafikatriennaalil 1977. aastal. Tema illusionist, kelle trikkide taga on tühjus, on humoorikalt moraliseeriv sümbol. ML Elnara Taidre jätkab oma artiklis Jüri Arraku visuaalsete arhetüüpide avamist justnimelt „Illusionisti“ kaudu, mis
- [Illimar Paul. Stereo III. 1972. Tušš, tempera, paber. Lm 53,5 x 50 cm. Km 43,5 x 39,9 cm. Alghind: 2000 €](https://vernissage.ee/toode/illimar-paul-stereo-iii-1972-tuss-tempera-paber-lm-535-x-50-cm-km-435-x-399-cm-alghind-2000-e/) - Illimar Paul õppis 1966–68 ERKI-s, seejärel Leipzigi kõrgemas graafika ja raamatukunsti koolis, mille lõpetas 1971. aastal. Leipzigis tehti huvitavat graafikat. Pauli noorpõlvelooming sündis selle kooli mõju ristudes Eesti noorema kunstnikepõlvkonna pürgimustega. Muareeviirutusega joonistus annab kujundlikult edasi tehniliste uuenduste vältimatut mõju kujutavale kunstile. ML All vasakul: Stereo III, tušš, tempera. All paremal: IPaul ’72
- [Aleksander Eisvald. Tallinna vanalinna motiiv. 1920.–30. aastad. Õli, papp. 37,3 x 48,5 cm. Alghind: 1100 €](https://vernissage.ee/toode/aleksander-eisvald-tallinna-vanalinna-motiiv-1920-30-aastad-oli-papp-373-x-485-cm-alghind-1100-e/) - Aleksander Eisvald, nagu ka tema abikaasa Ellen Aliide (sünd. Ventsel, luuletajanimega Muia Veetamm), viljelesid nüansirikast, maalimisnuga või väikest pahtlit kasutavat maalilaadi. Eisvald õppis 1920. aastate algul lühikest aega Ants Laikmaa juures, alates 1940. aastast Pallases. Ta emigreerus 1944. aastal Rootsi. ML All paremal värvikihti kraabitud: EISVALD
- [Aksel Tamme. Maastik. 1960.–1970. aastad. Õli, masoniit. 56 x 87,5 cm. Alghind: 2500 €](https://vernissage.ee/toode/aksel-tamme-maastik-1960-1970-aastad-oli-masoniit-56-x-875-cm-alghind-2500-e/) - Kunstihariduse omandamist Pallases alustanud, sõjajärgsel ajal Rootsis jätkanud ning aastast 1949 Kanadas tegutsenud kunstnik keskendus dekoratiivsele meeleolumaastikule, mis toetus Kanada traditsioonilisele maastikumaalile. ML All vasakul: TAMME
- [Avo Keerend. Kalad vaagnal. 1964. Linoolsügavtrükk (sinakas toon), paber. Lm 48 x 60,2. Km 37,3 x 43,5 cm. Alghind: 1600 €](https://vernissage.ee/toode/avo-keerend-kalad-vaagnal-1964-linoolsugavtrukk-sinakas-toon-paber-lm-48-x-602-km-373-x-435-cm-alghind-1600-e/) - Linoolsügavtrükis, mille puhul jätavad paberile jäljendi plaadi süvendatud osad, tegi Wiiralt oma esimesed gravüürid 1920. aastal. Loomulikult on selles tehnikas töötanud ka Keerend, kes oli linoollõike virtuoos. Teoses paeluvad siin niihästi huvitav kompositsioon kui ka faktuur. ML All vasakul: Kalad vaagnal. Plastiline linool sügav trükk All paremal: Avo Keerend 64.a.
- [Avo Keerend. Lamav akt. 1959. Linoollõige, paber. Lm 46,9 x 59,5. Km 25,1 x 37,7 cm. Alghind: 1600 €](https://vernissage.ee/toode/avo-keerend-lamav-akt-1959-linoolloige-paber-lm-469-x-595-km-251-x-377-cm-alghind-1600-e/) - Avo Keerendi vähetuntud gravüür linoollõikes, mida ta hakkas viljelema 1950. aastate lõpupoolel. Intimistlikumaid gravüüre kunstnik tollal suurt ei eksponeerinud, isegi mitte isikunäitustel. Ent ostjaid neil oli, sest käesolev tõmmis on teisest tiraažist. Natüürmort aknalaual kuulutab ette Keerendi 1960.-70. aastate kuulsaid natüürmorte. ML All vasakul: Lamav akt II E.A. Tpl’a All paremal: Avo Keerend 1959 a.
- [Lembit Saarts. Söömaaeg. Eskiis. 1972. Akvarell, paber. Vm 22,2 x 44,8 cm. Alghind: 1500 €](https://vernissage.ee/toode/lembit-saarts-soomaaeg-eskiis-1972-akvarell-paber-vm-222-x-448-cm-alghind-1500-e/) - Lembit Saarts tegi paralleelselt erilaadseid töid: abstraktseid katsetusi ja tellimuslikke kompositsioone. Eskiis Tartu Katseremonditehase insenerikorpuse saali garderoobi jaoks teostatud õlimaalile- pannoole „Söömaaeg“ (140 x 300) meenutab oma õhulisuse, hallikate, beežide, valkjate toonide ja kergelt geometriseeriva vormikäsitluse poolest tema tolleaegseid isiklikumas, intiimsemas võtmes töid. Lembit Saarts töötas tollal tehases kunstnikuna. ML
- [Eduard Einmann. Natüürmort sügislilledega. 1945. Õli, lõuend. 72.8 x 93 cm. Alghind: 2500 €](https://vernissage.ee/toode/eduard-einmann-natuurmort-sugislilledega-1945-oli-louend-72-8-x-93-cm-alghind-2500-e/) - Rikkalik ja värvikas sügislillede bukett aknaalusel laual on variant impressionistlikul teemal "lilled aknal", mida armastati eesti maalis alates 1930.aastatest ja mille ilusaid näiteid aastast 1945 on andnud Tartu maalijad E.Kits ja K.Teder. 1940.aastate lõpus lakkas E.Einmann praktiliselt õlimaali viljelemast ning keskendus joonistusele, peamiselt portreejoonistusele. Üheks põhjuseks oli 1940.aastate lõpupoole-1950.aastate algupoole ametliku kunstipoliitika halvav mõju iseäranis
- [Silvia Leitu. Kaks akti raamatuga. 1950. Akvarell. Vm 45,7 x 28,7 cm. Alghind: 1000 €](https://vernissage.ee/toode/silvia-leitu-kaks-akti-raamatuga-1950-akvarell-vm-457-x-287-cm-alghind-1000-e/) - Silvia Leitu maalis akvarellis palju elegantseid stseene naiste ja tütarlaste elust, mis võluvad alati oma rafineeritud värvikäsitluse ja meisterliku teostusega. Aastal 1950 oli Leitu veel Münchenis, kus töötas kostüümikunstnikuna. Sealt asus ta 1951. aastal Rootsi, kus tema looming kunstipubliku poolt samuti hästi vastu võeti. ML All keskel: Silvia Leitu 1950
- [Woldemar Tank. Päikeseloojang. 1947. Õli, valge lõuend. 45,3 x 65,5 cm. Alghind: 1900 €](https://vernissage.ee/toode/woldemar-tank-paikeseloojang-1947-oli-valge-louend-453-x-655-cm-alghind-1900-e/) - Kunstnikule on lage põld suurte saadudega õhtuses leebes valguses mõjunud nägemuslikuna ja ta on selle niimoodi ka jäädvustanud. Voldemar Tankil on kindel koht väliseesti maastikumaalis. ML All vasakul: WTank 1947 Pöördel, all vasakul: Woldemar Tank 1947 „Päikeseloojang“ (Vasatorp)
- [Ludvig Oskar. Maastik järve ääres. 1945 -51. Õli, masoniit. 53,7 x 64.5 cm. Alghind: 2200 €](https://vernissage.ee/toode/ludvig-oskar-maastik-jarve-aares-1945-51-oli-masoniit-537-x-64-5-cm-alghind-2200-e/) - Kuusalust pärit Ludvig Oskar on pika – Tallinnast Müncheni, Düsseldorfi ja Pariisi – ulatunud haridusteega kunstnik. Ta on töötanud kunstiõpetajana Tallinna Reaalkoolis ja õppejõuna Riigi Kunsttööstuskoolis. Ludvig Oskar tuntud oma sumedatooniliste romantiliste maastike poolest. Antud teose dateeringu aluseks on Oskari loomingus haruldane alusmaterjal – masoniit, mida ta võis hankida alles sõjajärgsel ajal Varelis (Saksamaal, Friisimaa
- [Ludvig Oskar. Talumaja põlluga. Laane talu Koitjärvel. U. 1910 – 1920. Õli, lõuend. 43,1 x 51,2 cm. Alghind: 1500 €](https://vernissage.ee/toode/ludvig-oskar-talumaja-polluga-laane-talu-koitjarvel-u-1910-1920-oli-louend-431-x-512-cm-alghind-1500-e/) - Lõuendile kleebitud lipikul järgmine kiri: Laane talu, mille ehitasid Juhan Ploompuu ja Madlena s. Lindvest 1878 Koitjärve külas, Kolga vallas, Kuusalu kihelkonnas Harjumaal. Kunstnik L. Oskar maalis selle umbes aastal 1910 -20 vuosiluku epävarma. Sain taulun lahjaksitaitelijalta. Laane elumaja vommil sündisin 5/17 1886 ja olin oma vanemate 10. ja viimane laps Allkiri – Madlena Vesterinen-Ploompuu
- [Juhan Nõmmik. Talvemaastik. 1955. Õli, paber. Vm 29,8 x 49,7 cm. Alghind: 1700 €](https://vernissage.ee/toode/juhan-nommik-talvemaastik-1955-oli-paber-vm-298-x-497-cm-alghind-1200-e/) - 1929. aastal „Pallase“ lõpetanud ning hiljem seal õppejõuna ja 1940. aastate algul direktorina töötanud Nõmmik on üks prantsuse maalikultuurist sügavamalt puudutatud eesti maalijaid. Pärast sõda oli tal võimalus palju maalida Lõuna-Prantsusmaal. Sealsete päikeseküllaste suvede kõrval köitsid Nõmmikut ka Kesk-Rootsi talved, mida kujutades ta samuti võlub oma mahlaka ja värvipeene maalikäsitlusega. ML Eesti maastikumaali üks tundlikumaid
- [August Pulst. Alpikann potis. 1975. Õli, lõuend. 49,7 x 35 cm. Alghind: 1800 €](https://vernissage.ee/toode/august-pulst-alpikann-potis-1975-oli-louend-497-x-35-cm-alghind-1800-e/) - Riia Linna Kunstikooli 1915. aastal lõpetanud kunstnik ja tuntud muuseumitegelane maalis eriti viimastel elukümnenditel palju lilli, sest tegeles oma kodus Meriväljal aiandusega. Poodides olid aga saadaval eelkõige alpikanni potid, mis on olnud lillemaalijate sagedased objektid. Pulstile on iseloomulikud vahetu maalimislaad ja erk, rõõmus koloriit. ML Ülal paremal: APulst 1975 Pöördel: Alpikann potis Aug.Pulst 1889 õli
- [Efraim Allsalu. Natüürmort malenditega. 1980. Õli, saepuruplaat. 56,5 x 42 cm. Alghind: 1800 €](https://vernissage.ee/toode/efraim-allsalu-natuurmort-malenditega-1980-oli-saepuruplaat-565-x-42-cm-alghind-1800-e/) - Tartus sündinud Efraim Allsalu on end Eesti kunstiellu jäädvustanud tänu rikkalikule loomingule ja isikupärasele väljenduslaadile. Kunstnikku hinnatakse eksperimenteerivate maaliliste otsingute ja isikupärase autoritehnika – tundlik värvikasutus, reljeefselt krobeline alusmaalingu pind – väljatöötamise tõttu. Käesolev natüürmort tuletab meelde, et aastail 1971-72 maalis Allsalu kompositsiooni „Male – kuninglik mäng“ (Eesti Kunstimuuseum). Tartu intellektuaalide seas oli male 1960
- [Valve Janov. Karlova vaade. 1961. Tempera, papp. 41 x 50 cm. Alghind: 3000 €](https://vernissage.ee/toode/valve-janov-karlova-vaade-1961-tempera-papp-41-x-50-cm-alghind-3000-e/) - Ühe olulise teemana on Valve Janovit läbi ta loometee köitnud kammerlikult maalilised linnavaated, kus ta toob argise motiivi tabamisega hästi esile ajastu elutunnetuse. Elupõlise Karlova elanikuna, kelle koduuksed olid alati sõpradele ja kunstnikest kaasteelistele avatud, adus ta hästi oma koduse linnaosa miljööd ja elurütmi. Janov on Karlovat kui võluvat ja Tartu kultuurielus olulist linnaosa suure
- [Johannes Saal. Sügismaastik. 1955. Akvarell, paber. Vm 28 x 38 cm. Alghind: 1600 €](https://vernissage.ee/toode/johannes-saal-sugismaastik-1955-akvarell-paber-vm-28-x-38-cm-alghind-1600-e/) - Sõjajärgsel ajal sattus Saal korduvalt närvikliinikusse ning 1953. aastal määrati talle II grupi invaliidsus. Ta otsis looduses tasakaalu. Enamasti on tema akvarellid närvlikult võbelevad, ent maaliliselt mahlakad. Nende kõrval on aga ka kuivemaid, nimme tavalisi, mille kuupäevaline dateering näib olevat seotud mitte niivõrd kujutatavaga, kuivõrd autori hingelise seisundiga sel momendil. ML All vasakul: JS. 24.X.55
- [Carl Aleksander von Winkler. Vesiveski Viljandi lähedal. 1909. Akvarell, paber. Vm 37,1 x 53,5 cm. Alghind: 3800 €](https://vernissage.ee/toode/carl-aleksander-von-winkler-vesiveski-viljandi-lahedal-1909-akvarell-paber-vm-371-x-535-cm-alghind-3800-e/) - Võimalik, et kujutatud on 19. sajandi teisel poolel Uueveski ojale ehitatud Kösti vesiveskit Viljandis tollal ühekordse hoonega Veskijärve ääres. 1907. aasta suvest 1911. aasta kevadeni viibis Winkler kodumail, rännates, maalides ja suuremates linnades näitusi korraldades. Käesolev teos on tema meisterliku nüansipeene akvarellitehnika ja hingestatud loodusekujutuse hea näide. ML All vasakul: CWinkler Fellin X 1909 Tagapapil
- [Valve Janov. Emajõe ääres.1959. Õli, õhuke papp. 42,5 x 60 cm. Alghind: 2800 €](https://vernissage.ee/toode/valve-janov-emajoe-aares-1959-oli-ohuke-papp-425-x-60-cm-alghind-2800-e/) - Emajõe äärne tööstusmaastik on üks osa elupõlise Karlova elaniku Valve Janovi kodupiirkonna lähiümbrusest. Teos võlub oma hästi rütmistatud kompositsiooni ja peene, peaaegu hõõguva koloriidiga. Janov pole kujutanud tööstusmaastiku ajastuomasel heroilisel moel, vaid see on intiimne vaade koduselt väikesemastaabilisele tootmispiirkonnale. Teose keskmes olev soojas punakas toonis tootmishoone on koloriidipeenelt ja hästi maaliliselt suhestatud nii hommikuse päikesetõsust
- [Ado Lill. B&M. 2008. Akrüül, värvitihendaja, lõuend. 120 x 135 cm. Alghind: 5800 €](https://vernissage.ee/toode/ado-lill-bm-2008-akruul-varvitihendaja-louend-120-x-135-cm-alghind-5800-e/) - Ado Lille hilisperioodi aktimaalide puhul on ikka paelunud dekoratiivkrohvi meenutav pastoosne faktuur. Selle on ta saavutanud osalt tänu värvitihendaja kasutamisele. Aktimaalide koloriit meenutab tal sageli toone, mida armastasid Saksa kontseptualistid Eva&Adele. ML Kunstiajaloolase Eero Kangori hinnangul on kõige huvitavamad just need Ado Lille maalid, “kus loominguprotsessi kahtlused ja kõhklused on ladestunud kooruvat kiviseina meenutavasse maalipinda”
- [Nikolai Kormašov. Merevaigumeri. 1978. Akrüül, lõuend. 40,7 x 65,7 cm. Alghind: 4500 €](https://vernissage.ee/toode/nikolai-kormasov-merevaigumeri-1978-akruul-louend-407-x-657-cm-alghind-4500-e/) - Muistne merevaigutee, mis ühendas Lõuna-Euroopat Balti mere piirkonnaga, jõudis Eestini, mis on kunagi olnud merevaigumaa. Meri võib olenevalt valgusest olla ka merevaigukarva, kullakas, nagu sel Kormašovi maalil. Pilvepallidele mere kohal vastanduvad tumedad rannakivid. See on kunstniku igapäevastel sõitudel Pirita teelt nähtud meri. ML Nikolai Kormašovi kahest erinevast kümnendist pärit kaks erinevat meremaastikku toovad hästi esile
- [Eerik Haamer. Bohusläni motiiv. 1950. Õli, lõuend. 62 x 76,5 cm. Alghind: 9500 €](https://vernissage.ee/toode/eerik-haamer-bohuslani-motiiv-1950-oli-louend-62-x-765-cm-alghind-9500-e/) - Elades sisse uude keskkonda Rootsi kaljusel läänerannikul Bohuslänis, tuletas Haamer kindlasti meelde oma äia Jakob Ploompuu Kõvasoo talu Koitjärvel, kus tal tuli enne kodumaalt lahkumist nii maalida kui ka talutöid teha. Lehmapaar, kes vaatab üle värava viljakoristust põllul, on ehthaamerlikult muhe detail. Teos on fikseeritud Reeli Kõivu monograafias „Eerik Haamer“ (Tartu Kunstimuuseum ja Kumu 2008,
- [Kaljo Põllu. Orioni vöö ja püramiidid. Sarjast „Kirgastumine“. 1992. Värviline metsotinto, paber. Lm 62,3 x 44,3. Plm 48,5 x 32,4 cm. Alghind: 1500 €](https://vernissage.ee/toode/kaljo-pollu-orioni-voo-ja-puramiidid-sarjast-kirgastumine-1992-varviline-metsotinto-paber-lm-623-x-443-plm-485-x-324-cm-alghind-1500-e/) - K.Põllu 47 lehest koosnev metsotintosari „Kirgastumine“ valmis aastail 1991 95. Seda kannavad jätkuvalt tema üha filosoofilisemaks muutuvad mõtisklused inimkonna kaugest ajaloost, taeva ja maa suhetest. Käesolevas lehes püüab ta anda kuju hüpoteesile, et kuulsate Giza püramiidide paigutus vastab kolmele tähele – nn Orioni vööle – selles tähtkujus. ML Oma viimase suure, 47 tööga värvilise metsotintosarja
- [Edgar Valter. Kahekesi. 1967. Õli, papp. 61,4 x 85,8 cm. Alghind: 7000 €](https://vernissage.ee/toode/edgar-valter-kahekesi-1967-oli-papp-614-x-858-cm-alghind-7000-e/) - Hästi üles ehitatud teos, kus lüüriline, sugestiivse meeleoluga motiiv on tasakaalus puhtmaalilise teostusega. ML Edgar Valteri muinasjutulistest maalidest on kõige võluvamad ja populaarsemad just need, kust õhkub süütuid ja siiraid lembehetki. Just nii, nagu siin stseenil – pearätis ja pikas ürbis piiga vaatamas mõtlikult tõtt puhkehetke pidava noormehega. Üks istub põlvedel, teine lamab, käed kukla
- [Jüri Arrak. „Lõvi“. 1986. Lito. Paber. Km 32,3 x 41,1 cm. Alghind: 3500 €](https://vernissage.ee/toode/juri-arrak-lovi-1986-lito-paber-km-323-x-411-cm-alghind-3500-e-2/) - 1984. aastal oli Jüri Arrakul ülimenukas näitus Draakoni galeriis, kus ta esitas õlimaale loomadest. Sestpeale on tema loomamaalid ja -graafika populaarsed ning ta töötas selles žanris viljakalt edasi. Loomade kuningas on esitatud võimu sümbolina inimeste maailmas, mis näib olevat ürgaegsel tasemel, nagu lasevad aimata Stonehenge’i meenutavad kiviehitised taustal. Teos on reprodutseeritud Jüri Haini raamatus „Jüri
- [14. Karl Burman junior. Lilled vaasis. 1961. Akvarell. Paber. Vm 57x40 cm.](https://vernissage.ee/toode/karl-burman-junior-lilled-vaasis-1961-akvarell-paber-vm-57x40-cm-alghind-1350-e-haamrihind-e/) - NB! Antud teost ei saa osta e-poest. Kunstiteos tuleb enampakkumisele ainult kunstioksjonil 28 mail 2022. Kodulehel on hetkel avaldatud osa enampakkumisele minevatest töödest. Uusi oksjonile minevaid teoseid lisame kodulehele jooksvalt juurde.
- [Märt Bormeister. Sinililled ja metsülased. 1987. Õli. Masoniit. 29.8 x 39.8 cm.](https://vernissage.ee/toode/mart-bormeister-sinililled-ja-metsulased-1987-oli-masoniit-29-8-x-39-8-cm/)
- [Silvi Väljal. Kuupaiste fantaasia. 1968.a. Graafika. Lito. Km 58.5 x 52.6 cm.](https://vernissage.ee/toode/silvi-valjal-kuupaiste-fantaasia-1968-a-graafika-lito-km-58-5-x-52-6-cm/)
- [Aleksander Salmin. Naine. Akvarell. Paber. Lm 63.5 x 71.8 cm.](https://vernissage.ee/toode/aleksander-salmin-naine-akvarell-paber-lm-63-5-x-71-8-cm/)
- [Aleksander Salmin. Naised. 1975.a. Akvarell. Paber. Lm 64 x 76 cm.](https://vernissage.ee/toode/aleksander-salmin-naised-1975-a-akvarell-paber-lm-64-x-76-cm/)
- [Jüri Arrak. Tema, koos seitsmega. 2014.a. Joonistus. Tušš. Pliiats. Värviline viltpliiats. Paber. Lm 29.6 x 41.7 cm.](https://vernissage.ee/toode/juri-arrak-tema-koos-seitsmega-2014-a-joonistus-tuss-pliiats-varviline-viltpliiats-paber-lm-29-6-x-41-7-cm/)
- [Jüri Arrak. Kaaslased. 2021.a. Graafika. Siiditrükk. Paber. Plm 55.7 x 41 cm.](https://vernissage.ee/toode/juri-arrak-kaaslased-2021-a-graafika-siiditrukk-paber-plm-55-7-x-41-cm/) - Nr. 10/50.
- [Arno Arrak. „Mystery In Silence“. 2000.a. Autoritehnika (Akvarell. Monotüüpia.). Plm 25.5 x 87.5 cm.](https://vernissage.ee/toode/arno-arrak-mystery-in-silence-2000-a-autoritehnika-akvarell-monotuupia-plm-25-5-x-87-5-cm/)
- [Arno Arrak. „Dream“. Segatehnika (Akvarell. Monotüüpia.) 2007.a. Plm 40.8 x 40.6 cm.](https://vernissage.ee/toode/arno-arrak-dream-segatehnika-akvarell-monotuupia-2007-a-plm-40-8-x-40-6-cm/)
- [Joann Voldemar Saarniit. Talvine maastik. 1970ndad. Õli. Masoniit. 50,4 x 76 cm](https://vernissage.ee/toode/joann-voldemar-saarniit-talvine-maastik-1970ndad-oli-masoniit-504-x-76-cm/)
- [Endel Kõks. Progressi maailm. 1964. Söövitus tsingil. Paber. Km 35.8 x 45.8 cm.](https://vernissage.ee/toode/endel-koks-progressi-maailm-1964-soovitus-tsingil-paber-km-35-8-x-45-8-cm/)
- [Nigul Espe. Sügismaastik Roiult. 1944. Õli, vineer. 40,5 x 56,1 cm.](https://vernissage.ee/toode/nigul-espe-sugismaastik-roiult-1944-oli-vineer-405-x-561-cm/) - Nigul Espe õppis Pallases aastail 1926–32, mil eesti kunstis oli aktuaalne uusasjalikkus. Sõja-aastail ja hiljemgi maalis ta rohkelt arhailisi Lõuna-Eesti talumaastikke ja võrratuid panoraamvaateid. Roiu küla asub Tartumaal. Huvitav on kujutleda kunstnikku sel sõjasügisel rändamas maal ja skitseerimas koristatud põlde. Maastik on võluv oma tagasihoidlikus lihtsuses. ML All paremal: Nigul Espe 1944. Pöördel: Espe Nigul
- [Santa Zukker. Silmapiiril. 2023.a. Akrüül. Lõuend.  120 x 70 cm.](https://vernissage.ee/toode/santa-zukker-silmapiiril-2023-a-akruul-louend-120-x-70-cm/)
- [Illimar Paul. Ninasarvik. 1975.a. Graafika. Puulõige. Paber. Km 35 x 40 cm.](https://vernissage.ee/toode/illimar-paul-ninasarvik-1975-a-graafika-puuloige-paber-km-35-x-40-cm/) - Nr. 1/25 ilma raamita
- [Illimar Paul. Pirita.1979. Graafika. Serigraafia. Paber. Vm 37 x 36 cm.](https://vernissage.ee/toode/illimar-paul-pirita-1979-graafika-serigraafia-paber-vm-37-x-36-cm/) - Illimar Pauli õpingud lisaks Eesti Riiklikule Kunstiinstituudile ka Leipzigi kõrgemas graafika- ja raamatukunsti koolis on jätnud kindlasti oma jälje ka seekordsetele oksjoniteostele, nii nagu ka tema mitmekülgsed kogemused siiditrüki, linoollõike, akvarelli, pastelli, värvilise pliiatsi- joonistuse, aga ka eksliibrise, plakati- ja raamatukujunduste loomise vallas. All keskel: Pirita. Serigraafia 3/110 All paremal: I Paul 79
- [Kaja Kärner. Abstraktsioon I. Pastell. Lm 43 x 30,5 cm. Raamitud.](https://vernissage.ee/toode/kaja-karner-abstraktsioon-i-pastell-lm-43-x-305-cm-raamitud/) - signeerimata
- [Kaja Kärner. Abstraktsioon II.  Akvarell. Guašš. Lm 30,5 x 43 cm, raamitud](https://vernissage.ee/toode/kaja-karner-abstraktsioon-ii-akvarell-guass-lm-305-x-43-cm-raamitud/) - signeerimata
- [Anatoli Strahhov. Sügisene karneval. Akrüül. Õli. 2022.a. 20 x 30 cm.](https://vernissage.ee/toode/anatoli-strahhov-sugis-karnevall-akruul-oli-2022-a-18-x-32-cm/)
- [Enno Ootsing. Sümmeetriline kompositsioon. Graafika. Linoollõige. 1967.a. Lm 32 x 46 cm. Km 25.3 x 34.3 cm.](https://vernissage.ee/toode/enno-ootsing-summeetriline-kompositsioon-graafika-linoolloige-1967-a-lm-32-x-46-cm-km-25-3-x-34-3-cm/)
- [Enno Ootsing. Loodusmotiiv. 1996. Puulõige. Plm 36.0×27.0 cm , lm 67x48,2 cm](https://vernissage.ee/toode/enno-ootsing-loodusmotiiv-1996-puuloige-plm-36-0x27-0-cm-lm-67x482-cm/) - E.Ootsing on olnud järjekindlamaid puugravüüri ja puulõike viljelejaid. Mitmelt plaadilt trükitud abstraktne, ent meeleolult looduslähedane töö. 5/10
- [Enno Ootsing. Lust. 1980 Puulõige. Plm 18,5 ×20.0 cm, lm 33,5 x 35,7 cm](https://vernissage.ee/toode/enno-ootsing-lust-1980-puuloige-plm-185-x20-0-cm-lm-335-x-357-cm/) - 15/50
- [Enno Ootsing. Tubased päevad. 1996 Puulõige. 34.0×25.0 cm](https://vernissage.ee/toode/enno-ootsing-tubased-paevad-1996-puuloige-34-0x25-0-cm/) - E.Ootsing on olnud järjekindlamaid puugravüüri ja puulõike viljelejaid. Mitmelt plaadilt trükitud abstraktne, ent meeleolult looduslähedane töö. 4/10
- [Enno Ootsing. Kevad. Graafika. Vasegravüür. 1972.a. km 32 x 44,5 cm](https://vernissage.ee/toode/enno-ootsing-kevad-graafika-vasegravuur-1972-a-km-32-x-445-cm/) - 16/20
- [Enno Ootsing. Loojak. 1996-98. Graafika. 57.5 x 41 cm.](https://vernissage.ee/toode/enno-ootsing-loojak-1996-98-graafika-57-5-x-41-cm/) - E.Ootsing on olnud järjekindlamaid puugravüüri ja puulõike viljelejaid. Mitmelt plaadilt trükitud abstraktne, ent meeleolult looduslähedane töö. Repro kunstniku loomingu kataloogis 1964-2008, mis kuulub tema mälestusteraamatu Peegelpilt juurde. All Vasakul: t.p.l'a Loojak All keskel: puulõige All paremal: E.Ootsing 1996-1998 57.5 x 41 cm. Suurus raamiga: 75.5 x 56.4 cm.
- [Enno Ootsing (1940). “Pürgimus”. Graafika. Vaselõige. 1971. Plm 34.5 x 32.3 cm.](https://vernissage.ee/toode/enno-ootsing-1940-purgimus-graafika-vaseloige-1971-a-plm-345-x-323-cm/) - 14/20
- [Enno Ootsing (1940). Kujutlused, 1977, linoolõige, 20/50, plm 45,5 x 28,5 cm](https://vernissage.ee/toode/enno-ootsing-1940-kujutlused-1977-linooloige-20-50-plm-455-x-285-cm/)
- [Enno Ootsing (1940). “Sündmus”. Graafika. Vaselõige. 1971. Plm 34,5 x 32,2cm.](https://vernissage.ee/toode/enno-ootsing-1940-sundmus-graafika-vaseloige-1971-plm-345-x-322cm/) - nr. 1/20
- [Enno Ootsing. Variseja. Graafika. Linoollõige. 1978.a. Lm 39.9 x 50 cm. Km 31 x 46 cm.](https://vernissage.ee/toode/enno-ootsing-variseja-graafika-linoolloige-1978-a-lm-39-9-x-50-cm-km-31-x-46-cm/) - Nr. 33/35
- [Herald Eelma (1934). Tagasivaade. 1981.a. Graafika. Lito. Paber. Nr. 10/40. Vm 55 x 49 cm.](https://vernissage.ee/toode/herald-eelma-1934-tagasivaade-1981-a-graafika-lito-paber-nr-10-40-vm-55-x-49-cm/) - 1959. a. lõpetas Herald Eelmaa cum laude Eesti Kunstiakadeemia (tol ajal ERKI) graafika eriala ja alustas näitustel esinemist kohe pärast kooli lõpetamist. Ta on töötanud vabakunstniku ning õpetajana Eestis ja Soomes, tema graafikat ja joonistusi on eksponeeritud rahvusvahelistel biennaalidel ning ta on oma loomingu eest korduvalt pälvinud tunnustusi nii kodu- kui välismaal. Suurus raamiga: 74.5
- [Märju Bormeister. Sügisene Lõuna- Eesti maastik ,1986, õli, lõuend, 40 x 60 cm](https://vernissage.ee/toode/marju-bormeister-sugisene-louna-eesti-maastik-1986-oli-louend-40-x-60-cm/)
- [Karl Burman juunior. Roosid. 1969.a. Lm 63.7 x 43.8 cm.](https://vernissage.ee/toode/karl-burman-juunior-roosid-1969-lm-637-x-438-cm/) - Ekspertiisiga Karl Burman junior oli virtuooslik akvarelist. Tumedal foonil mõjuvad roosid klaasvaasis eriti värskelt ja õilsalt. Lillemaal oli kunstniku meeliszanre.
- [Illimar Paul „Roheline“. 1982.a. Graafika. Serigraafia. Paber. Km 35 x 35 cm.](https://vernissage.ee/toode/illimar-paul-roheline-1982-a-graafika-serigraafia-paber-km-35-x-35-cm/) - Suurus raamiga: 62.7 x 60,8 cm.
- [Illimar Paul. „I“. 1982.a. Graafika. Serigraafia. Paber. Km 35 x 35 cm.](https://vernissage.ee/toode/illimar-paul-i-1982-a-graafika-serigraafia-paber-km-35-x-35-cm/) - Suurus raamiga: 62.7 x 60,5 cm.
- [Illimar Paul. „XII“. 1981.a. Graafika. Serigraafia. Paber. Km 35 x 35 cm.](https://vernissage.ee/toode/illimar-paul-xii-1981-a-graafika-serigraafia-paber-km-35-x-35-cm/) - Suurus raamiga: 62.5 x 60.7 cm.
- [Leili Muuga. Hüatsintid. 1988. Õli. Papp. 39 x 37 cm.](https://vernissage.ee/toode/leili-muuga-huatsintid-1988-oli-papp-39-x-37-cm/)
- [Jüri Arrak. Neiu. 2020.a. Graafika. Lito. Paber. Km 34 x 45 cm](https://vernissage.ee/toode/juri-arrak-neiu-2020-a-graafika-lito-paber-km-34-x-45-cm/) - Nr. 18/120
- [Philiph Arvo Luik. Saint- Agnes.Tivoli. 2025. Akrüül. Lõuend. 80 x 90cm.](https://vernissage.ee/toode/philiph-arvo-luik-saint-agnes-tivoli-2025-akruul-louend-80-x-90cm/)
- [Leonhard Lapin. Produktsioon. 1972/2013. Graafika. Offset-lito. Paber. Km 49,3 x 49,5 cm.](https://vernissage.ee/toode/leonhard-lapin-produktsioon-1972-2013-graafika-offset-lito-paber-km-493-x-495-cm/) - Üks kunstniku varasema töö paljundusi-variatsioone. 1970. aastate algul püüdis ta geomeetriliste kujundite kaudu väljendada kaasaegsele ühiskonnale tüüpilisi mõisteid (multiplikatsioon, produktsioon, informatsioon jne.). All vasakul: Produktsioon ofsett 36/40 All paremal: Leonhard Lapin 1972/2013
- [Leonhard Lapin. Multiplikatsioon.1972/2013. Offset-lito. Paber. Km 49,3 x 49,5 cm.](https://vernissage.ee/toode/leonhard-lapin-multiplikatsioon-1972-2013-offset-lito-paber-km-493-x-495-cm/) - Offset-litograafiast innustusid eesti graafikud laiemas ulatuses siis, kui Harri Leppänen (1952 – 2017) asus oma stuudioga 2009.aastal Tallinna. Ka Lapin nägi selles võimalust paljundada oma varasemaid tuši-guašitehnikas töid, milleks varem oli kasutanud serigraafiat, kivilitot või kõrgtrükki. All vasakul: Multiplikatsioon ofsett 39/40 All paremal: Leonhard Lapin 1972/2013
- [Boris Ninemäe. Heinategu. Õli. Lõuend. 37 x 46 cm.](https://vernissage.ee/toode/boris-ninemae-heinategu-oli-louend-37-x-46-cm/)
- [Anatoli Strahhov. Tasakaal. Akrüül. Õli. 2021.a. 25 x 50 cm.](https://vernissage.ee/toode/anatoli-strahhov-tasakaal-akruul-oli-2021-a-25-x-50-cm/)
- [Anatoli Strahhov. Intuitio II. Akrüül. Õli. 2021.a. 35 x 35 cm.](https://vernissage.ee/toode/anatoli-strahhov-intuitio-ii-akruul-oli-2021-a-35-x-35-cm/) - Suurus raamiga: 47.5 x 47.5 cm.
- [Karl Burman jnr. „Tsirkuses“. 1944. Õli. Paber paksul papil. 41 x 57,5 cm.](https://vernissage.ee/toode/karl-burman-jnr-tsirkuses-1944-oli-paber-paksul-papil-41-x-575-cm/) - Moskvas, kus kunstnik end kunstiinstituudis aastail 1943–44 täiendas, käis ta ka tsirkuses. Talle meeldisid hobused niisamuti nagu Karl Burman seeniorile või Paul Burmanile, nii et ta nautis numbrit džigittidega areenil ning jäädvustas selle tormaka liikumise ka spontaansel õlietüüdil. (Mai Levin) Paul Burmanit võib nimetada esimeseks eesti animalistiks, kes armastas maalida ja joonistada just koduloomi ning
- [Kaarel Liimand. Mustlapoiss. 1938.a. Graafika. Ofort. Paber.](https://vernissage.ee/toode/kaarel-liimand-mustlapoiss-1938a-graafika-ofort-paber/) - plm 16,3 x 13,1 cm Ekspertiisiga Teos on reprodutseeritud Hilja Läti monograafias "Kaarel Liimand" (Tln 1973, repr nr 68)
- [Leonhard Lapin. „Müüdi sünd XXVII“. 1977. siiditrükk. Plm 54 x 21,5 cm. 2/2](https://vernissage.ee/toode/leonhard-lapin-muudi-sunf-xxvii-1977-siiditrukk-plm-54-x-215-cm-2-2/) - Leonhard Lapin oli üks eesti avangardiliikumise eestvedajaid ja markantsemaid esindajaid. Ta alustas 1960. aastate lõpul radikaalsete kunstiuuendustega ning oli juhtfiguur nii popkunsti, suprematismi, neoavangardi kui ka tegevuskunsti tutvustamisel. Lisaks sellele tegutses ta arhitektuuriuuenduse vallas, uuris ja tutvustas zen-budismi ideid, lõi ilukirjandust, sh luulet ning kirjutas kunsti- ja arhitektuuriteoreetilisi artikleid. 2/2 Raamiga suurus 74,5 x 42,5
- [Leonhard Lapin (1947 – 2022). Veritsev sõrm IA. Graafika. Siiditrükk. 1971/2003.](https://vernissage.ee/toode/leonhard-lapin-veritsev-sorm-ia-graafika-siiditrukk-1971-2003/) - Nr. 15/20 plm 43 x 26,5 cm
- [Illimar Paul. Pirita.1979. Serigraafia. Paber. Vm 37 x 36 cm. Alghind: 800 € Haamrihind: 1350 €](https://vernissage.ee/toode/illimar-paul-pirita-1979-grafik-serigraafia-paber-vm-37-x-36-cm-alghind-800-e/) - Illimar Pauli õpingud lisaks Eesti Riiklikule Kunstiinstituudile ka Leipzigi kõrgemas graafika- ja raamatukunsti koolis on jätnud kindlasti oma jälje ka seekordsetele oksjoniteostele, nii nagu ka tema mitmekülgsed kogemused siiditrüki, linoollõike, akvarelli, pastelli, värvilise pliiatsi- joonistuse, aga ka eksliibrise, plakati- ja raamatukujunduste loomise vallas. All vasakul: Pirita. Serigraafia 60/110 All paremal: I Paul 79
- [Illimar Paul. Tuukan.1980. Serigraafia. Paber. Vm 52,5 x 50,5 cm. Alghind: 1100 €](https://vernissage.ee/toode/illimar-paul-tuukan-1980-grafika-serigraafia-paber-vm-525-x-505-cm-alghind-1100-e/) - Illimar Paul õppis 1966-68 ERKI’s, seejärel Leipzigi Kõrgemas Graafika – ja Raamatukunsti Koolis, mille lõpetas raamatukujunduse alal 1971. aastal. 1970.-80. aastatel viljeles ta pop-kunstist ja hüperrealismist mõjutatud lööva kujundikeelega ja värvikat serigraafiat. Käesolev töö on tema tuntumaid. (Mai Levin) All vasakul: Tuukan . Serigraafia 12/23 All paremal: I Paul 80
- [Illimar Paul. Tuukan.1980. Serigraafia. Paber. Vm 52,5 x 50,5 cm.](https://vernissage.ee/toode/illimar-paul-tuukan-1980-serigraafia-paber-vm-525-x-505-cm/) - Illimar Paul õppis 1966-68 ERKI’s, seejärel Leipzigi Kõrgemas Graafika – ja Raamatukunsti Koolis, mille lõpetas raamatukujunduse alal 1971. aastal. 1970.-80. aastatel viljeles ta pop-kunstist ja hüperrealismist mõjutatud lööva kujundikeelega ja värvikat serigraafiat. Käesolev töö on tema tuntumaid. (Mai Levin) All vasakul: Tuukan . Serigraafia 12/23 All paremal: I Paul 80
- [Illimar Paul. Uks. 1983a. Akvarell. Paber, lm 37,5 x 54,7 cm](https://vernissage.ee/toode/illimar-paul-uks-1983a-akvarell-paber-lm-375-x-547-cm/) - Illimar Paul õppis 1966-68 ERKI’s, seejärel Leipzigi Kõrgemas Graafika – ja Raamatukunsti Koolis, mille lõpetas raamatukujunduse alal 1971. aastal. 1970.-80. aastatel viljeles ta pop-kunstist ja hüperrealismist mõjutatud lööva kujundikeelega ja värvikat serigraafiat.
- [Illimar Paul. Veneetsia.1995a. Akvarell. Paber, lm 36 x 47,8 cm](https://vernissage.ee/toode/illimar-paul-veneetsia-1995a-akvarell-paber-lm-36-x-478-cm/) - Illimar Paul õppis 1966-68 ERKI’s, seejärel Leipzigi Kõrgemas Graafika – ja Raamatukunsti Koolis, mille lõpetas raamatukujunduse alal 1971. aastal. 1970.-80. aastatel viljeles ta pop-kunstist ja hüperrealismist mõjutatud lööva kujundikeelega ja värvikat serigraafiat.
- [Endel Kõks. Võõrad mängumehed. 1953 linoollõige. km 16 x 20 cm (raamitud)](https://vernissage.ee/toode/endel-koks-voorad-mangumehed-1953-linoolloige-km-16-x-20-cm-raamitud/)
- [Tõnis Vint. Tuuled II.1983. Kõrgtrükk, kõrg metall.Paber.](https://vernissage.ee/toode/tonis-vint-tuuled-ii-1983-korgtrukk-korg-metall-paber/) - Kõrg metall, 12/45, 1983.a., plm 24 x 21.8 cm
- [Silvi Liiva. Janu. Ofort, 1987.a.](https://vernissage.ee/toode/silvi-liiva-janu-ofort-1987-a/) - lm 67 x 55.5 cm.
- [Eric Pehap. Õli, masoniit. 1958.a. 61 x 50.3 cm.](https://vernissage.ee/toode/eric-pehap-oli-masoniit-1958-a-61-x-50-3-cm/)
- [Mare Vint (1942 – 2020) . Kodupaik.1982](https://vernissage.ee/toode/mare-vint-1942-2020-kodupaik-1982/) - Kodupaik” II, lito, 1982.a., r. 8/40, plm 28 x 27
- [Eric Pehap.Viljandi motiiv. 1929. Õli, lõuend. 41,3 x 27,2 cm. Alghind: 3500 € Haamrihind: 3500 €](https://vernissage.ee/toode/eric-pehap-viljandi-motiiv-1929-oli-louend-413-x-272-cm-alghind-3500-e/) - Erich Pehap õppis aastail 1932 – 39 Pallases, 1933 – 34 ka Tallinnas Riigi Kunsttööstuskoolis, kus viljeles just graafilisi tehnikaid. Ta töötas joonistusõpetajana ja 1939 – 1940 vabakunstnikuna, 1940 – 1941 oli segakaubastu dekoraator ja 1942 – 1943 vabakutseline kunstnik Viljandis. Põgenes 1943. aastal Soome ja liikus sealt 1944. aastal Rootsi, kus tegutses tarbegraafikuna ning
- [Valli Lember-Bogatkina. Natüürmort haugiga. 1965. Akvarell, paber. Vm 58.5 x 79.1 cm.](https://vernissage.ee/toode/valli-lember-bogatkina-natuurmort-haugiga-1965-akvarell-paber-vm-58-5-x-79-1-cm/) - Riigi Kunsttööstuskoolis ning Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Koolis dekoratiiv- ja monumentaalmaali õppinud V. Lember-Bogatkina on selle kunstiliigi kõrval töötanud edukalt ka akvarellmaali alal, luues portreesid, maastikke, linnavaateid, natüürmorte. Ta oli oma maalides laia joonega, lopsakas. Tema elurõõmus karakter avaldub mistahes töös. ML All paremal: V. L ember-Bogatkina 1965
- [Aleksander Litvinov. Hobune. Skulptuur. 2024.a. Pronks. 72 x 52 x 15 cm.](https://vernissage.ee/toode/aleksander-litvinov-hobune-skulptuur-2024-a-pronks-72-x-52-x-15-cm/) - Nr. 2/7
- [Endel Kõks. „Kujundid rohelisel foonil“. 1960. Akvarell. Guašš. Paber. Lm 49,8 x 64,8 cm. Km 46 x 60,7 cm. Alghind: 1900 € MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/endel-koks-kujundid-rohelisel-foonil-1960-akvarell-guass-paber-lm-498-x-648-cm-km-46-x-607-cm-alghind-1900-e/) - Endel Kõks abstraktsionistina särab siin teosel nagu ka vesivärv ja guašš, mis pakuvad meeldivat ja mahedat vastukaalu tema graafilistele vikerkaarenaistele, mis samuti käesoleval oksjonil esindatud on. Ikka ja jälle võib Kõksi kohta kasutada ühtesid ja samu sõnu: pidev eksperimenteerimine, võrratu värvitaju ja vormitunnetus, juhuslikkuse ja viimistlatuse kooskõla ja harmoonia, kompromissitu esteetika. Või nagu on selle
- [Nikolai Kormašov. Sügisene aken. 1989.a., Õli. Masoniit. 60 x 50 cm. Raamitud.](https://vernissage.ee/toode/nikolai-kormasov-sugisene-aken-1989-a-oli-masoniit-60-x-50-cm-raamitud/) - All paremal: НКорм. 89.
- [Kristjan Teder. Hommik Musta mere kaldal. 1959. Õli, papp. 49,7 x 69,9 cm. Alghind: 3000 € Müüdud](https://vernissage.ee/toode/kristjan-teder-hommik-musta-mere-kaldal-1959-oli-papp-497-x-699-cm-alghind-3000-e/) - 1959. aasta märtsis-aprillis viibis K. Teder Krimmis, Gurzufi loomingulises baasis. Seal valmis tal umbes 15 maali, mis on fikseeritud aprillis-mais 1961 Tartu Kunstimuuseumis korraldatud mälestusnäituse kataloogis. Nende hulgas on ka käesolev teos, mis kannab kataloogis nimetust Mandlipuud Musta mere kaldal (kat. nr. 175) ning on mainitud Voldemar Ermi poolt kataloogi eessõnas kui näide värskemaks muutunud
- [Mati Karmin. Juhtiv Analüütik. Skulptuur.  Pronks. Puu. 32.5 x 13.5 x 12 cm.](https://vernissage.ee/toode/mati-karmin-juhtiv-analuutik-skulptuur-202-pronks-puu-32-5-x-13-5-x-12-cm/)
- [Luulik Kokamägi. Lamav akt. 1965. Õli, papp. Vm 34,2 x 60,9 cm.](https://vernissage.ee/toode/luulik-kokamagi-lamav-akt-1965-oli-papp-vm-342-x-609-cm/) - Pärnus õpetaja perekonnas sündinud ja 1953. aastal kunstiinstituudi lõpetanud Luulik Kokamägi kujunes heaks portretistiks ja figuurimaalijaks juba 1950-ndate aastate keskel. Tema varasemad portreed on väheldase formaadiga, mõneti vanameisterlikult tumedapoolses, peenetundeliselt nüansseeritud gammas. 1950. aastate lõpul muutus tema õhulisemaks, ekspressiivsemaks, koloriit helenes. Luulik Kokamägi on jäädvustanud paljusid meie tuntud kultuuritegelasi. Omaette grupi tema teostest moodustavad maalid,
- [Tõnis Laanemaa. Valge puri. 1969. Akvarell, guašš, paber. Lm 43,1 x 50 cm.](https://vernissage.ee/toode/tonis-laanemaa-valge-puri-1969-akvarell-guass-paber-lm-431-x-50-cm/) - Rühmituse ANK’64 liikme, ERKI 1966. aastal lõpetanud Tõnis Laanemaa varane sümbolistlik töö, mis meenutab pikksilmas nähtud vaadet merele kauge imeväikse purjekaga. ML Tõnis Laanemaa on õppinud nii maali kui graafikat ja eelkõige ka just viimase vallas ehk vabagraafiku ja plakatikunstnikuna. Kuid tema akvarellegi tuleb ette ning merelained ja paadipurjed on tema meeli puudutanud oksjonitel varemgi.
- [Aleksander Pilar. Vaade Toompeale kunstiinstituudi juurest. 1966. Akvarell, paber, dubleeritud papile. Vm 44,5 x 53 cm. Lm 45,3 x 54,1 cm.](https://vernissage.ee/toode/aleksander-pilar-vaade-toompeale-kunstiinstituudi-juurest-1966-akvarell-paber-dubleeritud-papile-vm-445-x-53-cm-lm-453-x-541-cm/) - Esiplaanil vasakul on 1960. aasta suvel avatud Tallinna Kaubamaja. Viru hotelli tollal polnud, keskväljak oli tühi, Estonia haljasala ümber olid veel bussipeatused. Vaadet kunstiinstituudi juurest või akendest Toompea suunas on kujutanud paljud kunstnikud. ML All paremal. APilar 66
- [Valdemar Väli. Tütarlapse portree. 1946. Õli, lõuend. 37,3 x 36,7 cm.](https://vernissage.ee/toode/valdemar-vali-tutarlapse-portree-1946-oli-louend-373-x-367-cm/) - 1943. aastal õpingud Pallases lõpetanud V. Väli esines juba 1940. aastatel tugeva portretistina, kes oli meisterlik joonistaja, tabas hästi sarnasust ja oskas luua portreteeritavale sobiva miljöö. Lüüriline, veidi endassetõmbunud ilmega portree tütarlapsest aknast hoovavas suvises valguses, ajastuomaste detailidega – patsid, pitsiga ääristatud kaelus – on tore leid ja värske nüanss tema selle kümnendi loomingus. ML
- [Uno Roosvalt. Viikingid. 1960. aastate algupool. Õli, papp. 64,5 x 80 cm.](https://vernissage.ee/toode/uno-roosvalt-viikingid-1960-aastate-algupool-oli-papp-645-x-80-cm/) - Uno Roosvalt alustas kunstiõpinguid Tartu Kunstikoolis ja lõpetas seal 1962 kunstipedagoogilise osakonna. 1963–69 õppis Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis Lepo Mikko, Johannes Võerahansu ja Ilmar Kimmi käe all maali erialal. 1970–2011 oli ta Eesti Kunstiakadeemia dotsent, 1985–95 maalikateedri juhataja, 1974–76 üleliidulise kunstnike liidu stipendiaat. Eesti Kunstnike Liidu liige on ta alates 1975. aastast. Õpinguteaegne kompositsioonieskiis kõneleb
- [Uno Roosvalt. Tšiili linnud. 1977. Pehmelakk, paber. Lm 59,8 x 75 cm. Plm 49,5 x 63,5 cm.](https://vernissage.ee/toode/uno-roosvalt-tsiili-linnud-1977-pehmelakk-paber-lm-598-x-75-cm-plm-495-x-635-cm/) - Maalija Uno Roosvalt on noorena ka illustreeritud üsna palju raamatuid. Ta sai 1978. aastal diplomi Moskva näituselt Raamatukunst 1977 Tšiili kirjaniku Pablo Neruda eesti keelde tõlgitud luuletuskogu Kivid ja linnud illustreerimise eest. Selle tööga jäi ta ka ise väga rahule ning on illustratsioonide kõrval teinud ka paar vabagraafilist lehte Neruda ainetel. ML All paremal, plaadil:
- [Kaljo Põllu. Algus. 1999. Õli, ready-made, papp. 1999. 77 x 73,5 cm.](https://vernissage.ee/toode/kaljo-pollu-algus-1999-oli-ready-made-papp-1999-77-x-735-cm/) - Kaljo Põllu, hariduselt klaasikunstnik ja kutsumuselt õpetaja, oli pidevas muutumises loovkunstnik ning eesti kunstielu võimas uuendaja ja teoreetik. Ta on loonud modernistlikke kolmemõõtmelisi objekte, sotsiaalse sisuga graafikat, maale, eksliibriseid, illustreerinud ka Lennart Meri raamatuid, avaldanud uurimusi kaljukunstist jne. Nagu Ülo Soosterit, nii paelus Põllutki alates 1970. aastatest muna kui elukandva vormi motiiv. Töö on ilus
- [Mati Karmin. Näkineid ja Kotermann. Skulptuur. 2023. Pronks. Puu. 34 x 19 x 14 cm.](https://vernissage.ee/toode/mati-karmin-nakineid-ja-kotermann-skulptuur-2023-pronks-puu-34-x-19-x-14-cm/)
- [Mati Karmin. Suudlevad tudengid. Skulptuur. 202. Pronks. Kivi. 32 x 12 x 10 cm.](https://vernissage.ee/toode/mati-karmin-suudlevad-tudengid-skulptuur-202-pronks-kivi-32-x-12-x-10-cm/)
- [Aleksander Litvinov. Tennisemängija. Skulptuur. 2014.a. Pronks. Kivi. 16.5 x 15 x 7 cm.](https://vernissage.ee/toode/aleksander-litvinov-tennisemangija-skulptuur-2014-a-pronks-kivi-16-5-x-15-x-7-cm/)
- [Richard Sagrits. Kauksi järv. 1967. Akvarell. Paber. 57.1×39 cm.](https://vernissage.ee/toode/richard-sagrits-kauksi-jarv-1967-akvarell-paber-57-1x39-cm/)
- [Dimitry Dobrovolsky. Pierre Chocolaterie. 2020.a., õli, lõuend, 70 x 80 cm](https://vernissage.ee/toode/dimitry-dobrovolsky-pierre-chocolaterie-2020-a-oli-louend-70-x-80-cm/)
- [Richard Kaljo. Aktid rannal. 1961 Puugravüür.](https://vernissage.ee/toode/richard-kaljo-aktid-rannal-1961-puugravuur/) - plm 18,5 x 10 cm
- [Richard Uutmaa. Natüürmort lillepottidega. 1965. Akvarell, paber. Vm 48,2 x 68,7 Lm 49,5 x 70,5 cm. Alghind: 3000 €  Müüdud](https://vernissage.ee/toode/richard-uutmaa-natuurmort-lillepottidega-1965-akvarell-paber-lm-495-x-705-cm-alghind-3000-e/) - Kaks roosipotti läiklevas kausis, mõned õunad ja roheline keraamiline vaas laual mõjuvad veidi vanamoelise seadeldisena, kuid tumerohelisel taustal pääseb roosade õite õrnus ja elavus hästi mõjule. ML All paremal: R. Uutmaa, 1965. a.
- [Mare Vint (1942-2020). Lind. 1976. Graafika. lm 40 x 30 cm](https://vernissage.ee/toode/mare-vint-1942-2020-lind-1976-graafika-lm-40-x-30-cm/)
- [Ferdi Sannamees. Lilled. 1929. Monotüüpia, paber. Lm 42,3 x 32,6 cm. Km 32,2 x 24,1 cm. Alghind: 1500 € Müüdud](https://vernissage.ee/toode/ferdi-sannamees-lilled-1929-monotuupia-paber-lm-423-x-326-cm-km-322-x-241-cm-alghind-1500-e/) - Sannamees sündis 1895. aastal Tartumaal, õppis aastatel 1918 – 19 Konrad Mäe maaliateljees ja aastatel 1919 – 24 Pallases maali ning graafikat, lõpetas skulptorina. Tema õpetajaks oli Anton Starkopf. Teos oli kunstniku esimese abikaasa Mari Adamsoni surmani aastal 2000 tema kogus. Fikseeritud Heini Paasi monograafia Ferdi Sannamees 1895 – 1963 kataloogiosas (Tallinn 1974, lk. 115).
- [Anatoli Strahhov. Peegeldus. 2024. Õli. Akrüül. Lõuend. 49 x 60 cm.](https://vernissage.ee/toode/anatoli-strahhov-peegeldus-2024-oli-akruul-louend-49-x-60-cm/)
- [Sergei Inkatov. Ocean Breath. 2022. Õli. Lõuend, 70 x 90 cm](https://vernissage.ee/toode/sergei-inkatov-blue-dream-2020a-oli-louend-80-x-100-cm/)
- [Sergei Inkatov. Life in the City. 2020. Õli. Lõuend, 90 x 70 cm](https://vernissage.ee/toode/sergei-inkatov-life-in-the-city-2020-oli-louend-90-x-70-cm/)
- [Sergei Inkatov , Sunset in the Town, 2020, õli, lõuend, 90 x 70 cm](https://vernissage.ee/toode/sergei-inkatov-sunset-in-the-town-2020-oli-louend-90-x-70-cm/)
- [Sergei Inkatov. Still-life with flowers, 2007 õli, lõuend, 60 x 73 cm](https://vernissage.ee/toode/sergei-inkatov-still-life-with-flowers-2007-oli-louend-60-x-73-cm/)
- [Andrei Maksimjuk (1976). Lõpetamata maastik. Akrüül. Õli. Lõuend. 2004.a. 190 x 140 cm.](https://vernissage.ee/toode/andrei-maksimjuk-1976-lopetamata-maastik-akruul-oli-louend-2004-a-190-x-140-cm/)
- [Mare Vint (1942 – 2020) „Tuulik” 1990, serigraafia](https://vernissage.ee/toode/mare-vint-1942-2020-tuulik-1990-serigraafia-70-180/) - km 26 x 25,2 cm
- [Andres Tolts (1949 – 2014) Taevas I, 1996, akrüül, lõuend, 120 x 150 cm.](https://vernissage.ee/toode/andres-tolts-balance-iii-1996-97a-akruul-louend-100-x-160-cm-alghind-5000-e/) - Andres Toltsi loomingut võiks nimetada „sümmeetria ülistuseks”. Ülo Õun ei kujutanud teda asjata suure mõõdusirkliga. Kvaasimarmoreeritud pindade tasakaalu lõuendil toob kergelt dissoneeriva ruumilise momendi keskne kolmnurk. Mis puutub marmoreeringusse, siis Toltsile meeldis lülitada seni banaalseks peetud motiive ja faktuure oma esteetilisse süsteemi, neid seega väärtustades. (M.Levin) Kui eelmisel, kevadisel Vernissage’i kunstioksjonil üllatas Tolts meid oma
- [Sigrid Uiga. Supleja. 1960. aastad. Õli, lõuend. 95 x 70,2 cm. Alghind: 3000 € MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/sigrid-uiga-supleja-1960-aastad-oli-louend-968-x-725-cm-alghind-3000-e/) - Oma suurusele vaatamata etüüdlikult mõjuv töö veel kunstniku õpingute ajast. 1950. aastate teisel poolel ja 1960. aastate algul olid väga populaarsed prantsuse impressionistid. Neist loeti, kõneldi ja käidi neid Peterburis või Moskvas alatasa vaatamas. Impressionistlikku traditsiooni järgib seegi töö. ML All vasakul: S. Uiga
- [Richard Martin Vasard. Punapea. 1950-1960ndad .Õli, papp. 52 x 35,6 cm. Alghind: 2900 € MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/richard-martin-vasard-punapea-oli-papp-52-x-356-cm-alghind-2900-e/) - Richard Martin Vasard õppis aastail 1919–21 A. Laikmaa juures, seejärel Riigi Kunsttööstuskoolis ja Münchenis. Ta leiutas 1930-ndatel puurmasina, mis võimaldas kivi mehaanilist töötlust. Ta võttis sellele patendi ja müüs litsentsi hiljem Saksamaale. Näide tema puurmasina abil tehtud kiviskulptuurist on Vigala kiriku Vabadussõja monument, mis valmis koostöös arhitektide Alar Kotli ja Karl Lüüsiga 1933. aastal. 1939.
- [Valdur Ohakas. Naine rohelises kleidis. 1961. Monotüüpia, õli, paber. Km 48,1 x 29 cm. Alghind: 1300 €   MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/valdur-ohakas-naine-rohelises-kleidis-1961-monotuupia-oli-paber-km-481-x-29-cm-alghind-1300-e/) - Monotüüpia oli sõjajärgsetel kümnenditel eesti kunstis populaarne, 1950. aastate lõpus – 1960. aastate algul on mõned teinud ka Valdur Ohakas. Nähtavasti jäid toonid trükkimisel tema meelest kahvatuks, seetõttu on ta tööd õlivärvidega korrigeerinud, mida tavatses teha ka suur monotüüpia meister Jaan Grünberg. ML All paremal: VOhakas 1961
- [Endel Kõks. Võibolla üks naeratus. 1964. Söövitus tsingil, 2- värviline, paber. Plm 35,5 x 45,9 cm. Alghind: 1500 € MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/endel-koks-voibolla-uks-naeratus-1964-soovitus-tsingil-2-varviline-paber-plm-355-x-459-cm-alghind-1500-e/) - Graafika moodustab üsna suure osa Kõksi sõjajärgsest loomingus ning kajastab tema küllaltki kiiret reageerimist uutele suundadele nt pop-kunstile selle kollaažilike kompositsioonilahendustega, ühtaegu pöördumist hõlpsamate tehniliste menetluste poole. (Mai Levin) All vasakul: Võibolla üks naeratus, tsingisöövitus, 19/50, 1964 All paremal: Endel Kõks
- [Joann Saarniit. Lilleseade paradiisilinnu lillega. 1940. aastate teine pool - 1950. aastad. Õli, masoniit. 59,8 x 45,4 cm. Alghind: 1700 € MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/joann-saarniit-lilleseade-paradiisilinnu-lillega-1940-aastate-teine-pool-1950-aastad-oli-masoniit-598-x-454-cm-alghind-1700-e/) - Töö võib pärineda nii kunstniku Rootsi-aastatest 1946-48 kui ka hilisemast ajast Kanadas. Karikakrad on koos eksootiliste paradiisilinnu lilledega, mida kunstnik nägi välismaal võibolla esimest korda. All paremal: JSaarniit Pöördele kleebitud ingliskeelne trükis J.Saarniidu kohta ning lipik Grüne Paletten Galleries
- [Kaljo Põllu. Inimkeha nagu tähenduslik maailmaruum. 2002. Õli, lõuend. 100 x 121 cm. Alghind: 5000 €  MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/kaljo-pollu-inimkeha-nagu-tahenduslik-maailmaruum-2002-oli-louend-985-x-120-cm-alghind-5000-e/) - Hilisperioodi maalides püüdis kunstnik oma 1960ndate popkunstilikku laadi sünteesida oma 1970.–90ndate graafilistes sarjades käsitletud kaugete soome-ugri algaegadele esivanemate maailmapildiga. See süntees võib tunduda naiivsena, ent inimkeha käsitus korrelatsioonis maailmaruumiga baseerub Põllul tema loodusteaduslikel teadmistel ning tema mõtteviisil on sugestiivsust. (Mai Levin) All paremal: K. Põllu. 2002 Pöördel, sildil: Kaljo Põllu. Inimkeha nagu tähenduslik maailmaruum. 2002
- [Jüri Arrak. Häving. 1968. Õli, segatehnika (plekk, traat, puit, värvituubid), papp. 48,7 x 70 cm.](https://vernissage.ee/toode/juri-arrak-having-1968-oli-segatehnika-plekk-traat-puit-varvituubid-papp-487-x-70-cm/) - 1969. aasta lõpus hakkas näitustele ilmuma Jüri Arraku assamblaaže kõikvõimalikest äravisatud materjalidest, mis esitavad vohava tehiskeskkonna, looduse reostatuse ja hävingu kujundeid. Käesolev töö on vähetuntud, ent oma ägedas ekspressiivsuses huvitav. (Mai Levin) Jüri Arrak oli, on ja jääb kahtlemata suureks loojaks, kuid käesolev oksjoniteos tõestab, et temas võis peituda hävitajatki. Kuid ärgem võtkem seda hukatuslikult
- [Aleksander Pilar. Poiss laua taga. 1946. Akvarell, paber. Lm = km 39,5 x 30 cm.](https://vernissage.ee/toode/aleksander-pilar-poiss-laua-taga-1946-akvarell-paber-lm-km-395-x-30-cm/) - Kunstiturul on vilksatanud Pilari samas tehnikas „Poiss lugemas“, samuti aastast 1946. Siin on poiss nähtavasti tüdinenud õppimisest ja tegeleb millegi muuga. Tollal tegutses kunstnik Tartus, tegi kavandeid plakateile, ajakirjandusgraafikat ja raamatuillustratsioone, sh lastele mõeldud väljaannetele. Võimalik, et need akvarellid olid määratud illustratsioonideks ajakirjale „Pioneer“. ML All paremal: APilar 46
- [Gustav Raud. Liis Raua portree. 1937. Õli, lõuend. 97 x 130 cm.](https://vernissage.ee/toode/gustav-raud-liis-raua-portree-1937-oli-louend-97-x-130-cm/) - Ajastuhõnguline portree kujutab kunstniku tulevast abikaasat, kirjandusteadlast Liis Tohvrit (1903 – 1984). Gustav Raud on teda maalinud ka 1935. (erakogu) ja 1938. aastal (Aias, Eesti Kunstimuuseum). Poos laseb aimata lähemat tutvust. Kleidi helesinine oli üks kunstniku meelisvärve. G. Raud on loonud terve portreegalerii Tartu kultuuriinimestest. ML Gustav Raud, kes lõpetas Pallase 1934, oli Tartu silmapaistvamaid
- [Naima Neidre. Noored. 1968/1997. Joonistus. Värviline kriit, paber. Lm= km 61,7 x 58,7 cm.](https://vernissage.ee/toode/naima-neidre-noored-1968-1997-joonistus-varviline-kriit-paber-lm-km-617-x-587-cm/) - Naima Neidre kuulub 1960. aastate lõpul -1970. aastate algul eesti graafikasse tulnud noorte naiskunstnike plejaadi, kes olid kõik omaette isiksused. Tema meelistehnika oli ofort, eeskätt värviline ofort. 1960. aastate lõpus – 1970. aastatel on ta esinenud ka õrnatooniliste unistuslike joonistuste ja akvarellidega. Neid aegu meenutab see kriidijoonistus, mis varieerib ühe varasema töö motiivi. All paremal:
- [80. Ernst Jõesaar. Tänav Stockholmis. 1961. Õlimaal. 38.6 X 32.6, Alghind: 1200 € Haamrihind: 9750 €](https://vernissage.ee/toode/80-ernst-joesaar-1905-1985-tanav-stockholmis-1961-oli/) - Alghind: 1200 € Haamrihind: 9750 € NB! Antud teost ei saa osta e-poest. Kunstiteos tuleb enampakkumisele ainult kunstioksjonil pühapäeval, 30.mail 2021.
- [Aleksander Pilar. Laeva ülemisel tekil. 1967. Akvarell,paber. Lm 50,4 x 66,7 cm.](https://vernissage.ee/toode/aleksander-pilar-laeva-ulemisel-tekil-1967-akvarellpaber-lm-504-x-667-cm/) - Aleksander Pilar sündis Sevastoopolis Musta mere laevastiku ohvitseri perekonnas. Eestis elas ta aastast 1922. Aastatel 1938-41 õppis Riigi Kunstööstuskoolis. Tema eriline meisterlikkus avanes just akvarellitehnikas – Pilar olevat võrrelnud akvarelli maalimist vehklemisega: “Maalimine on nagu vehklemine: üks viga ja sa oled kaotanud.” Kunstnik on viljelenud linnavaadet, maastikku, sh tööstusmaastikku, ka natüürmorti ja portreed. Eesti akvarellistide
- [Ervin Õunapuu. Vaikne lend. 1996. Õli, lõuend papil. 55 x 46 cm.](https://vernissage.ee/toode/ervin-ounapuu-vaikne-lend-1996-oli-louend-papil-55-x-46-cm/) - Vanemuise teatri kauaaegne kunstnik Ervin Õunapuu hakkas Tartu kunstinäitustel esinema 1977. aastal. Tema looming on algusest peale olnud sürrealistlik-sümbolistlik, nii ka käesolev töö lõputu sulerajaga piirideta tühjas ruumis. (Mai Levin) Pöördel: "VAIKNE LEND" (ÕLI) Ervin Õunapuu`96
- [Endel Kõks. Tants. 1954. Joonistus, värviline kriit, paber. Vm 44 x 34,3 cm. Lm 47,2 x 37,2 cm. Alghind: 3800 €  Müüdud](https://vernissage.ee/toode/endel-koks-tants-1954-joonistus-paber-lm-472-x-372-cm-alghind-3800-e/) - Endel Kõks alustas kunstiõpinguid 1934. aastal Pallases, mille lõpetas 1940 Ado Vabbe õpilasena. Ta äratas kohe ka tähelepanu kriitikute hulgas, teenides ära nende üsna üksmeelse tunnustuse. Meie tollases kunsti uuendusliikumises oli Kõks maalijatest kõige aktiivsem katsetaja, kelle otsingud liikusid sageli mitmes suunas. 1944. aastal põgenes ta Saksamaale, 1950 siirdus Rootsi ja asus elama Örebrosse. All
- [Raivo Korstnik. Pealuu. 1976. Õli, kartong. 69,2 x 49,1cm. Alghind: 5500 €](https://vernissage.ee/toode/raivo-korstnik-pealuu-1976-oli-kartong-692-x-491-cm-alghind-5500-e/) - 1960-ndate keskel oli Korstnik neid noorema põlvkonna kunstnikke, keda puudutas sürrealismi mõju. Tundlikkus kummaliste või ängistavate motiivide suhtes ning neist sümbolkujundite vormimine jäi tema loomingus püsima ka järgmistel aastakümnetel. See pealuu ei pruugi olla üksnes hobuse kui liigi kadumise sümbol, vaid selles võib näha elu lõppemise sümbolit üldse. (Mai Levin) Raivo Korstniku oksjoniteosed „Pealuu“ ja
- [Valve Janov. Kuplid ja tornid. 1962. Õli, papp. 31,5 x 49,8 cm. Alghind: 3200 € Haamrihind: 4800 €](https://vernissage.ee/toode/valve-janov-kuplid-ja-tornid-1962-oli-papp-315-x-498-cm-alghind-3200-e/) - Valve Janov oli legendaarse Tartu sõpruskonna, Eesti esimese sõjajärgse mitteametliku kunstirühmituse üks keskseid liikmeid. Ta õppis aastatel 1938–44 Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ja 1944–48 Pallase asemel avatud Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis Ado Vabbe, Aleksander Vardi, Johannes Võerahansu ja Elmar Kitse käe all. Janovi loomingul on 1950ndatest alates vägagi oluline roll Eesti kunsti uuendajate seas. Ta lõi hea
- [Nigul Espe. Sügismaastik Roiult. 1944. Õli, vineer. 40,5 x 56,1 cm. Alghind: 3800 €](https://vernissage.ee/toode/nigul-espe-sugismaastik-roiult-1944-oli-vineer-405-x-561-cm-alghind-3800-e/) - Nigul Espe õppis Pallases aastail 1926–32, mil eesti kunstis oli aktuaalne uusasjalikkus. Sõja-aastail ja hiljemgi maalis ta rohkelt arhailisi Lõuna-Eesti talumaastikke ja võrratuid panoraamvaateid. Roiu küla asub Tartumaal. Huvitav on kujutleda kunstnikku sel sõjasügisel rändamas maal ja skitseerimas koristatud põlde. Maastik on võluv oma tagasihoidlikus lihtsuses. ML All paremal: Nigul Espe 1944. Pöördel: Espe Nigul
- [Lepo Mikko. Maasi linnamägi.1969. Õli. Lõuend. 49,8 x 75 cm. Alghind: 15000 €](https://vernissage.ee/toode/lepo-mikko-maasi-linnamagi-1969-oli-louend-498-x-75-cm-alghind-15000-e/) - Maalikunstnik ja pedagoog Lepo Mikko sündis Viljandimaal taluniku perekonnas. Aastatel 1927–30 õppis ta August Janseni ja Roman Nymani juhendusel Tallinna Riigi Kunsttööstuskoolis dekoratsioonimaali, hiljem Pallases Nikolai Triigi ateljees maalimist. 1944 siirdus Tallinna, oli samast aastast ERKI maaliõppejõud. Tema loomelaadi kujunemist mõjutas enim Triigi vormi loov joonistus ja sünteesitaotlus, ka prantsuse kunstnike looming. Maasi linnus Väikese
- [August Albo. Uudishimulik vanapapi. 1950. aastad. Õli, lõuend. 30,7 x 76,4 cm. Alghind: 5900€ Haamrihind: 6800 €](https://vernissage.ee/toode/august-albo-uudishimulik-vanapapi-1950-aastad-oli-louend-307-x-764-cm-alghind-5900e/) - Alates 1922. aastast Euroopa maades ja alates 1951. aastast USA-s töötanud kunstnik on oma 1950.–60. aastate maalides hästi tabanud keskmise vaataja ootusi nii teostuse virtuoosliku realiteediläheduse kui ka optimistlik-idüllilise meeleolu poolest. Valgusküllane ja muhe stseen kujutab tantsisklevat tütarlast, kes äratab teda aknast vaatavas vanapapis ilmselt noorusmälestusi. (Mai Levin) All paremal: ALBO
- [August Albo. Sügisene järvemaastik. 1950-60. aastad. Õli, lõuend. 61 x 102,2 cm. Alghind: 5000 €](https://vernissage.ee/toode/august-albo-sugisene-jarvemaastik-1950-60-aastad-oli-louend-61-x-1022-cm-alghind-5000-e/) - August Albo alustas enne I maailmasõda karikatuuri ja ajakirjagraafika alal, võttis Eesti Vabariigi alguspäevil osa konkursist riigi väärtpaberitele, ent siirdus 1922. aastal välismaale, elades peamiselt Suurbritannias ja 1953. aastast New Yorgis, kus saavutas teatud tuntusegi idüllilise fotorealismi vaimus maalitud teostega. Tema meisterlikkust nimetatud laadis kinnitab ka see järvemaastik. ML August Albo maastikud pole mitte üksnes
- [Vladimir Taiger. Mask. 1986. Ofort, akvatinta, paber. Plm 31,9 x 42,1 cm. Alghind: 1800 € Haamrihind: 4400 €](https://vernissage.ee/toode/vladimir-taiger-mask-1986-ofort-akvatinta-paber-plm-319-x-421-cm-alghind-1800-e/) - Vurrepidi postide külge seotud kassi mask on mänguline motiiv, puhtgraafiline intriig, mis laseb rohkem mõjule pääseda tehnilisel teostuse peenusel. ML All vasakul: „MASK“ /OFORT, AKVATINTA/. All paremal: VTaiger 86
- [Vladimir Taiger. Uni.1987. Ofort, akvatinta, paber. Plm 33 x 45,5 cm. Alghind: 2500 € Haamrihind: 7750 €](https://vernissage.ee/toode/vladimir-taiger-uni-1987-ofort-akvatinta-paber-plm-33-x-455-cm-alghind-2500-e/) - Vladimir Taiger õppis ERKI-s aastail 1972–78. Peamiselt tuntakse teda taasiseseisvunud Eesti kroonide kujundajana. Samas võib teda pidada üheks markantsemaks hüperrealismi esindajaks Eestis. Tema loomingut iseloomustab eelkõige tugev süžee, detailideni läbi mõeldud kompositsioon ja filigraanne tehnika. Taigeri sügavtrükitehnikas (ofort ja akvatinta) graafiliste lehtede peamisteks motiivideks on naisefiguurid, loomad, esemed. Antud teos on otsekui parafraas Jüri Palmi
- [Vladimir Taiger. Figuuriga tuba. 1988. Ofort, akvatinta, paber. Plm 32,2 x 49,5 cm. Alghind: 2300 € Haamrihind: 6000 €](https://vernissage.ee/toode/vladimir-taiger-figuuriga-tuba-1988-ofort-akvatinta-paber-plm-322-x-499-cm-alghind-2300-e/) - 1978. aastal ERKI lõpetanud ja uusrealistliku laine harjal eesti graafikasse tulnud V. Taiger paelub selles lehes hoolikusega, millega on edasi antud nii figuur kui ka iga üksik ese interjööris, saavutamaks tajutava reaalsuse efekti, kuigi juba loomu poolest tinglikus mustvalges kunstis. ML All vasakul: „FIGUURIGA TUBA“ /OFORT, AKVATINTA/. All paremal: VTaiger 88
- [Vello Vinn. Kass . Graafika. Ofort, paber. 1968. Plm 49,6 x 64,5 cm. Alghind: 2100 € Haamrihind: 3000 €](https://vernissage.ee/toode/vello-vinn-kass-graafika-ofort-paber-1968-plm-496-x-645-cm-alghind-2100-e/) - Vello Vinn lõpetas ERKI 1968. aastal klaasikunstnikuna (nagu Kaljo Põllu 1962. aastal), ent leidis sobivama väljundi oma loovusele graafikas. 1970. aastal oli tal esimene isikunäitus koos Tõnis Laanemaaga tollases Tallinna kunstisalongis, kus olid väjas ka ofort-kõrgtrükis lehed Vähk ja Kass valge joontepitsiga mustal taustal. Nende sürrealismihõnguline sümbolism on ajajärgule tüüpiline, Kass pajatab, muidugi, kassi-hiire mängudest
- [Valve Janov. Vaade minu aknast IV. 1961. Õli, papp. 40,8 x 49,4 cm. Alghind: 3200 € Haamrihind: 3400 €](https://vernissage.ee/toode/valve-janov-vaade-minu-aknast-iv-1961-oli-papp-408-x-494-cm-alghind-3200-e/) - Talveõhtune idüll Karlova linnajaos valgustatud akende ja kuusirbiga. Valve Janov on üks tähtsamaid linnajao kuvandi loojaid ammu enne Karlova Seltsi tekkimist 2007. aastal. Ta on jäädvustanud väliselt vähenõudliku, aga hubase ja vaikse miljöö, mis inspireerib mõtisklema ja unistama. (Mai Levin) Ühe olulise teemana on Valve Janovit läbi ta loometee köitnud kammerlikult maalilised linnavaated, kus ta
- [Valve Janov. Väike roosibukett. 1981. Õli, masoniit. 35 x 40 cm. Alghind: 1800 € Haamrihind: 2000 €](https://vernissage.ee/toode/valve-janov-vaike-roosibukett-1981-oli-masoniit-35-x-40-cm-alghind-1800-e/) - Valve Janov oli legendaarse Tartu sõpruskonna, Eesti esimese sõjajärgse mitteametliku kunstirühmituse üks keskseid liikmeid. Ta õppis aastatel 1938 – 44 Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ja 1944 – 48 Pallase asemel avatud Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis Ado Vabbe, Aleksander Vardi, Johannes Võerahansu ja Elmar Kitse käe all. Janovi loomingul on 1950ndatest alates vägagi oluline roll Eesti kunsti uuendajate
- [Valdur Ohakas. Naised rannas.1989. Õli, papp. 25 x 21 cm. Alghind: 1500 € Haamrihind: 3100 €](https://vernissage.ee/toode/valdur-ohakas-naised-rannas-1989-oli-papp-25-x-21-cm-alghind-1500-e/) - Valdur Ohakas õppis Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Koolis Eerik Haameri ja Johannes Greenbergi käe all, 1944–48 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis Johannes Võerahansu ja Elmar Kitse juures. 1949. aastal ta arreteeriti koos rühma kunstitudengitega ja kuni 1956. aastani viibis Vorkuta vangilaagris. Ohakas osales 1960-ndate eesti kunsti uuenemisprotsessis ning suhtles tihedalt Ülo Soosteri ja paljude Tartu ning Tallinna
- [Urmas Pedanik. Maastik molbertil. 1977. Õli, lõuend. 120 x 140 cm. Alghind: 15000 € Haamrihind: 56000 €](https://vernissage.ee/toode/urmas-pedanik-maastik-molbertil-1977-oli-louend-120-x-140-cm-alghind-15000-e/) - 1974. aastal ERKI tööstuskunsti eriala lõpetanud Urmas Pedanik oli tol perioodil Andres Toltsile lähedane, külma kvaasirealiteedi maalija ootamatute eseme- ja materjalikombinatsioonide ning vaatepunktidega. Reaalsesse maastikku lõikuv molbert maalitud maastikuga on piltlik kujund natuuri muutumisest kunstiks, loomisprotsessist. (Mai Levin) Urmas Pedaniku vesised maastikud on oksjonitel esinenud varemgi. Justnimelt vesised või isegi veidi soised, mitte otseselt klassikalised
- [Uno Roosvalt. Paadisadam. 1962. Õli, papp. 50 x 62,8 cm. Alghind: 2000 € Haamrihind: 3100 €](https://vernissage.ee/toode/uno-roosvalt-paadisadam-1962-oli-papp-50-x-628-cm-alghind-2000-e/) - Töö pärineb Tartu Kunstikooli lõpetamise aastast. Uno Roosvalti õpingute aegsedki tööd on heal tasemel ja pakuvad huvi nii tema loomebiograafia kui ka ajastu kunstilise ilme aspektist. Karm stiil oli ka Tartu Kunstikooli sisse murdnud. ML All paremal: ROOSVALT 62. Pöördel ülal: UNO ROOSVALT S. 1941 „PAADISADAM“ 1962 ÕLI, PAPP
- [Ülo Sooster. Seisev akt. 1968. Joonistus, tušš, paber. Km 28 x 19.5 cm. Alghind: 3000 € Haamrihind: 11000 €](https://vernissage.ee/toode/ulo-sooster-seisev-akt-1968-joonistus-tuss-paber-km-28-x-19-5-cm-alghind-3000-e/) - Ülo Soosteril täitus tänavu 100. sünniaastapäev ning Mikkeli muuseumis on sel puhul avatud ka erakogudel põhinev näitus tema tuhandetest ühikutest koosnevast loomepärandist. Seega on igati kohane igal kogujal, kes seda veel teinud pole, lisada nüüd tükike Soosterit ka oma kollektsiooni! Segastel asjaoludel surnud kunstniku viimastest eluaastatest pärit tušijoonistus on sürrealistlik nagu kogu tema looming. Ebaühtlaselt
- [Toomas Vint. Kevadine rohelus.1986. Õli, lõuend. 44,8 x 60,3 cm. Alghind: 10000 € Haamrihind: 12500 €](https://vernissage.ee/toode/toomas-vint-kevadine-rohelus-1986-oli-louend-448-x-603-cm-alghind-10-000-e/) - Kunstnik ja kirjanik Toomas Vint asus õppima Tartu Ülikooli bioloogiat. Kunstnikuna on ta iseõppinu ja alustas suuresti oma vanema venna Tõnise eeskujul. Tema loomingut kirjeldatakse terminitega “transavangard, kontseptualism, magritilik sürrealism, intellektuaalne naivism”. Vint on siiski alati olnud iseteadlik ja vältinud allumist kõikvõimalikele trendidele. Ta on loonud oma isikliku metafüüsilise maailma, kus peatub aeg ja kehtivad
- [Toomas Vint. Lossipark. 1992. Õli, lõuend. 92 x 105 cm. Alghind: 21000 € Haamrihind: 32000 €](https://vernissage.ee/toode/toomas-vint-lossipark-1992-oli-louend-92-x-105-cm-alghind-21000-e/) - Loss helendab kaugele puude taha peitunult vasemal, rõhutades pargitaimestiku suurejoonelisust ja salapära. Kunstniku laadi tipptasemel esindav töö. (Mai Levin) Kunstnik ja kirjanik Toomas Vint asus õppima Tartu Ülikooli bioloogiat. Kunstnikuna on ta iseõppinu ja alustas suuresti oma vanema venna Tõnise eeskujul. Tema loomingut kirjeldatakse terminitega transavangard, kontseptualism, magritilik sürrealism, intellektuaalne naivism. Vint on siiski alati
- [Sirje Runge. Peegel. 1984. Graafika. Lito. Paber Km 33 x 43.7 cm. Lm 44,9 x 62 cm. Alghind: 1800 € Haamrihind: 5000 €](https://vernissage.ee/toode/sirje-runge-peegel-1984-graafika-lito-paber-km-33-x-43-7-lm-449-x-62-cm-alghind-1800-e/) - Antud motiiv on tuntud ka nime all „Natüürmort peegliga. Autoportree Venusena“, mis omakorda viitab Sirje Runge kunagise abikaasa ja kolleegi Leonhard Lapini teosele “Autoportree Venusena”. Eks on seda ennegi ette tulnud, et kunstnikud üksteist tsiteerivad, kuid antud juhul lisandub stseeni ka nais- ja meesenergiate vaheline dünaamika. Kui tookord oli tegu kunstnikepaari nooruspõlves looduga, siis hilisemas
- [Silvia Jõgever. Akt kuuvalgel rannal. 1964. Õli, paks papp. 50 x 70 cm. Alghind: 6000 € Haamrihind: 10250 €](https://vernissage.ee/toode/silvia-jogever-akt-kuuvalgel-rannal-1964-oli-paks-papp-50-x-70-cm-alghind-6000-e/) - Silvia Jõgever astus 1942 Kõrgemate Kujutava Kunsti Kursuste nime kandnud kunstikooli Tartus, mis 1943. aasta septembris nimetati taas Kõrgemaks Kunstikooliks Pallas. Ta kuulus samasse sõpruskonda selliste säravate kunstnikega nagu Ülo Sooster, Lembit Saarts, Valdur Ohakas, Valve Janov, Kaja Kärner, Lüüdia Vallimäe-Mark jt. 1952 lõpetas ERKI (Tartu osakonna). Silvia Jõgever oli ka Tartu kunstielu üks aktiivsemaid
- [Silva Eher. Pinged. 2002. Õli, lõuend. 100,4 x 81,2 cm. Alghind: 1500 € Haamrihind: 6600 €](https://vernissage.ee/toode/silva-eher-pinged-2002-oli-louend-1004-x-812-cm-alghind-1500-e/) - Silva Eher asus 1977. a. õppima Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti maali erialale ja lõpetas kooli 1983. aastal. Aastatel 1972–77 töötas ta Eesti Telefilmi joonisfilmigrupis kunstnikuna, 1984–89 Tallinna Kergetööstustehnikumis kunstiõpetajana. Näitustel osalemist alustas Silva Eher 1982. aastast. Tema teoseid on Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Venemaa kultuuriministeeriumi, Tretjakovi galerii, Almatõ kunstimuuseumi ja Užgorodi kunstimuuseumi kogudes. AS Franz Krull
- [Silva Eher. I am so lucky-lucky. 2007. Õli, lõuend. 170 x 120,5 cm. Alghind: 3000 € Haamrihind: 3000 €](https://vernissage.ee/toode/silva-eher-i-am-so-lucky-lucky-2007-oli-louend-170-x-1205-cm-alghind-3000-e/) - Silva Eher lõpetas ERKI maali alal 1983. aastal ning paistis järgnevalt silma võimeka kompositsioonimaalijana, kes lõi heledas valgustkiirgavas koloriidis sümbolistlikke, elufilosoofilisi töid, peamiselt inimfiguuridega, vahel ka tehislik-sürrealistlike kujunditega. ML All paremal: EHER 2007
- [René Kari. Konstruktsioon. 1984. Õli, kartong. Vm 129,3 x 129,3 cm. Alghind: 6000 € Haamrihind: 14000 €](https://vernissage.ee/toode/rene-kari-konstruktsioon-1984-oli-kartong-1335-x-1325-cm-alghind-6000-e/) - Hea abstraktne maal. R. Kari hakkas näitustel esinema 1970. aastate keskpaiku. Esimese isikunäituse ajaks 1982. aastal oli ta oma kerge sürrealistliku kallakuga värvi- ja vormiselgetele abstraktsetele kompositsioonidele kindlustanud arvestatava koha Eesti kunstipildis. Imponeeriv on olnud kunstniku stiilitahe. All paremal: RK 84 Alusraamil ülal: RENE KARI „KONSTRUKTSIOON“ õli, kartong 131 x 130
- [Olev Subbi. Ettenägematu juhtum. 2002. Akrüül. Õli. Masoniit. 60 x 80 cm. Alghind: 13000 € Haamrihind: 27000 €](https://vernissage.ee/toode/olev-subbi-ettenagematu-juhtum-2002-akruul-oli-masoniit-60-x-80-cm-alghind-13000-e/) - Teos on reprodutseeritud Eero Epneri raamatus Olev Subbi (Tln.2024, lk. 214 ja 289). Subbi oli üdini kolorist, kes otsis kogu aja uusi ilusaid värvikooslusi. Juba maalis Krüsanteemid ja must riie (1969, Tartu Kunstimuuseum) ta nagu avastas musta värvi erilise õilistava mõju teisele värvidele, unustas selle ära ja taasavastas uuesti 1980. aastate keskel, mil kaldus üha
- [Olev Mikiver. Vanamees Noa. 1977. Õli, lõuend. 39,6 x 48,5 cm. Alghind: 1200 € Haamrihind: 1200 €](https://vernissage.ee/toode/olev-mikiver-vanamees-noa-1977-oli-louend-396-x-485-cm-alghind-1200-e/) - Maali- ja teatrikunstnik ning graafik Olev Mikiver õppis 1942 Tallinna Kujutava ja Rakendus-kunsti Koolis graafika ning 1942–43 Tartu Kõrgematel Kujutava Kunsti Kursustel maali erialal. 1944 emigreerus ta Rootsi ning a elas aastatel 1944–1954 Stockholmis, kus töötas klaasplastivalmistajana ja filmiateljees Sandrews dekoratsioonimaalijana. 1947–1948 jätkas Mikiver kunstiõpinguid Stockholmi Vabaakadeemias ja 1951. aastal Pariisis Academie de la Grande
- [Olav Maran. Tulbid roosal taustal. 1981. Õli, lõuend. 65 x 54 cm. Alghind: 3500 € Haamrihind: 3500 €](https://vernissage.ee/toode/olav-maran-tulbid-roosal-taustal-1981-oli-louend-65-x-54-cm-alghind-3500-e/) - Marani-avangardisti maailmavaateline muutumine ja tema jõudmine oma loomingus hingestatud lihtsuse juurde on meie moele ja ideede genereerimisele allutatud kunstimaailmas niivõrd haruldane nähtus, et iga tema lillemaal või natüürmort sunnib sellele taas mõtlema võtmes Quo vadis, kunst? Quo vadis, inimene? (Mai Levin) Olav Marani kaubamärgiks on kujunenud peamiselt tema raskepärased natüürmordid talunõude ja köögiviljadega, millest õhkub
- [Miljard Kilk. Salome Tants. 2009. Õli. Lõuend. 173 x 144 cm. Alghind: 35500 € Haamrihind: 65000 €](https://vernissage.ee/toode/miljard-kilk-salome-tants-2009-oli-louend-173-x-144-cm-alghind-35500-e/) - Teos oli eksponeeritud Miljard Kilgi näitusel Eesti Rahva Muuseumis 2021/22. aastal ning on reprodutseeritud selle kataloogis (lk.83). See näitus oli võimsalt kujundatud ja ka esitatu oli võimas - meie postmodernistliku, postindustriaalse tõejärgse, transhumanistliku ühiskonna ohjeldamatult fantastiline neoneobarokne väljendus. ( Mai Levin) Pöördel, alusraamil: "Salome Tants" 144 x 173 õli, lõuend 2009 Miljard Kilk All vasakul:
- [Marju Mutsu. Aias. 1974. Graafika, ofort, paber. Plm 17 x 13,5 cm. Alghind: 1100 € Haamrihind: 2000 €](https://vernissage.ee/toode/marju-mutsu-aias-1974-graafika-ofort-paber-plm-17-x-135-cm-alghind-1100-e/) - Noorele tüdrukule lähedane töö paelub joone ilu ning naiseliku intiimsuse ja sarmiga. See on reprodutseeritud Herald Eelma-Elnara Taidre raamatus suurepärasest graafikust (Tln. 2009, lk. 154). Varalahkunud andeka graafiku looming paelub oma vahetuse ja intiimsusega. Seda hoovab ka antud ofordist. (Mai Levin) All vasakul: "Aias", ofort All paremal: MMutsu 74
- [Marju Mutsu. Noor tüdruk. 1972. Ofort, paber. Plm 18,8 x 27,7 cm. Alghind: 1200 € Haamrihind: 1800 €](https://vernissage.ee/toode/marju-mutsu-noor-tudruk-1972-ofort-paber-plm-199-x-276-cm-alghind-1200-e/) - Kunstirühmituse ANK64 üks alusepanijatest Marju Mutsu lõpetas ERKI 1969. aastal. Oma küpsemas loomingus ühendab Mutsu vahetult tabatud hetke meeleolu meisterliku oforditehnikaga, tuues 1970. aastatel graafikasse värskust ja spontaansust ning noore naise elutunnetust. Tema teemad on enamasti õrnad ning intiimsed, peategelasteks haprad unelevad tütarlapsed. Kunstiteadlase Elnara Taidre sõnul ei seostu Mutsu graafikas kujutatud tegelased ja sündmused
- [Malle Leis. Kased ja kuusk. 2000- aastad. Õli, lõuend. 90 x 140 cm. Alghind: 17000 € Haamrihind: 17000 €](https://vernissage.ee/toode/malle-leis-kased-ja-kuusk-2000-aastad-oli-louend-90-x-140-cm-alghind-17000-e/) - Malle Leis õppis 1958–61 Tartu Kunstikoolis ning 1961–67 ERKI-s algul metallikunsti, lõpetas aga lavakujunduse alal. Kuulus üliõpilasrühmitusse ANK’64. Leis on viljelnud lillede ja puuviljadega natüürmorti, maastikumaali ja portreed. Tema tööde mõju ei ole seletatav ainuüksi kunstniku meisterlikkusega, dekoratiivse talendi ja värvijulgusega, vaid ka tõelise kiindumusega loodusesse. Alates 1990. aastatest on Leis maalinud suureformaadilisi maale kaskedest
- [Liisi Örd. Kontrastid. Veepind. 2024. Õli. Lõuend. 100x120 cm. Alghind: 3100 € Haamrihind: 10500 €](https://vernissage.ee/toode/liisi-ord-kontrastid-veepind-2024-oli-louend-100x120-cm-alghind-3100-e/) - Liisi Örd lõpetas Tartu Ülikooli maaliosakonna magistrikraadiga 2011. aastal. Tema nüansirikas, valgusküllane ja looduslähedane laad on paelunud nii suuremate tööde tellijaid kui ka kollektsionääre. (Mai Levin) All paremal: LÖ24
- [Leonhard Lapin. Fallos VI. 1976. Kõrgtrükk, paber. Km 31,9 x 30 cm. Alghind: 1100 € Haamrihind: 1350 €](https://vernissage.ee/toode/leonhard-lapin-fallos-vi-1976-korgtrukk-paber-km-319-x-30-cm-alghind-1100-e/) - Mida aasta edasi, seda enam liikus Leonhard Lapin oma ülesehituslike taotlustega geomeetriliste põhikujundite (sealhulgas Malevitšilt üle võetud ring ja ruut) juurest inimkujundi juurde, või õigemini öeldes liitis need ühte, lisades varasematele käsitlustele uue dimensiooni. Selliste teoste läbi uurib ta inimese keerukat ülesehitust, millest ei saa lahutada tema sugulisi tunnuseid ega muidugi ka hingeosakesi. TS Lapini
- [Leonhard Lapin. Mees-masin I. 1978. Kõrgtrükk, paber. Km 39,9 x 38 cm. Alghind: 1100 € Haamrihind: 2000 €](https://vernissage.ee/toode/leonhard-lapin-mees-masin-i-1978-korgtrukk-paber-km-399-x-38-cm-alghind-1100-e/) - Leonhard Lapin oli üks eesti avangardiliikumise eestvedajaid ja markantsemaid esindajaid. Ta alustas 1960. aastate lõpul radikaalsete kunstiuuendustega ning oli juhtfiguur nii popkunsti, suprematismi, neoavangardi kui ka tegevuskunsti tutvustamisel. Lisaks sellele tegutses ta ka arhitektuuriuuenduse vallas, uuris ja tutvustas zen-budismi ideid, lõi ilukirjandust, sh luulet ning kirjutas kunsti- ja arhitektuuriteoreetilisi artikleid. Lapinil on ka sarjad „Naine-masin“
- [Leida Rives-Elfwén. Lilled. 1950-60. aastad. Õli. Lõuend. 65,5 x 54,5 cm. Alghind: 2500 € Haamrihind: 2500 €](https://vernissage.ee/toode/leida-rives-elfwen-lilled-1950-60-aastad-oli-louend-655-x-545-cm-alghind-2500-e/) - Leida Riives õppis 1930. aastatel Riigi Kunsttööstuskoolis. 1939. aastal Rootsi asunult õppis ta hiljem Signe Barthi maalikoolis Stockholmis. Hea värvitunnetusega kunstnik on teinud ka abstraktseid töid, sealhulgas graafikat. (Mai Levin) All paremal: L´Rives
- [Kaljo Põllu. Maagiline hulktahukas. 1996. Õli, masoniit. 94,2 x 87,3 cm. Alghind: 8000 € Haamrihind: 13500 €](https://vernissage.ee/toode/kaljo-pollu-maagiline-hulktahukas-1996-oli-masoniit-935-x-873-cm-alghind-8000-e/) - Kaljo Põllu 1990.–2000. aastate loomingus ristuvad kaasaegsete kunstivoolude, sealhulgas geomeetrilis-sümbolistliku abstraktsionismi ja kaugete esivanemate uskumuste mõjud kummalisel, ent isikupärasel moel. (Mai Levin) Pildipinna tajuoptiliste efektide ja nihestustega mäng ning mitmedimensiooniliste ruumiefektide, nn võimatute ruumide ja kujundite loomine ja selle teemaline teoreetiline ajalugu köitis Põllut aastakümneid. Tema 1960. aastate tõsine op-kunsti huvi tõusis taas päevakorda 1990.
- [Kaljo Põllu. Ligidal ja kaugel. 1998. Õli, kollaaž, masoniit. 96,5 x 86 cm. Alghind: 6000 € Haamrihind: 6000 €](https://vernissage.ee/toode/kaljo-pollu-ligidal-ja-kaugel-1998-oli-kollaaz-masoniit-962-x-865-cm-alghind-6000-e/) - 1960. aastate teisel poolel avaldus Kaljo Põllu installatsioonides ja graafikas popkunsti mõju. See mõju taaselavnes tema hilisloomingus, kus ta kasutas jälle ready-made’e ja kollaaži. (Mai Levin) 1990. aastatel pöördus Kaljo Põllu taas oma varasema, 1960. aastate avangardistlike loomevõtete juurde. Teoses „Ligidal ja kaugel“ kasutab ta koos maalilise ruumiloomega hüperrealistlikku fotomontaaži. Kui vaadelda lähemalt sammastega ruumifragment,
- [Jüri Palm. Lift. 1988. (Tsüklist Linnaballaadid. 1989 – 1998). Õli, masoniit. 136,8 x 122 cm. Alghind: 8000 € Haamrihind: 18500 €](https://vernissage.ee/toode/juri-palm-lift-1988-tsuklist-linnaballaadid-1989-1998-oli-masoniit-1368-x-122-cm-alghind-8000-e/) - Jüri Palm pani endast maalijana kõnelema 1960. aastate lõpus ning kujunes järgnevalt üheks huvitavamaks, triviaalsust vältivaks, elu võimsaid allhoovusi väljendavaks maalijaks. Palmil on hulk maale, mis käsitlevad elu kaasaegses linnas, mille kalkuses ta näeb omalaadset võlu ja kus ta ei välista ka ootamatuid lüürilisi kohtumisi, mida käesolevas töös sümboliseerib Botticelli Primaverale sarnanev naiskuju. (Mai Levin)
- [Jüri Mildeberg. Kala kahele - kahvel kolmele. Skulptuur. 2024.a. Puit, metall, klaas. 35 x 35 cm. Alghind: 1550 € Haamrihind: 4200 €](https://vernissage.ee/toode/juri-mildeberg-kala-kahele-kahvel-kolmele-skulptuur-2024-a-puit-metall-klaas-35-x-35-cm-alghind-1550-e/) - Jüri Mildeberg on vabakutseline illustraator, maalija ja graafik, kelle looming on muhedalt humoorikas, soe ja sõbralik. Tema väikestes, pop-kunsti vaimust kantud kompositsioonides- assamblaažides paelub mängulisus ja vaimukus. (Mai Levin) All keskel: Mildeberg 2024 Pöördel: KALA KAHELE - KAHVEL KOLMELE FISH FOR TWO - FOTK FOR THREE Mildeberg 2024
- [Joann Saarniit. Lõuna-Eesti maastik. 1981. Õli, masoniit. 40.5 x 30.4 cm. Alghind: 1200 € Haamrihind: 1200 €](https://vernissage.ee/toode/joann-saarniit-louna-eesti-maastik-1981-oli-masoniit-40-5-x-30-4-cm-alghind-1200-e/) - Pärast sõja lõppu Rootsis ja alates 1948. aastast Kanadas elanud Joann Saarniit maalis kunstiliselt ambitsioonikamate ja uue kodumaa motiividel loodud tööde kõrval kaasmaalaste tellimusel ka väiksemaid pilte Eesti teemadel. Sellised teosed on huvitav illustratsioon kohanemise ja kodumaaigatsuse teema juurde. (Mai Levin) All paremal: Saarniit 81
- [Enn Põldroos. Lamav akt nelgiga. 1972. Õli. Masoniit. 70 x 99.7 cm. Alghind: 9000 € Haamrihind: 16500 €](https://vernissage.ee/toode/enn-poldroos-lamav-akt-nelgiga-1972-oli-masoniit-70-x-99-7-cm-alghind-9000-e/) - Enn Põldroos on sündinud Tallinna näitleja perekonnas. Lõpetas 1958 ERKI. 1973–85 töötas samas maalikateedri õppejõuna. Viljelenud peamiselt figuraalkompositsiooni ja portreemaali, loonud palju monumentaalteoseid. Temaatiliselt puudutanud nii sotsrealismi, rahvusromantismi kui ka sürrealismi. Tema teosed pole kunagi kandnud ideoloogilist, vaid sügavamat, inimlikumat ja mõistatuslikumat sõnumit. Enn Põldroosil on ka palju aktimaale. 1960. aastate lõpu – 1970. aastate
- [Enno Ootsing. Abstraktsioon. 1966. Guašš, paber.  Vm 57,3 x 47 cm. Alghind: 1800 € Haamrihind: 1800 €](https://vernissage.ee/toode/enno-ootsing-abstraktsioon-1966-guass-paber-vm-573-x-47-cm-alghind-1800-e/) - Enno Ootsing kuulus ERKi’s moodustunud rühmitusse ANK’64. 1966. aastal lõpetas ta instituudi graafika alal. Nii õpingute ajal kui ka hiljem on ta ka maalinud, sealhulgas abstraktseid töid. 1960-ndate põlvkonnale on küllaltki iseloomulik loodusvorme meenutav abstraktsioon, mida näeme selleski ilusa koloriidiga töös. (Mai Levin) All paremal: E.Ootsing.1966´
- [Boris Niinemäe. Väljarändajad vaatamas uue maa poole. 1960 – 80. aastad. Õli, lõuend. 81 x 100 cm. Alghind: 2500 € Haamrihind: 2500 €](https://vernissage.ee/toode/boris-niinemae-valjarandajad-vaatamas-uue-maa-poole-1960-80-aastad-oli-louend-81-x-100-cm-alghind-2500-e/) - Malmös tegutsenud ja Rootsi linnades rohkesti isikunäitusi korraldanud iseõppijast eesti kunstnik Boris Niinemäe kujutas oma lihtsustavas laadis ja pastoosselt maalitud kompositsioonides ennekõike maarahva elu minevikus. See teos kehtib nii 1944. aasta paadipõgenike kui ka varasemate väljarändajate kohta. ML All vasakul: NINEMAE. Alusraamil ülal: Utvandrarna spanar efter nya landet
- [Aili Vint. Improvisatsioon. 1976. Guašš. Paber. Vm 20,8 x 18,3 cm. Alghind: 1800 € Haamrihind: 6200 €](https://vernissage.ee/toode/aili-vint-improvisatsioon-1976-guass-paber-vm-20-x-177-cm-alghind-1800-e/) - Aili Vint hakkas liikuma sensuaalse op-kunsti poole juba ANK’64 algusaegadel ERKI-s , millest kõneleb 1965. aasta guaššmaal Improvisatsioon Eesti Kunstimuuseumi kogus. Peenel toonigradatsioonil rajanev laad püsis tema loomingus ka pärast hüperrealismist mõjutatud laadi juurde pöördumist 1972.aastal, olemata viimasega vastuolus. (Mai Levin) “Tol ajal ei olnud meil fotoaparaati ja nii jäid selle aja maalid kõik jäädvustamata.
- [Agu Pilt. Naine maskiga. 1990. Akvarell, tušš, hõbe, paber. Lm 41 x 39,8 cm. Alghind: 1500 € Haamrihind: 1700 €](https://vernissage.ee/toode/agu-pilt-naine-maskiga-1990-akvarell-tuss-hobe-paber-lm-41-x-398-cm-alghind-1500-e/) - Tartus sündinud Agu Pilt õppis aastatel 1969-1972 Tartu Riiklikus Ülikoolis ajalugu. Sel ajal alustas ta ka kunstiõpinguid Kaljo Põllu juures ülikooli kunstikabinetis. 1972. aastal kolis Tallinna, kus astus Tõnis Vindi rühmituse Studio 22 liikmeks. Pildi loomingu elegants ja fantaasia tegid temast hinnatud kostüümikunstniku nii Tallinnas kui ka Moskvas, kus ta kavandas esinemisriietust varietee- ja estraaditähtedele.
- [Ado Lill. Kompositsioon B-52. 1974. Õli, masoniit. 115,5 x 119,5 cm. Alghind: 7000 € Haamrihind: 7000 €](https://vernissage.ee/toode/ado-lill-kompositsioon-b-52-1974-oli-masoniit-1155-x-1195-cm-alghind-7000-e/) - Töötades juristina, hakkas Lill 1960. aastatel maalima abstraktseid pilte. Aastal 1974 esines ta esmakordselt näitusel. Tema varasemad abstraktse ekspressionismi vaimus tööd leidsid kohe head vastuvõttu. Ta on olnud üks huvitavamaid ja innovatiivsemaid eesti maalijaid selles vallas. ML Pöördel, ülal vasakul: B-52 1974. a õli, masoniit No 10
- [Ado Lill. Abstraktsioon punasega. 1968. Õli, papp. 83 x 74 cm. Alghind: 4000 € Haamrihind: 5200 €](https://vernissage.ee/toode/ado-lill-abstraktsioon-punasega-1968-oli-papp-83-x-74-cm-alghind-4000-e/) - Väga erinevate elukutsetega inimesed on leidnud oma tõelise kutsumuse kunstis, enamasti maalis, sest värvide töötamine peibutab. Ado Lill oli jurist ning jäi vabakutseliseks alles 1988. aastal. Ta on huvitav kunstnik, kes muutis sageli oma laadi. Enamik kunstnikke on alustanud figuratiivses laadis ning hiljem hakanud viljelema abstraktset laadi, Ado Lill – vastupidi. ML All vasakul: Lill
- [Vladimir Bogatkin. Pärnu kalurid. 1951. Õli, lõuend. 65 x 85.5 cm. Alghind: 2500 € Haamrihind: 2500 €](https://vernissage.ee/toode/vladimir-bogatkin-parnu-kalurid-1951-oli-louend-65-x-85-5-cm-alghind-2500-e/) - Vladimir Bogatkin õppis enne sõda Moskvas nimeka graafiku ja maalija Aleksei Kravtšenko stuudios, siis Peterburi akadeemia juures olevas kõrgemas kunstikoolis, töötas alates 1943. aastast Mihhail Grekovi sõjakunstnike stuudios. Oli nii viljakas graafik kui ka maalija. Abiellunud Valli Lemberiga, viibis tihti Eestis, on maalinud siinseid maastikke ja linnavaateid ning olustikustseene. 1945. aastal asutati Pärnus Kalakombinaat, 1950.
- [Vive Tolli. Õhtu.1961. Graafika. Akvatinta. Kuivnõel. Paber. Plm 34,8 x 29,5 cm. Alghind: 900 € Haamrihind: 1050 €](https://vernissage.ee/toode/vive-tolli-ohtu-1961-graafika-akvatinta-kuivnoel-paber-plm-348-x-295-cm-alghind-900-e/) - Vive Tolli 1959-60. aasta sügavtrükilehed (Saaremaa kalurid, 1959; Rannapoiss, 1960, jt.) veensid, et tegu on noore graafikute põlvkonna ühe liidriga, kes sügavtrükitehnikaid suurepäraselt valdab ja kelle kujutamislaad on isikupäraselt sarmikas ja tundesoe. See armas stseen elustab mälestusi ajast, mil linnalapsedki mängisid terveid päevi õues, nii et neid oli vaja õhtuti küürida. (Mai Levin) Eesti graafika
- [Villem Ormisson. Pimeda portree. 1924. Õli, lõuend. 101 x 95 cm. Alghind: 195000 € Haamrihind: 195000 €](https://vernissage.ee/toode/villem-ormisson-pimeda-portree-1924-oli-louend-101-x-95-cm-alghind-195000-e/) - Teos on reprodutseeritud Maris Laubre koostatud V. Ormissoni näitusekataloogis (Tartu Kunstimuuseum, detsember 1963 – veebruar 1964, repr. Nr. 4, kataloog nr. 16), samuti Reet Margi raamatus Villem Ormisson 1892-1941 (Kunst, Tallinn, lk. 67, tekst lk. 66). Viljandis sündinud Villem Ormisson sai oma esimese kunstihariduse Riias Jānis Tillbergsi ja Vilhelms Purvītise juhendamisel , hiljem täiendas end
- [Valve Janov. Lilled aknalaual. 1940 – 50. aastad. Tempera, paber. Vm 35 x 45,2 cm. Alghind: 2000 € Haamrihind: 2000 €](https://vernissage.ee/toode/valve-janov-lilled-aknalaual-1940-50-aastad-tempera-paber-lm-358-x-452-cm-alghind-2000-e/) - Valve Janov sai kunstihariduse Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ja Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis aastatel 1938 – 1948, peamiselt Johannes Võerahansu, Elmar Kitse ja Ado Vabbe käe all. Stalini-aegset instituuti ta lõpetada ei saanud, sest toonane poliitiline olukord teda ei soosinud. Õlimaali kõrval kasutasid Tartu naiskunstnikud palju temperat või guašši, tahtes vältida läikivat maalipinda ning otsides mahedaid harmooniaid.
- [Valve Janov. Lõuna-Eesti maastik.1958. Õli, papp. Vm 40,7 x 58,1 cm. Lm 41,7 x 59,7 cm. Alghind: 2500 € Haamrihind: 3100 €](https://vernissage.ee/toode/valve-janov-louna-eesti-maastik-1958-oli-papp-lm-417-x-597-cm-alghind-2500-e/) - Nagu Malle Leis, on ka Valve Janov esindatud käesoleval oksjonil mitmete eriilmeliste motiividega. Esiteks lillekimbud, mis omakorda on niivõrd erinevad – kas justkui möödaminnes aknale klaaskannu heidetud, moodustades õhulise ja kerge kompositsiooni, või siis hoolikalt korrapäraseks buketiks sätitud ja keraamilise vaasiga tühjale taustale asetatud. Maastikki võib tema nägemuses olla kas kerge ja avar, nii et
- [Valerian Loik. Natüürmort ateljeeaknal. 1970. aastate lõpp-1980. aastad.  Õli. Lõuend. 90 x 73 cm. Alghind: 2900 € Haamrihind: 2900 €](https://vernissage.ee/toode/valerian-loik-natuurmort-ateljeeaknal-1970-aastate-lopp-1980-aastad-oli-louend-90-x-73-cm-alghind-2900-e/) - Valerian Loigu loomingus on silmapaistev koht ateljeeinterjööridel ja -natüürmortidel. Selles teoses on pearõhk mitte ateljee aknast avanevas vaates Nigulistele, vaid valgusemängul aknalauale tõstetud pildiraamidel, maalil ja selle ette asetatud vaasil krüsanteemidega. Tõenäoliselt ajendasid just viimased seda natüürmorti kokku seadma. ( Mai Levin) Pöördel, alusraamil: Loik V Natüürmort 1970 90 x 72 õli lõuend All paremal:
- [Silvia Jõgever. Kevadmaastik. 1972. Õli, paber. Lm 42,5 x 58,5 cm. Alghind: 2000 € Haamrihind: 2300 €](https://vernissage.ee/toode/silvia-jogever-kevadmaastik-1972-oli-paber-lm-425-x-585-cm-alghind-2000-e/) - Jõgeveri tööde seas on hulk intiimseid Karlova nurgakesi kujutavaid, lihtsustavas laadis ja tagasihoitud värvigammas, seejuures peenetundelisi ja meeleolukaid töid, mis asuvad linnavaate ja maastikužanri piiril. ML All paremal: SJ. Pöördel: Kevadmaastik 1972 (õli) Silvia Jõgever
- [Sigrid Uiga. Purjetajad. 1960. aastate keskpaik. Õli, papp. 66 x 50,8 cm. Alghind: 1500 € Haamrihind: 1500 €](https://vernissage.ee/toode/sigrid-uiga-purjetajad-1960-aastate-keskpaik-oli-papp-66-x-508-cm-alghind-1500-e/) - Töö kuulub ühte gruppi S. Uiga maalidega, nagu Pirita või Jahisadamas (1967). Kunstnik kujutas 1960. aastatel ja hiljemgi meelsasti noori inimesi ning jahisadam oma dünaamilise elu ja rütmidega, noorte purjetajatega oli tänuväärne objekt. Kõik need maalid on päikeseküllased ja dekoratiivsed. ML All paremal, pliiatsiga: Uiga
- [Sigrid Uiga. Kaks figuuri väljas. 1969. Õli, lõuend. 90 x 70 cm. Alghind: 3000 €](https://vernissage.ee/toode/sigrid-uiga-kaks-figuuri-valjas-1969-oli-louend-90-x-70-cm-alghind-3000-e/) - Sigrid Uiga õpingud algasid sõja ajal Tallinnas ja Tartus ning päädisid 1961. aastal ERKI lõpetamisega. Tema õpetajad olid lisaks Roman Nymanile ja Eerik Haamerile ka Johannes Greenberg, August Jansen ja Johannes Võerahansu. Uiga sulandus hästi karmi stiili ajastu kunsti oma lakoonilise suurepinnalise vormikõnega ning motiividega noorte elust. Just siis kujunes välja tema laad, mille juurde
- [Roman Treuman. Fragmentaarne portree. 1929. Õli, papp. 34,5 x 41,9 cm. Alghind: 1800 € Haamrihind: 4200 €](https://vernissage.ee/toode/roman-treuman-fragmentaarne-portree-1929-oli-papp-343-x-419-cm-alghind-1800-e/) - Roman Treuman õppis Pallases aastail 1934 – 43 (vaheaegadega) ning esines pärast sõda küllaltki silmapaistvalt portretistina. See töö on maalitud ajal, mil ta õppis veel Rakvere poeglaste gümnaasiumis. Seal olid agarad kunstiõpetajad Gustav Mootse ja Ardo Sivadi, kelle mõjul tekkis soov Pallasesse minna Hando Mugastol, Romulus Tiitusel, Richard Uutmaal, Richard Sagritsal ja ka Roman Treumanil.
- [Roman Nyman. Toompea motiiv. 1940. aastad. Itaalia pliiats, akvarell, paber. Lm 45,6 x 34,2 cm. Km 35 x 25 cm. Alghind: 7000 € Haamrihind: 7000 €](https://vernissage.ee/toode/roman-nyman-toompea-motiiv-1940-aastad-itaalia-pliiats-akvarell-paber-lm-456-x-342-cm-km-35-x-25-cm-alghind-7000-e/) - Tallinnas sündinud Roman Nyman asus juba 19-aastaselt õppima Peterburi Stieglitzi kunstööstuskooli teatridekoratsiooni erialal. Ta oli Konrad Mägi ja Nikolai Triigi kaasaegne ning sarnaselt neile, reisis palju. Ta oli üks esimesi kutselisi eesti teatrikunstnikke. Halveneva tervise tõttu loobus ta teatritööst ning keskendus maalikunstile, viljeledes peamiselt õlimaali ja akvarelli. Arvukatel reisidel maalitud panoraamsete maastike kõrval on Nyman
- [Roman Nyman. Tallinna vaade.  1941. Õli, lõuend. 82 x 103 cm Alghind: 39000 € Haamrihind: 54000 €](https://vernissage.ee/toode/roman-nyman-tallinna-vaade-1941-oli-louend-82-x-103-cm-alghind-39000-e/) - Antud teos on huvitava saatusega ning läbinud omapärase teekonna. Ometi on see rohkesti Tallinna vaateid maalinud Roman Nymani kõige tuntum ja olulisem töö selles žanris! 1941. aasta jõulunäitusel Tallinna Kunstihoones eksponeeritud maalist tehti postkaart. See kujutab vaadet Toompealt, Rahukohtu tänava lõpus olevalt vaateplatvormilt Oleviste ja Issanda muutmise kirikuga, Kuldjala, Nunnadetaguse ja Loewenschede tornidega esiplaanil. Nymani
- [Richard Uutmaa. Sügis Saaremaal.1964. Akvarell, paber. Lm 36,4 x 47,7 cm. Vm 34,4 x 45,4 cm. Alghind: 2300 € Haamrihind: 6000 €](https://vernissage.ee/toode/richard-uutmaa-sugis-saaremaal-1964-akvarell-paber-lm-364-x-477-cm-vm-344-x-454-cm-alghind-2300-e/) - Külatänava teeb pidulikuks kaskede kuldkollane ja lasuursinine taevas selle kohal. Kunstnikule omaselt, kergelt ja elegantselt on pintsliotsaga joonistatud kiviaiad. Uutmaale meeldisid selged ja karged sügispäevad. ML All paremal: R. Uutmaa 1964. a.
- [Richard Uutmaa. Tuulikud. 1973. Akvarell. Paber. Vm 49,9 x 72 cm. Lm 51 x 73 cm. Alghind: 3000 € Haamrihind: 3100 €](https://vernissage.ee/toode/richard-uutmaa-tuulikud-1973-akvarell-paber-51-x-73-cm-alghind-3000-e/) - Akvarell on Uutmaa 1970. aastate loomingule iseloomulikus hoogsas, isegi mõnevõrra eksalteeritud laadis. Kunstnik on ilmset mõnu tundnud ilusatest küllastunud värvidest, eriti sametistest sügavrohelistest. Teos on fikseeritud monograafias Richard Uutmaa. Armastades Eestimaad (Tln. 2008, lk. 323, A 114). ML All paremal: R. Uutmaa 1973. a. Pöördel: N.U. Tuulikud 1973 51 x 73
- [Richard Uutmaa. Vääna rand. 1950. Akvarell, paber. Vm 48,3 x 69 cm. Lm 50 x 70 cm. Alghind: 3000 € Haamrihind: 5400 €](https://vernissage.ee/toode/richard-uutmaa-vaana-rand-1950-akvarell-paber-50-x-70-cm-alghind-3000-e/) - Teos on maalitud ehtsa impressionisti julguse ja espriiga, sundides unustama, et oli Stalini isikukultuse kõrgaeg. See on fikseeritud reprodutseeritud monograafias Richard Uutmaa. Armastades Eestimaad (Tln. 2008, lk. 156) ja fikseeritud selle kataloogiosas (lk. 319, A 19). ML All paremal: R. Uutmaa. 1950. Pöördel: 1980 näitusel Kunstimuuseumis Vääna rand. 1950 50 x 70
- [Richard Uutmaa. Eisma rand. 1970. Akvarell, paber. Vm 35.8 x 49.5 cm. Lm 36,5 x 50,7 cm. Alghind: 2000 € Haamrihind: 3000 €](https://vernissage.ee/toode/richard-uutmaa-eisma-rand-1970-akvarell-paber-lm-365-x-507-cm-alghind-2000-e/) - Rannavaade kunstniku suvekodu lähedal. Akvarell on rajatud Uutmaale tüüpiliste punakaspruunide ja sügavroheliste toonide kontrastile. Paelub virtuooslikkus, millega on hoogsalt-lakooniliselt maalitud taevas. ML All paremal: R. Uutmaa. 1970. a.
- [Richard Uutmaa. Rukkililled ja tuliliiliad. Lillekimp. 1955. Õli, papp. 54,5 x 46 cm. Alghind: 5000 € Haamrihind: 7250 €](https://vernissage.ee/toode/richard-uutmaa-rukkililled-ja-tuliliiliad-lillekimp-1955-oli-papp-545-x-46-cm-alghind-5000-e/) - Kiisal suvitasid Uutmaad 1950. aastate keskel. Põhiliselt maalis kunstnik seal maastikke, muuhulgas kaks varianti tuntud Kuuvalgest maastikust heinasaadudega (1955, EKM ja TKM). Tema 1950. aastate keskpaiga laadi võiks nimetada talitsetud impressionismiks. Maali on kätketud väike jutustus pealelõunasest suvisest valgusest, lahtilöödud kunstiraamatust, millel lebab üks rukkilill. Teos on fikseeritud monograafia Richard Uutmaa. Armastades Eestimaad kataloogis (Tln.
- [Richard Uutmaa. Altja rand. 1977. Õli, papp. 50 x 69 cm. Alghind: 6500 € Haamrihind: 31000 €](https://vernissage.ee/toode/richard-uutmaa-altja-rand-1977-oli-papp-50-x-69-cm-alghind-6500-e/) - Kunstnik on oma sünnikohta, Altja küla maalinud lugematuid kordi. Selle küla tunneb ära võrgukuuride rea järgi neemel ja suure Titekivi järgi meres. 1977. aastalgi, enne lahkumist 18. mail jõudis ta maalida mitmeid Altja vaateid, millest viimane on dateeritud 10. maiga. See helge sügisene vaade neemele on samuti üks viimaseid. (Mai Levin) All paremal: R.Uutmaa, 1977.a.
- [Richard Uutmaa. Vergi rand. 1943. Õli, vineer. 70 x 84,1 cm. Alghind: 20000 € Haamrihind: 49000 €](https://vernissage.ee/toode/richard-uutmaa-vergi-rand-1943-oli-vineer-70-x-841-cm-alghind-20000-e/) - Erakordne Richard Uutmaad uudsest küljest tutvustav maal. Taevapartiid täidab rahutute pintslitõmmete sagin, koloriidis valitsevad ookrite kõrval sinkjad, mustjad toonid, tuletades meelde mõne teisegi ajavahemikus 1940 – 43 loodud töö tindikarva tonaalsust. ML Richard Uutmaa rannavaadetest pajatamisel on keeruline leida midagi uut ja enneolematut, seetõttu võiks ehk vahelduseks rännata hoopis ajas tagasi, tema jälgedes otse Vergi külla
- [Richard Kaljo. Kohvik. 1961. Puugravüür, paber. Km 30,3 x 24,7 cm. Alghind: 1500 € Haamrihind: 1500 €](https://vernissage.ee/toode/richard-kaljo-kohvik-1961-puugravuur-paber-km-303-x-347-cm-alghind-1200-e/) - Peterburis sündinud Richard Kaljo lõpetas Pallase 1940. a. graafika erialal ning töötas 1944 – 1948 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis õppejõuna. Kaljo oli üks väheseid rahvastseenide meisterlikke kujutajaid graafikas. Need on tal elavad ja reeglina humoorikad. Kerge kallak groteski ilmneb juba 1943. aasta suures kuivnõelalehes, nimetusega Kohvikus. 1960. aastate alguse kompositsioonides, sh gravüüris Kohvik, pole veel grotesksusega
- [Richard Kaljo. Akt. 1957. Linoollõige, paber. Km 46 x 33,5 cm. Alghind: 1200 € Haamrihind: 1200 €](https://vernissage.ee/toode/richard-kaljo-akt-1957-linoolloige-paber-km-555-x-433-cm-alghind-1200-e/) - Alates 1950. aastate keskelt ilmus näitustele üha rohkem aktimaale ja – gravüüre. Viimastest oli üks ilusamaid Richard Kaljo oma, tema tippteos selles žanris. Naisaktil on Kaljo loomingus üldse tähtis koht – nii vabagraafikas kui ka eksliibristes, gravüüris ja joonistuses. All keskel: Linoleum 1957 All paremal: RKaljo
- [Paul Liivak. Vaade lahele. 1920. aastate lõpupool – 1930. aastate algus. Akvarell, paber, papile kleebitud. Vm 46,5 x 49,2 Lm 47,6 x 49,7 cm. Alghind: 2500 € Haamrihind: 5600 €](https://vernissage.ee/toode/paul-liivak-vaade-lahele-1920-aastate-lopupool-1930-aastate-algus-akvarell-paber-papile-kleebitud-lm-476-x-497-cm-alghind-2500-e/) - Järvamaalt pärit Paul Liivak õppis koos Wiiraltiga nii Tallinna Kunsttööstuskoolis kui ka lühemat aega Pallases. Rohelise varjundites vaade kõrgete puude vahelt kaugele merelahele. Paul Liivak oli väga omapärase stiliseeriva laadiga meister nii joonistuses, puugravüüris, linoollõikes kui ka akvarellis. Tema akvarellmaastikud on valdavalt üles ehitatud siniroheliste ja pruunide peenele tooniskaalale. Liivaku looming sobib niihästi uusasjalikkuse kui
- [Paul Burman. Raekoja plats vana kaalukojaga. 1910 ndad. Õli, papp, papile kleebitud. 24,4 x 33 cm. Alghind: 3000 € Haamrihind: 4400 €](https://vernissage.ee/toode/paul-burman-raekoja-plats-vana-kaalukojaga-1910-ndad-oli-papp-papile-kleebitud-244-x-33-cm-alghind-3000-e/) - Baltisaksa päritolu Paul Burman sündis Ukrainas ja tuli vanematega Eestisse 1892. aastal. 1905 – 1906 õppis Ants Laikmaa ateljeekoolis ja 1907 – 1908 Peterburi KA kõrgemas kunstikoolis, täiendas end Moskvas ja Riias (Vilhelms Purvītise juures). Teos on kindlasti maalitud enne kaupmees Ivan Jegorovi maja püstitamist Raekoja platsi ja Kinga tänava nurgale, Tallinna vaekoja taha 1923
- [Nigul Espe. Paplid Vooremäe taustal. 1942. Õli, vineer. 30 x 40 cm. Alghind: 2000 € Haamrihind: 4000 €](https://vernissage.ee/toode/nigul-espe-paplid-vooremae-taustal-1942-oli-vineer-30-x-40-cm-alghind-2000-e/) - Riias sündinud ning 8-aastasena sõjapõgenikuna Eestisse asunud Nigul Espe oli maali- ning mööblikunstnik. 1926 – 1932 õppis Pallases, kus tema õpetajaks oli Ado Vabbe. Pärast kooli lõpetamist jäi Espe vabakunstnikuna Tartusse, kus pidas aastatel 1934–1937 legendaarset kultuurirahva kohvikut Ko-Ko-Ko. Kohvik oli sisustatud tema kavandite järgi. Eesti kultuurilukku on ta jäänud ka aktiivse seltskonnategelasena. Ilusate rütmidega
- [Märt Bormeister.Talu tuulikuga. 1950. aastate lõpp -1960. aastad. Õli, papp. 50 x 70 cm. Alghind: 1800 € Haamrihind: 1800 €](https://vernissage.ee/toode/mart-bormeister-talu-tuulikuga-1950-aastate-lopp-1960-aastad-oli-papp-50-x-70-cm-alghind-1800-e/) - Märt Bormeister õppis 1931–37 dekoratsioonimaali erialal Peterburis kunstihariduse omandanud Roman Nymani ja August Janseni käe all Tallinna Riigi Kunsttööstuskoolis. 1939. aastal alustas ta õpinguid Pallases Aleksander Vardi juures (1939–41). Talumaastik olid vana Tallinna vaadete ja väikeste lillemaalide kõrval M. Bormeistri populaarsemaid žanre, armastatud ja sageli tellitud ka kodumaise ostjaskonna poolt. Tundub, et see teos kuulub
- [Lembit Saarts. Naine seapõrsaga. 1970. aastad. Segatehnika (õli, guašš, tempera), papp. 45 x 40 cm. Alghind: 1300 € Haamrihind: 2500 €](https://vernissage.ee/toode/lembit-saarts-naine-seaporsaga-1970-aastad-oli-papp-45-x-40-cm-alghind-1300-e/) - Aastatel 1942–43 alustas Lembit Saarts kunstiõpinguid Kõrgematel Kujutava Kunstide Kursustel, 1943–44 jätkas Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ja 1944–48 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis. 1949. aastal ta vahistati, süüdistuseks osalemine nõukogudevastases liikumises, ning aastani 1956 viibis ta Kasahstanis vangilaagris. Sealt naasis ta Tartusse. Antud teose pruunikas-lillakas koloriit, mis ei mõju raskelt ega umbselt, lähendab teost 1970. aastate loomingule, nagu
- [Karin Luts. Natüürmort viinamarjadega. 1940. aastate teine pool. Õli, masoniit. 46,2 x 37,7 cm. Alghind: 4500 € Haamrihind: 6600 €](https://vernissage.ee/toode/karin-luts-natuurmort-oliividega-1940-aastate-teine-pool-oli-masoniit-462-x-377-cm-alghind-4500-e/) - Nimekas 20. sajandi eesti naiskunstnik Karin Luts jagas oma elu ja loomingut kahe kodumaa, Eesti ja Rootsi vahel. Ta lõpetas 1928. aastal Tartu Kõrgema Kunstikooli "Pallas". Andekus ja läbilöögivõime kindlustasid talle tähelepanuväärse koha eesti 1930. aastate kunstis. Sattunud 1944. aastal sõjapõgenikuna Rootsi, suutis ta vaatamata raskustele ennast vaimselt üles töötada ja loometööd jätkata. Alustanud maalijana,
- [Kalju Nagel. Kivine mererand. 1954. Õli, lõuend. 60 x 92 cm. Alghind: 2600 € Haamrihind: 2700 €](https://vernissage.ee/toode/kalju-nagel-kivine-mererand-1954-oli-louend-60-x-92-cm-alghind-2600-e/) - Kalju Nagel töötas sellal Tartu Kunstitoodete Töökodades kunstnikuna. Maal valmis tõenäoliselt muljete ajel puhkusereisist Musta mere äärde. Sulaaja algusele tüüpiline realistlik maastikumaal. Kalju Nagel oli 1950 - 1960 aastatel Tartu populaarsemaid maastikumaalijaid. Ta õppis Pallases Aleksander Vardi ateljees (1936–39) ja Vardi juhendamisel Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis (1945–47). Peamiselt viljeles maastikumaali, vähem natüürmorti, portreed ja figuraalkompositsiooni. ML All paremal: Kalju
- [Kaljo Põllu. Õhk, maa, tuli, vesi. 2003. Õli, lõuend. 115 x 97,3 cm. Alghind: 5000 € Haamrihind: 8500 €](https://vernissage.ee/toode/kaljo-pollu-ohk-maa-tuli-vesi-2003-oli-louend-115-x-973-cm-alghind-5000-e/) - Ühele lõuendile on Põlli koondanud kõik stiihiad. Põllu püüdis hõlmata oma kunstiga vähemalt kogu Päikesesüsteemi. Tema püüd taastada oma kunstis terviklik kõikehõlmav maailmapilt, mis tema arvates oli meie kaugetel eelkäijatel, kajastab rahulolematust kaasaegse filosoofilise mõtte killustumisega kitsapiirilisteks uurimistegevusteks. All paremal: K.PÕLLU.2003 Pöördel, sildil: K.Põllu. Õhk, maa, tuli, vesi. õli, lõuend 2003
- [Kaljo Põllu. Eesti maastik. 1981. Graafika. Metsotinto. Plm 33 x 45 cm. Alghind: 1300 € Haamrihind: 5000 €](https://vernissage.ee/toode/kaljo-pollu-eesti-maastik-1981-graafika-metsotinto-alghind-1300-e/) - Põhja-Eestile nii omast pankrannikut või avaraid maastikuvaateid pakkuvaid pangapealseid kõrgustikke on Kaljo Põllu sugereerivalt kujutanud mitmes oma graafilises lehes. Maastikus tugevalt esile tulev lubjakivi paljandiga pank on Põllule otsekui igavikulisuse sümbolkujund, mis on aastatuhandeid vastu pidanud tormistele lainetele ning pakkunud kaitsvat asupaika meie esivanematele linnuste püstitamisel. Teosel kujutatud paene pank kõrgub võimsalt üle puulatvade, ulatudes
- [Kaljo Põllu. Kõiki inimlikke mõtteid ületav seletamatus. Sarjast Kirjastumine. 1995. Värv. metsotinto, paber: Plm 40,8 x 49. Lm 48, 3 x 59, 3. cm. Alghind: 2500 € Haamrihind: 2900 €](https://vernissage.ee/toode/kaljo-pollu-koiki-inimlikke-motteid-uletav-seletamatus-sarjast-kirjastumine-1995-varv-metsotinto-paber-plm-408-x-49-lm-48-3-x-59-3-cm-alghind-2500-e/) - Oma viimases suures, 47 tööga eepilises graafikasarjas „Kirgastumine“ (1991–95) mõtiskleb Põllu elu igavikulisuse, universumi, aja lõputu kulgemise ning taevase ja maise maailma teemadel. Kunstnik kasutab siin keerulisemat visuaalset keelt ja märgisüsteemi kui oma varasemates sarjades. Meisterlikult on kõrvuti kasutatud mustvalge ja värvilise metsotinto võimalusi. Ka antud teose kompositsioonis kasutab Põllu mitmeid sümbolmotiive. Teose keskpunktiks on
- [Kaljo Põllu. Vee ürgalgne energia. Sarjast Kirgastumine. 1993. Värv. metsotinto, paber. Plm 48,8 x 32. Lm 60,7 x 44,6 cm. Alghind: 2500 € Haamrihind: 3400 €](https://vernissage.ee/toode/kaljo-pollu-vee-urgalgne-energia-sarjast-kirgastumine-1993-varv-metsotinto-paber-plm-488-x-32-lm-607-x-446-cm-alghind-2500-e/) - Kirgastumine oli Kaljo Põllu neljas ja viimane suur graafiline sari (kui mitte arvestada tema metsotintos Eesti maastikke). Kui varasemad püüdsid rekonstrueerida kaugete soomeugri eelkäijate elulaadi ja maailmapilti, siis viimane sari on filosoofilisem, pürgib eelmiste sarjade puhul läbimõeldut üldistada. Budismi õpetuse järgi on vesi naiseliku ja materiaalse alge – ying – väljund. All vasakul: Vee ürgalgne
- [Kaljo Põllu. Kalivägi aastal 3500. Sarjast Kalivägi. 1983. Värv. metsotinto, paber. Plm 50,5 x 34,6. Lm 57,8 x 45,6 cm. Alghind: 3000 € Haamrihind: 3000 €](https://vernissage.ee/toode/kaljo-pollu-kalivagi-aastal-3500-sarjast-kalivagi-1983-varv-metsotinto-paber-plm-505-x-346-lm-578-x-456-cm-alghind-3000-e/) - Oma teise metsotintotehnikas suursarja „Kalivägi“ lõi kunstnik aastatel 1978–84. Sarjas on 65 tööd ning nii oma mahukuse kui ka sisulise haarde poolest on see üks võimsamaid sarju eesti graafika ajaloos. Seda võib nimetada ka pildikeeles loodud hõimueeposeks, mis vaatleb laiemalt oma rahva pikka arenguteed ja põliste väärtuste kujunemist läbi inimpõlvede. Kui „Kodalaste“ sarjas tegeles kunstnik
- [Kaljo Põllu. Kassikangas. Sarjast Kalivägi. 1979. Värv. metsotinto, paber. Plm 36,5 x 49,2. Lm 43,8 x 56,8 cm. Alghind: 3000 € Haamrihind: 5400 €](https://vernissage.ee/toode/kaljo-pollu-kassikangas-sarjast-kalivagi-1979-varv-metsotinto-paber-plm-365-x-492-lm-438-x-568-cm-alghind-3000-e/) - Kalivägi on Põllu suurim graafiline sari ( 65 lehte aastaist 1978 – 84), mille eest ta sai 1985. aastal teistkordselt Kristjan Raua preemia. See viib meid juba Läänemere kallastele ja Muinas-Eestisse. Kassikangas sümboliseerib nähtavasti seda, et igasuguste probleemide lahendamist alustatakse lihtsamaist. All vasakul: Kassikangas – „Kalivägi“, metsotinto 7/50 All paremal: K.Põllu, 1979
- [Juhan Nõmmik. Snogebäk, Bornholm. 1964. Õli, lõuend. 50 x 73,2 cm. Alghind: 3500 € Haamrihind: 4400 €](https://vernissage.ee/toode/juhan-nommik-snogebak-bornholm-1964-oli-louend-50-x-732-cm-alghind-3500-e/) - Üks tippmaalijaid nii kodumaal kui ka paguluses, juba 1930. aastatel prantsuslikku maalikultuuri esindav, aga ka belgia maalikunstiga ühisjooni omav Nõmmik on pärast sõda Rootsis elades palju maalinud Ölandi saarel, Lõuna-Prantsusmaal ja Hispaanias. 1960. aastatel armastas ta maalida Taanis, Bornholmi saarel. Talle iseloomulikku, laiade pintsli- või pahtlitõmmetega käsitluslaadi ja suhteliselt väheste, ent sügavakõlaliste värvidega koloriiti esindab
- [Johannes Greenberg. Kaks näitlejat. 1946 – 51. Õli, lõuend. 121,5 x 93,5 cm. Alghind: 35000 € Haamrihind: 62500 €](https://vernissage.ee/toode/johannes-greenberg-kaks-naitlejat-1946-51-oli-louend-1215-x-935-cm-alghind-35000-e/) - Johannes Greenberg põlvneb Mäo mõisa metsavahi perest. Kunstialase alghariduse sai ta Kanuti Gildi pühapäevakoolis ja 1904. a. vastavatud Ants Laikmaa ateljeekoolis. Alates 1906 õppis Berliinis, Münchenis ja Riias A. Ažbe Kunstikoolis. 1913-1920 töötas Moskvas vabakunstnikuna ja dekoratiivkunstistuudios. Aastast 1920 tegutses Tallinnas vabakunstnikuna, õpetajana ja kunstiteoste restaureerijana. 1940 saab temast Riigi Rakenduskunsti Kooli maaliosakonna dekaan, 1946
- [Joann Saarniit. Talvemaastik. 1950. aastad. Õli, masoniit. 50,7 x 61 cm. Alghind: 1900 € Haamrihind: 2700 €](https://vernissage.ee/toode/joann-saarniit-talvemaastik-1950-aastad-oli-masoniit-507-x-61-cm-alghind-1900-e/) - Joann Voldemar Saarniit sündis Venemaal. Aastast 1925 õppis Riigi Kunsttööstuskoolis August Janseni ja Kristjan Raua juures ning lõpetas kooli dekoratiivmaali erialal 1932. aastal. Ta mobiliseeriti sõja algul Punaarmeesse, võitles vahepeal ka sakslaste poolel, sattus siis uuesti punaväe kätte ning mõisteti 15 aastaks sunnitööle. 1943. aastal õnnestus tal teel vangilaagrisse põgeneda ning ligi aasta kestnud põgenemisteekonna
- [Evald Okas. Kaugelt maalt. Sarjast „Reisimuljeid Itaaliast“. 1961. Graafika. Kuivnõel, akvatinta, paber. Lm 41,9 x 46. Plm 32 x 35,5 cm. Alghind: 2500 € Haamrihind: 3900 €](https://vernissage.ee/toode/evald-okas-kaugelt-maalt-sarjast-reisimuljeid-itaaliast-1961-graafika-kuivnoel-akvatinta-paber-lm-419-x-46-plm-32-x-355-cm-alghind-2500-e/) - Kunstnikule imponeeris suurlinnade kirev kontrastne tüübistik. Leht köidab nii meisterliku, kontrastidele üles ehitatud kompositsiooni kui ka tehnilise virtuooslikkusega . (Mai Levin) Plaadil, all vasakul: EO 61 All vasakul: Kaugelt maalt Kuivnõel, akvatinta – 10/20 All paremal: EOkas 1961
- [Evald Okas. Alasti naine. 1972. Ofort, akvatinta, paber. Plm 63,6 x 48,2 cm. Alghind: 1800 € Haamrihind: 1800 €](https://vernissage.ee/toode/evald-okas-alasti-naine-1972-ofort-akvatinta-paber-plm-636-x-482-cm-alghind-1800-e/) - Kui Evald Okase oksjoniteos “Jaapanlanna” jätab oma pooleldi läbikumava kimonoga vaataja fantaasiale veidike eksootilist ruumi ning mõjub kohaliku etiketi kohaselt häbelikult, siis “Alasti naine” ei häbene midagi ja poseerib enesekindlalt nagu noor Apollon. Modelli ülakehalihased tungivad kohati isegi ebanaiselikult esile, erinedes ühtlasi ka Okase enda tavapärasest aktide kujutamise viisist ja laadist. Kuid vaadakem lähemalt –
- [Evald Okas. Kalur. 1957 Graafika. Lito (2-värviline). Vm 25 x 20,7 cm. Lm 30,8 x 23,6 cm. Alghind: 1100 € Haamrihind: 2000 €](https://vernissage.ee/toode/evald-okas-kalur-1957-graafika-lito-lm-308-x-236-cm-alghind-1100-e/) - Tallinnas sündinud Evald Okas lõpetas 1937 rakenduskunstnikuna Riigi Kunsttööstuskooli ja 1941 Riigi Kõrgema Kunstikooli maali alal. Oma pika ja viljaka kunstnikukarjääri jooksul on ta katsetanud kõige erinevamates tehnikates ja žanrites. Ta on viljelnud monumentaal- ja tahvelmaali, graafikat (vaba- ja raamatugraafikat, eksliibrist), figuurikompositsiooni, portreed akti- ja maastikumaali. Okas oli ka ülimalt meisterlik joonistaja. Kaluriteema oli eesti
- [Evald Okas. Jaapanlanna maskiga. Graafika. Lito. 1965. Vm 21,2 x 12 Lm 26 x 13.7 cm. Alghind: 1200 € Haamrihind: 1800 €](https://vernissage.ee/toode/evald-okas-jaapanlanna-maskiga-graafika-lito-1965-lm-26-x-13-7-cm-alghind-1200-e/) - Evald Okasel oli võimalik nõukogude korra tingimustes reisida kapitalistlikesse maadesse nagu Ameerika Ühendriigid, Jaapan, India, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Kreeka jne. 1963. aastal reisis kunstnik Jaapanisse, kus puutus kokku eksootilise, vana ja peenetundelise kultuuriga, mis jättis kunstniku loomingusse sügava jälje. Arhitektuuril, templitel, ka kiirituse ohvritel on Okase Jaapani sarjas oma koht, kuid siingi on peamiseks kujutatuks
- [Evald Okas. Jaapanlanna lehvikuga. Graafika. Lito. 1965. Vm 21 x 12 Lm 26 x 13.7 cm. Alghind: 1200 € Haamrihind: 1450 €](https://vernissage.ee/toode/evald-okas-jaapanlanna-lehvikuga-graafika-lito-1965-lm-26-x-13-7-cm-alghind-1200-e/) - Evald Okasel oli võimalik nõukogude korra tingimustes reisida kapitalistlikesse maadesse nagu Ameerika Ühendriigid, Jaapan, India, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Kreeka jne. 1963. aastal reisis kunstnik Jaapanisse, kus puutus kokku eksootilise, vana ja peenetundelise kultuuriga, mis jättis kunstniku loomingusse sügava jälje. Arhitektuuril, templitel, ka kiirituse ohvritel on Okase Jaapani sarjas oma koht, kuid siingi on peamiseks kujutatuks
- [Evald Okas. Jaapanlanna. 1963. Akvarell, paber. Lm 30,8 x 20 cm. Vm 26 x 10,4 cm. Alghind: 1000 € Haamrihind: 2200 €](https://vernissage.ee/toode/evald-okas-jaapanlanna-1963-akvarell-paber-lm-308-x-20-cm-vm-16-x-104-cm-alghind-1000-e/) - Tallinnas sündinud Evald Okas lõpetas 1937 rakenduskunstnikuna Riigi Kunsttööstuskooli ja 1941 Riigi Kõrgema Kunstikooli maali alal. Oma pika ja viljaka kunstnikukarjääri jooksul on ta katsetanud kõige erinevamates tehnikates ja žanrites. Ta on viljelnud monumentaal- ja tahvelmaali, graafikat (vaba- ja raamatugraafikat, eksliibrist), figuurikompositsiooni, portreed akti- ja maastikumaali. Okas oli ka ülimalt meisterlik joonistaja. Evald Okas armastas
- [Enn Volmere. Viljapõllud Otepää lähedal. 1972. Õli, lõuend. 66,8 x 81 cm. Alghind: 3000 € Haamrihind: 3000 €](https://vernissage.ee/toode/enn-volmere-viljapollud-otepaa-lahedal-1972-oli-louend-668-x-81-cm-alghind-3000-e/) - Enn Volmere on põhiliselt iseõppija, hariduselt hoopis põllumees ja mesinik, kuid kuulus kunstnike liitu. Ta esines regulaarselt Tartu näitustel alates 1943/44. aasta sügisnäitusest. Karmi stiili perioodil kujunes Volmere üheks huvitavamaks maastiku- ja natüürmordimaalijaks. Temperamentselt maalitud, elava pastoosse faktuuriga töö oli väljas tema isikunäitusel Tartu Kunstnike Majas ning leidis mainimist V. Ermi poolt kataloogi eessõnas kui
- [Elmar Leppik. Pühajärv. 1943. Õli, lõuend. 65 x 91,2 cm. Alghind: 2100 € Haamrihind: 4000 €](https://vernissage.ee/toode/elmar-leppik-puhajarv-1943-oli-louend-65-x-912-cm-alghind-2100-e/) - Elmar Leppik lõpetas 1935. aastal Pallases alanud õpingud 1943. aastal Kõrgematel Kujutava Kunsti Kursustel. Käesolev töö, mis kujutab Pühajärve Nüplimäega, on lõpetamisaegne. Leppiku meelisžanr oli maastik, eeskätt Lõuna-Eesti maastik ja eriti Pühajärv. Kunstnikule oli omane veidi eskiislik, lahtine pintslikäsitlus ning tagasihoitud koloriit. ML All vasakul: ELeppik 1943
- [Ellen Aliide Ventsel (kuni 1937 Eisvald, siis Ristmägi). Rannamaastik.1930. aastad. Õli, lõuend. 43,5 x 54,5 cm. Alghind: 1100 € Haamrihind: 1500 €](https://vernissage.ee/toode/ellen-aliide-ventsel-kuni-1937-eisvald-siis-ristmagi-rannamaastik-1930-aastad-oli-louend-435-x-545-cm-alghind-1100-e/) - Kunstnikuks hakkas Ellen-Aliide Ventsel ilmselt karmi elu sunnil, ent tal oli maalijaannet. Käesolev maal on tema nüansirikka, oskuslikult nuga kasutava laadi paremaid näiteid. Ta oli abielus kunstnik Aleksander Eisvald-Ristmägiga, kes emigreerus 1944. aastal. Aastast 1935 oli Elts Ristmägi Tallinna Töölisteatri näitleja, aastast 1940 avaldas ta luulet jm Muia Veetamme nime all. (Mai Levin) All vasakul:
- [Eduard Wiiralt. Absindijoojad. 1933. Puugravüür, paksem paber. Km 21,4 x 16. Lm 32,5 x 25 cm. Alghind: 7000 € Haamrihind: 7250 €](https://vernissage.ee/toode/eduard-wiiralt-absindijoojad-1933-puugravuur-paksem-paber-km-214-x-16-lm-325-x-25-cm-alghind-7000-e/) - Lamav akt kanepiriidel, Neegri pea, Absindijoojad – kõik need 1933. aasta puugravüürid on meistritööd, millega Wiiralt esines samal aastal rahvusvahelistel puugravüüri näitustel Marseille’s, Varssavis ja Krakovis. Lisaks uuritsale on neis kasutanud ka ruletti, mis teeb nende faktuuri eriliselt peenekoeliseks. Puugravüür oli tollal moodne tehnika, Wiiralt tegi selles 1936. aastal veel „Claude’i“ ja „Puulõike sünni“, ent
- [Eduard Einmann. Niiluse paadimees. 1961. Akvatinta, paber. Lm 53 x 65 cm. Plm 42,5 x 48,3 cm. Alghind: 1800 € Haamrihind: 3500 €](https://vernissage.ee/toode/eduard-einmann-niiluse-paadimees-1961-akvatinta-paber-lm-53-x-65-cm-plm-425-x-483-cm-alghind-1800-e/) - Eduard Einmann lõpetas Riigi Kunsttööstuskooli 1934. aastal dekoratiivmaali alal ning jätkas õpinguid maali alal Riigi Kõrgemas Kunstikoolis aastail 1938 – 41. Alates 1945. aastast oli ta õppejõud Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis, 1948 – 51 selle direktor. 1961. aastal tehtud Egiptuse-reis kajastub Einmanni rohkearvulistes pastellides, akvarellides ning joonistustes muinsustest, maastikust ja kohalikust tüübistikust ning meisterlikus akvatintas Niiluse
- [Avo Keerend. Tänaval. 1959. Kuivnõel, paber. Plm 26 x 20 cm. Alghind: 1500 € Haamrihind: 2200 €](https://vernissage.ee/toode/avo-keerend-tanaval-1959-kuivnoel-paber-plm-26-x-20-cm-alghind-1500-e/) - Teose üks tõmmis on olnud hiljuti oksjonil nimetuse all Sajus. Keerend lõpetas õpingud Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis 1949. aastal maali alal, ent pühendus siiski graafikale, mida oli hakanud õppina 1930. aastatel Riigi Kunsttööstuskoolis. 1950. aastate algupoolel viljeles ta sügavtrükitehnikaid ning tegi peenekoelisi realistlik-impressionistlikke töid. Aastail 1956-57 tuli tema loomingusse linoollõige, milles on teostatud 1959. aasta sari
- [August Matthias Hagen. Udu kõrgmäestikus. 1840. Õli, lõuend. 26,3 x 42,2 cm. Alghind: 6500 € Haamrihind: 8250 €](https://vernissage.ee/toode/august-matthias-hagen-udu-korgmaestikus-1840-oli-louend-263-x-422-cm-alghind-6000-e/) - Kuigi August Matthias Hagen jäi juba poisikesena õnnetul kombel ühest silmast pimedaks, ei takistanud see tal kujundamast oma kunstnikukarjääri, kuigi hilisemas kõrges eas tema nägemine siiski halvenes. Ta sündis Valga külje all, töötas ja õppis Tartus, täiendas end Saksamaal, reisis mitmel pool Euroopas, sai vabakunstniku staatuse Peterburi kunstiakadeemiast. Hageni kogemused on suurilmalikud ning need kajastuvad
- [Andrei Jegorov. Vaade Narva jõele. 1937. Õli, lõuend. 52,7 x 70,7 cm. Alghind: 16500 €](https://vernissage.ee/toode/andrei-jegorov-vaade-narva-joele-1937-oli-louend-527-x-707-cm-alghind-16500-e/) - Jegorov maalis juba 1910. aastatel Narva jõe äärseid külasid. Tal on 1920 – 1930. aastatest rida Narva ja Narva-Jõesuu vaateid. Käesolev teos kujutab jõge suudme lähedal. Teos on fikseeritud Jegorovi 1948. aastal Tallinna Kunstihoones toimunud isikunäituse ja 1978. aastal Eesti Kunstimuuseumis Kadrioru lossis korraldatud isikunäituse kataloogides. ML All paremal: A. Jegorov 1937. Ülal alusraamil: VAADE NARVA
- [Alo Hoidre. Naised rannas. 1980. aastad. Õli, masoniit. 42,4 x 53 cm. Alghind: 2300 € Haamrihind: 5000 €](https://vernissage.ee/toode/alo-hoidre-naised-rannas-1980-aastad-424-x-53-cm-alghind-2300-e/) - Nagu mõni teinegi kunstnik vanemas eas, läks A. Hoidre viimasel loomeperioodil üpris lustakaks, pannes oma hea joonistusoskuse mängu arvukates aktikompositsioonides. Hallis tonaalsuses nn grisaille-maalis on tema Richard Kaljot meenutav aktivaldamine eriti selgelt näha, Kuigi Riigi Kunsttööstuskoolis ja Riigi Kõrgemas Kunstikoolis graafikat õppinud ning 1980. aastateni eelkõige graafikaga esinenud, on Hoidre paralleelselt kogu aeg ka maalinud.
- [Allex Kütt. Tallinna sadam I. 1959. Ofort, paber. Plm 43,9 x 59,7 cm. Alghind: 1200 € Haamrihind: 2000 €](https://vernissage.ee/toode/allex-kutt-tallinna-sadam-i-1959-ofort-paber-plm-439-x-597-cm-alghind-1200-e/) - Teos on eeltöö kuivnõela-reservaažitehnikas lehele Puksiiris 5-lehelises graafilises sarjas Tallinna sadam (1960). Sadam oma laevade, dokkide, kraanade ja nende vahel sagivate inimestega oli karmi stiili valitsemise ajal üks paljude kunstnike, sealhulgas A. Küti lemmikmotiive. Ta lõpetas Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi graafika alal 1949. aastal ning kuulus alates 1950-ndatest eesti juhtivate graafikute hulka. Ta valdas meisterlikult
- [Allex Kütt. Motokross. 1971. Söövitus, paber. Plm 39,3 x 58 cm. Alghind: 1200 € Haamrihind: 2300 €](https://vernissage.ee/toode/allex-kutt-motokross-1971-soovitus-paber-plm-393-x-58-cm-alghind-1200-e/) - Tõmmis on ilmselt olnud kuskil NSV Liidus näitusel. A.Kütti paelusid n.ö. mehised ja dünaamilised teemad: tehased, metsatööd, kalurid, sportlased. Samas huvitas teda ka teadus, nt astronoomia (sari Tõravere observatoorium, 1973). Tal oli - eriti 1960-ndatel - keeruka sümboltähendusega töid ning 1980-ndatel lõi ta suure sarja fantastilis-nägemuselikke kompositsioone. All vasakul:»Мотокросс» (дравление) 5/10 All paremal: AKütt 71
- [Agu Pilt. Naine lakaga. 1990. Akvarell, tušš, hõbe, paber. Lm 45,8 x 34,8 cm. Alghind: 1500 €](https://vernissage.ee/toode/agu-pilt-naine-lakaga-1990-akvarell-tuss-hobe-paber-lm-458-x-348-cm-alghind-1500-e/) - Tõnis Vindi ringist väljakasvanud kunstnikest oli Agu Pilt üks omapärasemaid, kes jälgis tähelepanelikult kunsti- ja moeajakirju, tabades teatud vaimseid trende enne, kui need jõudsid siin idanema hakata. Oma art déco’le tagasivaatavais, stiililiselt lihvitud akvarellides armastab ta kujutada domina-tüüpi naisakte, kes on tõstetud poodiumitele. Tema rafineeritud esteetikaga akvarellid on võitmas kunstiloos positsiooni, mida nad väärivad. ML
- [Varmo Pirk. Öine meri.1979. Õli, kartong. 49 x 69,8 cm. Alghind: 8000 €](https://vernissage.ee/toode/varmo-pirk-oine-meri-1979-oli-kartong-49-x-698-cm-alghind-8000-e/) - Varmo Pirk sündis Smolenski lähedal Venemaal, kuid tema vanemad kolisid tagasi Eestisse kui laps oli alla aasta vana. Ta õppis Tartu Poeglaste Gümnaasiumis, kus tema õpetajateks olid Juhan Nõmmik ja Eerik Haamer ning klassivennaks Elmar Kits. 1938. aastal astus ta Pallasesse, kus õppis juba Villem Ormissoni, Kaarel Liimandi ja Aleksander Vardi käe all. Tema loomingulise
- [Tõnis Laanemaa. Valge puri. 1969. Akvarell, guašš, paber. Lm 43,1 x 50 cm. Alghind: 1300 €](https://vernissage.ee/toode/tonis-laanemaa-valge-puri-1969-akvarell-guass-paber-lm-431-x-50-cm-alghind-e/) - Rühmituse ANK’64 liikme, ERKI 1966. aastal lõpetanud Tõnis Laanemaa varane sümbolistlik töö, mis meenutab pikksilmas nähtud vaadet merele kauge imeväikse purjekaga. ML Tõnis Laanemaa on õppinud nii maali kui graafikat ja eelkõige ka just viimase vallas ehk vabagraafiku ja plakatikunstnikuna. Kuid tema akvarellegi tuleb ette ning merelained ja paadipurjed on tema meeli puudutanud oksjonitel varemgi.
- [Malle Leis. Põiming sinilillas gammas. 1966. Õli, papp. 70,1 x 49,3 cm. Alghind: 4500 €](https://vernissage.ee/toode/malle-leis-poiming-sinililles-gammas-1966-ol-papp-701-x-493-cm-alghind-4500-e/) - Malle Leis õppis 1958–61 Tartu Kunstikoolis ning 1961–67 ERKI-s algul metallikunsti, lõpetas aga lavakujunduse alal. Kuulus üliõpilasrühmitusse ANK’64. Leis on viljelnud lillede ja puuviljadega natüürmorti, maastikumaali ja portreed. Tema tööde mõju ei ole seletatav ainuüksi kunstniku meisterlikkusega, dekoratiivse talendi ja värvijulgusega, vaid ka tõelise kiindumusega loodusesse. Malle Leisi õpinguteaegne, väga huvitav abstraktne kompositsioon põimuvate vormidega,
- [Malle Leis. Lilled IX. 1972. Serigraafia, paber. Km 60,6 x 60,8 cm. Alghind: 1500 €](https://vernissage.ee/toode/malle-leis-lilled-ix-1972-serigraafia-paber-km-606-x-608-cm-alghind-1500-e/) - Üks varasemaid töid Leisi rohkem kui 100-numbrilises Lillede-sarjas, mille tegemine ulatus 1990-ndatesse. Pop-kunst armastas paljukasutatud, äraleierdatud motiive massikultuurist ja igapäevaelust ning neid reklaamiliku löövusega kilbile tõsta. Seda teeb antud juhul roosidega ka Leis, kelle varane looming on särav lehekülg Eesti pop-kunstis. (Mai Levin) All vasakul: Lilled IX serigraafia 16/17 All paremal: M. Leis 1972.a.
- [Kaljo Põllu. Lõputu aeg. 1966. Linoollõige (koloreeritud). Km 35,7 x 26,5 cm. Alghind: 1800 €](https://vernissage.ee/toode/kaljo-pollu-loputu-aeg-1966-graafika-linoolloige-koloreeritud-alghind-1800-e/) - Väsimatult otsiva vaimuga Põllu on Eesti kunstiajaloos tuntud kui üks meie avangardistliku kunstimõtte edendajaid. Tema eesvedamisel loodi 1967. aastal Tartus kunstirühmitus Visarid, kes tõi Eesti kunstimaastikule sihipäraselt uusi kaasaegseid loomemeetodeid. Põllu juhtimisel kujunes Tartu ülikooli kunstikabinetist 1960. aastatel Eesti kunstiloo üks olulisemaid interdistsiplinaarseid kultuurifenomene, kus üheks oluliseks suunaks oli ka Eesti kunstiellu läänemaailma kunstiteoreetilise mõtte
- [Jüri Arrak. Häving. 1968. Õli, segatehnika (plekk, traat, puit, värvituubid), papp. 48,7 x 70 cm. Alghind: 18000 €](https://vernissage.ee/toode/juri-arrak-having-1968-oli-segatehnika-plekk-traat-puit-varvituubid-papp-487-x-70-cm-alghind-18000-e/) - 1969. aasta lõpus hakkas näitustele ilmuma Jüri Arraku assamblaaže kõikvõimalikest äravisatud materjalidest, mis esitavad vohava tehiskeskkonna, looduse reostatuse ja hävingu kujundeid. Käesolev töö on vähetuntud, ent oma ägedas ekspressiivsuses huvitav. (Mai Levin) Jüri Arrak oli, on ja jääb kahtlemata suureks loojaks, kuid käesolev oksjoniteos tõestab, et temas võis peituda hävitajatki. Kuid ärgem võtkem seda hukatuslikult
- [Johannes Võerahansu. Lõuna-Eesti motiiv. U. 1943. Õli, vineer. 36,5 x 61,5 cm. Alghind: 19000 €](https://vernissage.ee/toode/johannes-voerahansu-louna-eesti-motiiv-u-1943-oli-vineer-365-x-615-cm-alghind-19000-e/) - Johannes Võerahansu alustas kunstiõpinguid Ants Laikmaa ateljees juba 1919. aastal, kuid pidi õpingud katkestama. 1932–36 õppis ta Pallases Ado Vabbe ateljees maalimist, kooli täieliku kursuse lõpetas 1940. aastal. Pärast seda töötas õppejõuna Tartus, 1957–66 oli Tallinna kunstiinstituudis professor ja maalikateedri juhataja. Teose koloriit ja vormikäsitlus on väga lähedased teistele 1943. aastal vineerile maalitud Lõuna-Eesti maastikele,
- [Ilmar Malin. Kooslus. 1983. Graafika. Lito (koloreeritud). Vm 28 x 21 cm. Alghind: 580 €](https://vernissage.ee/toode/ilmar-malin-kooslus-1983-graafika-lito-koloreeritud-vm-28-x-21-cm-alghind-580-e/) - Tänavu tähistati I. Malini 100. sünniaastapäeva. Ta lõpetas 1954. aastal ERKI. Tema varasemad portreed paistavad silma psühhologismi, kompositsioonid ebakonventsionaalsuse ja sümbolistliku tendentsi poolest. 1960. aastate keskel hakkab tekkima sürrealistliku kallakuga teoseid. Sürrealistlikud kujutlusmängud, millel võib olla reaalne aluspõhi, muutuvad domineerivaiks 1970. aastate maalides , joonistustes ning graafikas. See fantastiline kujund on sümboliseerib ebamugavat kooslust, mida
- [Ervin Õunapuu. Vaikne lend. 1996. Õli, lõuend papil. 55 x 46 cm. Alghind: 6500 €](https://vernissage.ee/toode/ervin-ounapuu-vaikne-lend-1996-oli-louend-papil-55-x-46-cm-alghind-6500-e/) - Vanemuise teatri kauaaegne kunstnik Ervin Õunapuu hakkas Tartu kunstinäitustel esinema 1977. aastal. Tema looming on algusest peale olnud sürrealistlik-sümbolistlik, nii ka käesolev töö lõputu sulerajaga piirideta tühjas ruumis. (Mai Levin) Pöördel: "VAIKNE LEND" (ÕLI) Ervin Õunapuu`96
- [Enno Hallek. Maastik. 1970. Õli, lõuend. 39 x 50 cm. Alghind: 1300 €](https://vernissage.ee/toode/enno-hallek-maastik-1970-oli-louend-39-x-50-cm-alghind-1300-e/) - Rohukülas sündinud kunstnik õppis aastail 1953–58 Stockholmi kunstikõrgkoolis, kus aastail 1981–91 oli maali- ja monumentaalkunsti professor ning monumentaalkunsti osakonna juhataja. Ta on olnud mõjutatud popkunstist ja kontseptualismist. Kuulsuse tõi talle Stockholmi metroojaama Stadion kujundus. On saanud ka Kristjan Raua preemia ning Eerik Haameri nimelise kunstiauhinna. Halleki lemmikmotiivid on vikerkaar ja päikeseloojang, mida ta imetles sageli
- [Elmar Kits. Mustlane. 1936-39. Õli, lõuend. 109, 5 x 79,5 cm. Alghind: 9900 €](https://vernissage.ee/toode/elmar-kits-mustlane-1936-9-oli-louend-109-5-x-795-cm-alghind-9900-e/) - Tartus sündinud ja Pallases Aleksander Vardi, Kaarel Liimandi, Villem Ormissoni ja Ado Vabbe käe all õppinud Elmar Kits on üks meie andekamaid ja mitmekülgsemaid maalijaid. Ta on loonud teoseid nii impressionistlikus, realistlikus, abstraktses kui ka poolabstraktses laadis. Samuti pärineb temalt suur hulk monumentaalmaale. Antud teos esines Pallase lõpetajate näitusel 1939. aasta oktoobris (seda mainib oma
- [Aleksander Pilar. Laeva ülemisel tekil. 1967. Akvarell,paber. Lm 50,4 x 66,7 cm. Alghind: 1800 €](https://vernissage.ee/toode/aleksander-pilar-laeva-ulemisel-tekil-1967-akvarellpaber-lm-504-x-667-cm-alghind-1800-e/) - Aleksander Pilar sündis Sevastoopolis Musta mere laevastiku ohvitseri perekonnas. Eestis elas ta aastast 1922. Aastatel 1938-41 õppis Riigi Kunstööstuskoolis. Tema eriline meisterlikkus avanes just akvarellitehnikas – Pilar olevat võrrelnud akvarelli maalimist vehklemisega: “Maalimine on nagu vehklemine: üks viga ja sa oled kaotanud.” Kunstnik on viljelenud linnavaadet, maastikku, sh tööstusmaastikku, ka natüürmorti ja portreed. Eesti akvarellistide
- [Sirje Runge. Väike katastroof I. 1989. Õli. Lõuend. 50 x 80 cm. Alghind: 4500 €](https://vernissage.ee/toode/sirje-runge-vaike-katastroof-i-1989-oli-louend-79-x-485-cm-alghind-4500-e/) - Sirje Runge on eesti maalikunsti stiilipuhtaim minimalismi esindaja, kelle looming on rajatud imepeentele tooniüleminekutele, teist tooni valguse peaaegu märkamatule sisenemisele ja hajumisele valitseva tooni areaalis. 1980. aastate teisel poolel sündis ka suureformaadiliste Katastroofide sari. Sel kümnendil liikus kunstnik „õilsa lihtsuse ja rahuliku suurejoonelisuse poole“, kasutades Goethe väljendit. Seda vaatamata dramaatilistele nimetustele. (Mai Levin) All paremal:
- [Naima Neidre. Noored. 1968/1997. Joonistus. Värviline kriit, paber. Lm= km 61,7 x 58,7 cm. Alghind: 1900 €](https://vernissage.ee/toode/naima-neidre-1968-1997-joonistus-varviline-kriit-paber-lm-km-617-x-587-cm-alghind-1900-e/) - Naima Neidre kuulub 1960. aastate lõpul -1970. aastate algul eesti graafikasse tulnud noorte naiskunstnike plejaadi, kes olid kõik omaette isiksused. Tema meelistehnika oli ofort, eeskätt värviline ofort. 1960. aastate lõpus – 1970. aastatel on ta esinenud ka õrnatooniliste unistuslike joonistuste ja akvarellidega. Neid aegu meenutab see kriidijoonistus, mis varieerib ühe varasema töö motiivi. All paremal:
- [Richard Uutmaa. Viinamarjaveini tööstuses. 1947. Õli, lõuend. 49 x 69 cm. Alghind: 4000 €](https://vernissage.ee/toode/richard-uutmaa-viinamarjaveini-toostuses-1947-oli-louend-495-x-692-cm-alghind-4000-e/) - Uutmaa viibis koos E. Einmanniga 1947. aastal loomingulisel komandeeringul Armeenias, mille muljetel valmis õlimaale, samuti pannoo veinikauplusele Ararat Tallinnas. Teos esines samal aastal näitusel 7 aastat Nõukogude Eesti kunsti (nimetuse all Veinitööstuses). See on fikseeritud monograafia Richard Uutmaa. Armastades Eestimaad kataloogiosas (Tallinn 2008, lk. 309, nr. 111). ML All paremal: R. Uutmaa. 1947.a. Pöördel: R.
- [Kaljo Põllu. Algus. 1999. Õli, ready-made, papp. 1999. 77 x 73,5 cm. Alghind: 2800 €](https://vernissage.ee/toode/kaljo-pollu-algus-1999-oli-ready-made-papp-1999-77-x-73-cm-alghind-2800-e/) - Kaljo Põllu, hariduselt klaasikunstnik ja kutsumuselt õpetaja, oli pidevas muutumises loovkunstnik ning eesti kunstielu võimas uuendaja ja teoreetik. Ta on loonud modernistlikke kolmemõõtmelisi objekte, sotsiaalse sisuga graafikat, maale, eksliibriseid, illustreerinud ka Lennart Meri raamatuid, avaldanud uurimusi kaljukunstist jne. Nagu Ülo Soosterit, nii paelus Põllutki alates 1970. aastatest muna kui elukandva vormi motiiv. Töö on ilus
- [Boris Niinemäe. Paadisild skäärides. 1960 – 70. aastad. Õli, lõuend. 80 x 100 cm. Alghind: 3500 €](https://vernissage.ee/toode/boris-niinemae-paadisild-skaarides-1960-70-aastad-oli-louend-90-x-100-cm-alghind-3500-e/) - Malmõs tegutsenud Niinemäe stseenid maarahva elust minevikus on muutunud populaarseks. Kuid ta on käsitlenud ka Rootsile iseloomulikku ainestikku. ML All paremal: NINEMAE. Alusraamil ülal: Pa skargardsbryggan
- [Varmo Pirk. Abstraktsioon. 1966. Õli, papp. 49 x 39,8 cm. Alghind: 3500 €](https://vernissage.ee/toode/varmo-pirk-abstraktsioon-1966-oli-papp-45-x-355-cm-alghind-3500-e/) - Varmo Pirk sündis Smolenski lähedal Venemaal, kuid tema vanemad kolisid tagasi Eestisse kui laps oli alla aasta vana. Ta õppis Tartu Poeglaste Gümnaasiumis, kus tema õpetajateks olid Juhan Nõmmik ja Eerik Haamer ning klassivennaks Elmar Kits. 1938. aastal astus ta Pallasesse, kus õppis juba Villem Ormissoni, Kaarel Liimandi ja Aleksander Vardi käe all. Tema loomingulise
- [Johannes Greenberg. Naine valge pearätiga. 1940 - 1944. 73 x 51 cm. Õli, lõuend. Alghind: 6500 €](https://vernissage.ee/toode/johannes-greenberg-naine-valge-pearatiga-1940-1944-73-x-41-cm-oli-louend-alghind-6500-e/) - 1940-ndatel püüdsid kunstnikud tollal nõutud töö-teemalisi kompositsioone teha. Ka Greenberg polnud erand. Antud maal kuulubki lahenduselt Greenbergi sõjaaegsete ning -järgsete teoste hulka, milles ta püüdis kohaneda nõutud temaatilise maali reeglitega. See on tõenäoliselt samaaegne maaliga „Naine valge tanuga“ (vt Hilja Läti monograafia „Johannes Greenberg 1887–1951“ kataloogiosa, Tln 1990, lk 83). Maalil kujutatud valge rätikuga naisterahvas
- [Luulik Kokamägi. Lamav akt. 1965. Õli, papp. Vm 34,2 x 60,9 cm. Alghind: 2000 €](https://vernissage.ee/toode/luulik-kokamagi-lamav-akt-1965-oli-papp-338-x-609-cm-alghind-2000-e/) - Pärnus õpetaja perekonnas sündinud ja 1953. aastal kunstiinstituudi lõpetanud Luulik Kokamägi kujunes heaks portretistiks ja figuurimaalijaks juba 1950-ndate aastate keskel. Tema varasemad portreed on väheldase formaadiga, mõneti vanameisterlikult tumedapoolses, peenetundeliselt nüansseeritud gammas. 1950. aastate lõpul muutus tema õhulisemaks, ekspressiivsemaks, koloriit helenes. Luulik Kokamägi on jäädvustanud paljusid meie tuntud kultuuritegelasi. Omaette grupi tema teostest moodustavad maalid,
- [Aleksander Pilar. Vaade Toompeale kunstiinstituudi juurest. 1966. Akvarell, paber, dubleeritud papile. Vm 44,5 x 53 cm. Lm 45,3 x 54,1 cm. Alghind: 1900 €](https://vernissage.ee/toode/aleksander-pilar-vaade-toompeale-kunstiinstituudi-juurest-1966-akvarell-paber-dubleeritud-papile-lm-453-x-541-cm-alghind-1900-e/) - Esiplaanil vasakul on 1960. aasta suvel avatud Tallinna Kaubamaja. Viru hotelli tollal polnud, keskväljak oli tühi, Estonia haljasala ümber olid veel bussipeatused. Vaadet kunstiinstituudi juurest või akendest Toompea suunas on kujutanud paljud kunstnikud. ML All paremal. APilar 66
- [Mari Roosvalt. Noored vestlemas. 1978. Tempera, paber. Vm 59.5 x 54.5 cm. Alghind: 1800 €](https://vernissage.ee/toode/mari-roosvalt-noored-vestlemas-1978-tempera-paber-vm-59-5-x-54-5-cm-alghind-1800-e/) - 1969. aastal ERKI lõpetanud Mari Roosvalt ühendas oma varasemas loomingus realistlikult-maaliliselt käsitletud figuurid ja loodusfragmendid konstruktivistlik- geomeetriliste vormide-pindadega. Sellise sünteesi näide on käesolev kompositsioonieskiis. ML All paremal: M. Roosvalt 1978
- [Erich Pehap. Kohalik talent (Harfimängija). 1967. Graafika, N.D.M, paber. Vm  44,5 x 33 cm. Alghind: 1200 €](https://vernissage.ee/toode/erich-pehap-kohalik-talent-harfimangija-1967-graafika-n-d-m-paber-vm-445-x-33-cm-alghind-1200-e/) - Kuna teos on ära toodud ja reprodutseeritud näitusekataloogis “Eric Pehap. Valik graafikat. Selected prints 1932–1972” (St Peter’s Exhibition Hall, Toronto 1972, nr 292) siis jääme kataloogi andmete juurde (lehele märgitud new direct method – uus otsene meetod, mis oli Pehapi autoritehnika).Harfimängijat kujutavas töös loob meeleolu õnnestunud valgusekäsitlus. (Mai Levin) Erich Pehap õppis Pallases 1932–33 maalikunsti
- [Sigrid Uiga. Sammuvad kalurid. Kavand. 1961. Õli, lõuend. 59,8 x 55 cm. Alghind: 1300 €](https://vernissage.ee/toode/sigrid-uiga-sammuvad-kalurid-kavand-1961-oli-louend-598-x-55-cm-alghind-1300-e/) - Sigrid Uiga alustas kunstiõpinguid sõja ajal Pallases ning lõpetas need 1961. aastal ERKI-s. Tema diplomitööks oli kompositsioon „Sammuvad kalurid“ (178 x 182), mis kuulub Eesti Kunstiakadeemia muuseumile. See töö on oma üldistatud vormi ja rõhutatud rütmiga päris huvitav ning seda on ka kavand. Kunstniku laad kujunes välja karmi stiili leviku ajal. (Mai Levin) Teos ise
- [Eugen Kask. Härg. 1968. Õli, lõuend kiudplaadil. 49,2 x 74 cm. Alghind: 1500 €](https://vernissage.ee/toode/eugen-kask-harg-1968-oli-louend-kiudplaadil-492-x-74-cm-alghind-1500-e/) - Esmapilgul näib teos abstraktsena, maalilise pleki mõjul rajanevana. Pilt kujutab aga lamavat härga, peaga vasemal. 1940. aastat algupoolel Pallase jätkukoolides õppinud, Rootsis elades end Prantsusmaal täiendanud Kask on oma värskes maalikäsitluses lähedane abstraktsionistidele-tašistidele (pr.k tache – plekk), ent samas säilitanud figuratiivse kujundikeele. Tal on veel maale loomadest-lindudest, sh härjast. (Mai Levin) All paremal: EKasK-68
- [Tarmo Roosimölder. Maastik Budaga puu taga. 1991. Õli, lõuend. 103 x 71,7 cm. Alghind: 3000 €](https://vernissage.ee/toode/tarmo-roosimolder-maastik-bubaga-puu-taga-1991-oli-louend-103-x-717-cm-alghind-3000-e/) - Buba sõudmas tasasel järvel mägede vahel või ootamas soost sõpru, kükitamams raagus puu otsas või sele all – tegu on imepisikese, justkui näotu figuuriga keset laia ja tühja igavikku, kes Roosimöldri 1990. aastate loomingus kordub. Ilmselt pole tema suurus, või õigemini väiksus, nii nagu näotus juhuslik, vaid sümboliseerib budistlikku arusaama inimese alandlikkusest elu ees, tema
- [Nikolai Kormašov. Akt punaste kingadega. 1961. Õli, lõuendil. 80 x 65 cm. Alghind: 6000 €](https://vernissage.ee/toode/nikolai-kormasov-akt-punaste-kingadega-1961-oli-louendil-80-x-65-cm-alghind-6000-e/) - Karmi stiili aegses Kormašovis on sageli nähtud peamiselt kompositsioonide ja portreede maalijat, kuid ta on nende kõrval loonud töid ka muudes žanrites. Karm stiil polnud üldiselt nii karm, nagu ette kujutatakse. Taheti lihtsalt end väljendada eredamalt ja paeluvamalt. Blond akt punaste kingadega kullakal foonil on meeldejääv. (Mai Levin) Pöördel, alusraamil: "AKT PUNASTE KINGADEGA" 80 X66
- [Valdur Ohakas. Lilled. 1989. Õli, lõuend. 100,2 x 80 cm. Alghind: 5800 €](https://vernissage.ee/toode/valdur-ohakas-lilled-1989-oli-louend-1002-x-80-cm-alghind-5800-e/) - Aastatel 1942–43 õppis Valdur Ohakas Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Koolis Eerik Haameri ja Johannes Greenbergi käe all, 1944–48 Tartu Riiklikus Kunstituudis Johannes Võerahansu ja Elmar Kitse juhatusel. Kool jäi tal aga lõpetamata, kuna 1949. aastal ta arreteeriti koos rühma kunstitudengitega ja saadeti Vorkuta vangilaagrisse, kust vabanes 1956. aastal. Valdur Ohakale sel aastakümnel nii iseloomulikul pruunil
- [Ludmilla Siim. Sfinksi öine jalutuskäik. 1992. Õli, lõuend. 140 x 120 cm. Alghind: 6500 €](https://vernissage.ee/toode/ludmilla-siim-sfinksi-oine-jalutuskaik-1992-oli-louend-140-x-120-cm-alghind-6500-e/) - Ludmilla Siim-Kaasinen lõpetas 1958. aastal Tartu Kunstikooli ja aastal 1965 maali erialal ERKI. Tema tähelend 1970ndatel valgustab ja hoiab tähelepanu orbiidis ka tema hilisemat, Soomes sündinud loomingut. Originaalseks visionääriks jäi ta sealgi. (Mai Levin) Ludmilla Siim on galerii Vernissage oksjonitelt tuttav ja esinenud edukalt neil ennegi. Tihti on tema töödesse põimitud mitu kihti, peidetud motiivid
- [Jüri Arrak. Pilt ja Kala. 2008. Õli, ese, masoniit. 69,5 x 49 cm. Alghind: 14000 €](https://vernissage.ee/toode/juri-arrak-having-1968-segatehnika-plekk-traat-puit-varvituubid-oli-papp-487-x-70-cm-alghind-18000-e/) - Jüri Arrakul on terve rida maale kaladega: tarvitseb meenutada endise Kirovi kalurikolhoosi esinduskaupluse jaoks Vana-Viru 1 jaoks 1980. aastatel maalitud viit suurt pilti. Käesolev pilt on kammerlikum ja mõistatuslikum, keskendades tähelepanu ehtsa raamiga raamitud peale, mis on nagu pilt pildis. (Mai Levin) All keskel: J. Arrak 2008. Taga, ülal vasakul: Jüri Arrak „PILT JA KALA“
- [Malle Leis. Septembri tuul. 1994. Akvarell, guašš, paber. Vm 52,5 x 72,1 cm. Alghind: 2900 €](https://vernissage.ee/toode/malle-leis-rohud-1999-akvarell-guass-paber-vm-525-x-721-cm-alghind-2900-e/) - Aastal 2000 oli Kunstihoone galeriis Malle Leisi ja Villu Jõgeva ühisnäitus Horisondid, kus Malle Leisilt olid väljas serigraafiad ning akvarelli-guašimaalid kõikvõimalikest rohtudest ja õitsvatest taimedest. Villu Jõgevalt oli aga retseptoritega heliinstallatsioon, mis vaataja lähenedes piltidele hakkas tegema putukasuminat. Käesolev kaunis teos meenutab seda näitust. All paremal: LEIS 1994
- [Lembit Sarapuu. Kujur vabastab kivirahnust tubli öökulli! 2020. Õli. Lõuend kleebitid papile. 65 x 54 cm. Alghind: 7500 €](https://vernissage.ee/toode/lembit-sarapuu-kujur-vabastab-kivirahnust-tubli-ookulli-2020-oli-louend-kleebitid-papile-65-x-54-cm-alghind-7500-e/) - Lembit Sarapuu oli üks 1950/60. aastate põlvkonna tähtedest, köitev mitte ainult oma erilise huumori, vaid ka maalilise kvaliteedi poolest. Maalis kajastub tema legendaarseks muutunud looduslähedane eluviis, aga see on ka väike lugupidamisavaldus tema skulptorist abikaasa Ellen Kolgi tööle. ML All paremal: Lembit
- [Nikolai Kormašov. Sügisene tee. 1988. Õli, lõuendil. 52 x 71 cm. Alghind: 5000 €](https://vernissage.ee/toode/nikolai-kormasov-sugisene-tee-1988-oli-louendil-52-x-71-cm-alghind-5000-e/) - Etüüd, mis lähtub Tartu Kunstimuuseumis olevast suuremast maalist Sügisene tee (1984). Kunstnik sõitis aastakümneid kevaditi ja sügiseti oma Tailova maakodu ja Tallinna vahet ning iseäranis haarasid teda sügisesed maastikud tee ääres: koristatud põllud, pilvi ja puid kaasa kiskuvad tuuled ning kõigest põgusalt üle libisev päikesevalgus. All paremal: НКорм. 88.
- [Raivo Korstnik. Akt. 1984. Õli, kartong. 70 x 43 cm. Alghind: 2500 €](https://vernissage.ee/toode/raivo-korstnik-akt-1984-oli-kartong-70-x-43-cm-alghind-2500-e/) - Punapäine Istuv akt on punase draperii taustal ja üle kallatud punakast vakgusest. Korstniku maalid paistavad üldiselt silma jõulise värvimõjuga. Värv ja vorm hoiavad tema aktimaalides sensuaalsust vaos. All vasakul: RK84 Pöördel ülal vasakul: AKT 1984.a. õli/kartong 70 x 43 cm Pöördel, ülal vasakul: Raivo Korstnik s.1932.a.
- [Raivo Korstnik. Vana veski. 1979. Õli, kartong. 79,8 x 49,8 cm. Alghind: 3300 €](https://vernissage.ee/toode/raivo-korstnik-vana-veski-1979-oli-kartong-798-x-498-cm-alghind-3300-e/) - Veskeid polnud tollal enam vaja, mõni üksik mölder veel tegutses. Korstniku veski on ühe minevikku vajuva tegevusala, elustiili ja epohhi sümbol, mõneti tontlik, aga ka filosoofiline. Alates 1960. aastatest tõstatas eesti kunst sageli tõsiseid teemasid. All paremal: RK79 Pöördel, ülal keskel: Raivo Korstnik „Vana veski“ 1979.a. õli/kartong 79,2 x 49,6 cm
- [Aleksander Pilar. Poiss laua taga. 1946. Akvarell, paber. Lm = km 39,5 x 30 cm. Alghind: 1100 €](https://vernissage.ee/toode/aleksander-pilar-poiss-laua-taga-1946-akvarell-paber-lm-km-395-x-30-cm-alghind-1100-e/) - Kunstiturul on vilksatanud Pilari samas tehnikas „Poiss lugemas“, samuti aastast 1946. Siin on poiss nähtavasti tüdinenud õppimisest ja tegeleb millegi muuga. Tollal tegutses kunstnik Tartus, tegi kavandeid plakateile, ajakirjandusgraafikat ja raamatuillustratsioone, sh lastele mõeldud väljaannetele. Võimalik, et need akvarellid olid määratud illustratsioonideks ajakirjale „Pioneer“. ML All paremal: APilar 46
- [Gustav Raud. Liis Raua portree. 1937. Õli, lõuend. 97 x 130 cm. Alghind: 9000 €](https://vernissage.ee/toode/gustav-raud-liis-raua-portree-1937-oli-louend-97-x-130-cm-alghind-9000-e/) - Ajastuhõnguline portree kujutab kunstniku tulevast abikaasat, kirjandusteadlast Liis Tohvrit (1903 – 1984). Gustav Raud on teda maalinud ka 1935. (erakogu) ja 1938. aastal (Aias, Eesti Kunstimuuseum). Poos laseb aimata lähemat tutvust. Kleidi helesinine oli üks kunstniku meelisvärve. G. Raud on loonud terve portreegalerii Tartu kultuuriinimestest. ML Gustav Raud, kes lõpetas Pallase 1934, oli Tartu silmapaistvamaid
- [Avo Keerend. Tants. Hommage à Vabbe. 1966. 2-värv.linoollõige, paber. Plm 36 x 37.5 cm. Alghind: 1200 €](https://vernissage.ee/toode/avo-keerend-tants-hommage-a-vabbe-1966-2-varv-linoolloige-paber-plm-36-x-37-5-cm-alghind-1200-e/) - Avo Keerend õppis graafikat aastail 1936 – 40 Riigi Kunsttööstuskoolis ja 1940 – 41 J. Koorti nim. Riigi Rakenduskunsti Koolis. Sõja-aastatel õppis ta maali Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Koolis Eerik Haameri juhatusel, Eesti kunstiellu lülitus ta pärast ERKI lõpetamist 1953. aastal. Ado Vabbega puutus Keerend kokku Tartu kunstiinstituudis 1940. aastate lõpus ning 1953 -56. aastal,
- [Kaljo Põllu. Päikesekiir. 1999. Õli, lõuend. 82 x 102,7 cm. Alghind: 6000 €](https://vernissage.ee/toode/kaljo-pollu-paikesekiir-1999-oli-louend-82-x-1027-cm-alghind-6000-e/) - Poeetiline pilt sellest, kuidas Päike äratab Maa-ema. Motiiv varieerib metsotintot Maa-ema ja päikesekiir (1988) 40-lehelisest sarjast Taevas ja maa (1987 – 1991). All paremal: K.Põllu. 1999 Pöördel, sildil: Kaljo Põllu. Päikesekiir 1999 Õli lõuendil (83 x 103,3)
- [Uno Roosvalt. Tšiili linnud. 1977. Pehmelakk, paber. Lm 59,8 x 75 cm. Plm 49,5 x 63,5 cm. Alghind: 1500 €](https://vernissage.ee/toode/uno-roosvalt-tsiili-linnud-1977-pehmelakk-paber-lm-598-x-75-cm-plm-495-x-635-cm-alghind-1500-e/) - Maalija Uno Roosvalt on noorena ka illustreeritud üsna palju raamatuid. Ta sai 1978. aastal diplomi Moskva näituselt Raamatukunst 1977 Tšiili kirjaniku Pablo Neruda eesti keelde tõlgitud luuletuskogu Kivid ja linnud illustreerimise eest. Selle tööga jäi ta ka ise väga rahule ning on illustratsioonide kõrval teinud ka paar vabagraafilist lehte Neruda ainetel. ML All paremal, plaadil:
- [Lembit Nõmmeots. Natüürmort. 1958. Õli, lõuend. 32,1 x 60 cm. Alghind: 1650 €](https://vernissage.ee/toode/lembit-nommeots-natuurmort-1958-oli-louend-321-x-60-cm-alghind-1650-e/) - Lembit Nõmmeots sai kunstihariduse Eestis ning elas ja töötas pärast sõda Göteborgis, kus tal oli oma stuudio-galerii. Ta kuulus seal Uute kunstnikerühmituste assotsiatsiooni. Nõmmeots viljeles kubismist mõjutatud geomeetrilist dekoratiivset laadi. Natüürmort on keskne žanr tema loomingus. Tähtsad pole niivõrd kujutatud objektid, kuivõrd pildiruumi, pildipinna ja värvi omavahelised suhted. Nõmmeotsa tööd mõjuvad reeglina rõõmsalt ja dekoratiivselt.
- [Ado Lill. Mustvalge. 1960. aastate lõpp. Õli, papp. 92,5 x 74 cm. Alghind: 4000 €](https://vernissage.ee/toode/ado-lill-mustvalge-1960-aastate-lopp-oli-papp-925-x-74-cm-alghind-4000-e/) - Selle varajases töös on kunstnik püüdnud musta ja valget näidata täisväärtuslike värvidena, panna nad elama, omavahel võitlema, nii et musta värvi lausa niriseb. Ado Lille varasem loomeperiood – 1960 – 70. aastad – kuuluvad abstraktsionismi ekspressionistlikumasse tiiba, vaatamata sellele, et meil domineeris tollal geomeetrilis-konstruktiivne suund. ML All paremal: Lill
- [Uno Roosvalt. Viikingid. 1960. aastate algupool. Õli, papp. 64,5 x 80 cm. Alghind: 2800 €](https://vernissage.ee/toode/uno-roosvalt-viikingid-1960-aastate-algupool-oli-papp-645-x-80-cm-alghind-2800-e/) - Uno Roosvalt alustas kunstiõpinguid Tartu Kunstikoolis ja lõpetas seal 1962 kunstipedagoogilise osakonna. 1963–69 õppis Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis Lepo Mikko, Johannes Võerahansu ja Ilmar Kimmi käe all maali erialal. 1970–2011 oli ta Eesti Kunstiakadeemia dotsent, 1985–95 maalikateedri juhataja, 1974–76 üleliidulise kunstnike liidu stipendiaat. Eesti Kunstnike Liidu liige on ta alates 1975. aastast. Õpinguteaegne kompositsioonieskiis kõneleb
- [Valdemar Väli. Tütarlapse portree. 1946. Õli, lõuend. 37,3 x 36,7 cm. Alghind: 2200 €](https://vernissage.ee/toode/valdemar-vali-tutarlapse-portree-1946-oli-louend-373-x-367-cm-alghind-2200-e/) - 1943. aastal õpingud Pallases lõpetanud V. Väli esines juba 1940. aastatel tugeva portretistina, kes oli meisterlik joonistaja, tabas hästi sarnasust ja oskas luua portreteeritavale sobiva miljöö. Lüüriline, veidi endassetõmbunud ilmega portree tütarlapsest aknast hoovavas suvises valguses, ajastuomaste detailidega – patsid, pitsiga ääristatud kaelus – on tore leid ja värske nüanss tema selle kümnendi loomingus. ML
- [Malle Leis. Kuldne sügis. 1968. Lakk, papp. 29 x 20 cm. Alghind: 4000 €](https://vernissage.ee/toode/malle-leis-kuldne-sugis-1968-lakk-papp-29-x-20-cm-alghind-4000-e/) - Kui Malle Leisi hilisemates maalides on kesksel kohal meditatiivsus, mõtlikkus ja tunnetuslikkus ning viljakatesse 1970–80ndatesse jäävad loendamatud õrnad akvarellid, siis selles oksjonitöös esindatud varajane periood peegeldab tema otsivat, katsetavat ja üldistavat käekirja. Malle Leis hakkas lakkmaali vastu huvi tundma ERKI-s õppides. Mõnevõrra olid tema tööd selles tehnikas inspireeritud ikoonimaalist, samas abstraktsed, efektselt dekoratiivsed. ML All
- [Valli Lember-Bogatkina. Natüürmort haugiga. 1965. Akvarell, paber. Vm 58.5 x 79.1 cm. Alghind: 1800 €](https://vernissage.ee/toode/valli-lember-bogatkina-natuurmort-haugiga-1965-akvarell-paber-vm-58-5-x-79-1-cm-alghind-1800-e/) - Riigi Kunsttööstuskoolis ning Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Koolis dekoratiiv- ja monumentaalmaali õppinud V. Lember-Bogatkina on selle kunstiliigi kõrval töötanud edukalt ka akvarellmaali alal, luues portreesid, maastikke, linnavaateid, natüürmorte. Ta oli oma maalides laia joonega, lopsakas. Tema elurõõmus karakter avaldub mistahes töös. ML All paremal: V. L ember-Bogatkina 1965
- [Edgar Valter. Peibutus.1967. Õli, paber. 63,5 x 91,7 cm. Alghind: 7000 €](https://vernissage.ee/toode/edgar-valter-peibutus-1967-oli-paber-635-x-917-cm-alghind-7000-e/) - Edgar Valteri omanäoline ja isikupärane loomingupärand on äärmiselt mitmekesine ja mahukas. Laiemalt on ta tuntud lastekirjanikuna, raamatute illustraatorina, karikaturistina ning graafikuna, viimastel aastatel siiski aina enam avastatud ka viljaka maalikunstnikuna. Kunstnikuna on Valter iseõppinu, töötanud Kunstitoodete Kombinaadi dekooriateljee töölisena, aastast 1950 vabakunstnikuna. 1949. aastast alates osales ta järjepidevalt näitustel ning 1956. aastast kuulus Kunstnike Liitu.
- [Tõnu Mäsak. Tütarlaps akna juures. 1975. Õli, lõuend. 121,5 x 91 cm. Alghind: 4500 €](https://vernissage.ee/toode/tonu-masak-tutarlaps-akna-juures-1975-oli-louend-1215-x-91-cm-alghind-4500-e/) - Maalikunstnik ja kauaaegne ERKI õppejõud Tõnu Mäsak alustas kunstiõpinguid Tartu kunstikoolis 1950. aastal ja lõpetas selle 1957. aastal joonistamise ja joonestamise õpetaja kutsega. Õpinguid jätkas ta Tallinnas kunstiinstituudis, mille lõpetas 1963. aastal maalikunstniku kvalifikatsiooniga. Tema juhendaja oli Valerian Loik. Mäsak oli peamiselt portretist, kuid samavõrd tähtis oli talle vaba eneseväljendus. Tema loomingut iseloomustab lopsakas koloriit
- [Osvald Eslon. Kaljune rand. 1951. Õli, masoniit. 46 x 61 cm. Alghind: 2000 €](https://vernissage.ee/toode/osvald-eslon-kaljune-rand-1951-oli-masoniit-46-x-61-cm-alghind-2000-e/) - O. Eslon põgenes 1944. aastal Rootsi, kust asus 1949. aastal Kanadasse. Sealgi viljeles ta peamiselt linnavaadet ja maastikužanri nii õlimaalis kui ka akvarellis. See on Kanada idarannikule tüüpiline motiiv. ML All vasakul: O.ESLON 51 Pöördel: O. ESLON Artist from Estonia
- [Evald Okas. Jaapanlanna. 1964. Värviline lito (roosakas toon), paber. Lm 50,8 x 37 cm. Km 40,4 x 26 cm. Alghind: 3000 €](https://vernissage.ee/toode/evald-okas-jaapanlanna-1964-varviline-lito-roosakas-toon-paber-lm-508-x-37-cm-km-404-x-26-cm-alghind-3000-e/) - Levinumad on selle ilusa lito mustvalged tõmmised. 1963. aasta Jaapani-reisi tulemuseks oli suur hulk maale, graafikat ning joonistusi, mille keskne tegelane on jaapanlanna traditsioonilises kimonos. Kuna reis toimus sügisel, valmis suurem jagu töid järgnevatel aastatel. ML Plaadil, all paremal: EO 64. All vasakul: Jaapanlanna Autolito. All paremal: E. Okas 1964. Pöördel kunstniku tempel.
- [Erich Pehap. Party Time. 1974. Linoollõige, paber. Km 29,1 x 28,9 cm. Alghind: 1000 €](https://vernissage.ee/toode/erich-pehap-party-time-1974-linoolloige-paber-km-291-x-289-cm-alghind-1000-e/) - Erich Pehap õppis 1932 – 33 Pallases Nikolai Triigi juures maalimist, 1933 – 1934 Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Koolis keraamikat ja tarbegraafikat, 1934 – 39 Arkadio Laigo ning Roman Vaheri juures graafikat. Teise maailmasõja ajal Rootsi emigreerunud kunstnik leidis lõpliku elupaiga 1949. aastal Kanadas, kus ta osales aktiivselt kohalikus kunstielus, korraldades sealsete eesti kunstnike grupi-
- [Märt Bormeister (1916 – 1991), Kevadine talu 1975a, õli, masoniit, 25 x 35 cm](https://vernissage.ee/toode/mart-bormeister-1916-1991-kevadine-talu-1975a-oli-masoniit-25-x-35-cm/)
- [Märt Bormeister (1916 – 1991), Rehetuba, 1975a, õli, masoniit,  25 x 35 cm](https://vernissage.ee/toode/mart-bormeister-1916-1991-rehetuba-1975auli-masoniit-25-x-35-cm/)
- [Aleksandr Ivaškevitš. Donna nella Vasca, 2024.a. fotomaal (digital artprint)](https://vernissage.ee/toode/aleksandr-ivaskevits-donna-nella-vasca-2024-a-fotomaal-digital-artprint/) - 1/10 53 x 60 cm, raamiga 78 x 62 cm raamitud. Limited edition. Ekspertiisiga PARTICIPATION IN EXHIBITIONS: 2024 “Woman in Boudoir” (Tallinn, Estonia) 2023 “Reflection of a Woman” (Riga, Latvia) 2023 “Silhouette in Interior” (Riga, Latvia) 2022 “Silhouette in Interior” (Keila Joa, Estonia) 2022 “Pictures at an exhibition” (Virtual exhibition, Hong Kong) PUBLICATIONS: 2023 “Buduaar”
- [Valdemar Väli. Lihula tekk ja puunõud. 1966. Tempera, õli, lõuend. 92 x 73 cm. Alghind: 3400 € Haamrihind: 3400 €](https://vernissage.ee/toode/valdemar-vali-lihula-tekk-ja-puunoud-1966-tempera-louend-92-x-73-cm-alghind-3400-e/) - Alghind: 3400 € Haamrihind: 3400 € NB! Antud teost ei saa osta e-poest. Kunstiteos tuleb enampakkumisele ainult kunstioksjonil 20 novembril 2021.
- [19. Valdemar Väli. Virtsu sadam. 1961. Õli. Lõuend. 50 x 65 cm. Alghind: 3300 € Haamrihind: 6400 €](https://vernissage.ee/toode/19-valdemar-vali-virtsu-sadam-1961-oli-louend-50-x-65-cm-alghind-3300-e-haamrihind-e/) - Alghind: 3300 € Haamrihind: 6400 € NB! Antud teost ei saa osta e-poest. Kunstiteos tuleb enampakkumisele ainult kunstioksjonil 12 novembril 2022.
- [33. Valdemar Väli. Etüüd Karjalast. 1969. Õli. Masoniit. 44.8 x 62.8 cm. Alghind: 2000 € Haamrihind: 2000 €](https://vernissage.ee/toode/valdemar-vali-etuud-karjalast-1969-oli-masoniit-44-8-x-62-8-cm-alghind-2000-e/) - Alghind: 2000 € Haamrihind: 2000 € Kunstiteos tuleb enampakkumisele ainult kunstioksjonil 16 aprillil 2023. Kodulehel on hetkel avaldatud osa enampakkumisele minevatest töödest. Uusi oksjonile minevaid teoseid lisame kodulehele jooksvalt juurde.
- [Valdemar Väli. Rikkalik bukett. 1943. Õli. Lõuend. 49.7 x 46 cm. Alghind: 2600 € Haamrihind: 2600 €](https://vernissage.ee/toode/valdemar-vali-rikkalik-bukett-1943-oli-louend-49-7-x-46-cm-alghind-2600-e/) - Valdemar Väli alustas õpinguid “Pallases” enne sõda ning viis need lõpule 1943. aastal. Tema varasem loomeperiood on paeluv – hilispallaslikult estetiseeriv, samas isikupäraselt mahlakas, vahetu ja intiimne. Ilus täiendus töödele, mis fikseeitud kunstniku 2004.aastal ilmunud monograafias. (ML) Ülal vasakul: V. Väli 43
- [Valdemar Väli. Saaremaa motiiv. 1970. Õli. Lõuend vineeril. 56 x 61.3 cm. Alghind: 2900 € Haamrihind: 4200 €](https://vernissage.ee/toode/valdemar-vali-saaremaa-motiiv-1970-oli-louend-vineeril-56-x-61-3-cm-alghind-2900-e/) - "Saaremaa motiiv"(1970) on fikseeritud tuntud portretisti , žanri- ja maastikumaalija Valdemar Väli 2004. aastal ilmunud monograafias (lk.210). Tahakirjutuses kunstnik tõenäoliselt eksis. Üldistav, õhuline maalilaad sobib paremini tema 1960. aastate lõpu-1970. aastate alguse loomingu konteksti. ML All paremal: V.Väli 70 Pöördel: VÄLI 1961 "Saare kalasadam" 55,5 x 61
- [Valdemar Väli  (1909-2007 ) Pojengid, 1983a, õli, masoniit](https://vernissage.ee/toode/vali-voldemar-1903-1997-pojengid-1983a-oli-masoniit/) - 52,5 x 77,5 cm
- [Anatoli Strahhov. Meditatsioon I (akrüül, õli) / Медитация I 30 x 30 cm., 2021.a.](https://vernissage.ee/toode/anatoli-strahhov-meditatsioon-i-akruul-oli-медитация-i-30-x-30-cm-2021/)
- [59. Johannes Uiga. Suvine Tornijärv. 1969. Õli. Papp. 50 x 70 cm. Alghind: 1500 € Haamrihind: Müüdud](https://vernissage.ee/toode/59-johannes-uiga-suvine-tornijarv-1969-oli-papp-50-x-70-cm-alghind-1500-e-haamrihind-e/) - Alghind: 1500 € Haamrihind: € NB! Antud teost ei saa osta e-poest. Kunstiteos tuleb enampakkumisele ainult kunstioksjonil 12 novembril 2022.
- [Paul Mänd. Kaks kassi ja Eesti piir. Skulptuur. 2022.a. Epoksiid, tamm, lõng. 20 x 23 x 42 cm.](https://vernissage.ee/toode/paul-mand-kaks-kassi-ja-eesti-piir-skulptuur-2022-a-epoksiid-tamm-long-20-x-23-x-42-cm/)
- [René Kari. Saatus. 1967. Õli, vineer. 22 x 35 cm. Haamrihind: (Müüdud)](https://vernissage.ee/toode/rene-kari-saatus-1967a-oli-vineer-22-x-35-alghind-4700-e/) - Haamrihind: Müüdud NB! Antud teost ei saa osta e-poest. Kunstiteos tuleb enampakkumisele ainult kunstioksjonil 21 novembril 2021.
- [Ilmar Kimm. Põllumaastik. 1951. Õlimaal. 25 x 37 cm](https://vernissage.ee/toode/ilmar-kimm-pollulmaastik-1951-olimaal/)
- [Aleksander Litvinov (s1956) Panther. bronze.30x15cm. bronze, sculpture](https://vernissage.ee/toode/aleksander-litvinov-s1956-panther-bronze-30x15cm-bronze-sculpture/)
- [Ilmar Torn (1921-1999). Sügispeegeldus. 1992.a. Pastell. vm 41.5 x 46.5 cm.](https://vernissage.ee/toode/ilmar-torn-sugispeegeldus-1992-pastell-vm-415-x-465-cm/)
- [Tõnis Laanemaa. Ratsanikud. 1973. Joonistus. Km 37 x 54 cm.](https://vernissage.ee/toode/tonis-laanemaa-ratsanikud-1973-joonistus-km-37-x-54-cm/) - 1966.aastal ERKI graafikuna lõpetanud Tõnis Laanemaa kuulus rühmitusse ANK'64. Joonistus sarnaneb motiivilt kõrgtrükis ofordile "1917" (1970). Kunstnikule on olnud omased dünaamilised kujundid. All vasakul: "Ratsanikud". tušš All paremal: Tõnis Laanemaa 1973 Lm 49 x 61.4 cm. Km 37 x 54 cm. Suurus raamiga: 57.2 x 72.2 cm.
- [Ilmar Kimm. „Seened“. 1960. Õli. Lõuend. 65 x 81 cm. Alghind: 2800 €  MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/ilmar-kimm-seened-1960-oli-louend-65-x-81-cm-alghind-2800-e/) - Ilmar Kimm on lõpetanud I. Repini nimelise kunstiinstituudi maali alal 1948. Samast aastast elas ta Eestis, 1952–88 oli ERKI õppejõud. Ta on viljelenud kõiki maaližanre, enim ajaloo- ja tööteemalist figuraalkompositsiooni, kuid töötanud ka nn kammerlikes žanrides – maastikus ja lillemaalis. Kunstnike seas on palju loodusesõpru, kes on maalinud oma kala- või seenesaaki – Uutmaa, Sagrits,
- [Märt Bormeister. „Vana talu Lagedil“. 1987. Õli. Masoniit. 50 x 69,6 cm. Alghind: 2900 € MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/mart-bormeister-vana-talu-lagedil-1987-oli-masoniit-50-x-696-cm-alghind-2900-e/) - Märt Bormeister õppis 1931–37 dekoratsioonimaali erialal Peterburis kunstihariduse omandanud Roman Nymani ja August Janseni käe all Tallinna Riigi Kunsttööstuskoolis. 1939. aastal alustas ta õpinguid Pallases Aleksander Vardi juures (1939–41). Bormeistri taluvaated, olgu siis eksterjööri või interjöörina, on tuntud ja armastatud. Neis peitub ühelt poolt lihtsus ja loomulikkus, teisalt äärmine pühendumus ja kvaliteet. Tulemus on korraga
- [Jüri Arrak. „Tänav“, 1968/2016. Proovitõmmis. Sügavtrükk, värvipliiats, paber. Plm 24,6 x 24,6 cm. Lm 34 x 32,2 cm. Alghind: 1800 €  MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/juri-arrak-tanav-1968-2016-proovitommis-sugavtrukk-varvipliiats-paber-plm-246-x-246-cm-lm-34-x-322-cm-alghind-1800-e/) - Elu lõpukümnendil koloreeris kunstnik paljusid varasemate estampide tõmmiseid ning joonistas peale kujundeid hilisemast repertuaarist, andes neile seega unikaalse nüansi. „Tänav“ oli üks 1960ndate lõpu sürrealistlikke töid, millel majad heidavad sillutisele valgeid varje. 1968. aasta tõmmis on reprodutseeritud Jüri Haini raamatus „Jüri Arrak estambikunstnikuna“ (2006). (Mai Levin) All vasakul: „Tänav“ sügavtrükk, proovitõmmis, värvipliiats 2016. All paremal:
- [Endel Kõks. Kavand maalile „Mustlastüdruk Astra“. 1940. Akvarell. Tušš. Pliiats. Paber. Vm 14,3 x 14,7 cm Alghind: 1400 € MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/endel-koks-kavand-maalile-mustlastudruk-astra-1940-akvarell-tuss-pliiats-paber-vm-143-x-147-cm-alghind-1400-e/) - Endel Kõks alustas kunstiõpinguid 1934. aastal Pallases, mille lõpetas 1940 Ado Vabbe õpilasena. Ta äratas kohe ka tähelepanu kriitikute hulgas, teenides ära nende üsna üksmeelse tunnustuse. Meie tollases kunsti uuendusliikumises oli Kõks maalijatest kõige aktiivsem katsetaja, kelle otsingud liikusid sageli mitmes suunas. 1944. aastal põgenes ta Saksamaale, 1950 siirdus Rootsi ja asus elama Örebrosse. Koloriidilt
- [Endel Kõks. „The Rainbow Woman I“. 1970. Offset-lito (2-värv.). Paber. Km 71,5 x 51,2 cm. Alghind: 1500 € MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/endel-koks-the-rainbow-woman-i-1970-offset-lito-2-varv-paber-km-715-x-512-cm-alghind-1500-e/) - Lee Hazelwoodi laul vikerkaarenaisest aastast 1966 on inspireerinud paljusid kunstnikke ja oma popestampide sarja tegi sel teemal ka Endel Kõks. (Mai Levin) Täpselt aasta aega tagasi tegi Endel Kõksi vikerkaarenaise seeria kolmas versioon Vernissage’i kevadoksjonil läbi kahekordse hinnahüppe ning seda enam tõuseb ka antud teose ehk esimese versiooni väärtus. Ühtviisi avangardselt ja dekoratiivselt on neil
- [Endel Kõks. „The Rainbow Woman II“. 1970. 2-värviline offset-lito. Paber. Km 71,8 x 51,5 cm. Alghind: 1500 € MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/endel-koks-the-rainbow-women-ii-1970-2-varviline-offset-lito-paber-km-718-x-515-cm-alghind-1500-e/) - Popkunstist sai 1960. aastate lõpul impulsse peale Enno Halleki ka Endel Kõks. Oma ofsetlitod ehitas ta üles kollaažilikul põhimõttel. Need kajastavad sageli tema reisimuljeid. Käesolev töö lähtub ansambli Rolling Stones 1967. aastal singlina ilmunud laulust „She’s a Rainbow”, mis on leidnud laialdast varieerimist popkultuuris. All keskel, kujutisel: Kõks 70. All vasakul: The Rainbow-Woman II, offset
- [Endel Kõks. „The Rainbow Woman III”. Offset-lito. Paber. Plm 72 x 51 cm. 1970. Alghind: 1500 € MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/endel-koks-the-rainbow-women-iii-offset-lito-paber-plm-72-x-51-cm-1970-alghind-1500-e/) - Tihti on Endel Kõksi tööde keskseks teemaks mehe ja naise omavaheline sünergia, mis läheb kaasa popkunstis nii populaarse teemaga nagu vabaarmastus. Teos on reprodutseeritud Tiiu Talvistu koostatud raamatus „Endel Kõks – vapruse, vabaduse ja rõõmuga” (TKM 2013, lk 231) ning kuulub Tartu Kunstimuuseumi kollektsiooni.
- [Kaljo Põllu. See ja teine. 1995. Õli, masoniit. 81 x 94 cm. Alghind: 3000 € Haamrihind: (Müüdud)](https://vernissage.ee/toode/kaljo-pollu-see-ja-teine-1995-oli-masoniit-81-x-94-cm-alghind-3000-e/) - Alghind: 3000 € NB! Antud teost ei saa osta e-poest. Kunstiteos tuleb enampakkumisele ainult kunstioksjonil 21 novembril 2021.
- [Üksine, Marje.  Kala I. 5/10. 1998 a. 37 x 112 MÜÜDUD](https://vernissage.ee/toode/uksine-marje-kala-i-5-10-1998-a-37-x-112/)
- [Illimar Paul. „ Mäng X,“.1993.a. Serigraafia. Paber. , Lm 50. x 37.6 cm.,  Nr. /20 tpla](https://vernissage.ee/toode/illimar-paul-mang-x-1993-a-serigraafia-paber-lm-50-x-37-6-cm-nr-20-tpla/) - Illimar Paul õppis Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis 1966–68 ning Leipzigi kõrgemas graafika- ja raamatukunsti koolis, mille lõpetas 1971 raamatukujunduse erialal. On Eesti Kunstnike Liidu liige aastast 1970. Ta on viljelenud siiditrükki, linoollõiget, akvarelli, pastelli, värvilist pliiatsijoonistust ning tegelenud ka eksliibrise, plakati- ja raamatukujundusega.
- [Illimar Paul. „ Mäng VIII,“.1993.a. Serigraafia. Paber. , Lm 49 x 37.8  cm.,  Nr. 11/20 tpla](https://vernissage.ee/toode/illimar-paul-mang-viii-1993-a-serigraafia-paber-lm-49-x-37-8-cm-nr-11-20-tpla/) - Illimar Paul õppis Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis 1966–68 ning Leipzigi kõrgemas graafika- ja raamatukunsti koolis, mille lõpetas 1971 raamatukujunduse erialal. On Eesti Kunstnike Liidu liige aastast 1970. Ta on viljelenud siiditrükki, linoollõiget, akvarelli, pastelli, värvilist pliiatsijoonistust ning tegelenud ka eksliibrise, plakati- ja raamatukujundusega.
- [Illimar Paul. „ Mäng IV,“.1993.a. Serigraafia. Paber. , Lm 50.1 x 37.5 cm.,  Nr. 14/20 tpla](https://vernissage.ee/toode/illimar-paul-mang-iv-1993-a-serigraafia-paber-lm-50-1-x-37-5-cm-nr-14-20-tpla/) - Illimar Paul õppis Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis 1966–68 ning Leipzigi kõrgemas graafika- ja raamatukunsti koolis, mille lõpetas 1971 raamatukujunduse erialal. On Eesti Kunstnike Liidu liige aastast 1970. Ta on viljelenud siiditrükki, linoollõiget, akvarelli, pastelli, värvilist pliiatsijoonistust ning tegelenud ka eksliibrise, plakati- ja raamatukujundusega.

## Rubriigid

- [Uudised](https://vernissage.ee/category/uudised/)
- [Meedia](https://vernissage.ee/category/meedia/)
- [Näitused](https://vernissage.ee/category/naitused/)

## Tootekategooriad

- [Maal](https://vernissage.ee/tootekategooria/maal/)
- [Joonistus & Pastell](https://vernissage.ee/tootekategooria/joonistus-pastell/)
- [Graafika](https://vernissage.ee/tootekategooria/graafika/)
- [Akvarell](https://vernissage.ee/tootekategooria/akvarell/)
- [Õli](https://vernissage.ee/tootekategooria/maal/oli/)
- [Akrüül](https://vernissage.ee/tootekategooria/maal/akruul/)
- [Tempera](https://vernissage.ee/tootekategooria/tempera/)
- [Guašš](https://vernissage.ee/tootekategooria/guass/)
- [Segatehnika](https://vernissage.ee/tootekategooria/segatehnika/)
- [Pastell](https://vernissage.ee/tootekategooria/pastell/)
- [Joonistus](https://vernissage.ee/tootekategooria/joonistus/)
- [Skulptuur](https://vernissage.ee/tootekategooria/skulptuur/)
- [Foto](https://vernissage.ee/tootekategooria/foto/)
- [Oksjonid](https://vernissage.ee/tootekategooria/oksjonid/)
- [Kevad](https://vernissage.ee/tootekategooria/oksjonid/kevad/)
- [Suvi](https://vernissage.ee/tootekategooria/oksjonid/suvi/)
- [Sügis](https://vernissage.ee/tootekategooria/oksjonid/sugis/)
- [Kevadoksjon 2021](https://vernissage.ee/tootekategooria/oksjonid/kevad/kevadoksjon-2021/)
- [Sügisoksjon 2021](https://vernissage.ee/tootekategooria/oksjonid/sugis/sugisoksjon-2021/)
- [Graafika & joonistuse oksjon 2022](https://vernissage.ee/tootekategooria/oksjonid/kevad/graafika-joonistuse-oksjon-2022/)
- [Eesti vanema klassika kevadoksjon 2022](https://vernissage.ee/tootekategooria/oksjonid/suvi/eesti-vanema-kunsti-klassika-oksjon/)
- [Eesti moodsa klassika kevadoksjon 2022](https://vernissage.ee/tootekategooria/oksjonid/suvi/eesti-moodsa-kunsti-klassika-oksjon/)
- [Eesti vanema klassika sügisoksjon 2022](https://vernissage.ee/tootekategooria/oksjonid/sugis/eesti-vanema-klassika-sugisoksjon-2022/)
- [Eesti moodsa klassika sügisoksjon 2022](https://vernissage.ee/tootekategooria/oksjonid/sugis/eesti-moodsa-klassika-sugisoksjon-2022/)
- [Eesti moodsa klassika kevadoksjon 2023](https://vernissage.ee/tootekategooria/oksjonid/kevad/eesti-moodsa-klassika-kevadoksjon-2023/)
- [Eesti vanema klassika & graafika kevadoksjon 2023](https://vernissage.ee/tootekategooria/oksjonid/kevad/eesti-vanema-klassika-graafika-kevadoksjon-2023/)
- [Sügisoksjon 2023](https://vernissage.ee/tootekategooria/oksjonid/sugis/sugisoksjon-2023/)
- [Kevadoksjon 2024](https://vernissage.ee/tootekategooria/oksjonid/kevad/kevadoksjon-2024/)
- [Sügisoksjon 2024](https://vernissage.ee/tootekategooria/oksjonid/sugis/sugisoksjon-2024/)
- [Kevadoksjon 2025](https://vernissage.ee/tootekategooria/oksjonid/kevad/kevadoksjon-2025/)
- [Sügisoksjon 2025](https://vernissage.ee/tootekategooria/oksjonid/sugis/sugisoksjon-2025/)
- [Kevadoksjon 2026](https://vernissage.ee/tootekategooria/oksjonid/kevad/kevadoksjon-2026/)